27. märtsil lahkus meie hulgast Eesti NSV teeneline kunstnik Eduard Tinn. Tema lahkumine oli raskeks kaotuseks nii Kingissepa nimelisele draamateatrile kui kogu Eesti Nõukogude teatrikunstile. Raske sellepärast, et ta lahkumine oli kõigile ootamatu. Oma kõrgele eale vaatamata oli Eduard Tinn täie eest väljas. Ligemale pooltes Kingissepa nimelises draamateatri repertuaaris olevates tükkides esines ta kandvamates osades ja alles mõni päev enne manalasse varisemist rõõmustas ta paljusid teatrisõpru. Huvitavalt lahendatud onu Jakobiga korki viimaste esietendusel. Eduard Tinn oli omapärase näitleja, palgega kunstnik. Temas olid õnnelikus ühenduses süda, Entellektuaalsus ja tugev emotsionaalsus. See võimaldas tal luua terve galerii kordumatuid. Meie teatrikunsti alatiseks elama jäänud lavakujusid lahkunooli andekaks osatäitjaks ka vabariigi suuremas teatris. Raadioteatris. Ta esines paljudes kuuldemängudes. Võttis osa raadiovestlustest, tõi paljude kuulajate kodudesse rõõmu ja elamust meisterlikku kirjanduspalade lugejana. Täna Eduard tennile pühendatud mälestussaates püüamegi taaselustada mõningaid tema esinemisi, raadios esinemisi, mis iseloomustavad tema ande mitmekülgsust teda kui erakordselt ausat ja kõrgete eetiliste printsiipidega inimest. Alustame helilindist, mis on salvestatud aastal 1949. See on ajal, mil Eduard Tinn oli 50-le. Teda küsitles tol korral Eesti NSV teatriinstituudi neljanda kursuse üliõpilane dotsent Eduard kinni õpilade Jüri Järvet. Kas teie kiindumus seltsimees Din teatrikunsti vastu avaldus juba? Varasest lapsepõlvest puutusin teatritegemisega kokku õige noore poisina kuid teater mulle juba lapsena eriti südamele lähedal oleks olnud, seda ei pulma ütelda. Olin oma iseloomult häbelik ja endassetõmbunud, seetõttu ei julgenud mõteldagi sellele, minust võiks kunagi näitleja saada, kes peab avalikult suure rahvahulga ees paljastama oma tundeelu. Ja ometi valisite endale näitleja elukutse. Mütsile suunaliselt mõjutused tulid mul lähemate sugulaste poolt. Tol ajal harrastati ohtrasti asjaarmastajate näitemänge. Mängisid kaasa ka minu vanemad õed-vennad. Üks esimesi Eesti pulsilauljaid Aino Tamm oli mulle isa poolt suulane nukupuuted temaga äratasid meis kõigis huvi kunsti vastu. Minu vanem vend Johannes tundis suurt huvi lavakunstieritilaugu vastu. Ta oli üks. Ja nii valisite siis teie ainsana oma perekonnast. Kutselise lähevad enda, seda küll. Kuigi algul unistasin maalikunstnikukutsest, kuid sellest ei tulnud midagi välja. Majanduslike võimaluste puudumisel ja nii seisundi pärast Valga kooli lõpetamist. Teelahkmel kuunid Valgast võtsin ette pika teekonna Petrogradi tööd ja äraelamisvõimalusi otsima. Võin ütelda, et tänu just Petrogradis nähtud suurepärastele vene näitlejatele vallutas teater mu meeli lõplikult ja tookord maalin. Ja teised huvitav kujutella, millise mõju ja huvi teatri vastu see minus esile kutsus. Pärast nõukogude võimu kehtestamist avati Petrogradis uus riiklik teatrikool esimene näitlejameisterlikkuse kool. Mind võeti sinna vastu õpilaseks ja seal hakkasime saama süstemaatiliselt ettevalmistust. Palju