Sündisin Muhumaal piiriveries. Ja siis seal ma elasin neli aastat seal piiriperes ja pärast siis vanemad hakkasid siit ära minema, sinna, kaugele edasi. Mis aastal te jõudsite, Kaug-Itta? See oli, kui ma ei eksi, praegus neljandal aastal, kui me sinna tulime, nii et te olete sündinud 1000 900899. Ja siis seal esides, isal oli suur eesti küla, viimati ehiti oli seal vähe, inimesi, elasid, palju peresid oli, kui teie sinna jõudsite, mis seal võis olla üks 30 40 piiri, et võib-olla et oli ja see külasi oli mereäärt mööda edasi kaugele, kuni 15 Veerosta siis oligi pika Liivi küla, kus vanemad edasi oli siis kõik see suurem seda mereäärt mööda edasi läks. No seal oli, ümberringi oli palju, oli vene külasid ka veel, aga need olid kaugemal mere ääres. Isa, ema, pöisid kalu seal ja tegid vähe põldu, nendel oli 15 Essatii seda maad oma päralt. No siis seda maad sai ka haritud seal ja kala püüda, suremaga oli kala püüdmisel, mis seal kasvas, seal kasvasid kõik asjad, kartulid, nisu, oder ja kõik aiaviljad, rukis ka. Ja talved olid külmad, kuivad külmad talved. Nõnda et kes ikka Ihaste töötas, sai ka siis seda vilja seal muidugi oma jaoks müüma jaoks ei ole seal midagi saada, aga mis kala seal püüti? Heeringad kõige rohkem, kõige rohkem soolati sisse, ei see müümesi jaoks oma jaoks natuke seda soolati sisse ka. Aga kui see kala hakkas tulema kevadel, see tuli nii paksust, et võta merest sai koivad seda kala mõrda sisse pandud ja siis õieti muidu ei märganud, sai sisse pandud selle jaoks sealt suurimal jõud, mõeldud. Aga naersid ka, et kellelgi ei olnud mõrda panna, et võta sir, pakki hakka siis verest võtma seda kala, see on niisugune tehtud võrkvõrgust ja siis selle raudvitsa peale võrk pandud ja sellel suur varson järel sellega siis võetas sealt sees seda kala ja ja kõik, kas te Muhumaad ka mäletate? Muhumaalt ma olen nyyd mitu korda käin seal ja ma mõtlen lapsest peast, lapsest peast on mõned asjad, mul jäi meeles kivid, suured kivid, mis oli meie maja juures kus ma ikka oma pükse lõhkusin seal ja sellepärast sandivitsu ka siis viimati. Ja nüüd, kui ma käisin Muhus ellima, leidsin ikka need kivid üles, seal. Ja Muhumaal on praegus, elab veel kaugele, sugulased ka vaga vastseid. Akustilise minek on meeles Muhumaalt sinna see pikk pikk tee oli ja siis ei olnud seda raudteed ümber baikali järve, aga sõitsime selle parvega sealt üle järve. Ja see parv on veel meeles, kui ülalt vaatas, siis vagunid olid seal, alb põhjas näha, see on ja sõitsime väga kaua aega siis ja üks vend suri teel ära taariel. Enne kui sinna kaugele edasi jõudsime, nende prahi vagunites sõitsime, siis seal olid lauad närit sisse pandud ja nende sõitsid need võib-olla, et need reisijate vagunid ka oli, no mina seda ei mäleta, kismiidid sinna sisse, kui palju elamise kraami kaasas oli? Kraami võttis näituses kirjavahetuses, esimesed sealt kaugelt kida nagu mis asja seal saada ei olnud ja esimeseks jalule saada. Otsib, kadus, näid. Pank rautatud vanker sai võtted kaasa, et see on esimeseks aastased hobused, saad sealt taga siis vanker peab ikka olema. Ja see oli kõik suurema kaasuse teisi asju, mida mõned natuke riideid ka oli, siis said seal muretsetud. No ja siis esialgu käisin isaga seda kala