Kus sa olid, sõja puhkemise päeval? Olin kodus. Ja ma ei teadnud mitte midagi, sellest olin kodus. Ja kui raadiost kuulsin, siis oli muidugi ma väga ehmatanud, samuti oli minu isa ehmatanud, kogu pere oli ehmatanud. Sibula meeldib minu, ma ei tulnud selle pealegi algused, et nüüd tuleb sõtta minna. Ei saa, tuli selle peale. Sa oled selle aasta mees, sa pead ju minema isade otsmidel hipodroomile, seal oli siseopositsioonipunkt, seal võeti siis mind kui tehnikaüliõpilast, seal oli vastavad mehed kohal, kiri oli vaja. Veidi meheliku tehnikaüliõpilast kaheksanda armee staabi juures olevasse üksikusse. Roodu inima sain vale mundri, oli leamees ja, ja reamehena olin marssinud mööda Eesti põhjarannikut. Kuni Leningradini jalgsi jalgsi sõjasta tulid muidugi ohvitserina välja, kuidas ohvitseriks saamine oli? No see oli ka tore lugu, aga ioni pikk, et see oli niimoodi, et jällegi tänu minu keeleoskusele noh, oli vaja, oli vaja niimodi olla tõlgiks. Mis aastal võis olla, see oli 1943 pärast Lucia lahinguid ja rast Luki lahinguid juba ja siis oli niisugune lugu, et seal liikus ringi üks mingisugune huvitav esindus mida rindejoont ja need olid lääneliitlaste esindajad. Ja nad tahtsid tutvuda nüüd, kuidas need sõdijad on idarindel? Ja ma mäletan seda. Mul tuli kutse siis pääsugi ainult meie polku. Kusjuures minu komissari Sonveriat ja komandöri Hannula ehmatasid ära, miks vägi Pärnojale? Isiklik kutse ratsahobusega minul järele? Me olime siis? Noormees üks, paarkümmend kilomeetrit või 10 umbes selle vahel eemal selles korpuse staabist. No ma siis hobu selga ja sõitsin siin ära, jõuan kohale, istuvad laua taga, seal õunaaeg oli paras jama, kohale jõudsin, istuvad laua taga, valge lina, kõik laual. Taldrikud süüakse, supitirin nägid siis esimest korda Pärna näost näkku, Emaivaneb invavihma endaga rääkida. Sisse intensiivis, kindral tegutsesid. Niuksed, sündaan. Siis ei praadi, siis ei magustoit ka veel? Siis toodi veel. Head isegi grammid. Ja nüüd siis pärn küsib minu käest, et kuule Ma olen kuulnud, et sa pidid oskama rääkida inglise keelt. Mõtlesin, et ja ma arvan, et ma oskan. No näiteks ütleme, kui sul on vaja rääkida inglastega või ükskõik kellega sa saad hakkama. Mahlaga kohe rääkima, palun seal kindel ja küll majaka. Intermuidugi oma tõlgid kaasas. Aga mina näiteks ei taha kasutada. Ma tahan neile näidata, et mul on omadega. Ja sina oled tilk aetakse asi lauset meelde ära, tõlgib vene keelde vaid tõlge eesti keelde ja eesti keeles tagasi nende keelde. See oli väike sõjakavalus siis? Ei, ta ütles niimoodi, et mina arvan, et need mehed on tulnud selleks siia, et kontrollida kas tõesti on olemas Eesti korpus. Võib-olla mingisugune propagandaüritus võib olla tavaline vene väeosa nimi on eesti korpus. Nad tahavad seda teada, kas me oleme eestlased või ei ole. Ja sellepärast on väga tähtis tõlgid just nimelt eesti keelde ja eesti keeles tagasi Nende keelde. Nimilugu. Ja siis ta ütles teistele meestele seal et need, kes ei oska eesti keel siin hoiti suu kinni, kui külalised tulevad. Neid oli muidugi paar-kolm meest. Nii kui õhtul tulevad, siis ei, enim on veel pikk lugu, mismoodi