Alustuseks lehekülg Voldemar Panso reede raamatust, kust leiab väga värvikaid kirjeldusi kõige erinevamates inimestest, keda Panso eluteel kohtas oma kaasõpilastest õpetajatest, teistest näitlejatest ja lavastajatest, sportlastest vaimustavatest või veidratest inimestest. Elu oma rikkuses pakub ju nii mitmekesist vaatlusmaterjali oska ainult näha. Siin kirjutab Panso oma vanast õpetajast Aleksander tammest, kellele ta on külla läinud. Küsisin, mida ta pikkadel pimedatel õhtutel teed. Toas pole ju elektrit, küllap igavus tapab. Asjata, kahjatsetakse Rauku. See on ilus aeg, veetlev aeg. Miks peaksin olema liikuv ja kirglik? Mul on need ajad läbi. Nüüd naudin staatilist ringi. Rauga iga on igaühele mõnus, kes on oma elurikkalt elanud ja kes on suutnud eluga sammu pidada. 55 aastat haigutab teie ja minu vahel. Ja kui hästi me teineteist mõistame? Nüüd siis saate lõpuks välja magada, küsib Panso. Oh ei, minu ainevahetused ei ole enam nii suured. Uinun hilja ja ärkan vara. Lesin selili pimedas toas. Lahendan matemaatikaülesandeid, võrdlen keeli, võrdlen sõnu ning nende arengut. Kui huvitav see on? Peale selle on mul sõber, kellega mõttes vestlen? Me isegi vaidleme vahel kes Aleksander Tamm osutab seinale, kust vaatab vastu Immanuel kanti kahvatu nägu. Küllap olete teiegi tähele pannud, et ühed vanainimesed on aastatega muutunud hädaldavaiksia virisevad teks, teised on säilitanud oma sisemise tasakaalu, on rõõmsameelsed ja abivalmis. Neile nagu ei olekski aastate koorem raske kanda. Ma olen õige pikka aega otsinud inimest, kellega saaks neist asjust avameelselt rääkida, nii et see kedagi ei solvaks ja kedagi ei õpetaks vaid et see oleks toeks neile, kes tajuvad pensionäride riskirühmas olemist õnnetusena. Ja et jutus leiduks väike vihje neile, kes vanaduse ees hirmu tunnevad. Pärast pikki ja kaugeid otsinguid leidsin ma sellise inimese õige lähedalt oma kolleegide hulgast ja ta on teilegi kõigile väga tuttav inimene. Salme Reek. Öelge palun, kas selles etteloetud katkendis oli teilegi midagi tuttavat? Kas teie ärkatega hommikul vara veel pimedas ja siis tulevad igasugused mõtted ja mälestused? Ei, ma ei ärka hommikul vara, ma olin harjunud hommikul natuke kauem magama, kuna mu töö on alanud just kell 11, eks ole, siis mul on see aeg nagu magamiseks, aga minu mõtisklused on tavaliselt peale etendust. See on? No umbes keskpaiku kui ei tule uni, kui ei ole otsest niisugust ülesanded ja, ja kui on suur mure, millega ma pean ise toime tulema. Mis nüüd sellesse vanaduse rõõmudesse puutub, siis ma olen oma nooruses väga kartnud seda vanadust. Ma olen lausa vihanud, et ma ei taha, et minule seepeale tuleb, olin omale isegi niisuguse. Kuidas ma teile ütlen. Kui Marin 10 või üheksaaastane laps, siis ma tahtsin väga saada 18 aastaseks. Et siis ma olen vaba inimene, ma võin teha seda, mis mulle meeldib. Et ma ei pea alluma nägu kodukorrale, tähendab seda, mida ütleb mulle ema ja ma tahan vaba olla. Mitte halvas, ütles aga, et ma ise nagu otsustan kõiki asju, tulen siis, kui Tanja nagu meil. Ja kui ma sain 18, siis tundus mulle kolmekümneaastane inimene kohutavalt vana. Ja ma mõtlesin, et ma ei tea iial elada kauem kui 30 aastat. Siis ma minu jaoks noorus oli midagi ilusat, tähendab ta oli midagi loovat. Ja, ja mulle tundus. Ma isegi ei osanud arvata, missugune näeb välja üks kolmekümneaastane inimene. Aga mulle tundus kõik, need olid väga vanad ja kui ma sain 30 sinna panin viis aastat jõule ja mäleta isegi ühtegi niisugust juhtumit oma elust. Ma olin 35 ja Liinasteron minust kuus aastat varem. Näitleja, meil on ühel päeval sünnipäevad. Ja mingisuguse rolli puhul oli juttu tähendab niisugust töö asjus. Ja mina vaatasin issand, veniva 40 aastaseni. Ta tahab veel näitemängu mängida. Ja teate, mina tahaksin ka ainult veel näitemängu mängida enne kui jumala