püüdmas ikka ja näituse külas, kes seal lask siis lapsi koda jalule sai. Vedeleda kodust ka midagi tegema, kus te elasite, eks kohe hakkas maja ehitus elasite kellegi teise juures või? Seal oli sedamoodi, kui me tulime sinna, see on enemaalt, olid korealased, elan ja nad sealt ära lähen, jama, majad, mahajäetud majad, mis need on savist tehtud, ümber puude pandud savi ja siis nendes majades sai elatud seal ennem kui tegema. Te ütlesite, et poisil kodus vedeleda ei lastud, ei saa, no mul oli siis pärast tuli teine vend. See oli mu arust viis aastat noorem Nonii, kui jalule sain, siis pidi seda hoidma, vanemad olid tööl, käisid ka siis kalapüügis või seda põllutööd tegemas Smabini selle poisiga hakkama saama seal kodus, isa käis kalal, aga ema ema seda kordades oli siis põllutööl kodus jälle kui isakalapüügino ja kui siis juba nii suureks sain, mis need aastad 78, mis võis olla hakad niisaga, käime seal kalapüügil. No ja näitab sedamoodi, et lapsest saadik siis mere ääres ja mere peal ja viimati, kui ma 14 aastat vanaks sain, siis peale kooli. Koduranda mööda aga 14 aastat, siis ma juba olin aurulaevast, missugused need sealtkandi purjelaevad olid? Purjelaevad kaimastiline purjelaev siis mitte väga suur. Hammusta võis võtta prahti peale, kas üks, seitse, 80 tonni seda laevasse ja mis ma siis seal tegin, nii sammati, et sai nii köökis seal seda asja parandada ja ja siis nii, kui olin Cap seni poisiks seal, mis ta käskis, seda ma siis tegin seal laevas, kes kapten oli venelane, ei eestlane Eesti 200-ga, eesti kapten, seal kõik olid eestlased juba sedakorda laev oli eestlaste oma ja ja siis kapten kaliiastust nimeline kapten on meeles veel, Vihmann tean küll, nimi seisab nõiale elu aegas, esimene kapten oli ka, see oli kõva käega. Jah, ta oli ka ikka niisugused, kuidas tuleb ütelda, kui purju laevas ikka ta on ennemalt oli suurtes laevades sõitma ja siis tahtis, et seal oma väikses laevas ka niisugune säädus pidi olema kavad. Kui merele minna, aga siis ostsin pükse jalast ära võtta. Ei, algas olev igasugust juhtumiseks. No ja siis 14 aastat vana, siis ma läksin juba aurulaeva, sõitsin aurulaevas, käisime Kamtšatka ja Hiinas ja siis nii kaugele, kui Singapur sai välja. Aurulaev tegi ju ka pikemaid otsi ja Šiva sõitis Hiinamaal ja siis seal. Nonii, kui seal Saigonis käisime, olite suur laev, võis võtta peale ligi 3000 tonni prahti sel ajal ta oli suur Lieviva Jevgenia. Sõitsin seal aasta vist ära ja viimati isa ema tulid järele, võtsid mind sealt laevast maha, et poisike tuli kodused, et kaua sa ikka hulgud ilma mööda. Aga aga eks see laevasõit oli huvitav kindlasti ja noorele mehele ja niisugused maad seal nagu hiina maa ja. Ja muidugi palju uudised oli seal, nii et sadamalinnad, need elasid heasti. Ja kui heaste nad siis muidugi meedia jaoks nad olid head, need sadamalinnad, aga kindlasti head, võib-olla, et nad head ei olnud, sellepärast et nad pidid väga palju tööd tegema, kõik käsitsi tassida, prahti välja võtta kõik käsitsi seal midagi. Niisugused, mis nüüdsel ajal mehhanismid ei olnud, siis kaldus korvidega ja näituseks seal sai koolis sealt riisi peale ikka noriis oli kottide sees nikotitšis laadilt, muide laeva vintsid töötasid tõstnud üles, aga