Kim, kas sa, kas sa fotoraamat vaatasid omal ajal, kui see käis telekast ja loomulikult mäletad sa seda osa, kus, kus nad ehitasid ajamasinaga selle ainult selline ajamasin, mis suutis nagu ajas edasi minna, tuleviku poole, minna, et sai nagu ainult ainult kiiremini tuleviku poole liikuda, aga tagasi saanud kuidagi tulla mäletas seda? Ei mul kuidagi hakkas seal seal osasele üks laul, kus nad laulsid, mis juhtub aastal kaks, kaks, 25025 25 25 25, ütleme siis niimoodi, mul mul õhtul enam aju paremini ei tööta. Ja mul tekkis küsimus, et kui sina saaksid ühe üht tüüpi ajamasina valida ja rännata ajas, siis kas sina tahaksid sellist ajamasinat, mis saab ainult ajas edasi minna või ainult ajas tagasi minna, kui selleks sihuke valik. No see on hullult lahe küsimus, see on selline küsimus, mis oleks võinud olla ka selles anne vetiku ja Helene Metiku raamatus lolle küsimusi pole olemas. See on seda tüüpi küsimus, mis jällegi ütleb inimese kohta päris palju, kui ta sellele vastab. Mina tahaksin ikkagi sellised, mis läheb tulevikku, midagi pole teha. Jah, mul on endal ka vist niisugune tunne, et kuidagi noh, me niikuinii kogu aeg liigume ajas tuleviku poole. Aga mis siin, mis siin on nagu tahapoole ikka, nii väga vaatad, et seal eespool vot seda ei tea keegi, see on nagu see on nagu ägedam. Sest et see on, ma mäletan, kuidas oma kursavennaga kunagi ka naljatlesime, et kui me saaksime minna minevikku, näiteks saaksime valida ühe ajaloolise isiku kellega oleks võimalik kohtuda, aga saab ainult ühega neist. Ja kui peaks valima näiteks kas Jeesus või Kleopatra ja siis me loengus lihtsalt nagu niimoodi ei kuulanud, mis seal õpetaja rääkis, nendest nagu tegelesime siukse dilemmaga. Tellisime mõlemad, lihtsalt hakkasime naerma, et mõlemad valiksime Cleopatra õige, kuigi see tundub täpselt nagu, et et kes, kes valib Kleopatra, kui tal on kõrval ka Jeesus valikuid, aga see on nagu väga naljakas, et päriselt ka nagu väga laheks oleks näinud. Väga lahe oleks olnud näha lõpatriat, aga ealse tulevikku minemine tulevikuga vist on see lisamingisugune kripeldus, et. Me teame kõik, et me jõuame ainult teatud maani. Ja mis sealt edasi saab, siis see rong sõidab edasi ja me ei tea, kuhu ta jõuab. Et ilmselt see, see tunne lihtsalt, et kui aeg nagunii kulgeb, selles suunas aeg ei liigu ju tagasi, on ju, et siis siis me kuidagi justkui jääksime millestki ilma, samas kui mineviku peale mõeldes ei ole siukest tunnet või see kuidagi ei ole kerge tekkima, et ma jään, ma jään minevikus millestki ilma, sest et sellest juba ongi kõik inimesed ilma jäänud, vaata kuidagi, selline loogika on seal taga justkui seda tahtlike küsida või. Jah, ma kusjuures nii lihtsalt vahemärkusena valiks Kleopatra, ma arvan. Päriselt. Ja ma ei tea, miks sul ei peagi teadma? Tere, minu nimi on Ivo Cruztok. Tere, mina olen Jim Ashilevi ja te kuulate saadet Cleopatra eri tagasi Patria juurde. Pagari tulevikku Kleopatra juurde. Ah, vohh väga hea, väga sobib. See võiks olla isegi mingisugune praktide Fircheri uue osa teema, me võime selle välja pakkuda neile kuidas Marimekko kasutab võimalust minna tagasi tulevikku Kleopatra juurde, talle antakse valida, kas ta saab minna Jeesuse juurde või Kleopatra juurde. Jeesus on samamoodi kuskil seal tulevikus ootamas aastal miljard. Jeesus valitseb ühte riiki. Okei, ma ei hakka kogu seda lugu ette rääkima, sest et muidu ei oleks põhjust kinno minna enam, aga ma arvan, et sellel sellel ideel on jumet. Kas sa mäletad, mõne aasta eest tuli välja uus tondipüüdjate versioon, kus olid ainult Tondipüüdjad sorri, kui sa, kui sa ütled toit, tondipüüdjad, siis sellist kõlab kohutavalt. Alustame uuesti. Kas sa, kas sa mäletad, paariaastast tuli välja filmiseeria GoSpas töös. Uus versioon, kus olid, olid naistondipüüdjad. Oi, nüüd läks jälle sassi. Proovi uuesti, okei, ei pea. Ei, ma mäletan, nüüd kui sa seda mainisid, siis tuli jälle meelde, aga see oli täiesti mu mälust pühitud ja ma ei vaadanud seda filmi tookord. Ma natukene vaadates ei, ma natukene vaatasin, see ei olegi see, millest ma tahan rääkida lihtsalt selle, sellel ajal, kui see film välja tuli, räägiti väga palju sellest, et noh, jällegi Hollywood ei tee uusi mõtteid enam ja tehakse lihtsalt vanu filme ümber ja kui kohutav see on ja, ja oli päris mitu inimest, kes siis sellesse diskussiooni lisasid, et, et jube hea, et ei ole tehtud. Neid back to the future ehk tagasi tulevikku, filme pole ümber tehtud, nendest pole mingeid uusi versioone tulnud, need on lihtsalt jäetud nii nagu nad nad olid ja keegi pole isegi üritanud midagi teha. Ja suuresti nii palju, kui mina aru saan, on selle taga Roberts mekkis ise, kes on lihtsalt täielikult välistanud selle. Need on tema filmid. Need need on. Ma olen natukene nagu uurinud ka seda, kuidas need filmid üldse tehti, kui, kui suur selline Eestikeelset vastet mul mul kohe ei tulegi meelde, aga kas projekt või selline nagu isiklik suur mingisuguse sellise erit mul ei tule see sõna veel, aita mind, Aire projekt ja kire projekt, see oli ääretult suur kire projekt tema jaoks ja, ja muidugi noh, ütleme ja üldse, kuidas need filmid tehti, hakata, kui hakata neid vaatama nagu esimesest osast edasi, siis esimeses osas oli nagu veel vähe siukseid, päris keerukas kaid, eriefekte, et noh, näiteks seda, et kaks inimest, kaks näitlejat mängivad nagu eri rolle samal ajal ekraanil ja vahepeal liiguvad üle üksteisest ja ja kuidas seda nagu kõike teha, et üks on vanem ja teine on noorem ja kõike kõiki neid nagu muudatusi, siis mida aeg edasi, mida filmid edasi, seda keerukam, aga eks need eriefektid läksid ja need olid ühed koos kostarvuarsiga siuksed, ühed mõjuga kaimad, eriefektide arendajad, need filmid, ma üldse ei tea, miks me hakkasime rääkima. Tagasi tulevad. Miks mitte? Me kohtusimegi täna selleks, et rääkida, kas pole tõsi, me teeme saadet nimelt praegu õige jutusaade seal oma jutusaade. Aga kui sa sellest rääkisid, tuli mulle kohe meelde see stseenikene võib-olla pätside teisest osast, kus Marci läheb tulevikku ja seal on need hõljuk rulad. Ja ta jõuab Ühe kino ette ja siis sellel kinol sissepääsu kohal on mingisugune hologramm projektor. Kust siis tuleb välja selline hiiglaslik hai, kes rinn ründavalt liigub mardi poole ja siis nagu sööb ta ära ja siis ta on korraks kohkunud, aga siis ta saab aru, et seal hologramm näeb esimest korda elus hologrammi. Takistatakse muidugi küttis üles päris palju lootusi. Ühes põlvkonnas, kes sellest filmist oli väga mõjutatud näiteks me kõik arvasime, et me jõuamegi nende hõlju Kruladeni ja et me jõuamegi selliste hologrammideni, mida on võimalik näha täiesti ilma mingisuguse vaheklaasi Ta või või eriliste pillideta, aga ei ole selliseid asju, ma mäletan, et paar aastat tagasi kuskil internetis, ma nägin ühe jalatsitootja sellist sellist projekti tutvustust, kus siis lõpuks oli ära tehtud. See. Niimoodi, et, et su jalanõud on piisavalt nutikad, et nad pärast seda, kui sa oled oma jala neile sisse pistnud, lihtsalt tõmbavad paelad pingule, täpselt nii nagu vaja. Aga see ka ei ole nagu massidesse läinud, see pole ilmselt nii vajalik, inimesed ikkagi oskavad liiga hästi oma paelu siduda, nad ei ole nõus maksma nii palju raha juurde selleks, et mitte neid siduda siis juba osta mingi krõpsudega või trukkidega saabas ja ongi kõik. No selles suhtes see mul kuidagi nüüd on, on kehv tunne, et ma ei oska öelda, mis, mis hetkel see mis hetkel see täpne kuupäev oli, millal siis selle bakteri Fincher'i filmiseeria järgi, et kuhu markime Klay tuleviku reisis, oligi siin mõne aasta eest. Ja, ja seetõttu siis Nike see jalatsifirma. Asejalatsifirma, jah, kel kelle ma mõtlesin, et rääkisid sellest antiikjumalannat. Ikkagi jalatsifirma, et emad siis siis olid, olid üritasidki toodud Ta selleks ma saan aru siis aastapäevaks või see ei olegi nagu aastapäev või selleks oluliseks kuupäevaks, kuhu siis Maxima flaier reisis, olid selleks ajaks siis üritanud jah, need need tossud välja tuua ja minu arust Netflixi seal isegi mingisugune disainist rääkiv sarifilmisari üks osa oli tossude disainist ja, ja seal nagu räägiti ka sellest, kuidas neid, kuidas neid tehti, arendati, ja see oli päris põnev vist lihtsalt niisugune asi, mida ei ole vaja, et. Tossud on niigi väga mugavad jalatsid, milles saab niimoodi suhteliselt kergelt, et jalga tõmmata, võrreldes enamus teiste jalatsitüüpidega ja sul ei ole vaja seda, et need siis veel eraldi niimoodi automaatselt kinni sööksid, küll aga kogu selle protsessi juures rääkisid seal seal filmis need inimesed sellest, kuidas korvpalluritel mängivad väljakul on vaja seda, et eri hetkedel või eriliigub oletusi tehes oleks pinge nende jalgadele erinev, et paelad on justkui kogu aeg ju ühtemoodi pingega kinni seotud, aga oleks vaja, et see pinge varieeruks ja sellepärast nad arendasid siis seda nii-öelda automaatse rihma tehnoloogiat, et see saaks reageerida sellele, kuidas korvpalli mänginud. Ja see ongi nii huvitav, et, et suuresti mulle tundub, et kogu see inspiratsioon tuli lihtsalt sellest back to the fish filmist ja seal olid hõljuk rulad ja, ja ise siduvad. Tossud ja, ja ise kuivatuvad ja, ja enda suurust parajaks määravad riided peamiselt sellepärast, et see lihtsalt on nii äge, et see tundus nagu tulevikuline. Ja nüüd tegelikult oleme püüdnud matkida neid tehnoloogiaid tegelikult avastanud seal päris siukseid, kasulik aspekt lihtsalt sellega, et me püüame nagu seda lahedat asja järgi teha. Vahepeal, kui sa seda kõike rääkisid, ma jõudsin guugeldada mailimaks lae rändas siis aastasse 2015. Ja ma arvan, et see seriaal, mis rääkis disainist dokumentaalseriaal on abstrojekt jagas, pole Netflixi seriaal abstrojekt, kus teises episoodis Peadisainerile, kui ma ei eksi, tsink hädfildile, kes siis tõepoolest võttis selle projekti käsile, tehagi ise end kinni siduvad tossud aastaks 2015, et nii-öelda teha kummardus. Filmile. Jah, kellele need isesõitvaid autosid vajan, on vaja ikkagi ise siduvaid jalatsid. Mulle nii meeldib see väljend ise siduvad jalatsit. Kuigi ma ilmselt ei ostaks neid ketse mitte mingil juhul. Ma arvan, et kindlasti ostaksid need, kui sul tekiks võimalus, vähemalt prooviksid neid jalga, nii et eraldada kindlasti. Kui ma saaksin. Ja neid proovida, siis ma siis ma prooviksin neid jalga. Ma kujutan ette, et kindlasti saab selliseid tossega kuidagi kurjalt ära kasutada, vaata iga kord, kui tehnoloogia teeb millegi hea suunas leiab keegi viisi, kuidas seda ka kurjasti ära kasutada. Ma kujutan ette, kuidas saab võtta näiteks sellised tossud ja neid natukene häkkida ja panna need kellelegi jalgu pigistama, nii et tal näiteks verevarustus täiesti kaob ära jalgadest ja lõpuks ta kukub lihtsalt niimoodi näoli maha paneb oma vaenlasele selliseid häkitud tossud jalga. Ma kujutan ette, kuidas see võib olla mingisuguseid tuleviku Gülbuavoo katses, keele hääldus on täiesti oksele, aga selline ta on küll Buaho tuleb tulevikuajalooepisoodi, siis võiks olla mingisugune selline case. Ja midagi vaimukat, ma tahtsin veel öelda, aga läks meelest ära, nii et las jääb lasteaia. Aga mis see olla võis? Mind hakkas huvitama. Võib-olla see oleks olnud nii naljakas nali. Oleksin ööni naernud. Ei tea, ei tundu väga veendunud. Ma ma kahtlen ja et me läksime nii kaua siin naernud ja kindlasti ei oleks meie kuulajad nii kaua naernud. Meelde tuli nii proovimata. Vaata, mina olen ju teatriinimene. No ma ei tea, kas ma olen maininud seda, sulle on ette tulnud jah, ja, ja teatrimaailmas, vaata seal liigub igasugu anekdoote ja legende. Ja üks nendest on selline, et sellest liigub ringi nagu variatsioone, aga ma räägin ühe variandi sellest loost, et oli, oli kord olnud üks etendus, kus siis pidi laval toimuma, mõrv pidi tulema lavale siis üks karakter, kes pidi maha laskma ühe teise karakteriga seal laval juba oli. Ja mis juhtus, oli see, et otsustaval hetkel kui pidi toimuma see lask, sai see teine näitleja siis järsku aru, et ta oli oma püstoli lava taha unustanud. Ja, ja ta ei saanud teha seda lasku. Ja siis, mis ta seal hetke ajel mikrosekundi jooksul otsustas, oli see, et ta võttis jalast vaid võttis oma kinga jalast ära ja lõi selle kingaga oma lavapartnerit, lõi seda teist karakterit, ma tea, vastu õlga, okei, siis ütles. Ja siis ütles, see king oli mürgitatud. Ja siis see teine lõik tõeliselt kohanes hästi ruttu ja tegi nii nagu olekski mürk vereringesse voolanud ja keha halvanud ja kukkus siis surnult maha. Ühesõnaga, et sedasorti olukorras ka näiteks veel üks idee, mida napsata pättide Fircher filmist, eks ole, teinekord kui püstol jääb lava taha ja sa näed, et su vaenlasel laval näiteks tossud jalas, millel on paelad, sa võid öelda, et need on need back to tossud, selline häkkisin neid. Ja nüüd sa tunned, et need tossud pigistavad su surnuks head aega. Kusjuures ajas. Rändamine on mind alati väga huvitanud. Isegi pätside Fischer filmina on, on filmiseeriana, on üks mu lemmikfilmiseeriaid mitte ainult sellepärast, et see on äge ja naljakas ja niisugune seiklus, aga lihtsalt kogu see nagu ajas rändamise kontseptsioon ja kõik need paradoksid ja, ja ajajoonte muutma mine ja erinevad alternatiivset tulevikku ja, ja kõik see ja minevikku, et, et see on nagunii põnev teema alati minu jaoks olnud ja Ma olen, ma mäletan, mingi hetkel ma vaatasin rohkem selliseid populaarfüüsikast või populaarteadusest rääkivaid sarju ja seal noh, alati tuleb arutelu alla, et kui keegi on lugenud, et või vaadanud sellist autorit nagu Mich kakku. Kes on selline füüsik, kes hästi palju