Kullake, järgnevalt üle kannelt dokumentaalselt originaalsalvestused, mis toimus Stockholmis Herdaleni Eeeff linnas juunis 1969 seoses sellega, et Eesti majanduse seisust produkti grammofoniplaadiosakond Recors, helilooja Juhan Aaviku-le ja tema abikaasale andis üle esimese eksemplari vastilmunud Eesti esimesest stereoheliplaadist, mis käsitas kuuendat Eesti laulupidu. Rootsis. Kuuleme helilooja Johan Aavikut ja tema abikaasat samuti direktor Lembit Kreisalt. Eesti majanduse seisust. Produktist juures on ka toimetaja Vello become ja produtsent. Viljal naeris, kes ühtlasi toimetab käesoleva salvestuse ülekannet. Ja. Valgus paistab just seal, ma olin natuke saitidelt saidi peal, ärge siis talle välja ei keera. Kehva. Vale. Kulaski parem päike paistab. Esimees on neid ju ametikohuste täitmise. Kaugelt maalt tagasi, aga tagasi oma koduviimati. Tohtkonna vaesem. Liigal Einar lõiga tehnikasse tooma udune pilt, aga. Kas te kavatsete Stockholm, mille kätte ei oletegi? Heima? Mul täna ei jälgi, panete arenteetriaga? Nonii, kuidas sinu programm siis on emal-e programmi läbi ja seal? Ma ei tea, kuidas ta võib olla ka kõigepealt tahetakse, jõuab plaati. Kas julgelt professorile kirjutada saastusena Eestile plaadlikum videole sanktsiooni, vaid isiklikke muljeid praegu kodutuks, telefonidest aparatuuri ei ole. Spontaanne mulje, kuidas su omad laulud kostis, kuidas see ei tee. Ja see on nüüd. Niisugune. Seda tuleb ära köhida äratada, mina kirjutan 100 meelega tunnistama seda. Minul on viimasel ajal tundmine jäänud. See on nüüd omavahel konfidentsiaalne, ma ei taha seda avalikult kuulutada, vil kuulmine jäänud nõrgemaks selles mõttes muusikalises mõttes. Mina ei kuule madalat madalate nootide intonatsiooni täpsus. Ja sellepärast on mul see Plaadikirg, ma kuulasin siin selle plaadi, tema kuulasid laulud ära küll. Aga madalamad hääled lähevad mul kaduma. Tähendab selles mõttes, et ei ole sõnatsioonik ja see on nüüd viimasel ajal just viimasel aastal juhtunud seal aega, kui sellepärast mul on raske kirjutada. Ja. See oli väga tomateid. Ega õieti õietigi. Laulupidu saigi teoks maestro õhtu. Tema hinnaline. Tervis lauale. Hästi tehtud. Ma räägi pärast, ma räägin pärast. Tervis. Aga Marju kasutame kodus, mürk toimib, valudakse. Auluna laulud on lauldud ja piinad on juba joodud, aga siiski ma arvan, et on põhjust sümboolse ära kriis ja Saksamaa üks moment. Et seda sündmust kuidagi võib-olla natuke tähistada, et see plaat on siiski nyyd nagu teoks saanud ja siin eriti sellel tänasel päeval, nii nagu juba märgiti kogujuse Eesti laulupidude traditsioon ja eesti laulupidude selline massiline liitumine seal just tänu professor Johan Aaviku-le, et on selliseks rahvaliikumiseks kujunenud, mille viia nüüd ju isegi lõigatakse seal praegu kodumaal, aga seda suudetakse nii teha kuni nimetada muidugi suur kunsttükk. Aga loodame, et see on siiski palju inimesi, kes seda veel praegugi teavad ja kes seda meeles peavad ja kes nii-öelda seda vajalikul puhul ka meenutavad. Sellepärast olgu see sümboolne plaadi üleandmine tänase päeva tähistamiseks ja sellega ka ühtlasi kinnitamiseks. Maestro Johan Aavik on siiski meie laulupidude hinge meie laulupidude isa ja vanaisa. Samal ajal pagan, kasutada juustel selle laulupeo puhul suurel vaevanägijale aerulased vaata sümboolselt üle anda sest