ruumides nad ladusid ise nad siis käsitsi. Ja kui me tulime sealt sai koonist Hongkongi, seal laaditi välja jälle nende Parsade peale. Seal nad kõik tegid käsitsi, sellepärast paar slaidi peal ei olnud Cami mehhanismid. Ja need pordutöölised need olid, said ikka kõvasti, teadis seda tööd ja oli sedamoodi, et siis vaadati järele, et kui nad naisasse tegid seda teed siis viimati kas nad visati siis välja sealt töölt või anti muidugi mõni kepiga pähe nendele hindadele seal olid ja siis Hiinamaal kõik sedakorda. Niiet ta Moosnikud ja siis pordu ülemus olid inglisinglased ja kes nende hiinlasid siis taga ajas, seal Need löömist tuli, kahete oli näha ja ikka anti pihta ka vahest. Ja oli sedamoodi Vladivostokist vedasimi hiinlasi, seda sel ajal siis hiinlased töötasid Venemaal palju oli neid suvel nad tulid tööle siis Venemaale ja sügisele tagasi Hiinat. Ja siis, kui me see näetegi laev tuleb sadamasse sissi hiinlaste ja neid hindasid siis Venemaalt vedas seda oopiumi sinna ja vot siis hakkasid need inglased otsima seda oopiumi kisutini hindasid paljaks kohe ja nendel on siuksed, niisugused jalanõud paksu tallaga, kangest riietega läbi õmmeldud, kõik noaga lõigati lahti, otsiti siis seda hoopi või seal ja kõik kindlasti alasti paljalt sealt teki peale saanud. Ja käisid nad ikka siis nendega pihta kurjast ümber seal. No ja siis võeti mind laevas maha, läksin kodus, olin aasta näites kodus. Ja kui korra ikka näljas veri hamba all on läinud, siis jälle uuesti tagasi merele. Siis ma läksin jälle tagasi, pärast hakkan siis merekoolis käima. Ja lõpetasin selle merekooli ära ja sõitsin edasi mere kooleli Vladivostokis, stockis. See oli siis juba nõukogude võimu ajal nõukogude korrahäälse merega, algasin siis, kui ladivastokisi ei olnud veel nõukogude võim. Aga lõpetasin siis, kui juba nõukogude võim oli Vladivostokis, mis paberit merekoletis. Ma sain siis kaugsõidu tüürimeheks. Ja sealt edasi siis pärast Tõnis ma sain kohe diplomi kätte, sellepärast et mul oli väga palju meresõite juba eelnevalt seal oli kõigest vaja 18 kuud, aga ma olin juba rohkem meresõit on nii, et kui ma kooli lõpetasin, sain kohe diplomi kätte kaugesõidu jaoks. No aga siis laevas ei on, ma sõitsin väikse khati peal madrus, üks veel diplom oli juba käes ja. Ei ole tööd. Tööd ei olnud, vahest oli ilma tööta, siis käisin külas vanemate juures seal ja ja viimati siis sai sedamoodi, et, No ja seal ma sõitsin siin natuke aega umbes. Neli või viis kuud sedamoodi lõppes ära. Ja sealt siis viimati sain kolmandaks tüürimeheks hakkasin ja oli sedamoodi, et kindlat kohta ei olnud, aga üks reis jääb ära, siis lahti lahti jälle. Ei ole vahet, on seda või lahti lastud ja kinni jälle uuesti võetud, siis läheb nii, kui jääb igaveseks, kui staapni, kuidas tüdrukud, läksime kaugele reisija, siis see aeg sai otsa ja ma tulin tagasi, olingi siis juba kindla koha peal ja kindla koha peal sõdammud. Mis laev see oli? See oli esimene laev, mis ma sõitsin alli uut, selles pisikene laev, kaubalaev, reisi-kauba- ja reisilaev ja selle laevaga sismi. Käisime Kanghiatkes ja oli niisugune juhtumine, et kui me sealt Tügise tagasi hakkas tulema jaapani saarde juures kange tormi ja see viis meid ära kaldast rebis lahti ja siis