Tänane lugude saade keskendub aastail 1975 76 77. Vestlusringis on Urve Tauts, Voldemar Kuslap, Heino Aassalu ja Jüri Kruus, mikrofoni hoidmas Kersti Inno. Ma arvan, et see saatesari, mis on juba mõnda aega eetris olnud on võitnud uusi kuulajaid juurde ja võib-olla kõigile polegi päris selgelt meie mängureeglid, sest kõik need on ju mängud ja mängudel omad reeglid. Ja no ma ütleksin siinkohal seda, et mitte mingil juhul ei tohi neid teatri Juta käsitleda nagu mingit aruannet või mingit noortel kindlasti mitte. Meie püüame siin aastate kaupa tuletada meelde, mis ühel või teisel aastal oli Estonia ooperi operettide balletile kõige tähtsam. Küll teosed külga esitad küll lavastajat kui dirigent, nii et need on meie mängureeglid, teisi mängib võttiste reeglitel mängida. Nüüd, kus Estonia diaatril rahvusooperinimetus on peaaegu käega katsutav. Ma tahaks ütelda, et see, millest me räägime, see pole mitte ainult aruanne, mitte ainult meenutas vaid see on nagu kogu selle tamme tüve ja juurestiku lahkamine, millest tegelikult koosneb Estonia teater, see mikspärast, teater, nüüd saab rahvusooper nimetuse, see ei ole mitte tänapäeval hetkel sündmus, vaid see on nagu kokku võtta kogub Estonia teatri senisest perioodist. See on kogu ses juurestik, millest koosneb Estonia teater. Ja kui me oma mälestustest räägime, siis kõik need inimesed, kõik need, keda me meelde tuletame, on andnud terve suure osa sellest, miks me oleme täna jõudnud. Meenutusi jätkame sealt, kus eelmises saates pooleli jäime. Jutt oli tontšovannist ning sellega seoses Georg Otsa viimasest tööst Estonia teatris sele, mis Georg Otsal lavastajana pooleli jäi, viis lõpule. Aarnemik. Ooperi esietendus toimus 1975. aasta 18. detsembril. Nimiosas Voldemar Kuslap. Olen kingi ütleda. Aegade jooksul oli väga põhjalikult Don Giovanni temaatikaga väga põhjalikult. Ta oli uurinud nii Mozarti ja tema kaasaegsete kirjavahetust, siis võib öelda, et tõesti tema lavastuslik ettekanne oli sõna otseses mõttes muusikateadlase põhjalikkusega esitatud sealjuures väga põnevate, huvitavate ajalooliste faktidega ilustatud need meid kõiki hämmastas tema väga põhjalik materjali tundmine ja nende pikkade haiglas oleku aastate aegade jooksul oli ta siis itaalia keeles teinud jah, nagu Jüri juba eespool ütles. Tõlke, mis oli väga suupärane, väga mugav. Ja siin oli ta mõelnud ka üsna põhjalikult ka kunstniku töö peale. Näiteks tal oli kavandatud sellised huvitavad mõtted, kui Don Giovanni või Leparrello Lavlauad omi retsitatiivi või aariaid või muusikalisi numbreid, siis nende mõtted kajastuvad nende selja taga pritseeritud nende, kuidas kutsuti, diapositiivid, kusjuures peab ja kusjuures diapositiivide oli kujutatud maailmakuulsate kunstnike maalid. See oli jah, väga toredat, väga toredad mõtted. Nii kahjuks muidugi need kangelaslikult läbi viidud kümmekond lava proovimist ta paraku meiega sai teha, need olid muidugi unustamatu, me nägime ja me tunnetasime, et inimene võitles raske surmahaigusega, ta püüdis sellest kõigest üle olla, aga me märkasime pisikestel vihjet või, või hetkeliselt varjatud valu. Grimassidega tal ei olnud kerge olla. Noh muidugi siis tuli juba saatuslik haiglasse minek ja siis tekkis väga taga pikaps. Selle ajame, kasutasime ära muusikaliste numbrite väljatöötamiseks. Väga palju oleme takkajärgi tänu võlgu reet laulule, kontsertmeistritele ja muidugi Thekla kohale. Ja kuna samal ajal Aarne Mikk stažeerimis Moskvast ja ta sai tegelikult Don saani või noh, nimetame neid siis Don Giovanni lavastamise juurde tulla kusagil aasta lõpuks, metall jäi praktiliselt napilt kuu aega selle monumentaanse lavale toomiseks, aga muidugi tänu sellele, et muusika oli niivõrd omandatud, et enam meil muusikaliste proovide peale ei läinud aega. Siis see töö sujus väga hästi. Väga sümpaatne oli muidugi kunstnik Kuu Eldon renteri töö just selle tõttu lava oli praktiliselt tühi, väga nappide vahenditega suudetud maksimaalselt edasi anda, siis trosside peal olid tõmmatud vot niisugused lavaatribuudid nagu seal ütleme teatud skulptuur, figuratsiooni, kaevaid, mingid või võilille väikesed või klubi või ja nii edasi, nii et seal oli väga palju toredaid leide ja just see lava oli avar, oli õhku ja vabadust tegutsemiseks laulmiseks mängimiseks. Väga palju muidugi toredaid Töid oli, oli kõigilt eriti muidugi tahaksin nimetada Teo Maiste ja Uno Kreeni. Barrello. Siis muidugi hästi suur üllatus, ma usun meile kõigile, oli Georg Ots usaldas Tsirguliina. Tähendab ühe tserliina Rolli