Sest ta on Eesti NSV riikliku televisiooni kõige parema kunsti- ja kirjandussaadete peatoimetuse pearežissööri lugupeetud ja meie kõigi poolt väga austatud Norma jõe kaldal. Nii seoses sellega, et kuna meie üritus on nüüdsest avatuks kuulutatud, annan ma sõna seltsimehe surma jõekaldatoimetajale sõitsime saaled uuringule, palun magan riietuse. Televisioon. Ma palun veel üks kord. Võtame veel muusika hiljaks, hetkel. Tuleb tuleb kõnet ja järgmisena on sõna jõekaldatoimetajal seltsimees alles tuuris. Ma palun väikse viivituse pärast vabandust, ikka juhtub meie töös arusaamatusi. Palun muusikali. Kas ma tahaksin miskitpidi, märkinaad, muusika valmis, on mure, et nad ilma muusikata ei saa. Mängime täna. Valmis sõitsime me jälle eri on valmis, üleval, näeme sädemeid. Ei tule. Nagu nad, Lee oli nüüd, tead kui palju aastaid tagasi. Kui kuumal juulikuu. Tuligi viige oma ema-isa ainuke Ilmaran. Manjaata salda kadakate vahel kergejalgset tapata. Kui algatena tõeline õnnelik lapsepõlv. Loetlen eksimusega üks aasta siia või sinnapoole kuid pika patsiga Narva läks kooli. Ennem paneb kaartide kvaliteedi alles Kuressaare vōi juba Kingissepa keskkool, kes seda enam täpselt mäleta. Juba varakult avaldusid temas suured anded. Nii reaal- kui humanitaaralapart, rahvatants ja laul ja komsomolitöö käisid läbi käed vabad Saaremaad, sinised. Kuid otsustavat erilist mõju tema tot ja ühiskondlikus. Jah, ideoloogilisel arengus oleksid sellised kõrge kodaniku positsioonilt kirjutatud luuletused nagu Felix Kotta värgid aastat 1951 maja raporteeri kirjanduse lugerit 1951 11.-le klassile. Felix Kotta ma raporti nägu hiiglane, tehas, võitluse Kuusmaa on muutunud ees rindlastelleeriks. Igav vabariik, oblast, linn ja kolhoos vaid võitudest. Raporti. Meie täitmise töötajad, seltsimees Stalin, aasta toodangu plaani täitsid 1500 traktorit üle plaani. Maipüha auks annab käitis seltsimees Stalin teile ette, me kanname, et kahe kuu töö teinud kuuga oma riigile vilja. Oktoobri auks anname üle plaani kolm miljonit puuda. Neid raporteid lugedes kuuled, Jane, saad tugevaim merel ja mandril, sest Stalini lipu all võitlevad väed töö inimestel siin koguda andmeid, kus looklesid kaevikud, lokkad nuud, kus varemed olid, on lillad, kuid neid on endiselt börs ja turg löönud nulliks kõik vaeva. Neil sõdade sepitsus, langus ja kriis, meil ehitus, laiuv ja kõrgu, sellest raporteerib Nõukogude Liit võitleva maailma kõrgu. Päikesesärasilm, ideoloog, mehisus, lihatseeri ellu, selles sündinud veel laulud ja lood ja sammude rahulik ringlus. Pärast seda võib kellelgi tekkida kahtlus, et ilmeksimatult hakata igatsusega vaatama meie suure kodumaa pealinna poole. Inimene ei ela mitte ainult leivast, tita, kultuur ariseerimistav, vaata teda magnetiga enda poole. Ja sattuski meie, Norma, Moskva teatriinstituudi rahvaste sõpruse suurde vennalikku perre KUS avad AK teadmised meiena Kogude diaatri realistlikkus suunast mille aluseks saab klassikalise pärandi eriti vene teatrikooli traditsioonidest suured progressiivse osa tunnustamine, selle pärandi kasutamine ja