Niiviisi algas mul tutvus Kreenholmi vanas pargis kahe Kreenholm lasega kes pärastlõunal hetkel õhtuse esinemise tarvis laulu proovisid. Oma laulud ketraja laulu. Siitsamast puude vahelt paistab üle Narva jõe Kreenholm. Rohelist meenutavad üksnes mõned jõeäärsed sirelid. Kuid hoone hiiglased sellel saarel näitavad kätekoha, kus 125 aastat tagasi sai alguse Eesti suurim kunagi ka Venemaa ja Euroopa suurim tekstiiliettevõte. Kahe ketraja Aime jäänud, millega kohtume veel, aga hiljem. Praegu kutsun teid kaasa kaugesse aega poolde Kreenholmi minevikku. Mis vigurid need kõik siin? Räpaseid oli ühenduses, selle rihmarattaga, öeldakse uued vene keel oli kaks ratast kõrvuti. Seiklus oli niimoodi seisu ratas, kus tühjalt jooksis, aga teine oli siis käiguratastel, lükkas seda siis käigu ratta pealt rihma lõikust. Ja see siin on siis üks Kreenholmi vanemaid. Jah, see oli üks vana masin, veel latid, need on ammu välja visatud, nüüd ei ole enam sees. Tähendab sosinaid, kudumiskosmosetelg kudumise ja. Mitte niisugune, nii nagu kodudes meil on, vaid see on täisraud ja. No see on ikkagi tööstuse välja lasknud tööstuse venelast tolle aja kohta ka, igatahes oli moodne ja ta veel peale sõda andis riiet. Kui nüüd seda kudumistelge lähemalt vaadata, siin on väga palju rattaid, väga palju rauda. No siit tõmmati teda käima nimelt isegi kui need on muidugi kirg veidi jooksis sinnagi ühele ühele poole, jooksis valmis riide ja teiselt poolt jooksis lõimed kude käis niimoodi edasi-tagasi. See lõi. See on siis kudumistelg, mis on toodud Narva muuseumi, et siis igaüks näeks, võiksin sedasama vana vanatelje juures mõelda sellest, mis oli ja, ja mis on täna õigus, neid niisuguseid kudumistelgi oli ju tuhandeid ja tuhandeid ligi. Teie Alide Bürgema olete kauaaegne Kreenholmi töötaja ja teie oskate kõige paremini, vastasin muuseumis. Võrdlusi tuua, missugune siis oli see elu siis, kui teie Kreenholmis tööd tegite? Ja kuidas siis tänapäeval? No tänapäeval esimees on kadunud rihmade rägastik, mis ennem oli, mis oli ESS transmissiooniga, mis panime, kellede masinad käima nüüd on, me oleme üle läinud ja kõik elektri peale alguses inimesed ei olnud targad ja kes teab, mis meil 100 aasta pärast on võib-olla juba tuleb, nii et me ei näegi telge, aga riide tuleb kusagilt välja. Muidugi mina ei näe seda ka inimesed näevad ja siis räägivad ka. Vaadake, vanasti oli nii. Ja nüüd räägi meiega, et vanasti oli nii. Mina mäletan jälle neid masinaid, keeduse, masinad, vanad ühedki, ühte ma nägin, kui ma olin laps, vaata, oli nii pikk, mis siis, kui lapsed tööd tegi kell seitsme aasta vana olivad jah, jalaga otsivat kinni, varbada kahe varbaga niimoodi hoidsid kinni, ladise rääkisid, kui täna tulid seitsmeaastased, pikad särgid seljas mürisevad ka müras jäävad, siis oli meil nisukene kammerseal olid vitsad valmis ämbri sees ja pinkoliga ja kuidagi kellelegi anti kas viis või 10 või 15 pehme kohta siis jätsitelt, väidab ulakust, tegi, ja oli niisugune kasvatus. Et need olid siis laste mänguback, jajajaja, aga laps jääb lapseks. Vaat see oli niisugune aeg. Mina olen ikkagi juba üle 10 aasta, kui läksin 13 aastane, aga tean ka, et kella neljaks hommikul pidin olema vabrikus, siis polgolm tuli üles tõusta. Mis aastal see oli 1915 riide emaga? Läksime, lumi olid, need olid umbes, sai käidud ja siis ma sain kõigest kolm rubla kuus. See oli tsaariaeg üks nädala kella neljast kella 10 nii kella 10-st kella