viis Oceani. Ja arvasime, et juba tuleb lõpp peale, et ei saa enam tagasi, kui taid. Laine kebi üht jooni ülelaev on vilets ja ja viimati, kui see torm lõppedes puutekk oli sedamoodi teki vahelt kõik kana pat tuli välja ja oli näha, kuidas masin töötab seal masinaruumis nii-nii, palju siis raha. Siis tulime jaapani sisse, siis neil olid paadid, olid kõik puruks tehtud ja mis laineid ära lõhkusin, sealt pandi natuke uuesti, uuri, niiet Vladivostoki saime. Sealt hakkas peale sissesõitja tüürimeheks, ma sõitsin natuke aega ja varsti sain kohe kapteniks, nii ma muidugi teiseks tüürimeheks esimeheks sõitsin kõik need astmed läbiastmed läbi ja siis ma juba 29. aastal oligi juba kapten, miks üldse, kas eestlastest meremehi oli palju, sel ajal seal jah, ikka tuli etten. Kuna madruseks sõitsin laevas, siis seal oli kamandus, oli kapten, oli eestlane, esimene tüürimees oli kai eestlane, siis teised olid venelased, aga Kaczygaarid olid hiinlased, madrused olid siis venelased, eestlased ja soomlased ja lätlased, kes iga seltsi oli, no näed, seal kavandu publikus oli igasugune jutt, ühed rääkisid läti keelt, teised eesti keelt ja siis kolmandat vene keelt sedamoodi neljanda Tiina keelt ja Hiina ja hiinlased olid kamaduseks ja kaptenina hakkasite sõitma siis 1929 saite oma laeva ja see tuli sedamoodi, et ma ei mõtteningid kapteniks minna. Nii ruttu ja tarvis on veel sõita. Aga siia kapten, kellega me sõitsime laevas, ma olin esimeses tüürimeheks ja siis ta oli salaja tellinud Moskvas diplomi kapteni diplomi juba ja tahtis laevast maha minna ja siis tal oli midagi seal kodus tegemist. Ja oli kõik seal siis kontori särav vormeerinud ja tuli kodus, ütled, et noh, et oli laeva vastu võtma. Ma tean, mis laeva vastu võtma ja ütleb, et mul on tarvis maha venna ja ja Tolivate laevastamisel. Mina hakkas vastu, punnib, ta võtab diplomi taskust välja ja ütleb, et vaat, et loom on valmis juba. No selline ja mees oli ka teisi, siis sealt hakkasin sõitma juba. Te olite siis kolmekümneaastane, olite siis vist jah. Ja 30 aasta ma olin siis noor kapten ja meeles seisab see veel, kui ma reisist käisin, see oli reisijate laev ja prahi reisijate laev. Ja siis tulime reisist tagasi. Et ma olin kõik see noorem nende seas, et no kuidas noor kapten siis selle laevaga hakkama saab? Noh, aga ma sõitsin ennem sihukeste kapteni tiga, kes kangesti uskusid tüürimehi. Ja oli niisugune juhtimine ka, et noh, et vot, et mine ja pane laev karjääri. Marievasel laevaga õpin ja siis mul läks üsna heasti see, see asi ja ta oli sedamoodi välja läksime esimest korda seda kallast mööda ja seal oli 22 sissekäiku, aga kalas oli lahtine nad kõik tööd sai reidil tehtud. Ja siis tuli just välja siuke aeg selle näituse siis ütleme, et 25 päeva see reis edasi-tagasi tulla. Et täpselt see reis välja töötada noaga seda kallast sõituma juba tundsin ammugi käisime seal mitu korda mitu korda siirdne. Ja mul läks nende aastat ilm oli ka niisugune hea, vähe udu, olli seal on, ülepea on palju udu seal kaugel idas. Ja siis tulin reisilaevaga tagasi, täpselt aja naasis juba seal täpselt ettenähtud ajal ja siis juba hakati sealt vaatama seda asja järele. Ja siis need vanemad Captindi hakkasid ka juba naeratama, kui kokku