ohvitseriks sain, see oli siis nii. Nüüd ta küsib polkovnik Luxiga luks tagalaülem et mis me tuli selga panema isa niukseid kaltsudega, ta istub minu kõrvale. Rindemehe, vorm, lukkide, meil tulid nüüd uued kitsid sisse ja parajasti oli Sissi pagunitega uued mundrid, tulid sisse, toodi. Kindral Pärn ütleb, et aaa leitnandi ma ei saa ju istuda kõrvuti lauas. Inspetsistuks minu kaasa läksime sinna topi. Seal oli palju neid kitleid ja kõik kõrge kraadiotete tollane munder, kuldpaguneid pead, kuldpagunid kaks tärni ja kaks tärni korraga. Ma panin esimese selge kohistus. Ja imelik. Kohe istus sisend sinises kalevis, püksid. Nahksäärikuid kujutad ette? Jumal, kui juus, poiss, ma olin siis sisaidi mulla juhtegi, habe aeti korda, kõik juuksed lõigati ära. Saunas käisin ära, ega sa sisabeti kandnud? Ei, musi oli ka vahepeal abi, aga siis ma olin selle maha. Apermul metsik tola. Vuntšei pundid olid siis nüüd õhtul olemoni tiptop, poiss, seal tulevadki. Willis eteid, pilises tuleb välja. Ameerika kolonel ja inglise major. Ma tollal ei teadnudki veel nende tunnuseid, aga, aga mul jäi kohe meelde, kui ta ütles, et tema on kolonel, see ja see. Ameerika koloneli mundri oli umbes need pruun kuradi nahk samuti nokaga müts, siin oli suur kotkas, Jeep plekist kotkas. Ameeriklasi, valge peaga kotkas, õla peal hõbedane kotkas. Vaat see on kolonel, meie polkovnik, koeks Bronxon, kolonelleitnant ehk meie alampolkovnik, aga hõbe on siis on kolonel ingel oli must kuradi nahk, must barett, kroon parema oimukohal vaguni peal kroon, see tähendab major. Tulevad välja ja muidugi ja Pärnetlemisele kohe. Pärna minust paremal vasakul istub inglise major bännastes, sealpool Ameerika, kolonel. Mina olin telg. Seapolitseis võltsis Pusta, meie poliitosakonna ülem ja muud meedia teiselt poolt ja siis armee staabis kaks alampolkovnik. Tõlgid. Nii. Nüüd pärin, küsib minu käest lava taga, siis esimene asi kohe. Kuidas on? Inglise keeles, inglise kuninga terviseks. Mõõtsin talle ära. Pubisi. Inglise kuninga terviseks. Ma tõusin püsti eesti keeles ja eesti keeles masin vaid king of ringlenud, kõik tõusid püsti, kolinal. Jäisinud klaasjaks, aga see klaas oli viine. Minule valati vett, siis ta andis käsu oma tuisule, tuisk, oli temal see ordinaaris temale palad, vetsistan tilk temaid, idel sealsed vett, aga nemad ei teadnud külalised. Siis pudel oli valge Saketiku sees. Mina jäin vets nurgas, kuidas inglane viina joob, aga see klaas oli umbes asuga. Julie klaasin tavaline õlleklaasist. Hingan joob, kõnnin, kõnnin, kõnnin, aga, aga kuningas ei saa ju ei joo põhjani. Kui kuninga terviseks on järgmine lause muidugi Ruusvelt jälle keik oinad ristijälgedele klaase siis kolmas kolonel Stahli jälle kõik kolme küsib Eesti kõiked. Püstijälje kodaks saadaks. See inglise määr oli isegi hambad elas järevad, ta ütleb mulle. Since I can't moor ja soo ei suuda rohkem. Värv küsib, et mida te pobiseb, ta ütleb, et jah, enam ei võinud, võtate, on teil seal, ei suuda köise vana kala näha, et vana kala hyvin varis. Aus, ja siis ma ütlesin ta tõesti, ta ei oska. Buste times kurjalt, valetab mu midagi. Nad arvasid ikka, et nad oskavad. Aga mina arvan tagantjärele, nüüd niimoodi, Nad võisid osata isegi eesti keelt, mis nad muidu me jätsime nad kindlasti ühisosa, aga nad olid igavesed, nad, nad mängisid nii väljendit nagu nadi oskaks, see on selge. Aga kui lõpuks viina võtmine oli muidugi jube suur, seal muidugi see ei sobi küll, aga seal võtsid viina. Ja siis, kui lõbusakese Ameerika kolonel hakkas laulma Volga-Volga materjalid najal, siis siis ütles selle peale. Pärnale. Asi kohe minu poole varisee. Nonii, see oli üldjoontes oli see nüüd, mis ma läbi elasin viima lähen tagasi, siis vähe osse, pagunite arvus, mõnda seljas oma onu. Ja pagunid polnudki Nängi polgus, veel oli esimene poiskideks pagunitega polku komisjon annuleva Summeri andur vaadata, mis seal teinud endaga mõtlesin, mis minuga tehti, point pagunid peale ja kõik valmisid. Ja siis räägi masin, mul käskit mitte rääkida. Nii mõtlesin, et ei, ma ei tohi rääkida. Kõik mõtlesin tükk aega, mis imesid juhtisid, äkki tulid väga lühidalt, millal sa neile rääkisid, aga hiljem rääkisin muidugi ära. Vot see oli minu, minu see saatus, aga muidugi, aga ma pidin tegema ka eksamit, sest seal oli poliittööline olgu see Poskamatriootik lasta. Aga Hanno lõpetas mulle selle asja ära, paberit, veidi lagunenud koolimaja, seal oli rõske aknaruut tema tema sinna peale selle näpuga need jooned ära, kuidas käib Klasonerne podcatovkana juurdegi, tule silmamõõduline tulistamine. Põhimõtte ära. Ja mul oli selges mainima, temalt õppinud, jäi kohe meelde, see oli nii lihtne, ainuke asi, mis sa pead oskama hinnata kaugusi, märgi kaugus ära, silma järgi arisemad juba teadma, trigonomeetria nii palju, et sa saad selle, buss oli ja sihiku. See on teada. Ja mul on meeles, kui me olime eksamil koos Sonberiga sonariga 200 on meil väiksem masin ennem ette, see oli lahingu ajal jällegi. No siis komisjon valib seal selle kärbiks emaga välja, Niitristi paneb ühed totti maime totvičootmis, panin sinna peale vaid see on märk. Kolm mürsku. Palun. Inglasi kaugusi oma, ma arvasin, see on 400 meetrit. Mul on siiani meeles praegu, et 400 meetrit, umbes sinnapoole. Ma õppisin sellega ära Valduri käest. Selle tikutopsi järgi kaugus hindamisi, seal oli üks telefonipost kõrval. Ma teadsin posti kõrgust ja ma teadsin, kui see poiss paistab siin kahe millimeetriga, siis tähendab see võistleja põlema nii, nii kaugel minust. Aga tuleb välja, et ma eksisin väga vähe. Siis andsin ühe ühe mürsu, andsin ära telefoniga, tule positsioonil üks mürsk, siig, nii palju buss seal, nii palju, kõik üks mürsk tuld, tuli oli piima jään vaatama. Läbi levinum julagi eel lange vasakule. Natukene andsin parandusi. Teine mürsk pihta, palgid lendasid. Komisjon ütleb, et ta virid, Nimurm. Aga mulle mul polnud paberit käes, ma tegin peast. Järgmine oli muidugi summer. Paanika. Mis ta sai, kuidas tema sai seda teha, ma isegi, see on ju ebainimlik, et itsitada, kästi seda teha ja ja mis tagajärg oli tagasi või see, kui ta andis esimese mürsu ära, sisi tuli meile omale. Nii lähedal, et turistid teevad sodiks Indias augusti ilmus valesti. Siis veel muidugi roppus vene keeles öeldi, et essasid kaodid, sul