Leo metsar tuli kirjandusse 50.-te aastate lõpul. Romaaniga unistused ei sure. Järgnesid päikesevanker ripsmetuss ja pärast mõningast vaheaega Eesti esimene antiigiaineline romaan, keiser Juljanus. Nüüd on lugejate käest selle soodsa vastuvõtu leidnud romaani teine raamat, Juljanuse päevik. Viljaka tõlkijana Leo metsar, vahendanud meile laias skaalas tšehhi ja slovaki kirjandust kaugelt üle poolesaja teose. Metsur on põline tartlane, sellepärast siis tänane kirjandusklubi siin kirjandusmuuseumis. Täname lahket muuseumi rahvast, kes meid siia lubas. Ja nüüd, lugupeetud kirjandussõbrad, leo metsar. Kui ma olin Tuglased juures 61 teenindama intervjuud see oli siis kuskil veebruari lõpus ma edasi juures töötasin, seitse sisad vana, muidugi hämmastav see, et mis ta eesti kirjanduses rääkis, katsumis kattub kusagil põhja kätte ei saa olla, ühes kinkis noot temaga. Nõus. Tal on niisugune seisukoht, et et üldajaloost eesti kirjanduses ei saa kirjutada, et Kyros liiga noor selle jaoks muidugi vastu vaidlema ei hakanud, aga aga siis ma mõtlesin, et kas see asi ikka nii olnud. Vot sealt siis hakkas nii peas keerlevad, et püüab midagi teha. Aga nojah, kahjuks läks asi nii pikale, et et kui nüüd Jaanus valmis sai, siis ei olnud enam tubast. Aga seeria kuidagi noh, kuidas öelda täitsa ilma tahtmata või andis mulle tõuke? Mingist sellisest maksis mõtlema. Ja Julia on muidugi huvitav, et üldse neljas sajand mus põnev. Sellepärast et siis tekib nagu see algus, kus meie tsivilisatsioon on välja tulnud. Tekkis paganluse kristluse segu. Ja muidugi algul kristluse radikaalne võtab paganlus terve hulga asju üle. Kui oleks ja veidi jõudu või siis peaks kirjutama. Aga noh, Judyaamides nagu kõige paremini peegelduvad kõik need asjad ja siis tema põetud, kui tuleb vaadata siis ta ainult Moorsesse täieti kristliku kasvatuse. Ja oligi ette nähtud tallede, piiskopi, karjääride, kõik vaimulik eluesonar. Aga kuna kristlased nii palju pahandust tegid, nad tapsid ära taliisa ja venna ja ja kogu mahla suguseltsi, sest konstantsius, teine tuli troonile lasi 11 sugulast ära tappa nad ainult tema vennaga. Vaat siis tekkis mingi tõrge temas. Kristo tutvus noores põlves aga hiljem, kui ta tutvusi kreeka filosoofiaga müütidega siis muidugi tekitada see arusaamine, et kuidas need saavad siis noh, nii lihtsad lood nagu on seal piiblis ja testamendis. Kuidas saavad nüüd need siis olla nagu mingi religiooni aluseks, kui amet on olemas, nii sügav filosoofia, komplaadne, Aristotelese tõlget. Aga nad on muidugi saanud aru sellest, et, et ega siis laida massi saab kaasa tõmmata, mingi plaat on filosoofiaga. Et seal peab rääkima jumalast ja valaskalast ja asjad, mis selle asjade arusaadav andnud. Aga teine moment on muidugi see, et, et ega tal ei olnudki plaani ütelda troonile tõusta, juhus, viisa sinna üles tõtt. Ja nüüd ongi nii naisi õieti mees, kes oleks pidanud tegelema filosoofiaga või mingi kirjandusega järsku riigi ees otsastut ja naiste vana tuntud lugu välja, et inimene, kellel on terve hulk ideaale, aga üldse pole riigimehe närvi. Peame valitsema sellises uut riiki ja no siis nii see asi muidugi läkski. Nii et kui vaatama hakata, siis surm muidugi lahendas asja