Võitjad TD. Ja nii siis tulime Sõrvest. Astusime mööda vabastatud Eestimaapinda, relvad vaikisid. Meie laulsime, aina laulsime. Kloogale jäime laagrisse. Oli saabunud hingetõmbeaeg, esimesed linnaload, noa ja kahvliga söödud toidud voodis magatud ööd. Koduskäigud. 1944. aasta lähenes lõpule. Kui palju rõõmsaid kohtumisi oli neil päevil? Jah, kuid juhtus muidugi ka seda, et. Olles kaugel unistasin. Mis võiks saabuda, aga? Kui koju jõudis, lei siin la kontoliit miinust. Keek teisiti. Kuid täna ei tahaks meenutada midagi nukrat. Täna tahaks rääkida sellest, et neile raskel rindeteedel oskasime ka naerda. Ja laulda tahaks täna ja nalja heita. Mugesin lindiketas ühel rõõmsal õhtul muidugi nüüd juba tagantjärele räägitud juttude lauldud laulude naerdud naerudega. Koos olid sõjaveteranid Taavi diaElsa kiljako Ella Haug, Harri Lessel, Lembit Verlin, Hardi tiidus ja väsimatu pillimees Uno Elts. Tarvis ainult kõik see kenasti. Ta seada. Kuidas see kõik siis oli rohkem kui 25 aastat tagasi. Ega meil kõigil muidugi ühtmoodi polnud. Ma pean ütlema, et laulmiseks, minul jäi küll väga vähe aega lähe aega järgi, laulu heli oli ka vähesel ajal ja nüüd on aega siin natuke olnud, paljud üle pakub, meile ei olnud sellelt Lauelist puudub meil ajas puudu, seda laulu oli tarvitada. Mart Helme nimetas selle puhul laule. Võib-olla tehtud ühe kõige põnevama silmude. Raske on järsku tuletada meelde midagi väga põnevat. Võib-olla väikene sündmus Velikije Lukist jaanuarikuu esimestest päevadest. Kõmu oli võidelnud juba 25 päeva. Diviis oli ikka veel diviis polkudele ka polgu numbrid, pataljon tul ruudud olid. Alampolkovnik armaksele all komandeeritud polku. Aga me lugesime siis kõik tema aktiivsed võitlejad üle. Polgu olgu kohe selle mõtlen muidugi natukene vähevõitu, aga siiski kasepolk täitis omad ülesanded ja seoses selle visiidiga seal on üks niisugune pisut isegi annekdoodiline pärast seda inventuuri nagu seda, kui seda nii võib nimetada tegemist polkovnik ala, major, sel ajal ja major Tarmak kutsub oma käskjala ja keset pakkuda mulle ühte jooki. Kataloogist oli üks niisugune must vedelik sinna kallati klaasi ja lärmaka vabandas, et kahju, et ma pakun seal täna kohvi, aga piima mul peale üle anda. No mina jäin seda jooki ja kriisis väga hammaste vahel ja. Ka väga tõsiseks ja kaua läks ta joonud. Kolmas kolm. Ja see oli lõbusaid päevi ka, aga neid tuli ise teha kogu aeg selliseid ja kui meil oli lahingut lõppenud ja ja, ja tagalasse läksime, siis esimene asi, mis Eesti väeosa ehitas, oli saun ja klubi. Aga kõige pikem peatus meil oli siiski vist vist mäed pestava küla, see oli selline aeg, kus ükskõik milline mull toimunud, ükskõik milline väikene üksus taga, igale ise midagi valmis tehtud. Mäletan, käisin suuteline polgus pühasse, sõltu tahtja Kilgas ja ja, ja kes need seal olid, Hardi muidugi sinagi see selliseks nii vahva. Nemad tegid väikses episoode nädala sündmustest iga laupäeval, hinga laupäeval kala ja mina sattusin sinna siis suurem sedasi, mis oli see suur til väepolk sai sauna valmis, läksid kahekesi saue sisse helistama, Kindralmajor aru ja, ja see suurtüki. Näevad tiivad hakkavad tegelikult käraks, käib jälle. Vaadeldes mehed elavad põranda peal. Lehese näetegi muidugi, seal võib-olla kõige suuremaks üritus oli vist tõesti see pestava külaline klubi ehitamine ja siis klubi õnnistati sisse skulbi operetiga siniverise kõveli eirasid sapöörid linna märgatsiooni, sapööride vägi ikka oioi, oi kolmes vahetuses ja seal nendega mäletamiste vahel nad ei nädal aega siis katus peal põrandate all ukse ees aknad ees, Estonia Mineotüüria orkestriluu ja väga avar lava, lava, kõrvalruumid, lava, allur, Kersti Luha. Sellel ühtegi naela ei lehti, okastraadist, ehteid kettide traadist ja ainukene hiidamis pluusi juurde jäi, oli see aknaklaasi kuskilt ei saa ja, ja siis keemia nendesse paberist keepides keelelist, tegime akna. Aga see oli ka tore kuulata sõjaväemaa olukorras operetimuusikat, vot see juba innustas ja tõstis, see, see sisu oli väga lihtne, tegelikult