neljani, õhtupoole kella neljast tehtavale kella 10-ni õhtuni, niimoodi kolmeväärselt kõigele lapsed. Aga no nüüd ei ole, nüüd on, noortel on parem. Aga noored ei taha palju sellest aru saada. Täiesti ma vaatan, ei, ei oska seda hinnata. Ja ma väga sooviks, et noored ikkagi hindaksin seda, ega see ei ole muinasjutt ja me ei taha enam seda, mis on läinud, me ei taha enam seda tagasi ja tuleb ajaga kaasa käia, tuleb aus olla ja tuleb olla kohusetundlik. Teil oli üks kena raamat. Jah, mul on taevast. Kas äkki vaatame seda, sest mõni mõnigi ruum tuletab meelde teie töökohta siin selles raamatus, mis on välja antud Kreenholmi 75.-ks juubeliks. See tähendab 50 aastat tagasi on ka teie pilt siin taga. On küll haridus- ja kultuuriselts ühendusse, keda see seltsis endas ühendas. Vahembolse keeles oli meil ikkagi palju, meie siis mõtlesime kusagile vaja peab olema ikkagi vabamalt rääkida ja siis teeme kultuurhariduse selts ja sinna tulijaid rohkem. Kõik niisugused inimesed kesines pahempoolsete vaadetega oli veel, ma olin juhatuse liige ka seekord sekretäriks, olin siin ja meil oli oma näitetrupp nii-öelda rahvamajas. Trupp oli päris hea sellepärast et võid ja teatri näitlejad käivad korduvalt vaatamas-kuulamas, kuidas meie omad mängisivad siis kui ametiühingud kinni pandi, juba jää, kõige hiljem lagunes ära. Täna kohiseb jälle Narva kosk hõlga, Kreenholmi vile. Anti fan, haare ja kose kohin ostab juba siiani. Niimoodi juhatati praegusesse Kreenholmi manufaktuuri 125. aastapäeva pidustused. Siin Kreenholmi peaväravate juures Narva jõe kaldal sillal, mis viib Kreenholmi saarele. Kreenholmi streigi 100. aastapäeva. Mälestusmärgi juures on koos tuhanded Kreenholm lased ja paljud-paljud külalised ühisel miitingul. Ja seda sümboolse pealkirja all. Meid seovad tuhanded niidid. Eesti suurimas ettevõttes on sõjajärgseil kirev keerulistel aegadel välja kujunenud kollektiiv, mis võib tööhakul öelda tere 41. keeles. Nii paljurahvuseline on tänane Kreenholm. See rikkalike revolutsiooniliste traditsioonidega suurettevõte on aga praegu põhjalikul rekonstrueerimisel. Vanade seinte vahel töötavad kõige moodsamad masinad, see on juba kolmas Kreenholmi uuestisünd. Missugune ta siis siiski on see tänane Kreenholmi manufaktuur kõige kokku mõttekamalt öeldes kombinaat, kus töötab 11000 inimest. See tähendab, et iga seitsmes kaheksas narvalane kombinaat, kus iga aasta tuleb ainuüksi puuvillast riiet üle 200 miljoni meetri ja kus iga päev valmib toodangud ümmarguselt pooleteise miljoni rubla eest. Ja sellest räägitaksegi täna siin. Ja vaadatakse, kuidas kosk oma pühade, sest nii kena vaatepilti annab otsida, kui on praegu üle hulga aja, on narva merest väravad jälle lahti lastud. Vana kudumisvabriku töötaja Tiiu Korjus. Kui sageli teie niisugust vaatepilte näete, kus kus vesi lausa möllab? Seda kindlasti ainult varakevadel ja nagu möödunud sügisel, kui suur vihmaaeg oli? Mida te siis toodate vanas kudumisvabrikusse, Kreenholmi algus mitte päris algusega, aga peaaegu algusest. Kangaste algus jah. Meie toodame pesuriiet, sitsi, lastekleidiriiet, mitmed sordid muidugi ja meeste särgi riided, mis lähevad kohe peale trükkimist sangarile. Klemetile saadavad juba valmistooted. Tänan, teie külaliste hulgas ka nende ettevõtete esindajad, nii et tulid teile aitäh ütlema. Jah, meil on ennegi nendega kohtumisi olnud ja ja reklaami paistab igalt poolt olema, nii et arvatavasti ollakse meie toodanguga rahul. Ka see vana Kreenholmi vile juhatas sisse siis kolmepäevased pidustused. Teie olete kaua seotud Kreenholmi iga, kas teie mäletate veel seda vana vile? Ja mäletan kui mina tööle tulin, siis enam ei olnud vilet, aga kui veel ema töötas ja koolis käisin, siis ma mäletan seda vilet küll, jah. Eks see niisugune vana vile on omamoodi armas, aga praegu vist kui teda iga päev linna vahel puikamas kuulda, siis tüütab vist ära. Eks nüüd ole tehaseidki rohkem ja kui igaüks hakkaks vilistama, siis läheb liiale. Pere on seotud mitte ainult ema kaudu Greenholmiga, vaid teie abikaasa on ka Kreenholmis kusse, kellena. Ja mehhaanikaosakonna vajaduse meistrina. Läbi-lõhki Kreenholmi inimesed. Ja ega teie pere pole ainuke okei, niisuguseid inimesi Kreenholmis palju, kes siia tulnud enam Kreenholmi maha jätta. Tänane Kreenholm on väga elurõõmus ja noor, kuid siis, kui teie heeriks retsept kunagi Kreenholmi esimest korda tulid, siis missugune siis Kreenholm oli? No seda ütelda ei saa, et just niisama elurõõmus oli. See oli ikkagi siis, kui mina tulin, oli kapitalistlik aeg. Ja tööpuudus oli suur, mis aastal see oli, see oli 1900 35. aastal maikuust, kui mina tulin siia ja kilo vist niimoodi, et inimesed olid võidud tööle ainult kahe nädala peale. Nii et praegu võetakse määramata aja peale ainult meistrilaagrid olid siis kahe-kolme kuupäev tööle, nii, Edgar, sa said oma palgaraamat käte alt, siis sa ei teadnud, kas tuleb, pikendati ei pikendatud harilikult igast lastike lahti kolm-nelisada inimest, nagu, kuni kevadeni. Töötingimused olid missugusesse soo võrrelda oli tänapäeval töötingimusi, sai mingisuguse misse, peagi saab töökaitse mõttes mingisugust selle kohta mitte midagi nõudmist ei olnud. Ja ventilatsioon oli vilets. Õhtul valgustati viletsaid isegi. Ja ei olnud sööklat vabrikus, kes viisama leivad kaasa kuiva leiba sõimleoloogia mitte muuta selle nagu töölt ära lõppes. Nii et vast rõõmus nägu ainult ilmaski töödi inimestele. Mis tööd te tegite, mina läksin tööle alguses puruosakonda, kus need jäätmed kõigi sorteeriti pandi kottidesse. Hiljem siis ma läksin Ühe meistri abi ole õlitajaks ja olles oli ta siis ma õppisin meistri abiks. Esimest korda mind pandi meeste abi koha peale 1940. aastal, kui meil oli nõukogude valitsus uuest tagasi siis Kreenholm suurenes ka väga kiiresti, kohe ja 40. aasta sügisel oli keeruline siis juba umbes 8000 töölist. 38. aastal suvel siin oli meil vanemate lugu valimist, ma olin valimisel seal arvestuskomisjonis ja siis oli 2800 töölist keeruline, ainult siis tuli sõda. 22. juhul, kui sa hakkad, siis ame asjaga vene keelt rääkisin vähe, meil oli juhatajale hellale ja Smiidingulise kokku. Ta rääkis vene keelama, aru sain küll, aga rääkida saan, oskan nii. Ja siis ta hoiatas mind, et eestlase paeluv tsaar räägi ka eesti keeles oma kutsealuse kohta. No ma siis kuulasin, nagu ta rääkis 115 minutit siis ma kordasin täpselt sedasama, mis tema rääkis eesti keeles. Ta küsis nende käest mõlemat ilusaid nuku. Ta ütles. Räägime, räägi sedasama minaali. Siis ta mulle ütles. Tubli poiss, kas see oli teie esimene kõne? Jah, seda peab küll ütlema, see oli minu esimene kõne on rahva ees. Peale selle muidugi statisti tihti kõneleda veel selle algusest peale siis tuli sõjamehe töö. Ja mina läksin ka aastast vabatahtlikku hävituspataljoni. No kuidas Kreenholm siis välja nägi? Kui te nüüd uuesti pärast sõda Kreenholmi jõudsite? Tuttavasse