operetilauljale Helgi Sallo-le ja ütleme, et ta tõesti väga armsalt ja toredasti sähisele sümpaatse tööga hakkama vokaalselt ma mõtlen just nimelt mängulised oskused, teadagi on tal tublid. Aga samuti väga sümpaatsed olid ka teised tserliinad, nii Anu Kaal kui Jelena Solovjovi. Väga toredad, Donna annad, oli seal Mare Jõgeva, Haini Sammelselg, hiljem lülitus ka Ženni Anvelt siis tol ajal viiradena Marja Haamer, Tiina Jaaksoo ja külalisena Kaie Konrad Giovanni täna Hillar Orav ja mina muidugi ausalt öeldes, kui te lubate, ma natukene võib-olla peatuksin oma probleemidel, kuna ma ei olnud otsa selles rollis näinud kuna see superroll esitab ääretult ääretult suuri nõudmisi, aga ka mängulisi ja lõululise võimalusi. Samas oli palju toredaid kolleege praeguste kui ka juba lahkunute seas, kes ikka tulid sosistama, vat ots tegi nii. Katsu sa nüüd niimoodi teha ja laulda, ära mitte, tee sedamoodi ja siis ma olin nagu nurka surutud metsloom, ma ei osanud seisukohta võtta, istekohast rääkimata. Vaata, ma olin sõna otseses mõttes jah, ikka päris päris suurte probleemide ees väga palju, püüdsin uurida kirjandust ja muidugi otsa soovitusest pidasin kinni. Usaldage kõiges geniaalse Mozarti. Klaveriseal on kõik kirjas, osake ainult see välja dešifreerida. Ärge üle ilustage seda kaunist muusikat, ärge suhkurdage. Ärge unustage seda üle siis muidugi, inimtunneteskaala on ju niivõrd lai, ärge piirduda ainult mustade valgete toonidega, kasutage ka julgemalt pooltoone. Ja muidugi võib-olla sellest Kirjandusest abi saades ja muidugi Aarne Mikuga koostöö tulemusena, ma usun, et see õnnestus tänu nendele kolmele komponendile siis võib-olla ebatraditsiooniline oli see dramaatiline Don Giovanni lõpusse kus kivist külaline tuleb sisse tavalistes Toimub käeside, kus kuri saab oma palga ja raudne raudse haardega kiibist, külaline viita endaga kaasa. Aga meil oli see lahendatud niimoodi, et Johanni oli ees, ava lava ees krampis kivist külaline tõugata tee niisuguse poodiumi peal, millel rattad olid all lavasügavuses sisse ja see käesides oli nagu mõtteline vaid kui see kivist külaline kutsutud teda endaga kaasa, siis see, see raudne käsi nagu eemalt mõjub nagu ränkraske kalju Raununa, mis vajutab Giovanni peaaegu põlvili, aga oma viimast jõudu kokku võttes ta suudab ennast siiski sirgu ajada ja läheb oma dramaatilisele hukule vastu. Sirge seljaga. Laulge tantsijaga kätevanni. Need seitsmekümnendad aastad olid balleti, läheb väga olulised ees pulma nagu eelmistes saadetes, ei viidanud sellele, et oli toimunud teatud mõttes võimuvahetus. Peaballettmeistriks sai 74. aastal May murduma, kes oli, teadis muidugi juba 63.-test aastatest peale, aga nüüd oli siis tema balletijuht ja hakkas siis nii-öelda pani aluse nendele hobustele, mis kestavad kuni tänaseni välja. Kusjuures Mai Murdmaa puhul oli väga tore see, ta ei sulgenud uksi teistele lavastajatele kommendi edaspidi räägime siin 76.-st aastast ja 77.-st aastast ja siis me näeme, et siin on terve rida väga huvitavaid külalisi. Tere, tähendab Igor, George Washington, kuuendal aastal lavastas Tiiu Randviiru-le polero. Ta tahtis seda täiesti üksinda, kahjuks läks ainult paar korda jälle mitmesugustel teatrisisestel põhjustel. Ja Ensume loomulikult lavastab ikka edasi. Ja hiljem nähtavasti ooperist rääkijad tulevad ka selle juurde. Minu meelest see on üks niisugune periood, kus hakkab silmaga nähtavat olema põlvkondade vahetus. Sellepärast konservatooriumi ooperiklass tegi ju Figaro pulma, eks ole, kus õige mitmed need, kes tänapäeval on juhtivad hääled või olnud vahepeal juhtivad hääled tulid just siis diaatrisse. Sama lugu oli muidugi ka balletiga ja küllap see on kõikides žanrites sedaviisi. Et võib-olla ütleme, üks nii väheütlev lend ja teine vähe, ütleb lend ja siis järsku koonduvad kõik jõud ühtekokku ja see on nagu löögirusikas. Ja balletis oli ka. Praegu me teame kõik keedad Yana Gilgast ja lemme Järvet ja Mare Tommingas Tartus tähendab, need kullaketrajatesse, said nemad ka ennast juba näidata, et ma loen seda aega 76 77 üheks niisuguseks nagu, nagu uue perioodi alguseks ja, ja tore on see, et mai murdma hakkas kogu seda asja juhtima, aga juba ettehaaravalt, kui siin juba parite jutt käib, siis olgu veel öeldud, et siis 77. aastal oli kogunisti kaks külalislavastajad saksa ballettmeister ja ballettmeister Leningradis, see oli üks kammerballetiõhtu. Eino rääkis huvitavalt balletist kahtlemata Estonia ooper oli nendel aastatel küllaltki elujõuline. Tema kõige paremas mõttes. Meil olid lauljad, kellega oli tol hetkel võimalik tuua kamba ükstaskõik, mis tasemega teos ja nii ka tehti. Tuletage meelde võiti repertuaari Don Giovanni, mis andis võimaluse nii paljudele meid Hollaja toredatele ja perspektiivikatele noortele nii vanale kaadrile kui ka teistele. Ja andis katsetada isegi seal selliseid lauljaid nagu näiteks üldse hallo, kes laulis väga suurepäraselt, tegi oma rolli Serlynana ning seejärel, millised ooperit tulid, tulid Serenoode perserakk ning Attila. Kahtlemata verd üks vähe tuntuim ooper, aga mikspärast teda võtjust Estonia atridavasse tänu sellele, et meil on olemas kaader. Meil oli kaader selline, kes oli võimeline laulma ära seda niivõrd rasket ooperit, mille pärast just põhiliselt teda maailmas ei mängita. Estonia teatris oli Lenny Anvelt. See oli erakordne lauljatar. Kuigi ta praegu on Itaalias ja tema karjäär pedagoogina on haaranud küllaltki rahvusvahelise tunnustuse. Samuti esineb ta lauljana seal aga see, mida ta Estonia teatris tegi Attila esietendus. See näitas väga kõrget mastaapi. Haaras esimesest hetkest ta kandis seal kõrvuti sellised lauljad nagu Tiit Kuusik, Teo Maiste, Mati Pall, Hendrik Krumm ja teised meie teatri Estonia teatri orkester Eri Klas juhatusel kätte kokkuvõttes see oli suurepärane etendus ja kui ma nüüd kuulen seda etendust veel helilindi pealt, mis on jätnud Eesti raadios teate, kuivõrd võimsa tunde ta annab meile tolle aja Estonia teatri üldmastaabis, siis tegelikult vaat me tihti häbenema nagu oma maastabi, tihti nagu kipume, ainult mõtlema selle peale, et vot see, mis on kõik raja taga, ükstaskõik, mis inimene tuleb välismaal, vot see on väga-väga hea. Tegelikult, ega ta halb ei ole. Ja välismaal on ju väga-väga palju häid etendusi. Ja kuid kui isegi näiteks ma vaatan, mul on kodu olemas küllaltki palju huvitavat, La Scala teatri võtteid, kas seal nende etendustel on olemas omad mööda lased aga see tase, mida Estonia trendisatil, aga see oli tõeline trumpiaalne võit mis kajastus esietenduses kajastus publiku vaimustusest, mis kajastus kogusel aplausi tormis. Ja mul oli tohutult hea meel, et ma olin selle etenduse osaline. No mina tahaksin ka veel siia lisada, sa unustasid ära, Jüri Tiina jaaksoo. No me räägime muidugi šennist, eks ole, seni dramaatiline, väga dramaatiline, me teadsime, et me nõuame, tahame temaga saada. Me teame, et sealt tuleb, aga, aga Tiina Jaaksoo ei olnud ju nii dramaatiline. Ja kui hästi ta sellega siiski välja tuli ja, ja no Tiina oli ju see abiventiiliks mõeldud nagu. Ma ei taha siin mitte midagi pahasti öelda, vaid teater käitus temaga tihtipeale niimoodi. Aga ta päästis kohutavalt palju meie etendusi. Tähendab, selles mõttes, et no ka järgnevatel aastatel ma mõtlen seda ka selle Attilaga oli, et Tiina tulija ikka päästis etendust. Mida ma tahan siia lisada Tiina juures? Urvel on selles osas täitsa õigus, kui ma rääkisin seni ametist ja siis ma rääkisin seda mikspärast Estonia kraatri põhiliselt julges võtta selle ooperikavasse. Sellepärast et meil oli selline laulja nagu seni on, et see oli nagu põhialust, millega võeti tükkavasse. Kuid peale seni Anvelti laulis Mari Jõgeva, Boris Solvik raja ja Tiina Jaakson. Kino jaoks oli väga huvitav lugu. Tegelikult Tiina tahtis sellega tõestada, tahtis näidata oma vormitalgud nagu selle rolli peale pandud, et hiina tuli ja Tiina laulis. Teate, meil on aegade jooksul nagu läinud üldse inimeste häälekõla meelest ära. Paljud ei kujuta ette, kuidas Tiina jaoks võis üldse laulda selliseid partiid. Mul on kodu olemas lindi peal ja need inimesed, kes saalis kuulasid, kuidas Tiina Jaakson laulis, seda võib öelda, et see oli uhke laulmine. See oli sama uhke laulmine, kui Tiina tegi näiteks tütarlaps kuldsest läänest seal sama uhke laulmine, nagu Tiina tegi trubaduuriks. Tähendab, me peame alati arvestama siiski, mis tasemega meil lauljad on. Ja kiina mängisid väga uhkelt välja seda, mida kujutas see roll ja mida nõudis. Ja tänapäeval mul on siiski väga hea meenutada, et meil olid sellised lauljad. Aga tegelikult algas periood, millest me räägime siis 1900 76. aasta ju eesti ooperiga Zeronode personakiga ja meil on siin ka Voldemar Kuslap, aga enne Voldemar akkab rääkima Tarmo seda avaldab. See oli periood Estonias, kus väga palju rõhku pandi sellele, et kavas oleksid pidevalt eesti helilooja teos. Ja see aeg, millest me praegu räägime, seal oli kogunisti neli eesti heliloojat, asja oli Pipi Pikksukk. Olid kullaketrajatesse Ronaldo persovakk ja Johanna