nägu siin enam näha pole, kurjamid sõitsid tule siia lähedalegi. Saabult Vainik süüdi ega suurtükiväes ei saa niimoodi. See on selge. Ja ma olen isegi täitsa veendunud selles, et tolleaegne suurtükiväeohvitser oli nähtavasti raskemast inimesest kui praegu. Praegu on juba masinad olemas lehvendamisele viit välja asja pildistada, ise tegema. Mulle meeldis ohvitseri liikas omale mütsi silmi külge, nüüd täkked, Juhandliku täkked ja tema silmade peale, siis ta juba nägi ära, kui kaugele võiks, ei oska seda hinnata. See on suurtükiväelaste, oli tõesti esimene asi, sa pead oskama hinnata kaugust, kus on märk mu kaardi järgi, laste on kõige lihtsam, sul on kaart ees, siin on patarei, sinod, märk muidu ära ja kõik. Aga osklasonerna kõige raskem see silmamõõduline laskmine. Eksam oli tehtud, aga kas sul on ka lahingus tulnud tuld juhtida? Ei ole tulnud. Vastavad mehed olemas, mul vaja sealt ja see oli mul vajagi, kui äkki juhtub niimoodi, et langevad välja, siis oleme osanud kadunud juhtida. Selles mõttes on see mani, partorg divisjonis ja see oli minu ülesanne. Ja mis ma peaasi, pidin meestega rääkima, juttu ajama. Politsei ei olegi midagi muud kui ainult rääkimine, jutuajamine asevad oskama rääkida inimesega. Sellistest igalühel on mured, raskused. Aga kui sa oskad vähemalt audio, seega ta ei ole üksinda ka teised peavad samuti muretsema ja vaeva nägema, siis on tal kergem olla. Või soe hääl annab inimesele tuge. See on suur jõud. Ja märkad et ikkagi inimesi kui sinu peale. See polegi nii väga mahajäetud. Nad on kõik, seda tuletan meelde, siis kui, kui palju ja kui vähe, ühtlasi on vaja, et anda inimesele kasvõi killuke, oligi lootust. Mõelda sellele, mis suleb. Ja minu meelest on see raamat, mis on siiamaani kirja panemata, see on raamat, polid, töödiatest. Mezerand tegid seal. Ma ei räägi sellest, et nad kõik oleksid olnud laitmatud, ei. H4 tema ülesanne. Ma ei taha olla kiitleja, aga mesi suutsime meestele tungida hinge. Ja mis oli kõige tähtsam? Meie põhilause oli see minu oma küll. Poisid, ma viin teid koju, kus oli poliitjuhi koht enne lahingut lahingu ajal ja pärast lahingut seal näeb ära, missugune augrad oli, mis koht tal oli, no räägime sinust endast, maalin, partorg ja mina olin alati enne, olin meeste juures. Rääkisin nendega juttu ja küsis minu käest 80, homme hommikul kell neli on. On see rünnak ja kõik, vot niimoodi oli minu esimene visand inimesena olla Aivar nende juures kõrval ja et nad nägid, et ma olen samuti sealsamas. Ja olla see mees, kes märgib mees, kes ei olnud täitsamees, et anda ordenid, medalid välja. See oli minu esimene kolmik, vähim, mis ma kirjutasin välja 40 mehele ordenid. Et kõik said selle. Nüüd sa jõudsid säärase teemani nagu vaprus ja julgus ja niimoodi niimoodi üsna pärast seda olen saanud teada õppides Antiik-Kreeka ajalugu. Seal oli niisugune raudne reegel. Vaprust ei saa keegi õppida. Ja parema kaasasündinud. See asi vanas palgasõdurid. Nad valisid andi julgema komandöriks. Miks on mees kirsi eeskuju? Seda ma siis ei teadlikuma seal seal. Nii ma tean. Nad läks nii. Tavaline mees on arg, aga ta on ka niivõrd arg. Ta kardab arg