Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 28.-st jaanuarist. Stuudios on Janek Salme. Elektri börsihind on viimasel nädalal liikunud suhteliselt kõrgel tasemel. Läinud neljapäeval jõuti Eesti hinnapiirkonnas ka selle talvehinnarekordini. Talvel mõjutavad elektrihinda eelkõige külm ilm ja sellest tulenev suurem. Kas Euroopa komisjon nõuab, et Eesti kaldutaks idapiirilt sõidukite tasulise broneerimise ja ootealasüsteemi? Meie leiame, et liikluskorralduslikud meetmed ei ole Schengeni piirieeskirja reguleerida. Ühismeediavõrgustik Facebook muudab Euroopa Parlamendi valimiste eel karmimaks poliitilise reklaamireeglid. Kreeka peaminister Alexis Tsipras teatas, et miinimumpalka tõstetakse 11 protsenti ning samuti valmistatakse viieaastase tähtajaga riigivõlakirjade müügiks. Riigikogu maaelukomisjon arutas avalikul istungil kohalike omavalitsuste arengut. Eesti Rahva Muuseumi direktor Alar Karis saatis kultuuriministrile ja millest näeb ettepaneku, et Raadi mõisasüdame võiks taastada Tartu kunstimuuseumi jaoks. Pärnu linnavalitsus soovib laiendada keskranda kuni jõeni ning hakkab ametkondadega kooskõlastama detailplaneeringu projektiga. Me loomulikult ootame iga aastaga üha rohkem külalisi, aga see kasutatav ala, kus nad on, võiks ju igati suurem olla. Öösel on pilves ilm, Hokule lumepilved eemalduvad, on pinnatuisku. Vastu hommikut jõuab Eestisse lõuna poolt uus tihedam lumesadu. Õhutemperatuur on miinus viis kuni miinus üheksa kraadi, öö hakul Ida-Eestis kuni miinus 12 kraadi, saarte rannikul paiguti miinus kaks kraadi. Homme päeval on pilves ilm, sajab lund ja ennelõunal tuiskab. Pärastlõunal tuleb saartel ka lörtsi ning on jäidet. Õhutemperatuur on miinus üks kuni miinus viis kraadi. Saarte rannikul tõuseb õhutemperatuur kuni pluss ühe kraadini. Elektri börsihind on viimase nädala vältel liikunud suhteliselt kõrgel tasemel. Läinud neljapäeval jõuti Eesti hinnapiirkonnas, ka selle talvehinnarekordini jätkab Margitta otsmaa. Põhjamaade elektribörsil nord pool oli tänavuse talve senine rekordhind Eesti hinnapiirkonnas 24. jaanuaril 79,12 eurot megavatt-tunni kohta, praegu on see 60,81 eurot. Võrdluseks kaks talve tagasi, 2000 seitsmeteistkümnendal aastal oli elektri börsihind poole odavam 33 euro juures megavatt-tunni kohta, räägib Tallinna tehnikaülikooli teadur Karl Kull. Ega tegelikult energeetika väga palju ka iseloomustab seda, missugune on nii-öelda ühiskonna, missugune öelda majanduse seisukord, ka majanduses toimub ikkagi täna areng mistõttu nii-öelda nõudlus elektri järele kasvab ja loomulikult läinud kõrgemaks ka voodihinnad, eriti kui me vaatame siin eelmise aasta teist, kolmandat ja neljandat kvartalit. Talvel mõjutavad elektrihinda eelkõige külm ilm ja sellest tulenev suurem nõudlus. Suvel ei olnud ka näiteks Norras ja Rootsis piisavalt sademeid. Eesti Energia energiakaubanduse juht Charlie Viikberg ütleb, et probleem ongi hüdrotasakaalus. Ühelt poolt on 7,9 teravatt-tundi vähem hüdroressurssi hetkel ja lisaks on tegelikult väga vähe uut lund sadanud, nii et noh, seal on veel 12 eravati puudujääki. Et see on nagu peamine põhjus, aga teisest küljest ka vaikselt ikkagi langeb ära selliseid vanu fossiilkütusel põhineva tootmisi ja ütleme, see uus lisanduv taastuvenergia ei suuda täna seda puudujääki ikka veel täiesti. Ka Eesti energia tegi hiljuti tootmisrekordi 1950 gigavatt-tundi. Jaam toodab hetkel täisvõimsusel, sellest jääb aga puudujat tarbijale madalam hind tagada. Samas hinnatõus süveneb, ütleb Viikberg, sest madal hind ei võimalda investeerida. Siin kolm vanema ploki lõpetad varsti töö ja mis seal salata, see hind ei ole endiselt selline, millega tasuks ehitada uusi tootmisvõimsusi, mis põhinevad ütleme siis, mitte taastuvenergia toetuste laine. Kui me võtame söe baasil, siis tegelikult elektri hind peab olema selleks, et üldse toota alates seal 50-st 55-st eurost megavatt-tund, no paneme sinna juurde elektrijaama rajamise kulu ütleme, gaasi puhul on ta seal lausa kuskil 65 70 juures. Saksamaa teeb plaane, et lõpetada elektri tootmiseks kivisöe kaevandamine täielikult 2038.-ks aastaks ja panna jaamad kinni. Oponendid on hoiatanud söe liiga kiirest kõrvale jätmisest, öeldes, et see võib ohtu seada energiavarustuse ja tõsta elektri hinda. Nad avavad ennast jah, tõesti väga-väga suurtele riskidele, et on tegelikult 2022 panevad kõik tuumajaamad kinni et siis tegelikult neile sellist stabiilset tootmist, mis annab võimaluse katta neid päevi, kui sul päikest või tuult ei ole, ütleme, jääb järgi väga vähe ja need on peamised gaasipõhised. Ka Eesti pooldab üha rohkem taastuvenergiale üleminekut, aga küsimus on, milliseks kujuneb olukord turul, ütleb Karl Kull. Tehnikaülikoolist. Kuna jaamasid püstitatakse turu põhimõtetele seisukohtades jaamad peavad pääsema oma toodangu turule. Alternatiiv söejaamade kinnipanemisel on päikeseenergia tuuleenergia, aga seda pead balansseerima ka nii-öelda konventsionaalselt jaamadega milleks täna tõenäoliselt baasis jaamad. Euroopa komisjon nõuab, et Eesti kaotaks idapiirilt sõidukite, tasulise broneerimise ja ootealasüsteemi. Komisjoni hinnangul ei tohiks ükski riik nõuda Schengeni alalt lahkujatelt rohkem, kui on paika pandud üleliiduliste eeskirjades. Eesti leiab, et liikluskorralduslikud meetmed ei ole Schengeni piirieeskirja reguleerida, jätkab Madis Hindre. Eesti idapiiril arendatakse juba aastaid nii-öelda nutikat broneerimissüsteemi ehk selle asemel, et tee ääres järjekorras seista, võivad autojuhid endale piiriületuseks aja broneerida ning valvega ootealal paari euro eest näiteks duši all käia. Euroopa Komisjoni mure on aga selles, et raha nõutakse ka niisama ootealal seismise ja järjekorra numbri eest. Komisjon selgitab, et Schengeni piirieeskirjad on väga täpselt paika pandud ning muuhulgas öeldakse seal ammendavalt, missuguseid nõudeid võib seada neile, kes soovivad Schengenist lahkuda. Järjekorranumbriga ooteala eest maksmist eeskirjadest pole ja nii ei tohiks seda komisjoni hinnangul ka Eestis nõuda. Niisuguse arvamuse saatis komisjon Eestile läinud nädalal, kusjuures arutelud meie broneerimissüsteemi üle on käinud juba aastaid. Siseministeeriumi piirivalvepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi aga loodab, et ehk õnnestub neil komisjonile ikkagi ära seletada Schengeni eeskirjadega. Meie broneeringusüsteemis siduda ei maksa. Meie leiame, et liikluskorralduslikud meetmed ei ole Schengeni piirieeskirja reguleerida ja komisjon jälle on seisukohal, et siis Schengeni piirieeskiri reguleerib kõike, sealhulgas ka siis liikluse korraldamist maanteel enne piiripunkte. Et meil on tegelikult selline põhimõtteline erinev tõlgendamine. Euroopa komisjon aga ütleb, et kui autojuht broneeringu ja ooteala eest maksmata piiripunkti ei pääse, võib seda nimetada liikluskorralduseks, aga sisuliselt piiratakse ikkagi Seingenist lahkumist. Janek Mägi jälle selgitab, et iseenesest on võimalik ülepiiriga tasuta saada. Seda juhul, kui sõita piiripunkti juurde, võtta number elavasse järjekorda ja seada ennast ootealale. Kui järjekorrad on nii lühikesed, et ootealalt õnnestub 15 minutiga piirile pääseda, siis kellelegi maksma ei pea. Nii et me saame rääkida, et seal kuskil suurusjärgus pooled autod Koidula piiripunktis läbivad piiripunkti täitsa mitte midagi maksmata. Seni pole see selgitus komisjoni veennud, sest juhul kui järjekord on pikemad, tuleb autojuhil ikkagi maksta. Janek Mägi. Kui seda siis finantseeritakse riigieelarvest, siis me oleme siiamaani aru saanud sellest, et komisjon oleks sellega rahul ja jätkuvalt oleks ta siis piiri ületamine võimalik ette inimestel planeerida, mis on kusjuures leidnud ka väga positiivse tagasiside inimeste poole pealt ja nad on väga rõõmsad selle süsteemi üle, selle asemel, et seista siis tundele maanteele. Samas seni on meil tehtud poliitiline otsus, et teenuse eest maksavad selle teenuse kasutajad. Aastast tasutakse broneeringusüsteemi ja ootealade eest kaks kuni kolm miljonit eurot, kusjuures ühe piiriületuse kohta summat küllalt väikesed sõiduauto piiri broneering maksab poolteist ja koht ootealal kolm eurot. Sarnane broneeringusüsteem on veel Soomes ja Leedus ning neid Euroopa Komisjon. