Nii on raadio kaks R2 Tere eetris on portaal tehnoloog, kommentaaris heitab Kristjan Port. Kas uue ajastu olemine toob tööd juurde või vastupidi ja varsti kirjutatakse tööd tegev inimene ohustatud liigina punasesse raamatusse. Rohkem valikuid pole vanaviisi jätkamisega ei tasu arvestada, on ju töömuutumise nimel sedavõrd palju pingutatud ja panustatud. Vaatame mõlemat alternatiivi kasutades spiikrina. Washington postis riskikapitalist Kathryn Boyle'i artiklit, mis algab osutusega umbes 2300 aasta taha, kui Aristoteles deklareeris eksistentsiaalset ladinavajadused teha tööd, et seejärelsaks vabamalt aega veeta töö andma kõrgem hüve ja kulgeb eespool muudest ihaldatavatest olukordadest. Tees läbis paarikümne järgnenud sajandi sotsiaalsete mullistuste eksamid, Tööpaelus kinnitus, kirjutatud ja kirjutamata reeglitesse ning kultuuride ja maailmavaadete paas olemusse. Järelikult võiks kohe külmalt küsida, et mis nüüd toimub, miks tahame masinate abil tööd automatiseerida ja teiste masinatega meelelahutus Osam kasvatada ilma eelneva? Töövaevata võib olla Aristoteles eksis ja kõik järgmised astusid lihtsalt sama reha otsa või oleme ise valel teel. Katrin poll nende küsimuste-vastuste otsimisega ei tegele ja piirdub käsitluses ränioru püüdlustega häkkida vana head kokkulepet, enne töö, siis puhkus. Ta kirjeldab kahte leeri. Kuuluvad nõndanimetatud Uberiaanlased, kelle nägemuses tehnoloogia võimaldab kõigile rohkem raha rohkem selle hankimiseks tehtavat tööd, aega ning paindlikkust. Taksonduses vallandanud skeemi võib uusi laensõnu kasutades pidada omamoodi Camifikatsiooni ehk maisemas pruugis mängustamise ilminguks milles töökorraldusse ilmuvad mängudest tuttavad elemendid, mille tulemusel seda siis tehaksegi ka nagu juhtub keskmise arvutimängumängijaga. Sarnaselt mängule võid ju valida, kas asuda asja kallale või ei. Juhul kui teed, siis sõltuvalt oskustest teeninud rohkem punkte ehk raha kui tahad, võid teha ööpäevaringselt, sest töösuhte puudumisel ei piira sind ükski tegur peale väsimuse ja teiste mängurite tegevuse. Teistsuguse nägemuse esindajaid võib nimetada Ubjaanlasteks lähtudes lühendist juubiai, mis inglise keeles tähistab universaalset baassissetulekut. Meil siis tuntud rohkem kodanikupalgana kodanikele tuleb raha jagada, sest neil ei ole tööd ja seetõttu pole ka raha. Tööd teevad masinad, aga need ei osta ega tarbi seda, mida toodetakse. Järelikult tuleb tööst vabadele inimestele anda raha majanduse masinavärgi töös hoidmiseks. Kubiaanlased teevad kõrgtasemel tööd, töötamised, taset aina kergitades. Et enam kunagi ei peaks tööd tegema. Nemad leiutavad isejuhtiva auto, Uberiaanlaste töö või. Mänguisu kustutamiseks tegelikult ei ole Kaksleri omavahel sõjajalal, vähemalt tänavelmite. Ubjaanlastele on vaja moraalivalu leevendavat nägemust, mis õigustaks nende tänase automatiseerimise töö jätkamist. Et nad saaksid öelda, muretsemiseks pole põhjust. Aga järsku siiski on ja see puudutab mõlemat leeri. Näiteks paistab, et vähemalt tänase olukorra jätkudes saab reaalset lisandväärtust loova töö tegija üha vähem palka samas kui see, kes lihtsalt rendib vara, näiteks elamused teenib ilma midagi tegemata rohkem. Ajavahemikus 2013 kuni 2017 Uberi moodi korraldatud osa tööd. Uurinud CB Morgan seis instituut märkis, et näiteks transpordisektoris sisuliselt siis taksonduses langes sissetulek 53 protsenti. Kui samal ajal rentimise äris tulu kasvas 69 protsenti paistab, et taksoteenusepakkuja olukord halveneb ja perspektiivika mann tööd tegemata tuba välja rentida. Võib-olla ise samal ajal. Autos magades. Kummagi maailma suurusest on üllatavalt vähe teada, sest keegi pole näidet defineerinud. USA näitel ei ole riiklike ametite arvude keeles toimub arvepidamine suutnud kokku leppida, kes Annane nimetatud kiige ehk brilens ehk Uberi moodi majanduse subjekt. Üks amet arvab, et neid on tööjõuturust 10 protsenti. Teine hindab arvuks 30 protsenti. Samuti pole teada, kui paljusid kliente teenindavad ja nii edasi. Ühesõnaga raske on öelda, kas neid tuleb juurde, millise osana tööjaotusest endale on võtnud. Milline on muutuste sotsiaalne hind, mida peaks tegema ja. Tea, kas tulevikus peaks tegema siis väikese palgast palju tööd või peaks hakkama tööd vastu saamata raha jagama. Räniorg põhjustas eksperimendi, mille tulemustest polnud kellelgi aimu. Järsku keegi seda ei tahagi. Hoopistükkis avalduvad üha sagedamini märgid püsida Aristotelese vaimus ja omada kindlat suhet väärtustades väheste vabade päevade mõnutunnet. Märke ei ole paha, tee on kraadiga.