olla. Tekib nähtus, mida nimetame hull julguseks. Kardab küll, aga teeb. Ja need need võidavad sõja. Sest neil on häbi tulla tagasi sõjast, argpüksid. Need mehed võidavad sõja, kuigi enamus neist muidugi võib isegi langeda. Sa nimetasid Novosokollikit ja mis seal Novosokollikal õieti oli? See oli nii, et seal enam meie jalavägi polnud veel aega oli juba ära jahvatatud. Idiootsisime Vene väeosi Mesurtigaväelased. See oli ka väga raske lahing. Ja mul on meeles, kui meie olime Gustav Tederiga vaikaid oli tema nimesid, panime temaga kaks venda lahingus. Kui me olime seal üleval mäeharjal ja vaatasime seda või tekkis rünnaku moment. See oli ühtlasi ülev moment, aga ühtlasi ka õude. Muidugi meie olnud ju ründajat suurtükiväelased, me olime need, kes seal tuld tegid. Aga ma teadsin, vähemalt nende meeste meeleolu, seal hoid, pidin minema rünnakule, aga meie pidime, paneme tuld ka, meil ka kergesti rentsis. Meile pandi ka kohe tuli peale, siis emad teadsid ka, kes, kus me oleme ja ja olime kogu aeg tule all. Kas mõni mees enne lahingut aimub oma saatust, et? Siis ema ei oska, ei ole pannud, aga Maaril püüdsin päästa nii paljusid, ma panin kaarde välja. Näe sulle Vik reisi ees ja kõik ja talu isegi selleni, tegin seda ise. Teiste meeleolu ennem lahingut, aga nii mõnigi mees selle poolt tänaval vastu praegu ütleb, et kuule, see asi pole. Mul oligi. Ja tulin tagasi koju. Ja see tee tõi tagasi koju, jah. Aga ma ei tea, kui palju neid on, kes ei tulnud, seda ma ei tea. Missugused olid need mehed, kes mobilisatsiooni läksid? Ja missugustena nad tulid tagasi, kuigi sa olid ise üks nende hulgast olid poliittöötaja võib-olla sulil nagu silma selle muutumise kasvamise, arenemise märkamiseks, ükskõik kuidas me seda nimetaks. Kui me läksime siit. Me olime enam-vähem nii väga pessimistid vaheaegu endast, hoolikad, taandumislahingud taotlesime. Aga mis andis meile jõudu? See on see, kui me olime afi blokaadis. Me nägime, et siiski on mingisugune õudu, suur jõud. See veendumus läks meile südamesse. Ja siis me seda ka edaspidi oma poistele. Aga muide, mis probleem oli, kui ma nägin ära? Siis ma käisin, läksin muidugi komissari, siis ma ka ei teadnud. Nii palju asju ei teadnudki. Esimene ei tea, poisid, elu näitab, ootame. Ma räägin seda isegi Lukjalt ära. Nuki lähinguli läbi. Marss läbi tühja lagedal väljal kõiku küllaldane Labolete sotsiaalmeediumi rees. Aga külm hakkab. Välja et kõndida piltidega vastu ja siis sooja saada, nii nime kõnnime. Valdur Hannula, Gustav Teder minema Hitleri juurele mani partorg. Aga ma olin raadio kaudu kuulanud sakslastest seda vendis šainud instaa Ingema. Eerika ja nüüd massi põhid jäi kõrvu kõlama jäi mu siia. Proovime seda teha. Erikaadeks ei ole nüüd kõnnimise. Esimene Texelga Me v nema kallaolde kaks, kolm, neli, üks, kaks, röövima. Kaks, kolm, neli, üks, kaks, eerika meeldis siit. Niimoodi oli ja trampida vastu lund ja lõbuks iga päev niimoodi. 