saime. Aga siiski ta sihukeste tundmas nendel veel ei olnud, et nii noormees juba katkenud ja reisijate laevasondi. Aga see mees, kes kapteniks ennem oli, siia sõitis esimeseks tüürimees 10 aastat ennem kui ta kapteniks sai. Nõnda et ei ole Pluskile pinda laevas ei olnud ja siis ta pidi sõitma esimeseks tüürimeheks meresõit üle pea ütelda, kaugel idas on, on raske meri. Sellepärast et seal on palju udu. Udu on ühte jooni siis, kui näitab soovil, kui vaiksed ilmad siis on paks udu jälle hakkab juba maikuus diale, kuni augusti lõpuni on ja peale selle hakkavad siis tormid deali näituses Ahota meres. Ja seal need tormid on ühte jooni, siis peale selle udu. Talvel on jää jälle seal ahvata meres, seal jää sees sai ka kõlbrügide diivani olid vahes niisugused juhtumid, et Vatkas jääb Jessi kinni ja, ja ei saagi lahti enam. Ja neid üksainuke jäälõhkuja oli seal kõik sile, Kaug-Ida meredes rohkem seal ei olnud. Kes võiks aidata noaga? Meri on ju suur ja laialt tuleb sõita, et kus ta jõuab siis kõikidele abi anda, ülepea on raske sõit, seal ei ole ja suured käimisest näitus Vladivostokist minna, Petra Bahovski, seal on üle 1000 miili meremiili niisama kannaga ajevici, kus me käisime ka minna. Aga siis kui veel minna siia põhja poole, seal on veel kaugemal. 1934. aasta veebruaris läbis maailma ajakirjandust järjekordne katastroofi sõnum. Tšuktši merel uppus jäävangis triivinud aurik Tšeljuski. Pardal asunud akadeemik Schmidti ekspeditsioon lõi laagri üle saju jääle. Inimeste päästmine nendes tingimustes tolleaegse tehnika juures ei olnud lihtne ülesanne. Moodustati päästetööde valitsuskomisjon Kuiboshevis eesotsas. Vladivostokis hakati polaarretkeks ettevalmistama Aurikuid, Smolensk ja Stalingrad. Teatavasti sattus Stalingrad päästeretkel ise jäävangi ja vabastati jäälõhkuja Krassoni poolt. Aurulaeva Smolensk kapteniks määrati Vassiljev, aga räägime nüüd sellest, kuidas teid Smolenski peale kapteniks pandi. Kuidas ma sain sinna just täpselt seda, ma ei tea, mismoodi ja kust see tuli. Aga tulin reisuste teise laevaga. Ma käisin väljamaal ülemuse juurde je. Õieti sedamoodi, et seda sa oled, kuun tšilovski nukus ära, inimest jäid jää peale ja neid on tarvis päästa sealt. Ja nüüd me saadame siit ühe laeva kes läheb sinna lennukitega ja lenduritega. Et kõik asjad on Moskvaga juba läbi räägitud ja ilma vastava hakkamata. Minge ja võtke see laevu vastu. No mis asja nous, vaste rääkida seal mida, et kui nele mo dieeti ja läksin, siis võtsin selle laeva, vast laev juba oli laaditud, aga lennukid olid veel kai peal, siis tulid lendurid ja hakkasime siis neid peale, Nad lendavad. Need olid väiksed lennukeid muidugi, ja need olid see arv pea, et kuidas kutsutas. Piiri äärest nad õieti kuskilt sellepärast et lendurid olid kõik kroonumehed seal peal, see Kamaaninsi oli siis nende juhataja kõikidest hiljem ja, ja kosmonautide koolitaja. Ja sedamoodi siis reis algas ka, see oli ka raske reis ja ega ta kerge olla jälle jäädes nii ees, oli see asi kõik. Ja muidugi me kaugele nende lennukite lendurid ei saanud, sellepärast jää tuli vasteraske jää, laadisime nad välja, siis need lendasid ise edasi. Hakkasime siis sinna põhja poole trügima, kaugele te jõudsite Vladivostokist? See on