ma ei usu, et see Stockholmi laulupidu ilma murdselgi abita oleks siis nagu ta sisekontrolli täna regada. Väga kena omal pean ütlema. Tänu härra naeris, kiisale ollakse laulupidu suudetud jakiga tuleva aastani ja seda peamiselt siin äriga see tehniline külg, see on niivõrd hästi õnnestunud, seda telliti kinni laetav vilja. Sul ei olegi vist plaadis otseselt vaielda. Ütleme nii, midagi ei tohiks tohiks ütelda, siis ma pean ütlema seda, et see on olnud ütleme, noorele mehele fantastiliselt inspireeriv ja väga rõõmustav töötada Eesti laulupeoga nii lähedalt ütleme see on esimene laulupidu, kus mina nii-öelda mingil moel saanud aktiivselt kaasa lüüa ehtsa klippe Aktiivse lauljanna siis siiski nii-öelda Aga mida rohkem ma selle asjaga töötan, seda, seda rohkem nii-öelda see on mind inspireerinud ja Tihustan ja seda südamelähedasemad mul on Eesti kogu meie rahva saatuse kogume, rahva asi nii-öelda on tulnud ja, ja see on suurelt osalt tänu sellistele laulu isadele nagu professor Juhan Aavik ja mul on väga hea meel teid siin täna läheb koos oma abikaasaga ja suur tänu nende ilusate laulude eest. Suur tänu kõige selle eest, mis te olete andnud tõmmata nooremate generatsioonidena surveta. Härra naeris ja meie lugupeetud esimeest nende soojade sõnade eest, mis minu lausuti ma tean, mul on tunne, et see on, ma ei ole, mitte et seda niisugust unustatakse ära teeninud sest see on õieti Kutse ja kutsumus ja kohustus meie muusika meie rahvusliku muusika vastu ja seda ma olen teinud ja ega see ei ole mingisugune teine. Ma olen seda enne ka rõhutanud. Sellepärast, et see on kuulunud minu kutsumuse juurde. Aga nüüd ma tahaks, kui te lubate, ma istun mul Trarheoloogia sees, rääkige, palun istuge kõik, teised ka. Maa sisse, siis ma pean ütlema, et Eesti, eks see on väga hästi õnnestunud. Ja ma tahan just rõhutada, et see on üks väga Sündmus meie kultuuriloos, et niisugune plaat on üldse tehtud. Ja see on Tuleb rõhutada, just niisuguse asja tegime, me teame, kõik, seda ei ole kerge. Siin on väga palju tegureid, mis siin peavad osa mängima, mida tuleb kogu külastada. Kõigepealt kokkulepe lauljate liidu juhatuse ja direktor Kriisal produkti vahel. Üldse tekkis seltsi plaadi teostati ja siis edasi on siin muidugi piir. Kokkulepe üksinda on ainult üks poolne nähe. Kõik see terve produktsioon majanduslik panus, organisse organisatsioon, organiseerimine ültse ühesõnaga plaadikogu majandamine siis tehniline personal helispetsialist, produtsent ja toimetaja ja terve rida teisi tegureid. Nyyd kõik väärivat. Teostanud kui siin plaat nüüd minule anneta siiani pidulikul kujul ja biilsuste Sõnadega, mis olid mulle nii-ütelda ülistavad? See tekitab nagu mulje, nagu oleks mina selle plaadi juures kah nüüd tegev olnud ja nagu oleks minul selle plaadi saamisest mingisugused teened olnud, ma pean ütlema küll, et minu teened on minimaalselt selle plaadi juures ja võib-olla peaaegu olematud. Ja aga ma tean, et see tuleb soojast ja siirast südamest ja poolehoiuavaldusest. Ja sellepärast ma tänan südamest. Need, kes selle plaadi tegid see on tähtis kuulsuur dokument ja väärikas mälestusese mis meenutab mitte ainult tänast koosviibimist vait, seda suursündmust, mis just selle plaadi on põhjustanud ja mis on selle plaadi tegemise aluseks saanud. Ja ühtlasi meenutab ka kõiki neid tegureid ja neid organisatsioone, ettevõtet ja tegelasi, kes selle plaadi on teoks teinud. Eesti kultuuriajalugu on südamest tänulik teile kõikidele. Lõpuks, kui ma siin täiendasin oma kuulmisest, siis see on meie omavaheline asi, ma ei oleks pidanud seda õieti rääkima. Ja ma ei ole seda veel kellelegi rääkinud, aga see on nüüd viimasel ajal niiviisi tekkinud ja ma ei saa parata, kui mind palutakse muusika kirjutada ja muusikaarvustusi või mingisuguseid asju. Ma olen sellest juba loobunud. Sest mina ei saa seda teha, sellepärast et minu kuulmine ei ole muusikalises mõttes enam mitte täpne ega täielik. Ma kuulen küll ja ma kuulen ka kõnet. Aga. See ja see jäägu meie omavahele. Nii, sellest palun siis mitte. Ega muu kõik omaenda riigikogulane isiklikult öeldud ei anna. Aga mis puutub sellesse, mis iller, esimees ja sõber ääru tähendas ja niisamuti ka direction, frii seal. Mina olen nüüd nende laulupidude. Väga tähtis tegur olnud ja siis ma nagu ma ütlesin, see ei ole ju minu arust teete väga mingisugune suur teene, vaid see kuulub minu kutsumuse ja ja kutse juurde. Ja seda oli tarvis teha. Meie rahvas vajas seda ja sellepärast sai seda tehtud. Ja see on kõik tähendaga. Kuule, sul on lihtne ja võiksin sisse juhatada ühe kõneluse. Esiteks muidugi ma tegin katse selleks, et nii-ütelda Kommenteeriksid seda püha sõda seal praegu oma sõna. Aga ma täpsustamisel suhtes, võib-olla hiljem küsin siiski telefoni teel või kuidagi kui ma see artikli formuleerimine lahti läheb jah, et kuidas sinu oma laulud, Kosside sinu tagasihoidlikkus kutsumuse taha pugenud, sest ma ei taha vastu kõnet pidada, aga tuumadiskussioon on ülearune, sellepärast et tänu viljadele. Me kuulasime seda Tallinna laulupeo viimast päeva. Ja see paistab nii, et Aavik on veel vanupäevil nii kardetav mees temast peaaegu üldse ei kuulnud, et oleks nimelt seal haigus. Jah, ei, ma ei tee, vaid tähendab uued kujud uuelt Aavikut, ma ei kuulnud kogu selle suurepärase finaali puhul, mida ka kahjuks kures ei kuulnud, tema oli raadio kinni pannud siis kui seal päris laulupidu hakkas lisapalas ja nii edasi. Jaa. Jaa. No kui sa paned ise tähele, et siin on võrdlemisi palju palasid, on ju sellele sellel plaadil sinu loodud. Mismoodi sa näiteks kommenteerinud niisugust asja, et selle asemel, et et kirikuõpetajad ja papid laulupidu, laulupidusid ära, rikuksid oma pikkade jutuste kõnedega ja selle asemel sinu laul, hoia jumal, Eestit on muutunud nii-ütelda, kristlikuks hümniks, mida rahvas on õppinud omal algatusel püsti tõustes kuulama. Ilma mõni Willigeroode või keegi teine sinna üldse. Millal sa umbes selle laulu tegid? See laul, hoia jumal, Eestit on Eestis tehtud juba ammu ja Eestis teda Eestis ei, võib-olla lausa neli. Aga siin paguluses hakatud tänaval seal ei olnud nähtavasti vaja. Populaarseks aga see laul on tehtud umbes kolmekümnendad 1900 kolmekümnendatel aastatel. Mina seal oli siin mitte ainult 90., seal oli neli koraali ja nüüd on mul ka trükitud ühes. Üks üks minu segakooride kogu on nimega meie laulame segakooride kogu, mis sisaldab umbes umbes paarkümmend või rohkem laululist populaarses seadis just rahvakoolide. Seal siis seal on neli koraaliga sees ja nende seas ka hoia jumal Eestit. Aga seal, see on siin siin paguluses saatja. Populaarseks avaldada, kas mõni nendest neljast koraanist, teine on veel kujunenud laulda või üldse on, mis laul laulupidudel olen, paar korda on ka avalaulul olnud õnnistama, eelistanud helistada, vaid see on ka seal, see oli vist kas ühel või kahel meie laulupeole sellega avatud sest meil viimasel ajal laulupidudel ei ole. Seda vaimulikku talitust ei ole peetud ja siis on ikka avatute pühaliku lauluga. Eesti Boraalidest, kas ta ei ole huvitatud või ei ole seal mingi muu põhjus tähelepanu, ka neid, neid, neid on olemas ja neid võiks välja anda. Ja neid võiks ka. Aga seda ei ole senini meie kirikust, kuule oma püüdsime, me teame ju, et skandinaavia rahvastel Soomes ja Rootsis ja ja rististega Norras ja Taanis on ju ka omad rahvuslikud korallid olemas. Meie koraali toodang tuli ju kõik Saksamaalt ja need korallid on muidugi meile väga armsaks saanud sellest, et nad on nii põlised ja neid on nii palju lauldud, nad on tunduvalt nagu meie oma näiteks. Oh, võtkem jumalat, teised teised korraltki. Aga selle juures on, muidugi oleks soovitav olnud ka, et meie oma rahanduslikult meil oleks oma rahvuslik puri. Nüüd. Mul oli seal väike, ise kirjastasin seal oma tellijate ringiga. Olen kirjastanud 20. Väljaannet ja viimane nendest oli kahes 10. oli just kaksteistkümmend, eesti moraal. Koraalid olid omal ajal pühendatud piiskop Johan kõbule, kui tema sai 80 aastaseks. See oli juba kaua aega tagasi, saatsin selle käsikirja nimele, aga siis seisid need korallid ja siis mul hakkas kuidagiviisi süda valutama, et neid et neid kuidagi. Vahepeal jäi mõnu kirjastus seisma ja selle tõttu, et ma Toimetada ega ekspedeerida seda. Mul oli umbes 300 tellijat ja ma allkirjastasin neist vähemaid teoseid, soololaule, klaveriteoseid, viiuliteoseid ja nii ja neid oli. Neid tellijaid oli, aga nüüd hakkas aegamööda vähenema, paljud surid ära ja. Kuidas palju aastaid tagasi, 210. tuli möödunud aasta puhasvaheks ja, ja, ja siis ma sain niisuguse kokkuleppe praost aun verega. Kes seda on selle vaimuliku raamatu toimetaja, tema võttis 100 eksemplariga omale. Ja siis see aitas mul neid trükikulusid niiviisi natukene soodustada tasude ja ma sain peaaegu tasane trükil kulud, aga vahepeal 40 12 koraali võib-olla et neid on neil lehitatud kogudustes igal pool Ameerikas ja Kanadas. Võib-olla see natukene mõjub, need mehe, meie kirikud on asi meie omapärane võisi rahvuslike koraal on seniajani veel. Ei ole vil. Jõulised jalad ei ole õieti jo sinult ja sellega praegu ja nad ei, nad ei võta seda siin parandusi, lauluraamatut küll. Jaa, ta oma laule ei võta me ju niisugune juurde võltsimisega. Aabeli luuletanud sõnad ja Aabeli mul on, selle sõnadega on umbes poolne ja moraal. Ja siis, mis seal pastoraadi pastoraadi tõesed on Laura, Ameerikas. Ja meil on niisugune juhuslikul vihmasel suvepäevale ja meil oli suvega. Aga kuidas ma tean, juba jutt tuli lausa ja väga peal. Seda peab laiema propageerinud ka rääkisime siin kultuure? Ma ei tea, ma muidugi ma soovin, ega sellest ei maksa nii väga kirjutada, nii etteheitvalt, aga seisukorjamise põhjused, küsimus üles. Ülejäänud küsimust võiks jääda aja väikse üles tõsta küll. Seda küsimust oli juba Eestis omal ajal tõsteti ka üles, muusikal ees olid mitmed artiklid selle kohta muusikute poolt kirjutatud. Aga see jäi kõikli tušeerus ära ja nii et selles ei olnud. Kui ma, kui ma tohiksin sinu käest veel küsida, hoia