edasiarendamine, keele sügav orgaaniline side rahvaga. Instituudi lõpetamist oli ta karastatud teadmistega, mida hakkas kohe väga entusiastlikult rakendama Eesti televisioonis. Kandideerivadki kotikesed, marssalikepike. Sallida ka unelmate tüdrukuks ühele meelele. Televaatajate kultuurilised nõuded ja kunstimaitse tage on viimaseid aastaid võrratult tõusnud. Televaataja ootab meid kõrgekvaliteedilisi jäigeerisi saateid igas žanris. Meie televisioonis on režissöörile antud piiramatud loomingulised võimalused ja loodud vajalikud tingimused, televisioonid tõeliseks õitsenguks. Norma sul on vaatajad ja kuulajaskond, millist pole kunagi omanud ükski terjeri siis mujal maailmas ega minevikku. Kadunud taga edaspidi kõiki neid rikkalikke võimalusi, jah, suuna omaloomingulised jõupingutused õigele realistlikule teele nagu sagedasemini oled teinud. Ära lase endale mingil juhul mõjutada Lääne-Euroopa ja Ameerika praegusaegsest ega kiriklikust televisioonist. Debiani valju häälega rääkida on, meil on väga pikk kõne. Kohe nagu me tahame sulle öelda. Need ei pruugi vaikselt olla vahet kultuuridega. Sündisid ja käisid koolis Saaremaal ja Moskvas ja siis tulid televisiooni vaatajad. Aga arvata võib, et vaatajaid muidu sa ikka ei saavutanud ja televiisorite ette istuma ei suutnud suruda ilma tubli ja tugeva tööta ja tänapäeval elul pikad kõned moes ei ole, palju õnne, aitäh tehtu eest ja palju jõudu edasi. Ei hakka istuma, seisan täitsa jaksan. Kallis Norma, luba Kultuuriministeeriumi nimel sind õnnitleda juubeli puhul. Te ootate valitsus tänab sind selle ühise koostöö. Me oleme palju rääkinud viimasel ajal, mis meil veel tegemata on, ma loodan, et me kõik selle ära teeme, eks ole. Muinasperse või jõuab ja me otsisime kaua, mida kinkida. Ma ütlen siia midagi juurde, aga minu meelest ei ole need lilled lubatule ulatada. Ja mina mäletan siin 20 aastat, eks ole, kuskil süütuid koos, töötasime televisioonis, Te olete tõesti kuradi ilus naine. Ja, ja annaks jumal, et järgmised 50 Verootsid samasugune. Tähendab nööriga teadlike valitseb, siis on ta teadlik liik. Mina nagunii esindaja. Esindaja vastastikku? Jah, palun, siin on aukiri Norma jõe kaldale Teatriliidu poolt. Olembrik, jätame saladuseks, kui palju seal raha on, aga noh, on kah vahest rääkida jah, et jah, nii tulemägi esineb edenema hakatud, ümbrikud tekkinud edenaga käsi südameid teritada, neil on tänapäev. Ega väga vähe jäänud. Aitäh, aitäh. Lubab. Inimese elus operdusse kusagil saaks nagu õhku välja lasta. Kodus sai ka midagi saada ja meie majade programmigratsioonidega. Nii et see on teie programmidirektori koht. Seal ei ole nii kurb, kellaajal ei ole katkenud. Väga hullusti lausega, mida mina ütlen ka nii põnev tükk aega riielnud aitäh. Mina mõtlen ikka, kuidas ja mida? No natukese lubama. Aga mõtle ikka oma kolleegide peale edasi ja nemad ka silmadega. Ma palun hetkeks tähelepanu, kas kõik ära õnnitleda saanud? Ei ole veel kõik ära õnnitleda saanud seda teha praegu saba? On inimesi, kes tahaksid seda teha praegu? Pärast pausi, tohib ka, aga eelkõige tahaksime, tahaksime