Dentaata, missugused teosed kõik? Ja mul on väga hästi meelessesse volli tegistasi räno, tähendab Ta ei olnud mitte ainult mänguline, vaid daaliga vokaalne ja, ja no no muidugi voli, aga seal oli ju veel väga toredaid teisi osatäitjaid, noh, ütleme seal Anu Kaal novelli räägib muidugi oma partneritest ise, aga, ja Margarita Voites, sina no on ju ka nüüd meil kavas. Aga vaat see esimene mälestus on kuidagiviisi väga sööbinud mällu. Ja ma ei taha midagi öelda teise kohta. Aga, aga Mulle väga meeldis. Just see 76. aasta lavastus. Ja minu näotu nagu ainult mina Ja 74. aasta lõpus käisid teatri kuluaarides jutule Tambergile on valminud uus ooper Serrano debersäraki ainetel, Rostani järele. Mets sellel ajal hämmastased, imelikul kombel selle maailmakirjanduse ühele tikteosel ei olegi nagu veel ooperit kirjutatud. Või noh, ei, ei olnud keegi nagu selle peale tulnud. Ja Eino Tamberg oli seda muusikalist materjali heliloojate liidus tutvustanud, kusjuures Zeronoom osa laulis seal tutvustamisel Georg Ots, kellele see teos oli ka pühendatud, aga tervise halvenedes ta jäi sellest tööst eemale. Ning ühel päeval ma vaatasin, et teadetetahvlil oli pandud käskkiri. Serrano osatäitjate ka ülesse ja meeldiva üllatusena avastasin, et omaste kõrval oli Syrano nimiosa usaldatud ka mulle. Tõsi. Esimestel proovidel laulis kaasa ka Tiit kuusikaga hiljal, ta jäi kõrvale muidugi, kuni kahte Tambergi ooperit võrrelda. Tema esikooper, moodne kodu oli kirjutatud nagu muusikalise draama printsiipidel, seal puudusid aariad, harioosod ja oli nagu kõne intonatsioonidele baseeruv siis Syranooli täis klassikalise ooperiprintsiipidel kirjutatud aariate, Arjoosade ansamblite ja muidugi väga tugevad barokkmuusika eestilisatsioonidega, seda eriti Roczani partiides ja muidugi hingematvalt kaunis epiloogisse on. Ma mäletan meie Leningradi tolleaegse Leningradi etenduste järel. Väga tunnustatud muusikateadlane, Kosenud puud ütles, et Tamberg kirjutas ainuüksi selle epiloogiga oma nime 20. sajandi. Muusikaklassik olete seltskonda ja tõesti see, seda tükki saatis väga suur publikumenu nii meil kui ka külalisesinemistel. Helsingis, kus muide tolleaegne soome mürgisaim muusikakriitik Sepo Heiki Neymu väga kiitvalt kirjutas Syranoostja osatäitjatest ja samuti väga suur menu oli, nagu ma juba eelpool ütlesin, Leningradi, Moskva ja kui mu mälu ei peta, aga Minski kastrollidel küll Minskis meil jäi paar etendust ära. Kuna parajasti veeti kohale Brežnev, kes pidi Minskile üle andma. Kangelastähe ja halenaljakas oli vaadata, kuidas seda väsimatult kommunismiehitajad lohistati kahe tugeva mehe saatel nii presiidiumi kui ka mitmesuguste pärgade paneku tseremooniale. Jah, on nähtud mitmesugust teatrit nii elus kui kui laval. Nii sira luu juurde tagasi tulles. Eino Tamberg väga suure südamesoojusega elas oma teosele kaasa juba klaveriproovidest peale. Kusjuures ta esitas omapoolseid soovitusi ka mingil määral võib öelda nõudmisi intonatsioonilistest probleemides ja, ja ta oli peaaegu kõikidel reaetendustel, aga samuti ka meie Castrol esinemistel, nii et see lugu oli talle väga südamelähedane ja ja nagu ta ise on hiljem ajakirjanduses öelnud, ka oli ta sügavalt kiindunud oma siranukse. Syranoom lavastas Väljaots Sellel ajal muidugi ta oli juba mitte kõige paremas tervislikus seisukorras ja võib-olla natukene jäi puudu. Prantsuspärasest nõrkusest ja seda võiks ka öelda Lembit roosa kunstniku töökohta, temal oli üldse omane niisugune väga lakooniline stiil, aga halenaljakas oli vaadata romantilises ooperis inimesi turnimas. Teen laudadest kokku klopsitud kastide peal ja see oli võib-olla põhjus, miks tiitkuusika edaspidisest tööst loobus. Ja eriti muidugi kannatas, romantilises rõdus seedis ja nii edasi. Ja kostüümid olid noh, kuidas nüüd öelda värvivaesed ja selles suhtes Mare Raidma hilisem hilisemas lavastuses kunstniku töö või kujutleme, õigemini küll kostüümid olid palju fantaasia ja värvirikkamad. Nagu ka Mikk Mikiveri lakooniline lavastust Kuidas meid siiski natukene üllatas, no ma lähen nüüd 20 aastat edasi. Et tõsine draamalavastaja orienteerub ka muusikalises draamas turg ja sealt abi isegi mitmeid ettepanekuid heliloojale kes tegi mõningaid korrektuure muusikas ja kirjutas üle, kirjutas ka spetsiaalselt Shalu Ariooso kolmanda vaatuse alul, mis on väga oluline tüki dramaturgiliselt seisukohast peale suvepuhkust hakkas tööd teise koosseisuga eriklassi väga nõudlikul ja kui teil seda öelda muusika sügavust nõudvatel proovidel. Ja tõesti, ma pean ütlema, et Syranooga Don Giovanni kõrval on seotud minu, võib-olla loomingulised, kõige hingeminevamad hetked paari sõnaga osatäitjatest. Teo Maiste lõi väga mitmekihilise rolli ja kuna ta on tõesti väga suure ulatusega kõrge bass seda tuli väga kenasti vokaalpartiiga toime. Anu Kaal roks ronila Roxanina mõjus tütarlapselikult hapralt. Väga toredasti tegi seevastu Margarita Voites oma sametise sooja, tämbrilise häälega oli vaoshoitum aga daamilikum, rokksaan. Hendrik Krumm Kristjani vaatamata oma tüseduse ele mõjusta laval väga plastilised väga liikuvalt ja ta lõi väga sümpaatse toreda Kristjani ka väga tore õnnestumine oli Rostile Rostislav kurjevil. Sama rolliga. Sümpaatsed olid siin oleb Urve Tauts ja Lidia Panova. Nii mänguliselt kui vokaalselt väga südamlikus südamedaami osas. Sümpaatne oli ka Rauno osas Kalju karask. Läinud Enn Eesmaa, Tiit Tralla ja tegelikult neid tegelasi oli seal üsna-üsna palju, nii et kõiki üles lugeda on üsna raske ja, ja kas ongi mõtet? Muidugi, kõige tähtsam oli see, et oli sündinud uus, väga hea eesti ooper ja mulle kangesti tundub, et kui me nüüd sõeluksime neid kõiki, mis on olemas, ma arvan, et esikoht kipub kangesti selle Tambergi ooperi peale. Ma julgen arvata, et see on üks Eesti väljapaistvaim kooper, ehkki samas näiteks ütleme, Dublini nii Barbara kui ka Reigi õpetaja on väga head ja, ja Ernesaksa Tormide rand. Aga ma arvan, summa summarum, kõige vaadatavam ja kõige suuremaid mängulisi võimalusi. Pakkuvam on siiski särano. Et täielikult 176. aasta algaski tiga ja siin päevasele boolero tulid välja kaks Mai Murdmaa balleti, kusjuures Vivaldi aastaajad on minu arvates üks tema kõige ilusamaid töid seal ettepanek, kus tõesti nii-öelda tantsupoeesia pääseb mõjule täies täies hiilguses ja teiseks balleticsoli, Beethoveni, Prometheus ja aastaajad olid veel selle tõttu tore, et andis võimalusi kogu trupile, sest eks ole, igal aastaajal olid omad solistid ja, ja kui me vaatame neid nimesid, jätame kõrvale Tiiu Randviiru keelest ma ju palju rääkinud ja kes tõesti oli selle aja täht, aga siin kamara Soone iiliti kena Saima kraami juba näitas ennast vinge Harr mõjuta lehistest rääkimata Tatjana laid. Siis oli veel üks venelanna, Tatjana Solovskina, väga hea tantsija. Aga ta oli väga vähe aega. Oli lühikest aega, aga ta oli väga hea kooliga ja see oli ju periood, kus nii-öelda meeste tants pääses täitsa võrdeväärselt naiste tantsu kõrval. Kui eelneval perioodil oli ikkagi Estonia põhiliselt baleriiniteater. Kuigi olid ka väga tugevad istandused, kellest monoeespool rääkinud. Aga seltsis maimus saab ja seda ma tahangi. Vabandust, seda ma tahangi rääkida. Tiit Härm oli muidugi Eseriaalse tema teesele murranguid tegi et mees, tantsija tõusis baleriini kõrvale täitsa võrdväärsena, ta ei olnud mitte ainult kavaler mitte ainult. Ja siin olite tema kõrval juubeli Maimu sov, Jevgeni Neff muide ja kellest on ka vähe räägitud, kellest sai hiljem suveteatril, ei, Peterburis. Maria teatris oli tema Premier üldse balletikool on fantastiline dalam ta esitantsija suurele teatrile, see oli siis Aleksander Bogatarioff Bogatrjov, eks ole, rääkimata nendest, kes tänapäeval on seal Inglismaal ja Norras ja Rootsis jaa, jaa, jaa. Belgias, kus nad kõik on ja nõnda läheb väga hästi. ESTO näol oli ju nendel aastatel võib-olla mitte nii rikas, operettide hukkuda oli agulüüdigi aastatel. Aga ikkagi oli Sulev Nõmmik, kes praktiliselt oli operetijuht, ta oli, sest et Väljaots oli tõmbunud ja Paul Mägi oli tõmbunud ooperipoole. Ja Nõmmik oli nüüd see mees, kes seda asja kõiki juhtis ja nimetame ainult kasvõi niisuguseid nimesid, nagu ma hakkan peale just näitlejannadest liia laadist, näiteks Eva meilist. Missugused tähed missugusena Sofi soo vahel oli veel nendel aastatel siis juba tulid noored Katrin karisma juba, tegin väikseid osi, mõtlen just väiksed pea oli, ta veel ei teinud. Sirje Puura tuli sellel ajal, Sallost on juba juttu olnud, eks ole, kes haka sellel ajal sedasama. Aga niisugused toredad näitlejad Endel Pärnust ei maksa üleüldse rääkida, see on need nimi, mis on tuntud tänase päevani. Sis Endel Zimmermann tegi väga huvitavaid osasid, Harri vasar tegi tenori rolli, aga hiljem ka koomilisi rolle, ta oli ka väga laia ampluaaga. Siis Vello Viisimaa, Asta vihandi tahaks, tuletaksin meelde aasta vihand ja see on mitte ainult ilus naine, ta oli tõesti väga ilus naine. Filmi teinud Razor Lenfilmi seal, kus ta tegi kaasa aga oma nii-öelda karjääri lõpuaastatel ilmnes tema suurepärane koomik on