jumala eest. Sinule teadaolevalt kunas kanti esimest korda paguluses ette jumala eest, et kas seda laulis Aaviku koor. Selle tabeli ettepanekud jõuan. Ja ärge nüüd küll ei ole. Asjata oma jalga vaja vaeva. Terve jala pärast. Ma ei tea ühtegi ja muidugi. Ja vein sellist natukene ja maja meil ele rõõmsamaks, käide kindlamaks, kui olin püügi juba võetud, siis käsi läbi. Amen. Lihaseid panen muusika, ajalugu on mind. Nüüd oli väike vaheaeg ja ma panen siiagi tsoonid. Hakkasin kõige parandama omal seal vahepeal oma lihtsalt oma isiklikke asju mis aasta terve aasta jooksul. Seal opereerida eri mõjul magan ja hiigla tore arhikene. Kes aga ka väga keelati ära. Sellepärast oli mul igav. Ma tahtsin siin palju paremini rääkida, siis oli see sinule kehvasti välja. See on meil nii, aga võrdlemisi omavaheline sümboolne, eks ole. Kuulmise asi ja seda oleks pidanud, sulle isegi. Mitte ei ole, see jääbki mõjudega röövle. Praegu oli asi vaja, oli see arv suurepärase produktsiooni, tähendab see laulupidu? Esimesest. Jah, mul on, mul on küsimused, täna tekkisid need küsimused. Sa võid fikseerida valmis ei 100 ega laima seavad siis on kerge. Ei, siis on kergem. Linavastutaja võib-olla korrigeerida ja seal surnud. Sealhulgas ka päris sassi hirmul, et kuidas ma saan siin, ma pean tänukõnet pidama ja sellega toime tulen lelutegelase välja. Meie oleme levime üle seda ma tean seda, seda roostades. Pro kas te võite mind ilma pidulikus võtta, vastu võtta pühapäeva õhtupoolikul, ütleme näiteks kella viie paiku. Et me saaksime professoriga rahulikult läbi rääkida, kõik need küsimused seisma ja me oleme enamasti hästi läbi saanud? Ei, meil ei ole kooskõlas saadik juba. Nii et EDM armuleeriksime kõik need tekstid, mis siin on öeldud ja need väljendused täiesti rahulikult ilma ei ole, ütleme, pidu oli esiteks just sellepärast, et professor ei osatud öelda seda selle sellesse õigesse helis sest somaali transporteeritav aparaat härra näärisele siin nii-öelda oma helistuudio kodus, see on mitmed valjuhääldajad seal kõik teises toas, nii et need aitavad kaasa. Kõik aitab muidugi kaasa oma, sest kõnealune kura viimane kord käisin sulle plaati etteväele kas või üksainus niukene. See on ka minu kuulmine on nüüd, viimasel ajal, jääb meile, muidugi hakkab. Kuule, mõtle Beethoveni peale kogu aeg. Tema jäi peres kurvastama, ei kuulnud üldse kõnet kaanelt, ta oli, midagi? Ei olnud, 60, ta suri juba enne ära. Jah. Aga muidu on tavaline see, et diskandi kuulmine, kuulmine, diskandi, Teiskandi kuulmine toob emme, elagu passikool ei ole. Minul on just vastagasvason. Vastupidi, mahulat kõrgemad ääred. Ma mängin klaverit kah. Kodus vil jah. Ja klavereid, ma kuulen võrdlemisi peaaegu kõik korralikult. Aga aga laulmise meeshääl laulab madalat tooni. Siis kaob see intonatsiooni täpsus. Ebamääraseks seonduvat. Siis on aega natukene kaheselt viisama, igal majandusele aegsel ära võtma. Peko veel ei ole sõbrale kuidas siis iga nädala noor noor veedesti juba kiskuvalt käima. Seal see meie laulame. Ja see on nii-öelda meie ainuke korralik protestilaul, mis on tegelikult välja. Ja seal on väga huvitav seda teada, millal ta selle laulu kirjutas, seal on väga sõnas, on seal see laul sai kohe varsti kirjutatud konid, sõnad ilmusid, ma ei mäleta, kus need sõnad ilmusid. See on umbes, mul on, kodus, on, võiks