kohe ära. Oleks ta seal veel olnud, sest nüüd ta pettus ainult soomiseks avasta ringis nägid, keegi midagi välja ei tee, aga kuidas rohkem edasi seal olnud, siis ma ei tea, ma ei tea, kas enesetapp oli või-saia või tegudeks machina lahendusele kogu loo ära võtta. Aga tema puhul see, kuna ta on nii vastuoluline, siis temast natuke paremini on võimalik neid olla vastuolusid näidata, käsitleda teda näiteks kristlased käsitlejatele vigast deemonit lõid niukse väga sünge pildi, temast on ta käsitlenud kunis romantikut, kes püüdistut nüüd mingist nii romantismi kantuna tagasi minna sinna aega kui ütleme, võtta Ibseni, otsime kolmandat riiki, otsib tali. Mõlemad klapid on siiski viivad ammendamatu kuju, et mina mõtlen veel 1000, kirjutada ikka jääb kirjutatud ruumi. Teine asi on see muidugi, et kas nad on kõik säilinud kõik tema kõne, et kõik tema kirjad, kõik need paneküürikad, õieti on kaduma läinud ainult Galilea laste vastu. Aga see on ka enamus taastud, sellepärast et Hildamis kirikuisa võttis selle teadusmehena käsile. Tähendab, kirjutas enne niimoodi. Vaat Jaanus arvab nii, nii pandi tema teisi paika, lükkas selle all ümber, aga nüüd tagantjärgi siis tahan võimalik taastada, nende sedamoodi on tema olemas kõik kirjad olevas puha ja kolm köidet on see, lööb klassika liberry seal ühele poole, siis originaaltekst on inimestele tõlge. Aga mille poolest siis erineb näiteks teie käsitluse Ülianusest seni ja ülejäänute omast? No minu käsitlusele just selle poolest, et minu arvates oli tema niisugune mees, kes kohusetunde tõttu pidas muidugi, et kuidas nad kuuluvad, peab ütleme siis noh, ikka selle roma drooni vastu võtma. Aga kohusetundest üksi on vähe, kuid vasikas klapitis midagi välja tulenenud, mina aru saan öelda sedamoodi praegu teinud on lõppenud sellega, kus ta nüüd on täis nisust, nooruse hoovi, hasarti ja kõike ideaale ja sellepärast teine osanik hell, et hakkame tegema midagit. Kolmas osa näitavad midagi välja ei tule, sest üks asi on vagad soovid, teine asi on seesama tegelikkus, millega kokkupark. Kas see kolmas osa on enam-vähem valmimisjärgus? Nii et ma ei tea, kes nad ära. Sest kui mõelda seda, kui palju ta dikte välja andis ja mis, kui palju 300 käik, mis te võtsite seal kaljas ja ja kõik selg just see lugu nagu polegi midagi eriti vajavale mõtelda. Seal võtavad mingid tema üks makas võiks jalgpalli võtta ette vaid kirjutas, et ma ei tea, mitu lehekülge kui tahad, ütleme, panna kirja, kuidas üle Reini läks seal sillaehitus, kuidas seal siis ütleme piirassisse Kaljo siin ja seal ja rahuläbirääkimised, vabassarad, roomavangid ja nii et. Aga ma vist peangi pool sõja hoopis kõrvale jätma. Tõesti, seal on hirmus palju tööd ja huvitavad asjad on siuksed kiri hakkamise peale. Et ma parasjagu uurisin Inglismaakaarti, mille mul üks sõber oli saatnud kuivad, tulid sisse need need ja läheb edasi. Seda trahvid lähevad merele teatamata. Niukse kaart olemas. Kui palju siin selles Jürjaanuse päevikus on nüüd ehtsaid kirju päevikuid. Asi nii, et terve hulk tõlkeid, kus lihtsalt oli niivõrd hea materjalid, näiteks libaaniase Aga osa muidugi on jah, nii et väljamõeldud, aga kõige rohkem siiski ka niimoodi, kus on noh ütleme, see dokument