anda sõna, jah, module, palun. Kas nii saaks kenasti kinni, võtame kätte. Ja vaadake, jahub ilusti, naised, kes seal seisavad ja. Et ma ei saa aru, milles, Lugupeetud Norma ja lugupeetud televisiooni rahvas, me oleme nüüd need, kes on siia majja ka sisse trüginud, nii et lubad, olid hädas ja ma tahaksin öelda, nii et kui ringi vaadata tõepoolest on normaalselle maja, ilusa mõis ja sellised õiterohkes ajas olla nii kena ja, ja ilus kui norra. Ega see ei olegi nii lihtne ja nii kerge. Kui need niisugused ülesastumisi kõnesid kuulati ja ülistussõnu, siis ma tegelikult mõtlen alati nende juubilari peale, kelle kohta on väga palju head räägitud ja mõtlesin ka kadunud meie riigijuhtide peale, kes kogu aeg kuulsin, kui hästi nad töötavad, kui palju neid. Ja tõesti, see on ju nii tore ja normavad jumala pärast öelda äramine uhkeks nüüd sellest sinna paljukiidetud, sul on nii palju naiselikku õrnust ja ilusad tegelikult olemas, see ei ole üldse kiitus. Ja ma tahan nüüd öelda nii, et minu kõrval on siin Nurma kooliõde Saaremaal, kes ütles, et norm ei ole tulnud. Kui tal ei ole. Ja Kiirovi kolhoosi esindab aseesimees ja elupõline kultuuritöötaja ja kultuuritädi ja nii et mina olen norma kõige vähem siin tulnud, aga öeldakse ka 10 aastat väga head sõprust ja tutvust kaalub üles leige suhtlemise 25 aasta jooksul, nii et palju õnne, aitäh võidu ordeniga ja nendele, seda küll. Ma pean, ma pean ja teise päeva väga hea jumal ja nii palju kõik ära rääkida, aitäh. Vot selle ja see, mulle meeldib. Nii kallilt sõitsime, kas kõik õnnitlused edasi on? Mootoril? Ei ole veel. Võib-olla jätkub kannatust oodata? Ta ei ole hine jahedam, kes võib-olla pole nalja, kui palju muidugi nii vajavad. Kallis juubilar ja lugupeetud seltsimehed sõbrad, tuttavad ma tahaksin öelda seda, et meie väikene tagasihoidlik kollektiiv on valmistanud ette minu meelest väga huvitava sisuga väga tihedad sellise programmi, mida me praegu tahaksime, normas on esitada ja samuti meie külalistele, nii et ma arvan, et võib-olla parem on sul siiski istuda. Ma palun seltskonnal heatahtlikku suhtumist. Kunstilised kollektiivid esitavad sulle muusikali sõnani korreograafilise süldiood, sarnane. Esimene osa esitab linnakülaga. Pakkusime tervet Venemaa tooliga tänavat. Kirjandussaadete peatoimetaja Marko. Imeosa. Roosipõõsa vilus. Roosipõõsa ilus. Siin roosipõõsa vilus. Sil roosipõõsa vilus. Meil seisab norma ilu. Tantsida. Te näete meiega ühelauseline filmiprogramm. Mure. Ja siin siis, kallid külalised, on niisugune meie tagasihoidlik kingitus. Kallile juubilari, meie kollektiivne käijana. Talu ei vii. Teda võib pärast elavad, palun jälgida. Kallis, seltsimehed, ma tahaks öelda seda, et sellega on meie tagasihoidlik programm praegusel hetkel lõppenud, edasi jätkub kõik vaba improvisatsioonilised kombel. Mina ütlen enne teile. Täna siin niimoodi minuga kenasti olete ringi käinud, aga kõige rohkem venelanna tehnika, selle Eedeete, mil te olete suutnud hirmus kaua välja kannatada, vaat sellest, ma ei saa aru, kuidas see võimalik on. Ja ma paluksin muusikat ka üleval.