siis. Kui põhja, kuidas Pravideenija, kuidas tuleb ütelda, ligi 2000 miili siit Vladivostokist nägime, kui jää, vastad, oli alam, ei saanud minna. No ja sealt hakandiisis oma jõuga edasi minema ja kaua me seal jää, sihes. Jää oli ikka raske ka sellel taeva jaoks ei saan vahest õlita pressis jää ja vahel sai jää sisse kinni jäänud inimesed raiusi, seda jääd ümber laeva ja vahest sai amanaaliga seal vähe lõhutud, seda jäädi lõhkeainega ja ja lõhnaini, laeva meeskond, lõhkuja, laeva meeskond ja selle peale oli, et lõhkusse teie, eks seal oli kaptenil suur vastutus. No muidugi sellepärast, et. Et vaatasid kõik seda jälil ja Moskvast ja iga päev sai kaks korda saadetud aru, kuidas edasijõudmine on raadiogramm raadio kaudu ja viimati siis saime ikka sinna Pravideeniase oma jõuga. Aga vahepeal siis lendurid olid nad ära toonud juba ja need lendurid oldi pannad maale toon sealt pealt kaks. Need lendurid, mis me lennukid, mis meie välja laadisime, jõudsid sinna ja kolm tükki ei saanud sinna, et üldse oli viis lennukit ja nendest kaks tükki jõudis kaks tükki pärale kohale ja nad jäid kõige rohkem neid inimesi, sealt jäädi pealt välja, kes need lendurid olid? Kamaanin ja ma olin ja Molokov Moalokov, see oli ju vana lendur seal Põhja-Jäämeres ja ta oli tuttav nokkamaninal oli see esimene kord muidugi nii kaugele jäätee sisse minna ja need olid väikesed lennukitega, nad ei saanud ju palju inimesi korraga peale võtta, nad tõid kaks inimest korraga kaks inimest ja siis need olid seoses sõjalennukid. Nendel olid tiibade all niisugused kohad, kus need pommisi Vieteks. Ja nad panid siis enne sisse ka veel kaks inimest juurde, seda. Et neli inimest korraga tuli neli inimest ja korra. Ja siis Neid oli muist veel kaugemal seal põhja all haiged keda ei ole jõudnud tuua sinna Pravedjeenius ja oli niimoodi, et et seda need lennukid olid ka juba ära töötanud oma oma you ja materjalid olid niimoodi, et nad enam ei julgenud minna, siis pidime järele minema, sinna. Siin on veel üks kuuskümmentiiliselt Pravideeniast, jälle jäädi siia suu Eesti. Siis viimati sinna ka ja võtsime siis need haiged sealt peale ja muist muis terved olid ka inimest seal peal, sealt tulime siis tagasi, hakkasin tagasi, tuli, palju neid päästetuid teie laeval oli? Päästetud olid kõik meie laevast peale Schmidti, Schmidt üksi oli teised oli kõik kõik päästetud kõik laevas ja siis olid kõik need lendurid, kes seal osa võtsid, nüüd päästmisest ja ja nende järeljäänud lennukid olid meil laeva pardal ja kõik see varandus oli seal, ma olen sky peal mehed ja, ja naisi ka naisel kahjuks kümmekond meest ja naised olid, naised toodi kõige esiteks veel laeva meile ja siis laine oma lapsega ja nii, et kõik olid, üks vist sündis isegi seal kuskil noh, see sündis kuskil seal Põhja-Jäämeres kaased. Mismoodi nad välja nägin, et seal juskindlased, kui teie pardale tulid, eks nad olid muidugi vaevatud ja väsinud, kuidas tuleb ütelda, muidu hädandid just nindan nõnda. Nad on heas tujus, ei olnud, kui nad tulid, aga no laevas sai kohe nendele tehtud seal nii palju kui seda headust kui võimalik oli. Laevas ja toidumoon oli meil ka tublisti seltsis. Jäälõhkuja jääl õhku ja siis oli sedamoodi, et nad tahtsid need, et need inimesed