ja väljamõeldis segi? Seepärast, et mul on minu laen omamoodi ja üks tükk läheb minuga kokku edasi lähe, no siis ma olen seal paigutanud oma soovi järgi tuba ja nii, et kui keegi tahab võtma mingi ajaloos asjana, siis ma muidugi võib sattuda rappa. Aga nii ma olen püüdnud hoida selles lubase fiktsioon, et asi olla võis. Kas sama põhimõte kehtib ka tegelaste kohta? Sellised suured mehed on, kas paigal seisab seal, et ma poest vaja, otse, aga näiteks seal juba? Kus ma püüan nüüd intriige sõlmida ja friivne või seal ütleme, et Kaukaasias niisugune mees tõesti oli, aga kas ta nii tegi või ei teinud, ma ei teadnud bar halba kohtra meie soli tõtt, las ta nii tegi, ma ei teadnud, et et sedalaadi on see asi asi niiet Martiivse põhiallikas. Aga ta annab tohutult palju fakte, tohutu palju nimesid. Ja tohutan seal väiksed sellised lõike ja näiteks huvitav on kirjeldatavad põgenemist Amidast. See oli niimoodi, et et pärnad võtsin linna ära, aga tema oli pääsugases, õnnestus põgeneda ja siis kirduistada moodiat, hirmsas janus olid, tuli seal kolme-nelja mehega kaevu juurde, mingit ämbrit kätte ei saa. Aga sul ühel mehel mõtet tõmbas kiirusest välja kiivri vildi, panin selle nööri otsa lahipete kimbus täis, tõmbasid üles, imesid seal sees, nii seisis selle ära, läksid edasi ja siis järsku niukene sünge lugud tulekuks hobune vastu ja seal ripub mingi laip sadulas. Puruks pekstud pea kõike ja mis välja tuli, tuli välja niimoodi, et et üks mees sõitis hobuse vaadata, aga kuidagimoodi kukkus hobuses niivõrd välja, jalg ei, algusesse oled. Hobune kihutas edasi lõhkusele mehe puruks püüavad hobuse kinni, võtavad seal selle laiba ära, saudi hobuse selga jätkavad oma reis istet. Või siis näiteks see asi, kui saadetakse Amnjaan luureretkele. On teada, et pärida kuningas tuleb. Ja siis ta läheb sinna tagalasse, seal niux roomas spioon, vaja Kõnkide, meie mõttes. See niita siis ühte mäe otsa vaatama, ta jälgib, saab päev otsa, kuidas pärsia vägi marsib mööda ja niisuguseid asju on sees, nii et kiirtramm asendas sõitmas romaani. Ja see on küll hirmus kiusatus, et kui neid asju loed nii palju huvitavaid detaile, kus saab kõiki asju teha. Aga noh, pea triviaalselt kinni pidama. Tegemine on põnev, aga mis, ja palju asju välja ja midagi ei ole teha. Juljanuses on väga põhjalikult kirjeldatud olustiku neljandat sajandit, kas selle eesmärk oli teil mingi ka teatud rahva valgustusliku ja haridus? Ei olnud, sest sellisel populaarsel kujul see jõuab, ütleme tavalise lugeja teadvusesse põhus, kuhu muidu ei jõuaks. Kui peaks olema soovi näiteks midagi teada rooma olmest siis ma ise tean praegu kohe tõlkida hinna Aasarge ja selles mõttes nagu sellise asja vaja ei ole, aga noh, paratamatult sa pead panema sinna asja sisse liikuma ja. Samal ajal kui ahi oli seal seda laadijat, et ta oli preppik vai see siis pandi sütega kuu makstud, siis soojendus tubaselt või näiteks olemas kesküttega igatses majadustad, aga see polnud jällegi meie mõttes radiaator seina peal, vaid oli nii, et olid augud seinte ääres, põranda alt jooksid läbi ja nagunii saksa peale satud, siis peab mingit modi rääkima. Või kasvõi seesama asi näiteks Vana-Rooma nüüd üldse tundnud. Kõik pandi kinni Kons õlgadega ja mõelda. Nii, et kui mul siin ei ole, aga kui kusagil olema jutud, et nad külma vastusel kinnitas kuidagi kõvemini sule sisse mahu, et et arvatakse, et me teeme nööriga asi käidud. Ja ma mõtlen seda hariduslikku suunda selles mõttes, et pärast näiteks Juljanuse lugemist võib inimene hakata tundma huvi ja otsida seda raamatut, kus täpsemale järele vaadata ja see on muidugi meil on eesti keeles olemas. Aristotelese poeetika eroodutas on antiigileksikon, on joon juba asi, aga eks seda ole ikka vähe. Vähe küll, aga siis, kui ta juba nii midagi ikkagi üht-teist Tartus nagu oli seal siia kirjutada, et sill muinastehase muuseum seal oma raamatukogu. Ja kui mingi probleemid tekivad või kasvõi raamatu kuhugi, kui minna sinna sõnastikud saali võtame neil arusse mõni muu ette kõigist kirjutatud küllalt pikalt. Millega te seletate seda suurt huvi, mis viimastel aastatel on üldse ajaloolise romaani ajalookirjanduse vastu? Mõni aasta tagasi oli mina Prahas ja läksin sama rovskist juurde temasse tõlkitatiivse sumerid. Ja siis ajasime juttu sealt või sama küsimus üles. Tema arvas siis selle kohta niimoodi, et, et kas see pole tingitud sellest, et et praegu, kus me nüüd lähme kosmosesse ja üldse maast lahti igatepidi. Et kas see tekkis vastupidine suund kuidagi tunnetada, noh et jalad ikka kõvasti maas. Sest seal tuli välja sama asi tõesti nii tohutult kaevata kusagil kui just tänapäeval igal pool. Te olete tõlkinud mitmeid ajaloolisi romaane eesti keelde. Kas tõlkimine on andnud mingit kirjanduslikku kogemust? On ikka, kui sa nii mõned esimese romaani tõlgid Ja niimoodi on siis omalaadi nagu huvitav omanaadi kooliks. No eriti tähtsana algul, kui sa üldse hakkab teiega tegelema, niux romaani tõlkimine, kõige parem kool sest mitte kunagi õppisina ühte raamatut nii põhja tundma tõlkides, kui sa loed, sa oled ikkagi üle rea ja ma tean, et selliseid asju Tuleb koheselt jutuna kosmost Anna Kareninast või tongi hootest või tead kindlalt oled sa lugenud kunagi? Mingi detail ei mäletama mingi üldpilt sulle. Ja see on paratamatu, et kui midagi loeme, haardülik pildi, mingi mulje temast. Aga 500 koma ja punkti need, kus on need kirjad, missugused asjad ta kasutab, kuidas ta seob neid ja, ja seda kõik lõpetanud tõlkides romaani puhul on ka siiski oma tehnika. Küllalt tõlkinud ja kirjutanud ise ka siis, kui tehnika on juba käes. Et sa juba nagu näed läbi selle teose karkassi. Jaa jaa, taipad umbes mis, mis asi minna võiks, aga vaata huvitav, kuidas keegi lahendab. Sest tee, mis tahad, ikkagi iga teose autor ise, ega seal teist võimalust ei ole. Lugu on ainult selles, et kui arvad jah, et sul on seal, noh Leo Tolstoi jõud, võta 500 maski ette ja mängin osad maha, kui arvad, et ei ole vaja viiega läxini. Nii kohal oli, huvitav kui ma olin, tulin arutelu just need, mis on kirjanikul tarvis kirjanik olla. Me arutasime, et kas on tarvis suurt haridust, tuli välja, et ei ole sugugi. Jack London, Maksim Gorki, noh, ütleme nii. Haritud mehed. No siis oli seal muid asju kohaga. Lõpuks tuleb niimoodi, et, et on kaks asja, mida kirjanik tähele panemata. Et esimene, see, et peab oskama ennast vaadelda. Vaatus asi tuli välja niimoodi, et kolhoosi, vaata sisulist parimat kireb kiilsede kooli õpetajad vaatavad. Ennast vaadelda ja kõige tähtsam on see, et oskab kindlaks määrata piirid et igal kunstnikul oma hingama ande piir selles piiris tähendab kunsti läpiirist välja kiretult, tihti läbi. Aga ma tuleksin selle tõlkimise juurde tagasi, sest mul on nii, nagu te rääkisite siin, et Anna Kareninast veel millestki teosest jääb mulje, aga meetilam, detailid mul on meeles, seal on mingi pilt. Pärast meid tulgu või veeuputus sellest romaanist. Kas see oli mingil määral? Kuidagimoodi mõjutas teid ka, ütleme, reaalsuse juures vä? Vot ei tea, kui ma seda asja tõlkisin, siis seal mind hämmastas see, et võib nii moderniseerida. Sest ta oli seal väga moodne toonetama, ma oleks nagu rohkem organiseerinud. Ma vaatasin, kui ta nii tegi, tegi mõjutatud üldse sellised. Praegu ühel ajal Julyanose päevikuga laevad, inimesed ballekki abilist vee tõlkes. Täitsa põnev raamat ja, aga miks te selle võtsite, seal pole üldse seotud mingi teie praeguse tuvialaga. Et. Ta on nagu tõstetud Slovakkiast, parimaks romaaniks saavutas tohutu menu, mitu trükk ilmus, seal kohe tõlgiti, film tehti filmiauhinna Farlivaaris ja ja oli niimoodi, et noh, et kui ma Slovakkias ja läksin siis ainuke lugu, mis räägitud, mida tõlke teha. Tõlkide abi navil abiline, muud mitte midagi. Ja no siis ma tänautor endaga kokku ja ja siis kilosoolistada Kanadat ja nii saigi ette võetud. Aga muidugi ta on väga hästi kirjutatud ja huvitavalt. Sest. Praegu on ju kuidagi arvamus plaadinahad, et mingit niisugust pika ja üksikasjalikku detailset romaani kirjutada et seda keegi viitsi lugeda, aga seal on huvitav vaadata, kuidas ta kirjutab, et järk-järgult ütelda algonnastele ruumiliat, siis pruun edenetud, siis paneksin tegelased ja niimoodi ma kogu selle lava täis ja siis kuidagi nagu mingi hoova peale kitsa asjaga funktsioneeris. Sest kui vaatama hakata, kuid täpselt lõikeasju kirjeldusel. Ja kui ei oleks taga seda fluidum, mis seda asja kannab. Teos on niisugune huvitav joon, et lülitab, võiksid korraga liikvel ja tekib selline täitsa tugev elamist, muidu on ta kirjutanud selle samale veel teise raamatu, see on niimoodi siis, et et abilises on siis liitson ja see tere keskuses. Aga seal teised tegelased, üks jõukas kaupmees, kes oli, ja siis on seal see huvitav armarsruuse pani Hamplomake suremus on ja seal ta kirjutab nendest igast ühest pea kirjeldadel akvaatsijad, aga väga opa üks 600 lehekülge või need on sama, täpselt nii, et kui tahad ära tõlkida, mitte midagi, meie lugeja annaks. Mis abi on saanud? Muidu abiline? Hästi, huvitav jah, tuleb välja, näed, saab, kirjutab floberi laadise stiilis, täiustatud ei ole mitte midagi. 10 aastat tagasi just juubeli ajal andsite intervjuu, kus te ütlesite kahetsusega, et neil võiks olla tõlgitud Kuldse ajastu avastajad. Ta peaks ilmuma siis nojah, ma ei tea, kas siis selle of ei tuleval aastal vist viima jutt oli see just, et kui nüüd toimetaja vabanemiseks hakkab kohe tegema, praegu teebki valuta? No see oli muidugi ka huvitav ülevaade eurooparheoloogiast esimese maailmasõjani, Klooga põnev siin praegu ma vaatan. Lennart Meri teeb huvitavalt seda hõbevalget. Kahju, et kuidagi temast nagu aru