mina saata mujal videos helitööde nimestik. Leidude nimestik on see humanistlik ühi kirjastas selle aasta numbrina Viljari asi, no ma ei mäleta, ei esitaks nihukesi spetsiaalküsimusi, aga sellepärast, et praegu on, ma ei mäleta, raekoja praegu on, see on igatahes siin siis kui ma Ugalas töötas, pärskemas elas umbes 1950 umbes ASA kusjuures Observjueerijateis, et Aaviku ei ole koorilaulude kogu meie laulame, jah, oli ilmunud ammu enne, kui Kaljo Lepik üldse tuli telekirjutada, meie laulame, Karmin, laul, see ja selles mõttes me leppisime professoriga kokku, et me pühapäeva õhtul Nendes küsimustes tähendab impolssides, kust, kuidas poolt või ütleme näiteks, miks. Hoia jumal Eestit. Kuidas see sai niiütelda? Storigalakust kristlikuks hümniks. Kas ei olnud mitte meie laulame esimest korda kant ette Saksamaa laulupeol. Austin 1904 aeda, seda? Seda küll, aga ma võrdlen seda, me valmistame ette selle jutuajamise, võtame siis kõik rahulikud, siis võib vaadata, seal ei taheta neid ka. Saksamaal ilmus. Minu laulude. Segakoorilaulude kogumine. Ja seal on see trükijah, kes loolane, mina saatsin sinna Sharoni, Roman Toi oli seal, kes kirjutas mulle, ma saatsin temale seina mitu laulu ja siis nad avaldasid seal kogu minu lauludest. Ei, seal on see trükitud. See oli vist kõige enne seda, kui siin, Rootsis. Ei nüüd ma pean ühe asja ja see on see, kui sinust kolm aastat tagasi oli see meie nõukogude kodakondsuse asi oli arutamisele, kui see asi läks nii hirmu säravaks, paar radikaalset rootslast võtsidki umbes sõna jah, et täitsa pärast, et olgu nõukogude kodanikud ja nii siis mul kargas hing täis, et mina kirjutasin ise ühe rootsikeelse protesti teksti, elu just selle viisile, meie laulame viisile, aitäh, ka see on mul olemas. Ja pettunud. Mul on see olemas, valan seda kolleeg mulle näidata, ma ei tea, mikspärast siis seda ei laulnud, aga mul olevat mõnu oma kirjutatud rootsikeelne tekst sellele. Roland jaamal. Selles mõttes tähendab, et laulaks kaks värssi algeldel alasele, muusikale, sellele muusikale ja Rootsile. Ja mina olen küll kaugele. Ma ei saanud öösel magada, mul kargas hing, oli nii, maalin ühte ühte Aftonbladet artikkel lugejal, no mul oli hing nii täis, ma ei saanud öösel magada. Et ma istusin kirjutuslaua taha ja kirjutasin teksti lee paljalt inspiratsioon üht-teist, sellesama laulupeole ainult need kord lausele loonud perekonna. Ütleme, seal haigla 100 mehega ei saa, aga nüüd on üks nende asjadega. Viljar arvatavasti aktsepteerib, tead, need ise on teadaolevalt plaat, mis me oleme teinud kõlasele Kolmekümne versiooniga helistama, eks ole, kes näiteks seal ütleme, publiku liha ja see oli täna teid kuulda taga. Nüüd on ta Viljar merre teise plaaditäit. Ja see ole selle Raidi näitelava peal, siis tantsiti bla roidi nimelise Raidi nimelisel laululaval. Tomaks. Asi nimelt Raitses organiseeris laule, no ehitamisema muidugi. Avetele tähendab minagi. Ääromeetrias oli Treufeldtil nimeline laulule assoo ärritada teisi kübaraid, inimene rai rehilasele laululava kaks minutit, kaks tundi enne laulupeo algust seal kõrgust, nagu sa tead. Aga Taali resonants põhi suure suurepärane, nii et selle tõttu ta kõlas nagu trummipõhi oli, aga siis seal ta eriti rahvatantsu oli, olid aknad, oli vähe see asi, tasemeid, rohkem andmeid otse minu peale ja siis ta seal.