jällegi koomilisi rolle, lihtsalt fantastiliselt. Oli üks niisugune unustatud tänaseks ooperit, Romeo on minu naaber, ta oli seal nii naljakas. Siis Voldemar räägib keri nõudmiseni. Tema ei olnud noh, niisugune bioritiseerija, tema ei rääkinud luukse pesadest ega ega vokaali tegemisest, temal ei olnud mingisugune probleem hommiku vara, ükstaspuha kui kõrget nooti, kui pikalt, et võtta nii, et ta oli jah, niisugune looduslaps ehk Eesti muidugi oli kuulda, et ta vahepeal samasiku juures ja, ja teiste juures õppis, aga ega temal nagu niisugust muusikalist haridust ei olnud, tema oli iseõppija ja, ja suurelt suurel määral noh, niisugune looduslaulja laulis nii nagu jumal oli loodud. Jah, väga huvitav, huvitav natuur. Ta oli Pärnus, ma tean, et ta töötas minu esimese lauluõpetaja Klaudia Taevi juures ja ta oli kohe tema niisugune pidev väga-väga-väga-väga hea õpilane. Ja no kui me siin tõesti operetist räägime, siis operett üldiselt mitu operetti sündis meil kodus kuna Ülo Raudmäe oli noh, minu abikaasa ja juhuslikult. Ja, ja, ja tähendab see Pipi Pikksukk ja ja suvitajad ja jänes lugu muinaslugu muusikas ja muidugi kiri nõudmiseni ja eks mina olen üks üks osatäitja sele operettide see ka omamoodi. Ma tahtsin midagi muidugi öelda, aga, aga ikkagi ma ütlen, sest et kõik need diriga ütle nüid vaat kas see akord sobib, kas akord sobib, kas seda võiks nii teha, kuidas see laulja ainult seda kohta võtabki, kuidas seda neid võtab ja ja muidugi see Pipi, kui see tütar mul seal kõrval sellel oli juba see päris peas kõik, tähendab kogu see muusika ja Anu Kaal oli esimene Pipi ja no kodus ka ikka, kuidas ja mis ja kes oleks keegi tütarlapseliku ikka Estonia teatris leiti, et ikka Anu Kaal ja Helgi ja muidugi ja aga et noh, et kõige tütarlapselik on niimoodi ja leiti sised. Anu kaalika on kõige tütarlapseliku, et kas ikka Anu on nõus, noh, kuna ta oli juba ooperitähtkuju. Et kas ta võtab selle osa vastu ja muidugi väga hästi väga hästi, Anu tegi seda ja muidugi helgija Harri Vasara koomiline osase vargad, eks ole. See oli väga võrratu stseen mu meelest. Jaa. Ja muidugi Ülo Vinteri muusika seal põhjamaa mis on ju praegu lausa hümniks saanud ja ja, ja muidugi see Sulev ja Sulev Nõmmik oli üks huvitav, huvitav inimene. Tähendab, naer kärna ärni. Ta võis minna selle loo sisse niimoodi sügavuti, ta unustas täitsa ära, et. Ta oli huvitav sisemise laenuga. Juuksed, juuksed olid väga huvitavad, siis küla läks väga niimoodi endast välja, tahtis midagi rääkida. Sest tal oli see kardin niimoodi ilusate silmade ees. Vaat see pilt, ma ei räägi, mitte et see oleks midagi olnud paha ja naljakas, nii. Aga vaat see niisugune selle tööperioodi pilt. Ja vot siin oli juttu kiri nõudmiseni. See oli esimene ülesastumine operetižanris. Ma olin ju nii väikeste kogemustega praktiliselt vist teist hooaega teatris. Ja ma olin natukene üllatunud, kui Nõmmik kutsus mind välja, lasi mul teksti lugeda ja luuletusi lugeda ja ma mõtlesin, huvitav, miks selline eksamineerimine käib kergelt skandeeris pinda ja ega ta alles tunnistas võib-olla nädal hiljem, et ta on mulle usaldanud. Kuidas nüüd öelda, mingil määral isegi niisugune avantüristlike eksperimenteerimine, ta väga paljusid noori kooriliikmeid usaldas paljudesse uutesse lavastus. Ja selles suhtes tal oli niisugune eriline vaist, peaaegu alati tabas ta oma rollide jaotamisel märki, Voldemar ütles väga õigesti, et Sulev otsis trisiseselt ja see on õige, sest tegelikult ka praegu on see maja tuupi täis väga andekaid inimesi. Ja, ja maja, aga surev oli see, kes ta võtab näiteks Helgi toomin, mitu ilusat toredat osa oli tal, eks ole. Keera kiker puhul ja nii edasi ja nii edasi. Aga Estonia operetist rääkides ütlema seda, et kuigi ma nimetasin selle trupi, kes oli puhta operetiga tegev, kuigi muidugi kurioosum, astaabi Handon ka ooperis laulnud niisuguses peenes ooperis nagu meituse noor kaardivägi mäletan hästi ja ja siis Estonia operetile on omane juba lüüdi aegadest, ooperijõud teevad alati kaasa, sest näiteks Tiit Kuusik, Hendrik Krumm notaritega teinud rääkimata tema onu kaalust, oli juba juttu. Ja muidugi sellel perioodil olid need seitsmekümnendad aastad on ka täitsa omane toobri trupist, peaaegu iga nime, keda me nimetame. Võib-olla Aino Külvand vist on üks ainukene, kes tuleb, on praegu see polegi tähtis maid, loetelu ja jätate. See annab muidugi operettide muusikale oma oma sära juurde ja kujutleme nüüd ikka perioodil, siis kui Estonias oli ka draamatrupp tulid veel draamanäitlejad, ütleme, Paul