vabrikus, kõik oli puru. No ta käis väel, Joala vabrik osaliselt käis. Olime langenud, laed olid sees. Põrandad purud. Mees oli Smegi aktiivkes, enne 141. aastal hakkasin sellelt 40 aastal tööle, mina olin siis ministri abis kaheksa tundi meistri abitööd, siis teine kaheksa tundi peaaegu tegin sellel tekstil montaazi, panime masinad ülesse. Seal jäid Suhangolme tekkivaid põrandaid korda aknadki põnusines osaleb mõnes kohas, aga fabrike tööd tegi, hakkasime väelal tööle, tööle suurenes tööliste arv, mina, kui tal ei oleks, minu number oli 1000 47. aasta jaanuarikuus, mind pandi vahetuse meistriks 49. aastal valitsemisvabrik komitee esimeheks, sealt läksin jälle meistriks. Ana ketrusvabrikus, kaks-kolm aastat töötasin, siis valiti mind ametikomiteesid vabrikusse, seal tegin üheksa tööd, sealt läksin jälle siis meistri abiks 71. aastal, siis ma oleksin pensionär. Läksin lukus sepaks ja töötasin lukustamal kuni möödunud aastal saanud 81. aasta esimese maini, siis võtsin lõpu arvel puhkuse peale. Novembris läksin uuesti tööle 81. aastal ja nüüd jälle siis mall, mõtlesin jälle lõpuarve. Aga öelge, mis on see, mis kisub Kreenholmi tagasi, seal on ju nii palju teil vaeva nähtud ja ega need taastamise aastad kerged ei olnud, ise ütlesite, et kaheksa tonni riigiti oma põhitööd ja siis hakkasite taastama masinaid käima panema, kerged on, muidugi ei olnud ja ega sinielu kuldsed midagi, põld ka seal alguses kohe, aga see on ikkagi oma. Mina olin, lugesin, siis on ikka minuvabrik oma vabriku tuli tagasi oma kollektiivi, vot selles oligi see peamine mõte ja praegu ka maleva talveks läksin tööle jälle, kodu pole ka nii suurt midagi teha. Ja kollekti kisub tagasi. Ega teie kahekesi vist ta sageli kokku ei saagi. Ei ole ammu saanud kelder. Sööklas juhtunud. Me oleme õieti Kreenholmi saarel täieffemm, isad, vana ketrusvabrik ja vana ketrusvabrik, konsen esimene ja selle taga on vana kudumine ja söökla, muide on seal vanakudumise ruumides. Et praegu me oleme siis Kreenholmi kõige vanemas osas ja teie mõlemad siis kauaaegsed, Kreenholmi vana Kreenholmi võib öelda. Töötajat, kui kaua teie, Tiiu Korjus, olete seda tööd teinud? 25 aastat sai eppadele Teil mõni aasta rohkem vist ja minul saab 27 tegi seal täis. Mis siis on muutunud siin selle aja sees kahe juubeli vahel? Oi, väga palju, alates vanas kodumises on masinad pandud automaatmasinad. Need on juba veel uuemad teljed, fantod nagu läheme meist paremal, Geon olmekorpuse ehitatud. Ja üldiselt kogu kombinaadi nägolmutanud ikkagi. Vanas kudumisvabrikus statistikuna ma mõista, need teie käest lähevad siis läbi kõikide inimeste töötulemused jah, kogu päeva Televas meie vabrikus. Kui suur see on? Üle 400000 meetri päeva. Teie töövalle kurs ketrayonaga on justkui ette valmis osa sellele valmistoodangule. Meie oma vabriku mastaabis oleme muidugi meie see lõpp-produkt, aga meie toodet ei sa kasutada kuskil, ainult teda saab kasutada kudumistööstusega trikotaažtööstusest. Siis oma naabritele, annat ja oma naabritele anname nad küll vahest kipuvad kvaliteedile nurisema, aga no uue rekonstrueerimisega ikka juhtub mõndagi ennem kui need masinad päris ära saab häälestatud. Missuguseks kujuneb Kreenholm teie arvates lähematel aastatel. No enda vabriku kohta ei peagi enam nagu suurt öelda, sest meie tsehhis on rekonstrueerimine juba lõpetatud teatud ja nüüd lähematel kahel või kolmel aastal lõpetada takse naaber Tšehhis ka ja