popkultuuriga kasutab, hästi palju popkultuuri päris füüsikat õpetada, näiteks on ta, tal oli Discovery pealt vist win Nation Geographicu pealt mingi sari, kus ta siis üritas siukses ulmefilmide tehnoloogiat üritas selgitada päris füüsika abil, näiteks, et kas on võimalik luua valgusmõõka nii, nagu on see star wor siis või või, või kas on võimalik teleporteeruda nii nagu see on Star Treki, seda on kirjutanud palju raamatuid, tal oli isegi minu meelest üks hetke mingisugune mängu vepsa veebisait oli, kui mulle õigesti meenub, oli see geim treilors. Ja seal tal oli vist isegi mingi hetk sari, kus ta arvutimängude füüsikat, lahtiseletus või midagi sihukest arvutimängude teadust. Ja tema on ka hästi palju seda ütleme, ajas rändamise teemat puudutanud, sest see on ka siuke alati selline ulmeteemad, niisugune niisugune püüdmatu teema, sest tegelikult me ju me enam-vähem kujutame ette, et, et ajas nagu tagasi rändamine on nii. Nii selline paradokse tegev ja, ja isegi ütleme, tänapäevaste füüsikaseadustega vähemalt minu teada ma ei ole füüsikat minu teada täna, see, mida me täna teame füüsikast, ei võimalda meil praktiliselt ajas tagasi rännata teoreetilisi võimalusi, kuidas seda matemaatiliselt ära seletada, justkui nagu on. Aga see vajab, et äkki mingi negatiivse massiga osakesi või midagi sellist, et seda seda teha ja, ja tulevikku rändamine, noh, see on ka nagu selline. Kui neil oli kunagi selle kohta laulbrien mehi, kes ise on ju astroofi doktor või, või võib-olla ka ajarändur kirjutas loo nimega trädi nain, mis rääkis siis sellest, kuidas tulevikus aastal vist siis 2039 äkki või mõtles ta 3039, ma ei tea, saadetakse esimene kosmoselaev inimestega kuhugi kaugele kosmosesse ja ja liiguvad sellistel kiirustel, kus relatiivsusteooria omab juba väga, väga nagu tugevat mõju. Nii et nende jaoks aeg seal laevas liigub aeglasem ja nii et kui nad tagasi tulevad, on terve põlvkond inimesi juba vahepeal vahetunud ja siis siis see nii-öelda loo peategelane räägib, räägib siis oma kunagise armastatu tütrega äkki või midagi, umbes sellist. Et noh, see paradoksi teema selle ajas tagasi rändamisega ja siis see nii-öelda See ajas või ütleme siis, selle ajas edasirändamise praktiline pool, et noh, me justkui igapäevaselt kogu aeg rändame vaikselt ajas edasi, kui me tahame seda kiirendada, siis me peame liikuma mingitel väga meeletutel kiirustel või või, või, või olema kuidagi hoopis teistsuguses ekstreemselt erinevas gravitatsiooniväljas, et see on praktiliselt nagu sihuke kättesaamatu asi see meie jaoks nagu põhimõtteliselt ongi sihuke ulmetehnoloogia ja see on mind alati nii väga huvitanud ja ma olen päris tihti mõelnud, et noh, et kuhu me siis reisiks, ma tean, et Ma tahaks näha, mis saab inimkonnast või kui kaugele me siis elama, kui kaua me elame või mis tuleb pärast neid või või kas, kas pärast meid, meie tsivilisatsiooni, kui vaadata edasi veel Maide miljon aastat, mis siis siin on, kes, kas siin on mingeid arenguid toimunud nagu George ronise maja masin olidki vist äkki selle raamatu nimi, kus oli ajarändur ja ta läks tulevikku ja siis oli, olid inimesed mingiks kaheks eraldi liigiks arenenud, kellest ühed elasid maa all ja, ja olid siuksed nii-öelda selle raamatu siis vahategelased ja, ja, ja teised, kes elasid siis maa peal, olid need, need siuksed helged head tegelased ja noh, siis teistpidi olema ka mõeldud, kui majas tagasi rändaks, et kuhu ma siis läheks ja, ja see, see tekitab väga palju ärevust kogu nende paradoksi teemadega ja siis ma tahaks olla mingisuguses kapslis, kuskil ma ei saaks mõjutada mitte midagi, mis saaks ainult vaadata, vaadata, mis tegelikult oli näiteks millised dinosaurused välja nägid. Nojah, sa ilmselt peaksidki siis seal liikuma ringi pigem nagu hologrammina, kedagi, mida keegi ei näe. Sest et juba, kui sa oled mingisuguse mulli sees, siis sa juba otseselt mõjutavad sealseid molekule ja seal võib juba tekkida mingisugune doominoefekt. Liblikad kummitama tuleviku põhimõtteliselt. Tulevik konfain tulevikku võib nagu mõjutada, vaata, tulevik on tulevik. Minevikku mõjutades, siis sa võid tekitada neid paradokse nagu näiteks mõjutada seda, et tegelikult sina üldse ei saagi sündida ja kuidas sa saad siis üldse ajas tagasi rännata. Kuule, aga kui sa enne mainisid, ma olen nõus seda ja lihtsalt tahtsin küsida täpsustuseks, et, et kas sa mainid mainisid hülveerni, onju. Aga kas sa pidasid silmas tegelikult seda ajamasina autorid Eight Ja ja ma jään need kaks autorit pidevalt