ei saada, sest see on täitsa tavaline kirjandusžanr mujal maailmas tuntuks faktikilose nime all. Ja on ta kohta siis teada, et ta ei ole vabadus ei ole ilukirjandus. Vaid kahe vahepeal ja vahepeal nimelt seda laadi, et sa võtad ühe fakti aga ilma allikatele toetamata appel arendama hüpoteesi või teooriat. Ja siis on niimoodi, et noh, lugenud, huvitav lugeda, aga, ja võib-olla mõni ka mingeid innustust saada, aga seda tuleb võtta mitte teadusena ilukirjandusena tsehhimaal. Peamine viise täheldada põnevaid asju kirjutama, sügsuda sealt, millal suri väejuht siis ka uuesti kätte. Ja siis arutab läbi igatepidi, mida see nimi tähendab seda öelda, kus on tulnud ja käib küll Keele-Kirjanduse Instituudis ajamas, et mis see siis ka tähenduselt viis aastat tagasi ja see nimi ja kõike muud. Ja lõpuks siis ka noh, märgib ära, kust ta maetud on, tema arvates ja. Täitsa ehtne faktikirjanduse asi, uurides nelja kuninga asjadel paides 43. Seepärast, et kui asja praegu vaadata asja niisugune mulje, et kuidas need siis need neli kuningate kolm kannupoisid olid nyyd naiivikut sõitsid sinna ja lasid nad maha maetud. Aga hakata vaatama enne seda, siis tuleb välja nii, et nad olid väga hästi kursis kogu selle olukorraga. Läksid juba Taani, kavatseb maha müüa seda. Põhja-Eestit käisid Soomes asju ajamas Turu foogti juures ja uurima sedasama igatpidi asjaga kursis. Lõpetud tähendab, taga pidi olema mingisugune mingi vigurdajat, mida ma ei teadnud ja mida muidugi dokument ei ole otseselt üks faktikirjanduse mehele paras. Kui ta suudab välja mõelda, milleks. No vaat kus igal Jaanuse materjal järel oleks nüüd teil nii üle pea kasvanud, vot siis oleks paralleel sinna Asja on küllalt teha, aga see on nüüd välja pagana põnevam. On veel olemas kolmekümneaastane sõda algas 1618, niimoodi visati Praha lossi aknast välja keisriasehaldurid. Ja seda välja lihtsalt juhtis krahv Mattias Turn. Tema juhtis tollal siis tsehhide väge ja kaks korda käivinial ärajad proviini ära võtma ja kõik, aga 1620 oli niiet. Praha võeti ära ja turndaks Rootsi kuninga Gustav Adolfi juurde osa pojale. Aga Rootsi Gustav Adolf kinkis pojale Audru mõisa. Ja niimoodi nad siis graaf turndaks ka sinna. Audru mõisasse, aga vahepeal olukord muutus. 1631 vallutasid rootslased Praha. Ja siis muidugi Matias Turn kah kohaselt siis varsti valesid tapeti ära ja see poeg suri tal vist rõngatesse, sinu igavese raba tuli tagasi Audrusse ja Audrus ja siis tema minia ise läks Pärnu elas Pärnus elu lõppu. Ja kirjutas ka suure väga memuaarteose sellest. Kolme aasta sõjast. Suri siis 41 Tallinna toomkirikusse niukene pala, aga ma ei tea. Paisata kohe sinnard kese kollegionaalsus, sõja sündmusi ja vastavale sinder, Jutajad või kurat teab mida teha. Seda saadet edule? Ei no ma ei taha, teie man täitsa vaba. Kas vahel ei tundu teile, et, et hindabki lugeda üle? Ei tea ma asi arseeni. Kogu aeg mõtlen seda, et kui seal kusagil läheb väga raskeks, paistab, võtab raamatu kätte vaata kusagilt. Sest noh, nagu nii ka hakata mõtlema, et lugejana nimi, alamõõduline kujuvat nüüd talle peabki pudi suhu tegema. Kui asi huvitab, vaadake ise järele ja ja teine asi on see, et ma olen, katsun ise kirjutada siiski, et et kui