siis hakkame ootame jälle millased, veel uuemad tulevad masinad ja veel üks uus rekonstrueerida. Ma ikka loodan sellega veel üle elada. Ei kavatse veel ehitada uus vabrik. Ruumi uskumatu, sügasin sinnapoole edasi kulgu poole, edasi veel tähendab üle veel publikuni on meil hulga, minna tuleb selline, mis hakkab tootma vähestes partiides, näiteks mingisuguse eri nõudlikkusega lõngu, selliseid erinumbreid, sest näiteks need uued masinad, mis meil praegu pannakse, need on muidu tootlikud ja küll, aga nad ei luba ikkagi tootan hästi suure numbri vahekant lõnga kui peen lõng toodate nende masinate peal, mis meil praegu pannakse need tsehhi masinad ega üle 54 numbri ei tule vist sealt midagi välja, sest siis neil hakkab katkevus nii suured seal on. Nad on ikkagi mõeldud sellise keskmise jämedusega lõnga 34 28 40. No 50 ka veel ja niimoodi, ega päris peenejaoks nad ei olegi ette nähtud üldse. Nagu jumalavabrikus, seal on juba 170. et numbrid ja selliseid hästi-hästi peened. Neid selliste dramaatiliste masinate peal ei Sa toota, ehk kui saab toota, siis peab olema hoopis erineva konstruktsiooniga need masinad. Teil on rahvusvaheline Püre käigud omavahel sinu riidleb, saaksite tööd teha, vist? Ei rahvusküsimusest meil küll ei ole kunagi mingisugust sõna ütlemist olnud, ainult kui tööasjus on vaja ikka kedagi riieldaga, siis rahvuse pole küll ei, vaat saavad kõik minu neljast ketraja, Holm on venelased, üks on valgevenelane ja no mina meistri appi olen siis eestlane ja siin on meil veel ukrainlasi, tadžiki usbeki telefon, aga hästi palju rahvusi tegin nendest väiksematest autonoomsete ringkondadest on siin ka, üldse on, ammust ammust ajast Kreenholmi sünnist alates on Kreenholm on rahvaste ühtekuuluvuse paik tööl inimese solidaarsuse. Ja küllap ta nii on, sellepärast et juba kui Kreenholmi ajalugu uurida, siis siit Kreenholmist on ju küllaltki kuulsaid revolutsionääre Ki meil kasvanud nabamale Kreitzberg, Vassili Gerassimovi ja veel paljud teised, kes Kreenholmis alustasid töölise teed ja revolutsionääride teame ka seda. Narva kui tervik on olnud ka nii vene kui eestikultuuride segunemise paik ja kas nende peaks oskama mõlemat keelt ikka kohe täiesti. Kahtlemata eks alguses seal ei, kelle ettekoolist, seda vene keele oskust ei saanudki ikkagi nii palju kätte. Et oleks nüüd täitsa kindlalt ennast tundunud vene keeles kodus olevat, aga nüüd on jooksul see just vastupidi, et see asju mõnda ei oskagi eesti keeles öelda, sest töö juures vestluste kogu aeg vene keeles. Kombinaadi Kreenholmi manufaktuur, peainsener Ants usk. Kuidas teie hindate tehnilisest seisukohast tänast juubelit, kui nüüd vaadata 125 aastat seale esimene nurgakivi panek siis teist korda võib öelda, et sündis täiesti krempel uuesti peale sõda saali võib-olla täielikult purustatud. Ja täna me viime sisse juba põhimõtteliselt uut tehnikat, mis erineb tunduvalt vanast klassikalisest jama, mehaanilised ketrusmasinad, ilma süstikute teljed, nii et see on tehniline revolutsioon ja Kreenholmi kolmas sündinud, niimoodi öelda see muidugi paneb kollektiivi ette omale ülesanded, sellepärast alati uue juurutamine, Selokas raskused, kuna peab ümber õppima omandama uue tehnika, niisugused raskused, need on väga teretulnud, sellepärast nende raskuste taga paistab perspektiiv. Kas muutub midagi väga põhilist muutud siin ei pea ümber õppima mitte ainult põhitöölised töötavad telgede juures ketrusmasinate