seal laev satub üksikule saarele ja seal siis on laeva omanik oli arst ise ja, ja, ja seal ühelt poolt on seal siis saamatud niuksed. Teie siis kokku kombineerida oma seal robuskist rannast leitud kottidest oma rõivad selga ja nii edasi, nüüd siis oligi seal see parun kadunukene, paranaela ja, ja siis kurba oli systena paruness põnev kohtunik proua tuliselt võistlustel. Ema tuli niimoodi, korraldas, oli, et noh, et kõik, minge tooge hagu, et siis saame lõkke teha ja saame soe noh, peale merehädalise koriasse ja igaüks siis läks seda hagu tooma ja. Paruness pisikesed. Palunud veel juhtus vahejuhtum tema abikaasas armus proovida. Jah, ikka seal seal kõnehäire oli, tekkiski siis niisugune tore laul, et kuidas see seal pihid. Kuule, Lembit ja sellel sõjal mängisid tihti käest Moonikat. Kuule, mängib langi sõja kaua mänginud ja sõjaaegne olukord üle sa kõige rohkem mängis sõjal. Mängime seda lugu, mida need, kellega koos laulsime, esimese laulu ei anta. Kui me sõjaväelaagrisse tulime. Elsa olla seda mina ja see on tõesti hea seal lõpmata. Kõige helgemad mälestused muidugi kõigest sellest, kui saabusime rohtudega tädist ja Kilingi-Nõmmes ja sisesele meie kindralit. Oli rahvast täis rahava mul siiani meeles. Mis tea, hiljem ei saa, meil on väära rahvas kasvava, et oleks noh, meeleolu üldisel jotaaži laulab osa viisainima, tegin enne valmis ja ühe koha peal sõnad veeretada ei saa niimoodi, aga seal. Ja seeria hobused. Ja see oli minu meelest minu minu esimene elamus ja viimane ka, kus on tõesti, ma nägid kogu saal oli marus. See oli too Lehmakooki ohtra veiniga Baltika peagi täieneda ja just nagu oli üleeile käekäi heledal häälel ääri Allale koit hakkas hirmus, ragin. Sala osalist sakslasi salga veinidega otsivad, kes väga lootsid. Ja võtke kaasa, viige rootsid. Vihkan Greete Saksa vormis. Ega Darja puges voodilina, tahtis olla valsi voorikraad. Käin. Käin ausalt öelda kallale lihtsaväega kohvri vedas. Õed peastraalidega aega päeval küll heleda ja. Eestisse tulek oli väga kiireks asi ja me teame, et kui orkestris ja mees ostis oma rike isiklikku pilli vähemalt pilisega hiljunud viisid ja minul oli tol korral orkestri kontrabassi ja nüüd oli siis niimoodi, et Peipsi järvel mehikordu juures Peipsi või koormuse välja. Ja siis katsusega kontra Lühikerdiga liim ilusti lahti. Kuivatasin ruttu ära ja polnud abi, aga sõidu tegime ära. No teine niisugune tore lugu, mis tuli Eestist meelde Marin tagalaga koos, sest seal Eestis nagu me mäletame, tõsi ta tööle Tartu Emajõe läbimurdest vist kolme päevaga Tallinnasse viis väävli, aga siis jäeti vahepealt nädalaselt nagu osale maha ja seal koos oli juttu siis väga tore lugu, inimesed olid kõik ära põgenenud. Tühi suur kari oli ja tulemus oli see siis, et see oli väga raske olukord, lehmad olid lüpsnud juba jube. Ja tore poiss oli, meil tuli mulle appi ja päästsime selle karja ära. See oli nõukogude korral esimene aukiri, mis andis mulle kohalik täitevkomitee. Ja pole vist lõpu ammu möödunud sõjapäevade mälestustel. Ja pole ka midagi imestada, sinna kulusid meie elu parimad aastad. Kuid see vana läbielatu annab mõnikord jõuduga millegi uue sünniks. Pühitsesime korpuse loomise aastapäeva kanniees viis aasta peale selle, siis olid seal niisugune lugu, et tollel õhtul, kui me võtsime korpuse endise orkestri need kokku. Ja kui meil oli siis ohvitseride majas sellisega tore kontsert. Glooria, sest vastuvõtt veel tulemuseks oli see, et läksime sealt siis veel sõbrad endised linde käest leidsin seal üles paar-kolm meest, läksime minu poole ja millegipärast see läks nii südamesse. Õhtu veetsime küll magama kell neli magama ei saa jääle midagi pigistada, pigistab, tulin voodist välja ja ütlesin abilasele, magasin edasi, et ma olen nüüd natuke töökeel, oli pool viis. Ja kell pool seitse läksin voodisse tagasi ja vaheajal sündis laul. Paint Villutas. Ta viis meid maksku mis maksa kõrvalt siis ju see metsostart läbi soode ja liivalõks lahingud. Leidnud. Ka just Bradest ju köites neem dekaal. Kas GT? Võitjad TD.