16 sammu oli seda pausi. Tulid täispikkuses kohe jõudsime kohale, sinna, kus me pidime minema. Oli muise laul valmis. Siis see läks. Levis see levis nii, et võrgu seal teadis kes olid esimesed kuulajad, kelle kaudu hakkas levima. Meie suurtükipolk oli kõige esimene. Siis me tegime ju teistele aju etendusi ja mul on mees, kui tuli lautori pinna tulid meile külla. Isegi Lauderi Aadivouthermid nägi Lauter eerika. Seal oli see meelesõja ajast. See oli esimest korda, kus ma selle seal hõljus, üldse sõja ajal neid laule tegid? Ma ei mäleta oma kohal, aga ma usun, et ja mis puhul, see on alati, kui ümarik oli, ma tegin midagi. Kui me olime tihezemonis. Peamised enese vean, tean siis esimese rindejoone taga ja just kohe järgmine joon siis me tegime siis ma tegin neid laule, iga laupäev oli mul ikka uus laulja maisini ikka. Aga minu teema oli see juba. Ma sain teada, mis oli juhtunud sel teemal, ma tegin päevakajalist ja esimese päevakajaline. Et nii oli. Ma isegi ei mäleta enam, mis teenusele. Päevakajalised Kubleed sündisid väga kiiresti. Madison seal ju ise olnud minuga koos olen küll, ma olen kogu aeg kohapeal seal kõige õigem kuplee väetis on aktuaalsus ja kiirus jah, just värskus. Kui ühtlasi selle kirja panna. Ja see oli löövam, võib-olla, kui mõni välklehtedest seinaleht oli loeng oligi, oli see levis, siis ma käisin, ei polgule läbi, seda ma laulsin seal. Ja see ongi see mõjus nagu. Aga sõduritele meeldis Preemia lavale vanimal Musta Kamil Jõgis jeti õisi panin Hitler ja kurat, kui ma ise oli, talle ei meeldi, kui rahvas vaatasin, uhke, kui pinna ja laudtee tõi mind lavale kasutama, kui ma nendel esinesid. Ja see kõik toimus korpuse juhtkonna nõusolekul. Muidugi siis tublid mehed olid, sule amfiteater oli seal jõekallas, oli seal oli isegi seal alava lehti sinna alla, et, et noh, et saaks nagu Vana-Kreekas olid seal jetid päeval artpolgu seal esinevaid ju kõik tulid. Autodega tulid sinna jääd isased alati olete sistesse staar ja teadsid, et meie polkoni kõva Ja sellepärast ma saingi ju politseiosakonda, mind võttis raud, sellepärast ma seal organiseerinud võtsid seal minu sinna ju polgust ära. Iga ilmapoiss ta mind ära võtnud, ta sai aru, et see oli tehtud. Laiali uhkustel, ma ei taha seda. Mis mina teen, saab ilusti aruga, harali tasemeid, uhkustada siin isegi vahamise nooguste. Mul on üks hea vang, oli meil kunagi, istuks ka meie hulgas seal valget massi põhid, niimoodi on selle külaliseks kahjusaim. Ärge panin saksa keelt. See oli Kohvetoni, kuidas seda kurat tegid? Aga vaat kui sul ei ole vaja suutia renti, mitte midagi. Ja siis juba teadnud, mida ise tahad, neid, mis on sul eesmärk? Antakse andeks. On vorm, kohmakas, aga sisu on tubli siis korraga ära muretse. Nii ta on. Kas sa tulid sõjast haavad kriimustuste ta välja kaks korda sain muidugi kriimustada, või noh, ütleme haavata nii kui öeldakse, praegu miinikillud, üks on see mis lahingus Kuramaal on viimane ja esimene oli teeningi blokaadi ajal kergemad haavad, mis rivist välja ei viinud, just nimelt ükski seamees lahingu ajal ei taha minna, ära ära oma väeosast. Sõduri läheb oma sõprade hulgas. On sul kojutulek meeles ka? On küll. Ma ei tahaks seda rääkida, võiks, ei taha. See oli nii, et ma tulin koju. Jõudsin Tallinnasse ja õnneks mul oli võimalus saada Tapa juuriselt Sakkesse laost seal terve kastitäie šampust