karistus, et kuidas ma võisin nii mõelda. Mul lihtsalt ei olnud ettekujutust, mis üldse tähendab oks, vanadus. Ma ei leia selles Teeenne mingit erilist ilu, ei ole see. Aga ma arvan, et see on talutav ainult siis. Ja siis ta ei tundu sulle koormana kui sa kõnnid koos ajaga koos inimestega eale vaatamata, kui ta seda suudab ja seda on võimalik suud ainult siis, kui sa ei hakka valitsemise erinevas endale õigustusi leidma. Endale tegema järeleandmisi ei saa, endaga ei maksa nii palju tegeleda. Mina ei ole endale kunagi tegin mu, pole selleks lihtsalt aega olnud. Aga ma arvan, et ühelgi inimesel ei ole selleks vajadustki, ta peaks leidma teisi vahendeid, et seda aega viita, kui tal ei ole kohustusi otseseid, ta peab leidma endale need kohustused, mis ei lase tal endaga ainult endaga tegeleda oma muredega ja et ta hakkab nõudma korraga, et et teda hoitakse ja, ja tema eest hoolitsetakse. Kui ta hakkab niisugust seisust endale taotlema siis on ta minu arvates õnnetu inimene. Ja ma ei leia näiteks, et see on päris õige, kui üks tervete jalgadega terve nokkis võib kõndida ja käia ja istuda, astuda trammi või bussi tulles. Ma olen seda tähele pannud seal peal, seal on absoluutselt õigus, et keegi temast noorem peab püsti, tõusen, ma ei vaja seda kunagi. Mul on terved jalad, ma sõidan kaks teadvus, võib-olla trammiga. Et ma kiiremini saab, aga ma mul oleks nagu naljakas, et keegi peab minu pärast üles tõusma. Me ei vaja see, aga võib-olla sellel noorel inimesel just jalad haiged. Ja mina olen terve inimene ei pea endale hakkama. Noh, niisugust seisust või? Ma ei oska isegi öelda noh, niisuguseid privileege looma ma ei või vaadata, kui mul on valus vaadata, kui väikesed poisid ja tüdrukud tulevad näiteks trammi. Meil on suured rasked kotid seljas. On väsinud, nad tulevad oma töölt oma õppinud, et nad on ka väsinud. Miks me unustame ära, miks me neid kogu aeg solvame ja ja ütleme neile, et usk, üleski, issand jumal, vana imetulija, tee Janne istet. Võib-olla see laps on niivõrd väsinud ja ta ta tõuseks juba ise püsti, miks meil teda solvame, mina olen, sealt hakkab see kõik, pealegi austame teda täpselt niisama, andekas ta, kui pikk ta ka ei oleks, on 150 sentimeetrit või 120 sentimeetrit pikk, austame teda, ta on väike inimene, austab siis tulevikus ka meid. Me tahame ainult need noomida terve trammi ja sellelt, kus meie istumise sõiduki sees, et kõik kuuleksid mõtlemisega. Aga kas me ei unusta, mida see väike laps üldse tunneb? Me unustame, Dima psüühika ja Dima ikka on ju inimene. Ja ta ei suuda võidelda, ta ei suuda vastu astuda. Noh, sellele eluraskusele see ja ta ei suuda, kui teda solvatakse ta abi. Miks me paneme niisuguse väikese inimese abitusse olukorda ja siis, kui me temaga niimoodi käitunud ja kui ta ükskord saab vanaks siis talje kibestumine, tähendab, ta on juba seda on juba selle kibestuse saanud sealt? Ma arvan, et eelkõige on vaja tegeleda ja tähelepanu pöörata nendele väikestele inimestele ja oma kolleegidele või oma sõpradele või inimestega, kellega sa koos kõnnid. Mitte need, mitte neid kasvatada ei ole mõtet kasvatud. Inimene püüab ise ennast kasvatame eelkõige. Minu arvates on see ja kui sa ennast suudad, kui sa endaga kuidagimoodi toime tuled. Ma oleks võinud saada pensioni 40 aastat vähemalt. Ma ei võtnud seda pensioni, ma ei vajanud seda pensioni. Ma vajasin tööd, mida ma teen. See on suur õnn, kui saab teha seda tööd, mida vastad. Ei kasutusõigustest, main vaja seda õigust. Ma usun, et iga inimese elus on ebaõnnestumisi, on valestimõistmisi, võib-olla on olnud ka ülekohut, mille tõttu kogu elurong on jooksnud valedele rööbastele ja seda ülekohut on sageli väga raske unustada ja seda on veel raskem andeks anda. Kas teie olete mõttes andeks andnud nendele inimestele, kellele teil oleks põhjust vimma kanda? Ja ma ei tea küll, mis