omavahel sassi ja mul on selle üle ainult kurbus. Jaheight. Kõigil aga ja ei, aga samamoodi on tulevikku rändamine riskantne, sest et ka seal tekivad kindlasti mingisugused veidrad paradoksid, kui sa seal midagi mõjutati, muudad. Noh Sa ikkagi muudad seda ajajoon nagu objektiivses plaanis, vahet ei ole, kas sa oled nagu seal tagapool või eespool, aga igal juhul see, kui sa teed mingisuguse aja. Et sa enam ei liigu lineaarselt ajas, vaid saadki jäta vahele mingisuguseid suuri aja lahmakaid ja järsku ilmuda kuskil ja muuta seal midagi, siis igal juhul tekitab segadust. Segadust, võib-olla ma arvan, et jah, kui ma minevikust tulevikku läheksin ja räägiksin seal kõigile, et näete, ma olen ajarändur või noh, ütleme keegi ilmselt ei usuks, aga kui ma suudaksite kuidagi tõendada, siis see kindlasti muudaks nagu muudaks sealset aru saama, kui juhtumisi ajarändamine nii kauges tulevikus ei olegi nagu suvaline juba käitumine, aga noh võrreldes nagu ajas tagasi minemisega, siis edasi minemine on ikkagi nii palju ohtlikum vist kõnetama, kui sa võtadki nagu enda selleks punktiks selleks muutma tuspunktiks. Niisuguse tagasi lähed, sa võid mõjutada ennast tulevikus ja see on see, see võib mõjutada sinu võimet tagasi minna, siis tulevadki need paradoksid, kuidas sa said ajas tagasi rännata ja midagi mõjutada, kui see mõjutamine näiteks üldse ei võimaldanud sinu sündi ja siis ei saanudki sündida, ei saanud ajas tagasi minna. Nii et tekivad siuksed, keerukad süsteemid, aga tulevikku ei ole ju veel olemas. Nii et kui ma hüppangi kuhugi kaugele edasi noh, täna siin olles meiega, mõjutame tulevikku. Ma hüppan lihtsalt hunnik aega edasi ja mõjutan tulevikku edasi, midagi nagu midagi probleemset ma nagu või midagi, vähemalt paradoksaalset ma selles väga ei näe. Kuigi ütleme praktilistel kaalutlustel ega ajas edasi rändamine väga lihtne või niisugune kergesti kergesti vastuvõetav otsus, ei oleks, kui isegi, kui mul oleks siin praegu võimalust seda teha Aga üks mugavamaid ja meeldivamaid ajas tagasi rändamise meediumid või vahendeid on muusika. Ja nüüd juba minevikku jäänud aastast 2018 on mulle kõrvu jäänud Arctic Mankis album Frank Filitsi Peissoud seal mis päris julgelt vajutab seda nostalgia ja retropedaali ja mängib seal igasugust sellist. Ving ving, popkultuuriliste viidetega ja nii edasi. Väga kummaline album aktigmankis. Üldist diskograafiat arvestades, väga huvitav ja selline otsinguline värk, kontseptuaalne album. Ja ma hea meelega lasen kõlada nüüd selle albumi avalool Starship ment, nii et Arctic Mangis tohutus nostalgiakastmes Kummalisel kombel küllaltki vähe, kuigi mul ei ole selleks mitte ühtegi head põhjust. Mulle meeldis see lugu väga. Millegipärast meenutas mulle povi. Me salvestame tänavist povi surma-aastapäeval, kui ma ei eksi, või oli see eile. Ja, ja see lugu kuidagi teisi siukseid soojasid povi mälestusega, arglik Mankist. Ma isegi ei tea täpselt, miks, aga kunagi ei ole nagu päris klikkinud vähemalt niimoodi, et kogu aeg tagasi nende juurde läheks, võib-olla on vaja mingit mingit spetsiifilist plaati või, või ma ei ole seda kuulanud õigel ajal või? Ma ei tea, see on bänd, mis peaks mulle väga hästi meeldima, aga ma ei ole kunagi neid niimoodi väga avastanud enda jaoks. Mul on üsna sarnane suhe nendega olnud, ma mäletan, kui nad ilmusid muusikaareenile tohutu mingisuguse plahvatusega, siis hakati üsna ruttu rääkima, et nüüd nad purustasid mingisuguse biitlite rekordi mis iganes mingisuguse edetabeli edetabeli edetabelis püsimise, mingisuguse rekordi. Ma mul on sihuke tunne, et iga mingi kolme nelja aasta tagant tuleb jälle uudised keegele purustas mingisuguse biitlite poolt, et varem paika pandud rekordi. Et lõpuks on ikkagi selline tunne, et biitlid on jumalad ja kõik teised on nende jüngrid. Panid lihtsalt rekordist paika ja nüüd vaikselt niimoodi ajapikku neid niimoodi ükshaaval murtakse, aga no läheb veel aega. Et kui kuskil üldse on mingisugune siis võid kindel olla, et see on sinna biitlite poolt pandud ja isegi kui sa selle ületad, siis ikkagi see, mis kõlama jääb, on see, et biitlid aga jää, kui nad ilmusid pildile aktigmangis, siis nad tegid ju hoopis sellist tantsulisemat ja sellist, kuidas öelda nagu luistlikumad, sellist muretumad, et Briti nagu nagu null nullindate alguse siukest nagu Brit-popi või kuidas seda isegi nimetada, ma ei ole päris kindel igal juhul nagu väga selgelt siukseid Briti Briti noored kutid on ju, tegid lihtsalt oma siukest nagu möllu, muusikat ja vaata, kui