juures, vaid peab õppima ja ennast täiendama tunduvalt tehniline personal, kes hooldab masinaid, sellepärast tänapäeva masinad, nad on kasutatud süvaautomaatika. Tähendab, ta nõuab väga kõrget kvalifikatsiooni personalile Kreenholmile nimetatud naiste ettevõtteks. Kas need vahekorrad jäävad tulevikus samaks? Ma usun, et nad päris samaks ja sellepärast, et põhitöökohtade arv meil väheneb pidevalt seoses tööviljakuse kasvuga mille tagab meile uus tehnika ja need töökohad, mis on ette nähtud teenindamiseks masinatel hinge sees hoidmiseks, nende töökohtade arvu muidugi Casa seoses sellega meeste osatähtsus õude remondipersonal. Mehed on meil ka mingisugune oma võlumisema küljes, inimesi hoiab, kes seal Kreenholmi tööle tulnud, kellele see on ikka meeltmööda olnud, tähendab, need on ikka siin töötanud selle pärast, ega meil juhuslikult täna näiteks neid inimesi, kes on siin ütleme, algustajas töötanud ja üle 25 kolmekümneaastane need Me loeme kusagil 11 protsendi ringis. Arv on küllalt suur ja see näitab, et inimesed töötavad meile aega ja eks siin on muidugi suur osa kollektiiv, kus on organiseeritud korralikult. Gusson tubli kollektiiviga, sealt inimesed ära ei lähe, nii, lihtsalt. Kreenholm jääb ikka nooreks, sest kui vaadata vahetuste alguses, siis noort rahvast on kõik palju. Noortele meeldib uue tehnika peal töötada ikka põhiliselt meil töötavate nooremine keskealised, mida teeb teelt inimesel parem teil siin töötada ja elada oleks. Meil on välja töötatud oma programm selleks viisaastakuks esmajärjekorras, millega me täna väga hoogsalt tegeleme, nende meil olid jäänud veel vanad kasarmud, et me teeme ringi, rekonstrueerime, läheksid on väga õnnestunud ja seal tulevad korterid väga head nõudmine nende järgi suur, mis näitab juba nende korterite kvaliteet. Võib-olla on see, et kõik püüavad sinna salaja oma või kasvõi vahetada, isegi uued korterid tahaks nende vastu, sellepärast seal on vist eelis, on see, et seal on kõrged laed, mis jäävad alles. Järgmisel aastal oleme oma kasarmud ringi ehitanud, kõik ühesõnaga veel kasarmud, täna enam ei ela meiegi ühes kasaraažis tuleb polikliinik uus, siis on kavas selle viis aastat profilatoorium Narva-Jõesuusse, kus siis inimesed saaksid ravi, mis lubab neil töötada ühtlaselt aasta läbi ja siis suvel sõprusolatoorium oleks kasutusele nagu uhke kodu ühiselamutes, me teeme ka kapitaalremondi sellepärast et vanasti olid toad meil kusagil nelja, viie inimesele, aga nüüd me teeme nad kõik mingi need koos üle kahe inimese meil ei ole, see teemel käib pidevalt. Tähtis on veel, et inimestel oleks juba, kui nad tööle tulevad, võimalus riided vahetada, pesemisvõimalused ja nii edasi seejuures ka veel mingisugused teened, nagu meil uues olme, muuseas, mis just äsja valmis sai, seal avasime väikese punkti, kus inimesed saavad oma kleidiriided lahti lõigata ja me ei oodanudki, et seal on nii suur menu. Niisugust teenust teeb ilmselt laiendame. Püüame jõudumööda näha ikka selleks, et inimesel mitte ainult töökohtadel ei oleks mugav. Seal oleks ka võimalus, siis, kui ta ära läheb, puhata. Tööterritooriumil ja vabrikutes ringi käies hakkas silma see, enamasti on püütud igas seksis luua hubane õhkkond. Naised on muidugi selle eest hea seisnud. Sageli kohtasin lilli. Nojah, siis, kui meil vanatehnika näiteks tolmueraldus oli väga suur mõeldagi võiks kunagine lillepotti panna, sellepärast tunni ajalas tolmune olnud seoses uue tehnikaga