lähevad sinna Grazine peale, siis see oli sisse Moroportiin oma läheb siis peale. No need hakkasid vastu, et, et meil on mahutus malenski peal, hea küll, et me kuskile ei lähe. Ja siis sedamoodi jäigi see asi siis tulime, hakkasime nendega tagasi, oli Emajõe jäälõhkuja läks oma teed, me tulime siis nendega jääle pidi minema vealsanna Aljaskase võtma peale sealt selle lennuki ja lenduri, kes Smikiviisisena ameerika läks nende järele ja meie tulime siis ise nõnda et jõudsime ennemalt Petra Pauluski. Ja sealt Vladivostoki viimati. Noh, kui te Vladivostoki tulite, siis oli seal muidugi rõõmu laialt, sest ju kõik ootasid ja palju inimesi oli, kõik kai oli niiviisi täis ja ja katuste pealt inimeste vaatelt. Ja laevad olid vasta seal maa peal ja veel 100 kõiki tähele pannudki tulid kangest väsinud peale selle tee tulime sealt ketrab Auskist välje udu kõik Diera udu sees ja Vladivostokist ikat, millaste, tulijate millaste tulijate ja ja kodases diad ütelda uduga, et villasest reis siis otsa lõpeb. No ja kui me siis juba jõudsime sinna lady vastoki ligemale, sealt siis selle Askoldi saari ülevalt mäed hakkasid paistma udus ja see oli siis juba teada kodu, kus tuli, siis hakkas juba vastu tulema sealt, nii et torpeedokaatrid ja lennukit üllalt viskasid lillesimeid lae või olisi, reisis lõpul seda seal võõrastemajas kohati tellitud ja nii et kohe ruttu maale maale Moskvasse jõuda ja siis oli Siis tuli varsti Telvest Moskvasse sõit kremlisse. Jah, no ma nende kindlasti ka ei sõitnud selles rongis, aga sellepärast, et laev oli tarise üle anda ja ja siis pärast sõitsin nende järel ka ordenid kätte saama. Siis Kalinin andis punase tähe ära ja siis oli muist neid lendurid ka veel, kes palli veel ennem saanud kätte. Ja mendid siis enne müüki, et kui see samane üks mees deti eest siis vastab. Kes saavad need ordenid? Ja siis? Kui käppingistate Kalininale ärge kõvasti piidis. Mis numbrit kannab teie punatähe orden? 370, väga väike number ja siis laeva said 104 inimest said, nii, et kohe seal 104 tükki, siis tuli ette. Peale selle käin siis vähe kuurordis siin puhkamas ja sedakorda siis pärast läksin jälle merele, üley. Sõitsin kuni 63 Ta kolmanda aastani, aga sõja ajal sõitsin ka merd, kust te saite teate sõja alguse kohta, kus te olite siis see oli sedamoodi, et ma olin laevased, kes võis jäädes sõita. Võtsime, jäälõhkuja ei ole jäälõhkuja, aga ta niisuguse kõva korpusega kerega. Ta võis jääde sees käia ainult jäälõhkuja järel. Võtsime Kamtšatka kala peale, et viija Murmanskis hakkasime siis sinna põhjapooli minema ja tee peal saime teada, et sõda algas ja Meid kästi tagasi tulla, ei lastud minna, siis sai selle laevaga viidud sõjamoona vedaadi edasi ja Kamtšatka sai siis need kahurid viidud igasugus juhtumis pandi, mis kaldale pandi, suured kahurid olid. Ja kaheksa kuud talve läbi olime, jäädi siis kinni teise laevaga kevadel. Jäälõhkujaid oli järelmeid, võttis jänesest välja ja tulime tagasi. Siis oli niisugune juhtum nende üks suur laev tuli Ameerikast ja läks kaldale seal kõige prahiga ja puhas. Ja viimati oli sedamoodi välja, et see laev võeti sealt kivide otsast ära, niiskid ja viidi Pravidieni, Jese. Ja mina pidin siis selle laeva peale minema, viidi mind