ütlesin ja teised kuid interventsiooni pealetung kiskus mu teatrikoolist pärast üheaastast õpingut ära rindele. Hiljem, kui sõlmiti vaherahu Nõukogude Liidu ja kodanliku Eesti valitsuse vahel opteerisin Eestisse. Tõsinastusime oma katkenud lavaharidust jätkama draamastuudios soli 1000 924. aastal. Sellest ajast alates hakkasin pidevalt kaasa mängima draamastuudio teatri lavastustes ja ühtlasi olingaa stuudioõpilaseks. Teatristuudio lõpetasin 1000 927. aastal. Jäin draamastuudio teatri näitlejaks. Kuidas võttis teie esimesi, lavastame vastu publik ja arvustus? Vaat sellele küsimusele on raske vastata. Vaevalt leiad ükski algaja näitleja täielikku kontakti publikuga alge juures me võime kõige rohkem kõneleda ikkagi sellest, kuivõrd tal on lavaline eeldusi. Ja kuivõrd minul neid oli. Seda on endal raske otsustada. Kui ma ei eksi siis näen ma siin ajaleheväljalõigete seas ühte arvustust, esimesi vist. Näha laval ainult noori näitlejaid ja nende kohtu siis kirjutada üksikisikulise arvustuse pole kerge. Eduard Tinn ivam noorina ei saanud vist väljendada kõike, mida ta suudab kuid siiski peatele andma. Esimese koha meesnäitlejate hulgas. Eduard Tinn mängis kaasa ka tol ajal asutatud Tallinna töölisteatris. Kuulake, mida ta ise rääkis oma osatäitmisest sel perioodil. Mängisin palli ja mitmekülgseid osi nii suuri kui ka väit. Kesi esimeseks osaks oli asend klaverinäidendis kopselt. Mängisin selles kammerteenrit. See on eriti meelde jäänud töölisteatris mängitud Antsoni kolgata. Mängisin selles peaosalist noort revolutsionääri. Sa oled tee teie siin ajaloolises kübaras, millisest näidendist see foto pärit on? Rolaani mäng surmast ja armastusest. Kloot vali osa. Platsi osas sai minu elus ainulaadse arvustuse osaliseks nii palju aastaid hoidnud seda arvustust kui kõige parimat nõnda öelda klaasi all. Üheski teises arvustuses pole minu kohta üteldud nii kibedasti tõtt kui selles. Kui ma seda esimest korda lugesin, siis. Kui meeled rahunesid, leidsin, et see arvustus polnud sugugi pahatahtlik. Nagu näitleja tihti kipuvad sellelaadsete arvutuste puhul arvama. Vaid see arvustaja suhtus vastutustundega noore näitleja edaspidisesse arengusse ja tegi sellega mulle palju head. Panin mõtlema paljude oluliste asjade üle, mis mul seni olid silmapaari vahele jäänud. Peamine Fliga oli minu juures see, et ma arvustaja sõnade järgi korraga jõuressursid mängu panin ja piltlikult üteldes hakkasin kõikidest relvaliikidest liiga ohtrasti tulistama. Jah, selline suhtumine kriitikasse, olgu see siis nii sõbralik, kuitahes, nõuab suurt mehisust ja teadliku eneseanalüüsi tahet edasi minna, tahet tänasest paremini teha, seda taheti, mehisust jätkus Eduard kinnil kogu eluks. Ja võib-olla see ääretu enesekontroll ja nõudlikkus oligi üheks peamiseks teguriks, mis laskis tema andele tuule tiibadesse puhuda ja oma tegevusega Eesti teatriajalukku kustutamata jälje jätta. Draamastuudio teatris töötas Eduard Tinn 1932. aasta kevadeni. Sealt kutsus teda Hilda kleezer Estonia teatrisse. Plavati otsustav ja suur mõju olnud ka edaspidi. Tuli teatri, kuulis meie lennupeamiseks