annab korraldada, sellepärast kui nii mõelda inimene ja üle poole sellest ajast, kus ta ei maga, veedab oma töökohal, tähendab, seal peab olema maksimaalselt muga. Jah, siin on kõik oma oma kool, sööklad, haigla, ambulatoorium, klubid, lasteaiad ja puhkekodud. Tõepoolest, see on tuhandete kodu. Nähtavasti ikka on nii, et Kreenholm on teile läbi-lõhki koduks. Teile aim ööbik, vabriku ketraja ja Ludmilla rohult vana kudumisvabriku kääri. Abikaasa töötab ka juba lapsest saadik remondis, vanemad on, töötad kumbki 40 aastat Kreenholmis nemad seal siis 100 aasta sadama, kes sellest Kreenholmi? Aga teil, minul tütar, töötab ka praegu New Yorgi kudumisabiks neitsi tahtis minna tööle ja ei olnud ka vastu tülli. TTK Krinalemiste orgi ketrusvabrikus, lõpetasin selle kooli ja nimi on ööbikaga, tema nimi on, temal on Asta. Kus mina? Me ajame juttu siin Kreenholmi peaväravate juures olevas pargis ja nendes päevades palju lauldakse. Aga seda ma tean, et teie laulate ka siis, kui pidu ei ole. Selts, kus nisugune laulu tahtmine on siis pärit? Minul on seen läksis, pealegi pisikene olin esimeses klassis sain esineda juba koolis ja lausuda karjas ja karjas kus kohal, kaugele siit ei olnud, kaugel siit, Narvast üks, 10 kilomeetrit laulsid, siis oleks mis tuletaksid. Kõike meelde. Teie laulu alguste, teie karjatüdrukupõlve. Nii et see laul tuletab siis ka ühtlasi Kreenholmi meelde. Siin oli ennem küla ka, eks siin oli jätku, ehitati kõik ja kasti laulu olete siis ka oma lastele ütelnud? Jah, oleme küll, minu poiss mängis orkestris koolis ja kitarri hästi mängib ja laulab võistkonna rahule jäänud. Minu lapsed laulavad kah, aga mitte nii nagu nagu ema ema ja ei ole nagu huvi selle vastu, millal te kõige rohkem laulad. Millal teile meeldib laulda? Minule meeldib laulda, ma töötan siis üksipäini midagi timise, siis aeg läheb rutem ja, ja siis tuleb kniksu repertuaar meelde, tuletad kõik seda meelde ja sõnu ja sõnad kõik töö juures õppinud ja see on midagi uut laulu, teeme siis töö juures sõnad pojale kodu, sõna. Teine, aga see on isegi ühtlane müra ja siis tulevad kõik omaette ja siis mõtled sõnad siis kui tuled juba paar kuud, siis sõnad selged. Aga minule meeldib kodus lauldav näini, vabriku töölistel on kõige selgemad sõnad kooris koduses ringis, ema laulab kah ja vahel laulame emaga kahekesi kõik vabriku müra ja see aitab siis laulda, tuleb. Neli-viis on linnasi hulk laulegi, loodud on Tallinna tornidest Viljandi järves, Fels. Ei, mina ei ole kindlasti laulu peale üleval sõnade peale või. Millega Kreenholm või Narva on teile üldse elus rõõmu teinud? Nalis astusin ellu ja siis oli juba minu kodulinnaks ja sünnilinnaks hakkas meeldima kõikse Narva kose kohin ja need vabrikud ja kõik see sellega juba harjuda. Mina tulin siia päris nooruke kaheksateistkümneaastane. Ja siis raha teenimine. Et saaksid omale riideid selga ja ostetud ja see vast oligi see rõõm ja sa nüüd ise endale raha teenida. Palju raha, nagu räägitud, Greenalüüstab palju raha. Nonii, ma siis tulingi siia ja olen ära harjunud siin Narvaga, nagu, nagu koduseks jäänud perekonnanimi lähebki laulmise viisiga köisi, eesti kuku, ööbik, seda on jah räägitud esinevast läksingi mehele, selle nime pärast tuleb selle, olgu ta siin laulsid linnud puude otsas silmades, et jah, kaasa lööma. Homme töötab kombinaat Kreenholmi manufaktuur. Sõitsime vabrikuga jälle täisvõimsusega. Son Kreenholmi värtnate telgede ja kose.