üle laevaga Ameerikas minna ja seda siis parandama seal. Aga laev läks seal kivide otsas pooleks, peaaegu näed, keskelt oli tal pragu, kere oli kõik katki. Aga siis alumise teki peal ta vähe pidas veel iroolianam taga ei olnud all ja, ja siis seal parvidiinides tehti teda vähe, pandi kinni seal ja viimati siis ikka mina Läksin sinna peale ja hakkasime ameerika minema tagasi, see oli niimoodi sügine, aeg oli tormine ka ja ja ma vaatasin seda asja pealt, et seda oma jõuga ei saa minna, siis võeti puksiiri pukseerida, viidi, viidi Ameerikas. No aga mina peale selle siis Põhja-Jäämeri, olin seal aasta kodust ära, tahtsin kodumine ja tulime Ameerika maaklin paluma, et et laske mind, lahtilaev on siin ja ja ma tahan tagasi minna jälle. Noh, see oli viimane niisugune asi, et sealt anti üks tanklaev. Te saite uue tanklaeva kapteniks ja see oli kord, kas Ameerikast tulite tühjalt ära? Eing esiotsastenbinsiini. Siis meil register keelas ära, ütleb, et kui bensiinitooted, ma panin laeva kinni, ei tohi tuua, miks ei tohi tuua? Sellepärast et ta ei ole bensiinivedamise jaoks tehtud, mis seal juhtuda võib, aga juhtuda, õhku lendad edasi sellepärast et tuleruum ja see, kus see samane bensiin oli, seal oli üks ainuke vahesein, aga seal oleks pidanud kaks vaheseina olema ja vesi ka vahel veel. Seal laevas seda ei olnud, sellepärast ei lubatud, bensiini võtab siis hakkasime vedama, naftat tõime ja vahest teeme õli sealt ja, aga esimene kord te tõite ikka bensiini sealt ära. Järgmine kord, noh. Siis kui me võtsime selle bensiini. Et ei tohi seda teha, et seda ei tohi teha üle pea. Noh, aga Moskvast oli aru kätte, et peab võtma bensiini peale, et bensiinipuudus on, siis võtsime peale. Ja muidugi läks kõik heasti, midagi ei juhtunud seal. Kaua te tulite? Kordus sai näiteks, kui ilus ilm siis 15 päeva sõidudelduda, kui paha ilm siis muidu läks rohkem kuni 20 ühepäevasõit tagasi. Aga muidugi tulek oli rahulikega seal vaenlased. Tal on niisugune asi oli, et laeva siin meil hukati, aga kes neid hukas, seda ei tea. Oli niisugune juhtum. Tulime sena Ahota meres jääääre, vaatasime jäälõhkujat läbi tulla selle ja vaatasime siis laevaga, rääkisime veel läbi seal ja ta läks edasi. Aga meie seisma seal ma mõtlesin, jätmine, suur laev ja bensiin on peale, et mina ilma jäälõhkujate kuskile minema ei hakka. Läks ja kadus. Pärast is kaks meest, kes kogemata said sinna või kuidagi jaapani saare peale, siis need tulid sealt ära. Aga laev, taju kadus ära. Vot, ja siis oli, mitu laeval hukati selle ära, kes neid hukas, seda ei tea, sellepärast et ühte Joani pidi valvama, kust pauk tuleb. Aga teil läks kõik õnneks hästi ja ei olnud midagi niisugust juhtunud, sest kõik läks sealt. Kaua te seal Kaug-Idas Märt, sõitsite üldse 50 aastat. Kõik võib kokku võtta see algusest lõpuni. Ja siis läks intensiivpeale. Tulin siia Yest. Kas nüüd ka merel käinud olete? Ei ole vaatanud kaldalt ainult mere peal? No siin Eestis on ju niisugune veider meri, kaugel idas pole sellega õppinud. Siin kivid paistavad 500-st välja. Niikaua kui sa kaldalt näed, ikka kivid, mees, kivi, tihesed. Aga seal kaugel idas on sügavad kaldad. Siin-seal niisugustes merd ei ole, nii madalat merd kuskil kõik sügavad mered, seda kald.