õpetajaks ja kasvatajaks olles ise väga andekas ja kohusetruu näitleja omasta kaas, suurepäraseid pedagoogivõimeid, kiindusin juba oma esimestel teatriaastatel temasse kui suurepärasesse kunstlikkusse ja kasvataja. Seepärast võtsingi leedri kutse vastu ja läksin Estoniasse kus ta Kaks hooaega märkimisväärsemaid toodavad, tulid seol kolmani näidendis kolmas tee. Ja õnnelikus Zakaria siis peale nende mängisin veel lastetükkides ja mõnes operetis. Miks te lahkusite Estoniast? Hilda kleeseris surma järel ei käinud väheste töövõimalustega mis ei suutnud mind rahuldada. Kuna Estonia teater koosnes tol ajal peamiselt vanadest ja tugevatest näitlejatest siis oli Talle omane teatav enesega rahulolu ja äratallatud teeradade käimine. Minule kui veel noorele näitlejale ei pakkunud see rahuldust ja kartis Sammeldumist mida tundus olevat nii mõnelgi tookordsel Estonia näitleja. Pidasin paremaks lahkuda. Otsus lahkuda vabatahtlikult Estonia teatrist mis oli enamusele tolleaegsetele näitlejatele ihaldatumaks kohaks, kõneleb jällegi Edward Dennis suurest nõudlikkuse stenda vastu. Teda ei rahuldanud mõte jääda Estonia näitlejate nimestikku, kuid sealjuures edasiarenemise nõrga perspektiiviga. Estoniast läks ta Eesti haridusliitu näitekunstiinstruktoriks. Eduard Tinn edasine elukäik on seotud Viljandi teatri Ugala ka kuulakem. Mida kirjutas Paul Rummo Eduard kinni tööst Ugalas Viljandis, valuoja läheduses, pesitses omal ajal tuulevarjulises paigas pisike tiidikes seisva roiskveega. See oli otsekui looduslik peegelpilt kodanliku diktatuuri vaikiva oleku aja Viljandi vaimsest elust. Selles umbses õhkkonnas oli hinge vaakumas teater Ugala. Kui siis 1936. aastal Ugala juhiks tulite, teie siis pürielid, muigasid kahe õllelonksu vahel plasi onult. Noh, proovi poiss küllalt aasta pärast lähedaseid samuti löödud nagu paljud eelkäijat. Aga need pürielit ei teadnud, et neil on tegemist Eduard tenniga lühikese ajaga. Kujundasite teie üksmeelse jõulise ansambli noortest näitlejatest. Teie isikus olid koos teatri direktor-kunstiline juht, peanäitejuht ja juhtivnäitleja. Ei andnud armu enesele ega kollektiivile. Ja tolleaegsete kitsaste olude kiuste kujunes Ugala kiiresti Eesti üheks kunstiküpsemaks ja külastatavamaks teatriks. Mäletan, millise veenvuse ning elamuslikkusega kuulutasite juba 1937. aastal Ugala lavalt nõu kogulike tõdesid. Platon kreetseti suu läbi. Millist sensatsiooni tekitasid teie lavastus ning peaosatäitmine kohaliku väikekodanluse keskel? See on väljavõte avalikust kirjast Eduard tennile tema 50. sünnipäeva puhul. Fašistide kallaletung nõukogude liidule tõmbas viljakale tööle Ugalas kriipsu peale. Evakueeris Nõukogude tagalasse, kuhu jäin Nõukogude Eesti vabastamiseni. Töötasin algul mõned kuud kolhoosis brigadirid. Siis olin eesti rahvuskorpuses, kuid juba esimesel sõja-aastal asutati Eesti kunstikaadrite säilitamiseks ja arendamiseks Eesti riiklikud kunstiansamblid, kuhu kutsuti ka mind. Olin algul juhiks näitlejaks. Esinesin rinde brigaadides ja ringreisidel. Hiljem määrati mind kunstiansamblite direktoriks. Olin sellel kohal, kui Nõukogude