ja. Konjaki ja mul oli pildis Äksin oma endise korteri juurde korterid, alles see maja enam ei ole, aga ta oli siis veel see oli Pärnu maantee 15 Imaloll läksin, andsin kell ja sa tead, et siis juba elektrivoolu polnud ühe momendi keegi tee lahti. Läksin teiselt poolt küljest. Ja seal kaks ust, üks tegi ukse lahti. Ma sain sissi koridoris head asja oli juba meie köögiukse klaasiklaasiga olisi. Võimušidiis aga mina, kes ma siis lõpuks ei ole siis mineses ära, miks sa nii tegid? Ma ei tea, mõtlesid visata ühe väikese ja nüüd ta oli väga õnnelik, et ma tagasi olen, ma küsisin, mul on nii palju siin seda isegi, mida sõprusin. Oskar Põlla näitleja elab siin lähedal. Masinad on ta posija. Oskar Põlla juurde jälle autoga, paar maja oli edasi. Salme Reek, tema abikaasa oli uksekella, ei ole muidugi ostjaks üsas. Salme Reek teeb ukse lahti. Siis Oskar Põlva. Ta käsi, süda tuleb Põlla hommiku vantsikusi. Vadja Vaids pani kohe muidugi riide sauna. Salme jäävaatamised, kestad koitis Samui otsio. Läheme. Ta käib ees. Süva minu vajani vasid süda. Niukse tagav asi seal kuradi sõpraisi sära. See keerab ringi. Ma löön su maha, kuradi siga. Kas siis läks pidu lahtipeoks? Mul oli ka mitte mitte üksi minu Willizareid, mul oli veel teine masin ka ja ega mehed ja meie istusime ja ajasime juttu. Eks seda umbusku ja altkulmuvaatamist oli võib-olla ehk mitmel pool. Ausalt. See esimene ööde aines? Paari päeva see oli hoopis teine lugu, siis ihas juba isi, valid kõikomantuuri juures juba Key, tahtsid juba oma asja vormistada ja kõik ja kellele ei sugulased ja kõik käis, kuid kas minu mees on ka ja siis oli teine asi? Käisi küsimus ja kas minu meelest tuli kassitädi seda? Kui paljudel olid sugulased seal tulid tagasi, Tallinnast ikka peatamist ei olnud või? Ei olnud, me olime natuke aega siin ja siis läksime edasi, eleja staap jäi ju virtsu. Nii et Saaremaale mina ei saanudki, või kui Saaremaa läbi maailma ei olnud enam üldse midagi, noh siis ma olin ühesõnaga. Palast mehed võitlesid Saaremaal ja siis ma olin, jäin vilt tagurama. Akuramal olin juba enam-vähem mees, pidin käima esindajana kohal väeosades. Kuidas sa sõja lõpust kuulda said? Kapitulatsioonist? See oli nii, et kaheksandal mail. Magasime auto all, magazine, mõtlesin seal oblatsi. Sõdurit tuli see väljakutse vee peale, kuhu. Ainult raadio mängima kuula. Ma kuulan saadioni inglise keeles seal alla kirjutatud, kapitulatsiooniaktile alla kirjutatud, nii. Mis siis veidi teatada, Mitybraudi, mõtlesin madja realist, kell kaks öösel tuli meil teada, et on alla kirjutatud ja aga see polnud Fitzee teadjad mehed jõudsid, tulevad Berliini. Mäletan seal rahulepingu allakirjutamine, see on, see, nõuti seda, et tuleb sinna ja siis detiseera. No mis sa siis mõtlesid ise, kui kuulsid, et ega pole asi, siis lõpuks jõuad teise mehe juurde. Vabapoisid valivad äsja laiba. Soodada. See oli nii tore. Tunne oli tore seda läbi, esialgu teadsid seda siis ainult kolmneli meest, aga, aga tärn tipnes raud. Aga Kuramaal nemad alles kell 12 päeval. Kapsi Leedust, see tähendab 12 tundi hiljem ei tohtinud teate seitset miljonit lahinguolukord. Nii käiski lugu.