pinnast alates tulid mängu siis nüüd muidugi seda võimalust ei ole ja selle tõttu on siin mõned väga huvitavad näitlejad operetitrupis olemas, nimetasime endalt pärna juba siin, nii et see andis selle selleaegsele operetitrupile värvi. Iseenesest muidugi see 76. aasta, millest praegu jutt on, väga särav, ei kulunud, tuli Roos Marii välja, mis oli üks siis ma ütleksin niisugune keskmine töö ja aasta lõpul tuli siis veel niisugune kompott muusikalidest Oklahoma siis vastavaid stoori, jahelodolly, mis andis muidugi näitlejatele, lauljatele huvitavaid huvitavaid ülesandeid. Aga ta jäi ikkagi niisuguseks kompotiks natukene. Tolle aja üheks väga meeldivaks hetkeks oli just nimelt minu jaoks oli Mozarti Figaro pulmakaubavõtmine koostöös konservatooriumi ka see oli väga õnnestunud periood, sellepärast et ta oli nagu ühtemoodi tore lavastus, samal ajal, aga ta tõi nagu Estonia teatrisse terve rea huvitavaid inimesi, kellest olenes Järgmiste aastate Estonia teatri tulevik, kes kujundasid väga silmapaistvat meie repertuaari. Niisiis kui ka tänapäeval ma mäletan, see oli väga tore ja väga meeldiv koostööinimesed olid nagu täielikult puhtad nad nende nende vahel ei olnud mingisuguseid sisemisi pingeid. Nad lõid, nad lihtsalt olid nagu suur osa toredast kollektiivist. Üks aitab teist, teine aitas teist, üks elas kaasa teise rõõmule teineteise rõõmule ja see oli minu jaoks väga meeldib. Väga tore. Ma mäletan Vallo Järvi Kiiu targama, kes nagu heaperenaisena ja niisukese pere emana püüdis kogu aeg inimesi suunata, püüdis neid aidata, eks ole. Kes jõudsid, tuletage meelde. Hans Miilberg oli suurepärase grafarma viiva kuju. Väino Puura Figarona, Marika Eensalu. Ja ja paljud-paljud-paljud teised Helvi Raamat, eks ole, jõudis grafinala ja see oli suurepärane etendus. Ja see on vot see, see on tükk, mis tänapäevani jääb meelde sellepärast et, et ta valmis niukesed täielikus toredas meeldivas koostöös. Aga sina, Urva olid sellel ajal tõrjutud. Nendes ooperites sul rolli ei olnud. Miks? No ja lähen ei taha isiklikuks, sest mina ootasin sain, õigemini poja juba kätte. Aga nagu nagu jah, sel ajal vist eriti ei saanud veel midagi teha, aga ma nautisin teiste tööd. Ikka siiski oli võimalust, näiteks väike korstnapühkija, see oli mu meelest võrratu lasteooper ja, ja lapsed tulid ju nende osatäitmist võrratult hästi toime. Ma mäletan väga hästi, Kristjan Alaküla ja Liina Saari oli vanem, ma ei ütle laps, aga aga need olid niuksed, toredad osalejaid, mis mulle siiamaani silma ees kohe, eks pärast ju koosseisud vaheldusid ja lapsed kasvasid peale häälemurde kõik tulid, avati see Kristjan mulle väga hästi jäi meelde oma ilusa sopranihäälega. Väga lastepärane tükk ja ta oli hästi seatud ja, ja see on ju läinud praegu ka juba. Me teeme ooperit. Metkela ütles et see oli niisugune kõigile väga lõbus. No vot, see oli minu meelest analoogiline kuskil flora pulmaga sest vaat see on jälle niisugune, ma ütlen, kui lapsed ja täiskasvanud ja nad kuidagi noh, lapsed, nad ei ole professionaalid, aga nad tulevad, nad püüavad anda. Nii palju, kui nad on suutelised üldse andma. Ja ma vaatan, kuidagi andmisrõõm on samal ajal niivõrd tore, niivõrd meeldib ja ja, ja, ja see kandub. Ma lisan näiteks tolle nimedele veel nihukest nime nagu Elmo Tiismalt, Elmo oli ju siis samuti päris päris põlvpükstes, poisikene tegi kaasa seal ja nüüd on ju meil teatris dirigent ja ja vot kuidas karjäär kujuneb, nii et see oli väga tore ja kokkuvõttes terve tükk lõi. Me käisime selle etendusega väljas esinemas ja, ja igal pool võeti sõduritest vastu ja see on vaat jälle niisugune tükk minu meelest seal ja haljastükk seda võib mängida siis seda võid mängida ka palju aastaid hiljem mängida nüüd veel edasi edasi edasi. Ega, ega selliseid tükkide kulunen sellepärast et ainult mis on, et lapsed kasvavad väga ruttu välja ja, ja häälemurre tuleb peale, siis on pärast vaja nagu jälle uued koosseisud, eks ole, aga, aga tegelikult see oli väga meeldiv koostekas. Ja see oli väga oluline osa, kuna temal on noh, niisugune mass kaasa midagi võimalik, nii et see oli jah, sümpaatne leid ja, ja kindlasti tüki õnnestumisele oli temal väga suur osa. Kui ma üldse sellest aastasse nendest lastest rääkida, siis kindlasti ei tohiks minna eestlasest mööda. Kuivõrd palju tol hetkel, arvestades meie Estonia teatritaset toimus liikumine, see tähendab Estoniast välja ja väljast sisse? No see oli lausa erakordne, kui palju väliskülalisi tol ajal käis Estonia teatris nii Moskvast kui Leningradist, Vilniusest kui ka samuti välismaalt, kuigi võib tähendada seda, et 60.-te aastatel siiski pappmaadest olid lauljad palju rohkem, kuigi nüüd oli vähem, aga siiski tuntud lauljaid üldse nii Venemaalt kui ka siit ümbrusest oli väga-väga palju, nad kõik kujundasid etendus ja igaüks andis nagu meile mingisuguse väga toreda leiu meie etendusse. Meie lauljatest kahtlemata meie kõik tuntud solistid, Krumm kaal Voites Palm, Maiste, Tauts ja Kuslap ja paljud-paljud-paljud, teised kõik käisid igal pool. Meie kiri geenid esinesid koos silmapaistvate Moskva Leningradi, Minski orkestitega ja kõik see kujundas nagu eesti diaatri eesti kunstimalli. Aga kui me räägime üldse nendest, kas trollidest, mis minul on kõige rohkem meelde jäänud siis me ei tohiks mitte mingil juhul ära unustada selliseid esinemisi nagu balletis ebaJevdokimova ning Attila labist. See, kas troll sellist ning paar päeva hiljem Luikede järves kahtlemata etendused, mis kujundasid nagu Estonia teatri, kas troll, ajalugu, see oli midagi erakordset, ma mäletan ebaveduki moodi esimest korda konkursil balletikonkursil Moskvas kus talle millegipärast ainult anti, nagu nagu ütleme, bosside preemia, mille peale boikoteeris terve Moskva publik. Aga, aga see tase, mida kiimuma pakkus nii Meil kui ka on pakkunud välismaale kahtlemine, teinud teda üheks kaasaja üks kõige silmapaistvamaks kunstnikuks ja kahtlemata taset näitustega meil labistme mäletame juba palju-palju aastaid tagasi, kus ta esines Estonia laval koos flottessiga ja, ja nüüd oli meil väga rõõm näha sellist tantsijat, kes oli kes oli mitte ainult hea tantsija, vait oli suurepärane partner, kes suutis iga nüanssi kujundada välja sellised, nagu peab olema vastav kuju. Mitte ükski momenti ainult tühjaks. Ei no ma usun, räägib sellest, kas solist mõne hetke pärast natuke rohkem, aga mida ma veel kindlasti tahaks nimetada, on Kreisbambri esinemine evolina ooperis Don Carlos, meiereis Bambrid teame, väga palju oleme tulnud teda, aga üks asi on kuulda teda plaadi pealt, üks on kuulda lindil isegi see film, Carmen, mis siin linastus vahetult ennem seda ei suutnud siiski luua meile sellise mulje. Progress Bambri jättis meile Tallinnas, kuigi ta palus enne etendust ütelda, et ta ei ole nagu eriti hääles oli siiski see tase suurepärane sellest, et, et no juba temale niukene, Molatiline mulatide omanik, niisugune hästi tumedavärviline Kihe hääl. Ja muidugi tema väga virtuoos tehnika, eriti Eboli esimeses laulus ja täitsa niukse raudse kindlusega priommid ülesse. No see oli igatahes väga suurepärane ja ja jättis muidugi erakordse mulje, rääkimata tema rolli sisemisest krundist. Mis mind üllatas, tema silmade partituur, kuidas ta jälgis, partnerid, kuidas ta jälgis kogu tegevust. Nii et ta ei olnud mitte üksnes ka hiilgav laulja, vaid ka suurepärane näitleja. Mulle meeldis, ma peaks ütlema tema kõrgus, eriti tähendab tema kõrged noodid, tema on niisugune Prjom, nagu öeldakse, tema heide ülesse ja kuidas ta ta ise ka nautis, seda oli näha kohe. Me vaatasime teda, mina olin lava kõrval, mina saali ei armasta minna, aga ma ma tean, et ega pole meeldiv olla lava kõrval, aga tihtipeale tahtis ta teed ja ja no ma püüdsin seda. Ja no mitte ainult selles vaid kütaal. Ma imetlen teda siiamaani. Jüri rääkis Inessa Kreespamberi esinemisest Estonias ja sellest, et ta kurtis talle, hääl ei ole päris päris nii, sellel taset on ju maailmatasemel ja laulis hiilgavalt. No mina tahan seda ütelda. Meil on siis täna Jüriga hääled ära needa. Vabandame kuulajad selle eest selle eest, aga meie lauljad Urve Tauts ja Voldemar Kuslap sädelevad juba varahommikul niimoodi hääl maskis ja kõik ja puha. Need aastad, millest me praegu rääkisime, olid väga huvitavad selle poolest, et teatril oli väga lai repertuaar. Pidevalt oli kavas üle 30 teose üle kolmekümneteost. Ja sellest me rääkisime. Eesti teoseid oli selle hulgas. Balleti oli näiteks 15 nimetust kavast, sealhulgas muidugi ka lühiballetti. Operette oli seitse, ooperis oli 13. Kusjuures eks ole, seal on Otepää ratast. Me rääkisime siis muidugi hütravjota jooksis kogu aeg Figaro pulmast. Me rääkisime Attilast. Me rääkisime. Rääkisime lutt, siiani lammer maal oli ju ka kavas nendel aastatel kogu aeg siis Rigolettot, Ruba tuur, Don Carlos poeemist rääkisime, see on fantastika, eks ole, missugune valikuvõimalus oli kuulajat jaga artistidel oli huvitav teha väga-väga erinevaid asju ühe hooaja või ühe aasta jooksul. Nii etet võib öelda, et aastal 1976 ja 77 olid.