Eestisse tagasitulekuni. Edward tini edasine elukäik on seotud Viktor Kingissepa nimelise draamateatriga. Siin kujunesid tema suurrollid professor polüRahmanovi rahutust vanadusest ja sõdur žanriin Pakoodini näidendist inimene relvaga. Mõlemate osatäitmiste ametlikuks tunnustuseks oli Nõukogude Eesti preemia. Meeldejäävalt ja väljendusrikkalt olid antud kaardinal prints Virta hukkamõistetute vandenõus kassei Mallerievski ei sinu ega minu, vaid meie kurts näidar Jakobsoni šaakalites. Siin on Tammsaare juuditis ja onu Jakov alles nädalapäevad tagasi esietendunud korki. Viimastes raske ja pingelise teatritöö kõrval jätkus Eduard tennil aega ja tahet ka viljakaks ühiskondlikuks tööks. Viis aastat järjest oli ta Eesti NSV ülemkohtu kaasistujaks ja kolmel korral valiti ta Tallinna töörahva saadikute nõukogu täitevkomitee saadikuks. Aastatel 1000 946951 töötas Eduard Tinn teatritöö kõrval ENSV riiklikus teatriinstituudis direktori asetäitjana ja lavameisterlikkuse kateedri juhatajana. Segandistega hindamatu panuse Meie näitlejate kaadri ettevalmistamiseks. Pöördume jällegi arhiivist võetud helilintidega juurde. Käivitame magnetofoni ja kuulame helilõiku Rahmanovi rahutust vanadusest kus Eduard Tinn mängis Palüsaajevit. Ja siis korras järgmise küsimuse juurde rohu, kui arvan, et ruumi me leiame kasvõi mõni palee, neid on ju nüüd küllalt vabaljaktsioonige. Kas olite kindel, et leiame ausaid inimesi, kes tahavad töötada? Sest pärast seda, mis juhtus novembris kõik see, mis sundis novembris meie teadlaste enamik konnaga, kahtlus, umbusk, isegi vaen nõukogude võimu vastu. Paljudel on see nüüd juba üle elatud, on pehmenenud, sest võim osutus püsivamaks, kui seda mõned arvasid. Ja viimaks tei. Hinda veel küllaldaselt tähtsad tegurid. Mis uss, mis sinuga. Iseennast, eeskuju, mida te näitasite tervele tervele teadlaste maailmale, oma kirjaga läkitusega intelligentsile. Kuulge, ärge austage mulle küsitleda hooplevalt ennast ülistavad seda vaid thly seda. Jätke, see paneb joogile. Ärge unustage Dmitri Ivanovitš, uut intelligentsi, ütleme näiteks bolševistliku juhte. Kas Lenin ei mõtle kogu rahva eest leeninud? Ütlesite liinil? Ei, ma ei ütle enam midagi. Wish. Ma olen uhke, et olen ta kaasaegne. Ma austan teda ja tabelit, kõik seda teaksid. Orient kindel, et ta viib inimkonna õnnele. Helilõik raadio kuuldemängude kullafondi läinud Eduard Vilde Kippari unerohust. Sinusugune ilus tydruk määrija. Kas tead? Sul tuleks maitu liiga kaua oodata? Nii kaua Idjad läheks ja hakkad kollet, täna? Vaikne meri, vaikne poiss, kes naist ei või ei tohi ega tahagi võtta. Kui tuleb mõni mees General Baylor, kaptenihärra, võiks maitu ja mind nii palju aidata, et saaksime baari minna. Mõni 1000 rubla kapteni härrale. Väike asi. EKi. Kas. Oled jupphaaval tütarlaps? Ütle, mis see siis Maidele need mõned tuhanded peaksin kinkima, mis ta mulle head ei teinud. Tema mitte, aga, aga mina, sina? Emis jääd sina siis mullu teinud pool aastat tüdrukuks olnud praed ära kõrvetanud, suppitsioon veeks, teinud mind pahandanud, mulle vastu rääkinud, käsud täitmata jätnud ja kas selle