see on, kas mina olen tahtnud pühkida ära, eks ole, olematut ei tee olematuks, aga ma iial ei kasutanud ja ma ei kasuta seda, et ette heita või ma ei taha seda, ma tahan, et kõik halb oleks minust eemal. Ja kui see on minu võimuses, et ma ei pea seda meeles, mis mulle halba kehti, Ma pean kohutavaks seda, et inimene hakkab veel teisele sellist kätte maksma. Kuhu me siis jõuame, kui me niiviisi käkkima hoian? Seda me unustame. Kuivõrd seda on võimalik unustada, see vec on seda maha ei võta, aga see on nagu mingisugune märk jääb külge millestki haigusest või seda ära. Ei võta, aga ma ei hakka vaatama. Ja mul on see, kes ta oli, ma olin selle unustanud, vilts, eks ole. See on suur oskus unustada niisugused asjad. Ei, aga me ei saa ju elada vihase kättemaksus. Kuhu me siis jõuame? Miks me siis üldse eelarve? Ma arvan, et me peame selleks, kui meil see elu on antud, et me nii võimalikult rõõmsad ja ja õnnelikud oleksime. Öelge mulle, palun, Salme Reek, kuidas teie, Ilus olete raskustest üle saanud, kui teil on väga suuri muresid või kui teil on olnud elus väga raskeid hetki? Ja mul on tõesti väga raskeid hetki. Nendega olen ma pidanud ise toime tulema, aga. Ma olen selles mõttes õnnelik inimene. Mu kõrval on kogu aeg olnud inimesed. Ma pole pruukinud neile kaevati, nad on mõistnud seda minu valu täna mõtlen niisut kaotusevalu, mida ei saa iial tagasi. Ja, ja selleks ei ole vaja ei sõnu selleks ei ole. Ei sihitamist, ei päitlemas, selleks ei ole mitte midagi, ei näe. See on üks mõistmine, mis on nagu õhus ja mis kaitseb sind, mis aitab sind? See on isegi see, et keegi ei puudud, ei ütlegi, tähendab, ühtki sõna ei ütle, kas sa tunnetad seda? See on kohutav, suur tugi, seda peab mõistma. Ja ma olen selles mõttes tõesti õnnelik inimene. Mul on väga toredad kolleegid olnud nii noored kui kui vanad kolleegid, minu kaasaegsed, põlvkondade viisi, nooremad. Näiteks kibestunud inimene on kohutav inimene mu meelest. Minu õde saadeti Siberisse. Veidi jäi, see tänapäevane on surnud nüüd kaks aastat täie tänapäevani, nii sinna saadeti. Ja kui ta tagasi tuli, ma ei ole iial kuulnud mitte ühtegi sõna. Et see oli hirmus käkkas elama seda uut elu, mis talle ei antud. Sest ta teadis, milline väärtus on sellel vaba inimese, kuna ta oli viis aastat olnud maag. Ta elas oma elu, ta oskas oma poega kasvatada, ta elas ainult sellele elule, mitte kedagi vihates Smitinid, sest mitte midagi oleks muutunud, kui ta oleks neid vihanud. Neid inimesi, kes talle kohutavalt ülekuud, minu arvates vot sellestki, pigem mina olin siin, mul olid omad kannatustega. Ma ma imetlesin oma õde, kuidas ta tähendab, ta suutis, küsiksin ta käest, aga ta suutis seda sellepärast et ta ei vihanud mitte kedagi. Et armastus, elu Järvastad südamistel antud momendil minu arust sealt tuleb hakata armastusest inimese vastu, mitte haletseda ennast ja nõuda omale neid õigusi, mis on mitte seda. Nüüd te kõnelesite oma õest, aga tahaksin ikka teist rääkida. Vaadake, ma olen tihti vanainimesi kuulnud ütlemas, et oh, kes minust enam hoolib või kes minuga arvestab. Salme Reek on hinnatud inimene igas kohvijoomise seltskonnas ja hinnatud jutukaaslane. Salme, kuidas te seda teete? Et teiega alati huvitav on. Ma satun huvitavate inimestega kokku. Mul on niisugune tunne, et ma satun tõesti huvitavate inimestega kokku. Ja. Siis ongi huvitav olla. Ei tea, kust see tuleb? Niimoodi mul on õudselt toredad kolleegid. Kogu aeg garderoob on tore, seal on mitu põlvkonda. Kui noor inimene tahab õnnelik olla, siis on tal selleks tarvis tasuvat tööd, palju sõpru, head tervist, kaugeid reise. Igasuguseid, õieti väliseid asjaolu. Öelge palun, millele Teie Salme Reek praegu rõõmutunnet. Ja ma tunnen rõõmu praegu, eriti kui mulle pakutakse tööd. Ja kui ma saan tööd teha, õnnelik inimene, siis ma tunnen rõõmu oma lähedastest kui neil läheb hästi ja ma tunnen rõõmu oma kolleegide saavutustest ja ja, aga ma ütlen tõesti, ma olen väga õnnelik. Kohale pakutakse tööd ja mul on pakutud. Minu ülesanne on seda hästi teha ja ma olen tänulik selle usalduse eest, et mind on usaldatud. Ja minul ei ole õigust alt vedada, usalda, et olen õnnelik selles mõttes. Draamateatri koridorid ja ka raadiomaja seinad mäletavad teie nakatavat naeru. Salme Reek, mille üle te viimati naersite? On teil meeles? Jeti, ma vaatasin lavalisi segadusi, Mäelsin sidemeid mailisel näegi, niimoodi. Tundsin sind veel selili. Korduv, Jegor, kordumatu, see oli täiesti haruldane. Siis ma üks hommik, Ma ei mäleta, ma naersin südamis üksinda voodis olles veel, kui Tõnu Aav luges ühte ühte humoreski. Ma isegi ei mäleta enam, mis see oli, ma olin nii õnnelik, et ma panin just raadio käima, et ma sain kuule kuulata. Kuidas peaks oma elu elama niiviisi, et vanadus ei oleks raske kanda, et selles oleks rõõme. Et selles oleks palju asju, mis ikka veel naerma ajavad? Et sa kõnnid inimestega käe, täitsa näed, nende mõtidega, said, sa elad seda elu, mis sulle antud ajas ja ruumis, et sa ei hakka väljaspool, on, et sa ei hakka ainult iseendaga tegelema ja ennast haletsema. Ma arvan, et see on ainus ime, peab leidma endale tegevusi. Ja ma olen kuulnud pensionäre räägivad niimoodi. No on inimesi, kes tahavad väga minna, pensioni, ootavad seda iga näitlejad muidugi seda ei taha, elu ilma saad, tahavad et see läheks neist meelde ja see on ka arusaadav. Aga on inimesi, kes tahavad, eks ole. Nad tahavad ja nad ütlevad, et neil on nii palju tööd, neil ei ole aega, neil pole, nad ei jõua oma koduseid töid teha, sest praegu on neil nii muid ülesandeid, nii paljude ma leian, et see on õige, see on niisugune stiil, inimene leiab endale midagi igasugusega, aga ta peab tegema töid, mida ta teeb rõõmuga. Inimene ei pea tegema asju, mis seal tippvastu tahtmist tähendab. Ta on sunnitud mõnda asja tegema vastu tahtmist, aga seda ei pea tegema. Siis ei pea trügima kibestunud noh, niimoodi vastu meil ei meeldi, küll aga teen ära, on vaja teha selle, see ei maksa seda s endale nii raskeks teha. Ise ei maksa omale, laskusid raskustega ennast koormata välja mõtteid ja kujutad ette, siis neid muid raskusi on nagunii küllalt. Niisuguse elu retsepti andis meile Salme Reek. Ja teda tuleb uskuda. Paari päeva pärast, 10. novembril mardipäeval tähistab Salme riik oma 80 viiendat sünnipäeva. Kas te panite tähele, kui sageli ei karda Salme Reek lauset? Ma olen õnnelik. Nii nagu võit kroonib lahingu. Nii on hästi tehtud töö ja väärikalt elatud elu vanaduspäevade kroon. Võib-olla on salme riigi kustumatu hinge nooruse saladus selles et ta pole iial kaotanud oskust vaadata maailma lapsesilmadega. Kuulakem Salme riiki lugemas Ellen Niidu luuletust Midrimaa, mis andis pealkirja ja ainese pikka elu ja ka lastehommikule Medri tund. Vardile läks, kes teadis, kus kasumi kriimäe? Käinast valmisjäägis ja kutsuse venda ka tead nüüd me võime minna, ma tean, kus miitrima Nat jään ka miitri linna ja miitri p. Ja kas see jutt on tõde? Talk küsise väike wind on DPD vastes õde ja seadis teele end. End peaaegu terve elu kahe vahel raadio ja teatri vahel jagades ütles Salme Reek eelmise juubeli aegu. Ma ei tea, kes ma olen. Ma ei teagi, kuhu ma kuulun. Ma tunnen ja tean, et ma olen kasvanud draamateatris. Ma olen tulnud siia pisut hiljem. Ma olen õnnelik sest mul on olnud õnne. Kohtuda ja niisuguste inimestega, nii heasoovlike heatahtlike inimestega et on lihtsalt kerge, ei lähe, aga, ja on tore elada jori ilus elada. Ja küllap ühinevad 10. novembril Salme Reegi õnnitlejatega kõik kes on näinud teda teatrilaval ja televiisoris, kuulnud raadiost ja märganud Tallinna tänavail väikest habrast naist, kes alati väga sirgelt seisab ja sirgelt käib sirge seljaga läbi elu.