lahe asi on aeg ja areng, kui me räägime ajas rändamisest ajas liikumisest, isegi kui liikuda ajas niimoodi harilikus standard tempos, ühtegi aastat vahele jätmata. Isegi siis on võimalik jõuda väga huvitavat tulevikku. Seisundite tulevikku, oludeni, näiteks aktigmankis näed, ongi nüüd jõudnud punkti, kus nad peavad hoopis sellise albumi, umbes nii album kõlabki, selline vaip seal on. Ja see on kuidagi jube põnev ja alles nüüd on tundunud mulle Ardigmankis päriselt huvitav. Alguses tundus ka selline pretensioonikas, ma mõtlen nüüd selle uue albumi tranqulliti Peissoud selle, et kas sinu puhul kõigepealt ma nägin mingisugust promovideot, kus lühidalt umbes nelja minuti jooksul näidati selle albumi valmimist, me paneme selle videoga oma saate märkmetesse oma koduleheküljele popkulturistid, punkt com. Ja vaatasin seda videot, kuidas seal solist oli, siis on ju siuksed nende pikkade sorakil juustega oli siukse habeme endale kasvatanud, tekkiski niisugune tunne ta järjekordne bänd, kes kunagi oli noor ja nooruslik ja muretu ja nüüd muutunud mõtlikuks ja inimestel on mingid siuksed jeesuse habemetees käivad linastus riietes ringi ja pilk on maad udune ja ja, või et kuidagi on kadunud ära kõrgematesse sfäärides. Isiklikul tasandil kindlasti on endale nagu uus ja ja hea ja tundub nagu edasiminek fännidele võib vahel tunduda nagu täielik tauner. Aga mulle tundub, et et Franco iiliti seal on, kas sina ei ole albumina mingisugune eksirännak, vaid just super põnev jah, et, et kui üks bänd suudab esiteks nii kaua koos püsida ja suudab ka iseennast üllatada jätkuvalt ajas, siis see on ainult hea. Selliseid bänd on veel, kes on ju elu jooksul teinud väga palju erinevaid asju ja, ja kokkuvõttes mulle sellised bändid nagu just eriti meeldivadki, kes julgevad minna oma mugavustsoonist ja oma oma sellistest nagu signatuur saundidest ja Rihvidesti, akordide ja meloodiate kaugemale. Ja loomulikult noh, kes on selline bänd, kes ka seda on teinud, kellest oleme rääkinud, biitlid? Kas sul on kunagi elus olnud siukest tunnet, noh, eriti nüüd ka, hakkasime ju biitlitest rääkima, ma kohe võtsin sellest sõnasabast kinni. Et, et sa nagu elad justkui valel kümnendil, valel ajastul, et, et sinu aeg oleks kuskil ajaloos, pigem on sul siukest tunnet olnud, et praegu ei ole nagu sinu aeg. Tead, ma olen olnud päris üllatunud, kui mõni inimene on niimoodi enda kohta öelnud mulle. Et ta eelistaks elada mingisuguses möödunud ajastus, see tundub mulle kummalise soovina alati. Ja, ja mul ei ole eales olnud seda tunnet, mul ei ole kunagi olnud seda tunnet, et kunagi varem oli parem. Mul on niisugune tunne, et praegu on väga-väga äge, praegu on väga põnev. Ja alati tundub olevat ka mingis mõttes täiesti nagu suvaline või kuidagi iseloomutu. Millegipärast see on nii et või noh, ma arvan, et ma tean, miks see nii on, et minevik tundub kuidagi stiilsem tavaliselt või kuidagi. Ma ei tea, mingisugused standardid, mingisugused kombed, mingid kultuurilised Sellised süsteemid on justkui rohkem paigas, mingid hierarhiad on rohkem paigas kuskil minevikus. Samas tulevik on selline mõnus fantaasiamaailm, kuhu saab oma kujutluses, eks ole aeg-ajalt rännata ja seal saab samamoodi kuidagi liikuda ideaalile päris lähedale. Aga olevik on alati selline nagu kuidagi ebamäärane ollus, kus kõik on ikkagi küllaltki niimoodi. Siuke nagu koogelmoogel, erinevad stiilid, erinevad mõttevoolud, erinevad kombed on kõik niimoodi läbisegi, puudub nagu selline nagu puhas joon, aga see on muidugi see, mismoodi meile tundub, sest et tulevikus ikkagi vaadatakse tagasi 21.-le sajandile. Sealt on jäänud püsima veel mingisugused üksikud kultuurilised tähised, sümbolid, nähtused ja siis nende pinnalt konstrueeritakse jällegi järjekordne mingisugune siuke idealiseeritud pilt mingisugusest möödunud ajastust, mis tollal näed, oli ikkagi nagu nii stiilne, nii puhas, nii paigas. Aga see on ka mingit sorti illusioon. Jah, ma isegi reaalselt mäletad, Ta on oma siis ilmselt klassikaaslastega keskkoolis sellist arutelu, et üheksakümnendad ja 80.-te seitsmekümnendad Need olid kõiki nii iseloomuliku stiiliga, et need olid siuksed ajad, mida, millele me oskame panna külge värvi ja, ja kuidagi isegi lõhna või pildi või mida iganes, kuigi noh, tol ajal minu, minu klassikaaslased olid kõik sündinud 80.-te lõpus, ei oska ilmselt mitte midagi 70.