ees tulle mitu 1000 rubla kingitaks või ma nii halb teen ja olen, miks te mind siis lahti ei ole lasknud lahti? See et nii ajateenijad siiski veel ei ole ja eni Rämmiti nii halb peremeesmäel. Helilõik Nikolai Ostrovski kuuldemängust, Pavel Kortšavin. Diviisi ülem lendurid. Seltsimehed on saabunud aeg suurteks tegudeks. Meie vabad laulud, kõik, kes seda, mis meil on kallis ja lähedane, mõnitas jultunud vaenlane. Ja kättemaks okupantidele, seltsimehed rahva õnne eest isamaa ees, Ocraela eest rööve veatut, vaenlast lõplikult. Seni, kuni me käed lõiguvad seni, kuni veri voolab meie soontes hävitame vaenlast. Hobustele rünnakule. Omaette peatüki moodustab Eduard Tinn loomingus Tööraadios. Lahkunut meenutab Eesti Raadio pearežissöör. Leo Mart. Eduard Tinn ei olnud kitsi jagama oma elukogemusi, oskusi ja kunsti teistele, eriti noorematele kolleegidele. Ja see oli kasuks neile, kes oskasid seda vastu võtta ja endas talletada seda lahkelt pakutud. Minu koostöö Eduard tünniga algas veerand sajandit tagasi, kaugele Uuralis suure isamaasõja tingimustes. Nõukogude Eesti raadioesinemistes. Ja siis tagasi vabastatud. Viimased 15 aastat sidusid meid õige sageli ühiseks kompaktseks töö kollektiiviks olgu see siis kuuldemängudes, individuaalesinemistes, või siis aasta vanuses koostöös Ameerika Kristuse lavastamisel mille taas lavaletoomine äsja võttis ka. Tammiste Eduard kinni, osa oli üks viimaseid esinemisi temal teatrilaval. Loendamate suur on osade arv, millega Eduard Tinn on rõõmustanud meie raadiokuulajaid pikkade-pikkade aastate jooksul. Ja on neidki töid, mis raadiokuulajateni ei olegi veel jõudnud. Milledes lahkunu ütleb oma sõna. Eduard Tinn viimaseks raadio osa täitmiseks oli Scotnitska kuuldemäng Newtoni kolmas seadus. Newtoni kolmas seadus või niinimetatud aktsioonija reaktsiooni seadusele professor, kuidas see seadus keelab? Igale jõule leidub alati sama suur ja vastassuunaline vastasjõud ja mis sellest järeldub? Et jõud, millega kaks keha teineteisele mõjuvad on, on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised, suurepärane kolleeg, suur Reberani. Enda ja sööris jutteni nimel. Ennustan oma kolleegile suurt tulevikku. Algul muidugi ühel noorinud juuteni. Me vajame omaenda neid juhtumeid ja me anname teile selgeks võimatuse selgu liigil on võimalus. Ja sellega on lõpp. Lõpp. Nägemiseni. Tegelikult oleks tulnud ütelda hüvasti Tarbrofessor. See katkend, mida te praegu kuulsite, jäi Eduartinni viimseks tööks raadios. See oli alles paar nädalat tagasi, kui me seda lindistasime. Keegi meist ei osanud arvata, et see töö koostöö Heldur tindiga jääb meil viimseks. Eile panime Eduard Tinn puhkama viimsele puhkepaigale metsakalmistule. Kuid Edurtin sellisena, nagu ta elas ja töötas meie keskel. Meile väga kauaks meie hinge südames sest niisuguseid suurepäraseid inimesi nagu oli kadunud Eduard Tinn on vähe. Erakordne, oli tema juures väga tugev tahtejõud ja äärmiselt arenenud kutse-eetika Edward tiimi näol. Me kaotasime väga ausa sirgjoonelise inimest. Tema elu oli väga sisukas ja sellisena jääb ta kõigi meie mälestusse alatiseks elama.