sa ei viitsi kah otse järele vaadata, saad ikka aimu, mis seal, mis seal on, seal lõpus, kui nad väga täpselt täpne süsteem, mis mingil mehel allud ja sees lõpeb, kujunes päris täpselt välja, kui ainult oli teada selle saate lõppu panna, siis oligi kaalumist, kas selle osa lõppu panna kohanimesid ja selliseid ameti imesid, aga pärast ei mõtle selle peale, et kirjutame järgmise, arvavad siis sinna lõppu lisanud minuga. Avastus on niimoodi, et esimeses osas rääkisid teised mehed hüljanud, arvavad Hiregi, tankis, tema neist teised arvab. Aga kuidagi tundus asi päris hästi välja seal. Sest siin teises osas, mis Jaanus Harro panen selga, aga esimeses otsas kavatseb, on niimoodi. Et kõik räägivad Iraansustatud, mis nemad mõtlevad ja siis lõpus Jaanus räägib sinisest, tema teisest arvab. Aga kas oli see siis algusest peale, oli plaan valmis, tähendab, et ta peab tulema kolme osalejat, ta peab triloogia raiust sellisel Johigendusega tulema. Ei olnud lugu oli see, et kui ma tegema hakkasin, siis ma kogu aeg mõtlesin, et kas paistab välja altar sunnitud hirmus kauge ajastu ja mõtlesin asjade surma momendil paisa asja tsentrum. Kirjutama. Ta ei olnud vist mulle suurem üllatus, väiksem üllatus, kui, kui luge anu ta väljas oli juba siis muidugi selge see, et ma tundsin, et jalad põhjas kirjutama hakata, Tikemeetikaga poolik muidugi peavad teised meestes korrigeerima jälgatud. Sest kui niisugune mees nagu tema seal andnud, kes jookseb ning oma eesmärgi poole, siis ta nüüd silmaklappidega minema nüüd. Sellist jama ja teised arv ei pruugi suur, ütleme ka paika pidada. Ja teine asi ongi see, et selle puhul just on on alati raskem kirjutada kui neid varasemaid asju. Seepärast, et unise suvine pilt silmade tekib seal noh, ütleme mis seal toas jagusid, väljal on, või hakkad kirja panema, siis tead, palju rohkem pingutama, kõik meeles oleks nende meelest ära ei läheks kirja pannud, siis on muidugi mitu leheküljed täis ja vaatan nii pikalt ei saa jällegi maha tirima, nüüd selles mõttes mäletame unisti, kirjutasin dise lugu, lihtne, sest noh vaata aknast välja ja oli kohe raadio sedasama. Mingit prohvetit ma mäletan, kunagi kolin, üks kohtumine ja siis soovitused. Ja see iseenesest on suur vigadest, noh kui sa tahad võõrkeeli õppida, ladina keel nagu kõige põhjaks romaani keelt üldse räägigi, aga ja siin ma siis arvavad seda, et, et kolmveerand nende pürsati vedest ladina keeles. Pole ime, sest see oli. Ja mis seal siis nii imestada, et nad Anglide üle võiksime. Tähendab praegu jätkub siis Juljanus. Jah, kuni silmapiirini nüüd läheb kuni surmani välja, noh kus sa pääsed, romaane nagu vabatahtlik vangiminekut. Oled mitu aastat tollal teadnud? Ega see ei ole sugugi meeldiv ettevõtmine, et ma hakkan kirjutama, kui sa hakkad midagi ise kirjutama, siis kogu aeg seal vangis valmistad, ei teki neid kahtepidi tunne. Ühtpidi on tore, tunned valmis defini kurbus, et kui ta tühi elus. Senikaua mõtlesin, et keda need ära tapavad, mis ettevõte ainult nüüd enam mitte midagit, käin kurvad ringlusega. Kogu asi ära lõppenud. Tahaksime tänada selle kena vestlusest, meil on olemas selline kirjandusklubi vimpel, mille me anname oma esinejatele, kes eriti hästi esinenud