-te kohta öelda kogemuslikult, vaid vaid ainult see, mis on, on nagu kultuuriliselt nendeni jõudnud. Aga et kahe tuhandendad, sest me omavahel rääkisime, et see null nullindatel siin ei ole mitte midagi, kõik on nii, kõik, nii segapudru siin siin ei ole mitte midagi võimalik kirjeldada ja nüüd ometi. Ma vaatan null nullini täitsa algusaega ja mõtlen kohe automaatselt, tuleb ette mingi Samforti vann või Plinkuaneeti Joe või nagu kohe nagu klikib ära null nullindad see stiil või mul tuleb millegipärast ette mingisugune nagu mustpäevasärk, millel on leegid peale joonistatud, siuksed, blondeeritud, püsti aetud lühikesed juuksed nagu mingi väga ilmselge asi, kui reaalne see on, kui tõene see on seda ajastut kirjeldama, aga mul on tekkinud mingisugune nagu mingisugune väga selge visioon või pilt sellest ajastust ja ja, ja see on nii naljakas, et noh, tõesti, sel hetkel, kui sa nagu seal sees oled on väga raske seda seda kirjeldada. Ma ei, vaatan, kas ma leian selle video üles, ma vaatasin seda ilmselt tol hetkel nagu kuidagi poole silmaga ja, ja ei oska võib-olla seda täna enam leida. Ma arvan, et äkki see oli mingi poksi või mingi siukse kanali video Youtube'is, kus räägiti, et et, et enam ei ole nagu et see massikultuur võimaldab nii paljudel erinevatel SUP gruppidel olla nii Bism piisavalt tugev, et ükski selline väga iseloomulik supp, grupp ei saa nagu muutuda selliseks mainstream-iks olla nii tugev. Täna enam. Et et saada nagu sellist ajastut kirjeldavaks, aga ma arvan, et see võib olla vägagi lähedal sedasama argumendile, mis meie tegime kahe tuhandendatel, et oi, seda ajastut ei saa küll kirjeldada. Aga miks ma küsisin sult seda üldse on, et, et kas sa oled kujutanud ennast ette mingisse teise ajastusse? On see põhjused, kui ma ise teismeline olin, siis ma millegipärast, et väga nagu igatsed, oo, et oleks ma elanud kuuekümnendatel ja seitsmekümnendatel, sest ma armastasin siis väga seda muusikat. Ja, ja kogu see hipide ja rokimeeste teema sel ajal jällegi muidugi mina ei tahtnud elada kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel Eesti, Nõukogude Nõukogude Eestis, eks ole, mina oleks tahtnud elada, ma ei tea, mingisuguses fiktiivses Ameerikas ka maailmas, mille ma olin endale pähe loonud. Aga, aga, ja ma olen, mäletan küll seda, seda enda puhul, et ma olen mõelnud nii, kuigi ka täna. Ma arvan, et see on täiesti absurdne, ei ole mitte ühtegi aega. Kogu ajaloos, kus ma parem Parema meelega elaks kui täna ei ole ühtegi aega, mida mina arvaks, et on parem, kõik muu on nagu täna on nagu äge ja, ja Thatcher sõbraid. Šveits. WHO ja praegu on ju täpselt see hetk, kus tsiteerida ka Alliksaart. Ei ole paremaid, halvemaid aegu on ainult, mis mul ei tule meelde. Ei, nii see ei lõppenud, on ainult hetk, milles viibime praegu, aa, okei. Ja sain näidata, kui ebakultuurne, harimatu ma olen. Jah ja samas sul oli vaba valik, seda mitte teha ikkagi tegid seda, see näitab, et sa oled ikkagi ja sa oled aus ja tegelikult ausa inimesega on alati lust rääkida. No ma püüan, kui näiteks, kui sa kohtud mingi väga kultuurse inimesega, kes konstantselt sulle näkku valetab näiteks kas kas ei ole mitte ebameeldiv? On küll ükskõik milline inimene, kes konstantselt näkku valetab, see see väljend juba ise kõlab nii agressiivselt. Ja aga kui see inimene on silmnähtavalt ka ülimalt intelligentne, kas ei ole mitte see, mille kohta inglise keeles öeldakse insalt ingeri võib-olla tõest, kuidas seda oleks hea eesti keelde panna. Lisad solvangule veel vigastusega. Tõsi ma räägin ühe loo, sulle veel tahad. Ja loomulikult tahan lihtsalt mul mul on see olnud juba nüüd sellest hetkest alates, kui me hakkasime ajas rändamisest rääkima, mul peas lugu, kuidas Tiivenhocking, endine kuulus füüsik, nii kuulus, füüsikat ei vajagi vast tutvustamist. Ilmselt kõige kuulsam füüsik üldse, võib-olla, kui välja arvata anš taine njuuton. Stephen Hawking armastas ka väga palju ajas ajas rändamisest rääkida, kes teab, võib-olla ta oligi ajarändur võib-olla see tema, tema nii-öelda tool oli siis ajarändamismasin, nüüd ma hakkan juba absurdset juttu ajama, aga tema korraldas peo, kuhu ta kutsus ainult ajarändurid. Ehk siis ta ta tegi peo ära ja pärast seda saatis kutsed. Et, et, et palun tulge minu peole sellel sellel ajal selles kohas ja, ja nii-öelda noh siis lootuses, et mõni nendest kutsetest jääb kunagi nii piisosse kaugesse tulevikku. Et mõni siis ajarändur näeb, seda tuleb tema peole millele ta ei olnud veel sel hetkel, kui ta pidu pidas, ei olnud kutseid väljas. See on kõige lahedam peo idee, mida ma olen elu sees kuulnud. Kahjuks oli ta seal üksi, lõpuks. Aga võib-olla need ajarändurid olid seal ja nad rändasidki, nii nagu ma sulle soovitasin või mitte, ei soovitanud hoiatusena kuidagi ette, kirjutasin, et nad võivad ju liikuda ajas ainult niimoodi, et nad ei mõjuta seda tegelikult kogu eluolu, et nad ei mõjuta mitte üht molekuli seal ja, ja siis nad peavad kõla põhimõtteliselt sellised vaimud, sihuksed, vaimolendid, keda pole, ei näha ega kuulda. Kes liiguvad läbi õhu, nii et õhumolekulid sellest puudutatud ei saa. Ja lihtsalt jälgivad mängu, kes teab, võib-olla tuba oli võib-olla rahvast täis või võib-olla selliseks rämedamaid läbusid, mis on üldse kunagi maailma ajaloos toimunud. Ma ei ole praegu väga kognitiivset võimekas, aga ma püüan valjusti mõelda, mul on tunne, et kuna noh, näiteks meie nägemine juba eeldab seda, et meie silm püüab kinni footoni, mis on põrganud mõnelt teiselt mateeriat, et meie poole, et, et me juba ainuüksi see, et me näeme midagi eeldab, et me me interakteeruma või, või meil on mingisugune interaktsioon osakestega meie ümber, et siis see ei ole isegi võimalik, et ma saaksin seal olla. Ma ei saa isegi näha no ringi liikumisest, rääkimata ilmad, et ma lihtsalt puhtalt selle sellega ette näha, et ringi liikuda, et vaadata, Ta et kuulda ei mõjutaks, noh nagu sa ennist ütlesid ühtegi molekuli enda ümber. Et ei tekiks mingisugune liblikaefekt või, või, või doominoefekt, nii et mul on, mul on tunne, et et päris päris mulli sisse vist minna ei saa. Küll aga saaks võib-olla mingi eri arenenud tehnoloogiaga minna kuhugi kosmosesse kuhugi atmosfäärist väljamaa kohale ja siis mingi väga-väga-väga hea ja kõrgtehnoloogilise pikksilmaga vaadata, mis maal toimub, et piilud kaugemalt, Kleopatra, mis kõlab nüüd juba natukene kriipimalt, kui, kui esialgu ette nähtud Ja see kõlab pervertsemalt, aga samas see on ainus võimalus, mis meil on. Nii et panna meile pahaks, ta ei saa seda panna meile pahaks, et me lihtsalt vaatame, Kleopatra rindasid kuskilt väga-väga kaugelt teisest galaktikast. Aga kõvasti kriipimaks? Ei noh, aga mida sa oleks vaadanud siis klopp patral silmi. Aga okei, ühesõnaga see, mida sa praegu kirjeldasid, see oli üks lahedamaid infokillukesi, mida ma kunagi koolis õppisin, ma mäletan väga selgelt seda, kuidas füüsika tunnis meile kirjeldati, seda võimalust, et kui me tahame näha dinosauruseid, tuleb lihtsalt lennata hästi, hästi, hästi kaugele ja mingi väga, väga, väga hea teleskoobiga vaadata maa poole, et siis püüda kinni veel seda valgust, mis sealt kosmosesse tagasi põrkas dinosauruste kehadel, et siis kui dinosaurused veel möllasid maa peal Saate lõpu sellise heietusena. Ma jagan sinuga ka ühte vahvat pala tšak poolaniki romaanist mille pealkiri on. Ja see on niisugune väga-väga kummaline raamat, mille tegevus toimub tulevikus. Ja selle raamatu peategelane tegeleb sellise projektiga, et ta üritab teha endast ideaalinimest nagu kõige ideaalsemad varianti iseendast, mida vähegi on võimalik teha. Ja see, mismoodi ta seda teeb. Ja mul on tunne, et ma olen seda kunagi ammu selle ümber jutustanud ka, aga, aga kuna praegu pole sellele niimoodi reageerinud, siis võib-olla sa ei mäleta, lihtsalt ei mäleta, aga see, mismoodi ta siis selle ideaalmina nii liigub, on see, et ta rändab ajas tagasi. Siis läheb ja tutvub oma emaga selles ajaperioodis, kui ema on veel noor neiu ja võlub ta ära ja magab temaga rasestata. Ja siis ema sünnitab talle poja, kes on. Eks ole nagu noorem versioon temast endast ja siis see poeg kasvab suureks ja jälle rändab ajas tagasi aega, kus ta ema on, noor Orneid flirdib temaga võlub ta ära. Jällegi magab temaga. Ema jääb rasedaks, sünnitab veel ühe parema versiooni sellest tüübist sisse, tüüp, kasvad suureks. Arva ära, mis ta siis teeb, kui ta suureks saab? Loeb raamatut selle kohta, kuidas Hinbriiding on, on on geneetilises mõttes ääretult ääretult halb viis saada paremaks vaid, vaid ainult muudab sind halvemaks vähemalt geneetilise mitmekesisuse osas ja tekivad igasugused sinivereliste Paraku tal nii hästi ei lähe, paraku tal nii hästi ei lähe, et ta selle raamatu jõuaks ta enne enne selle raamatu leidmist ta muide rändab ajas tagasi aega, kus ta ema on veel noor neid ja võlub ta ära ja magab temaga ja rasestab ta. Ja siis ema sünnitab talle poja, kes kasvab suureks. Mul läheb hääl ära, seda pala jutustades ma enam ei jaksa. Las las laulab keegi teine, kellel veel on häält. Meie saadet jääb lõpetama Arctic Mangis palaga Golden Franks. Ja mis siis muud, kui, et kohtume tulevikus. Kohtume tulevikus.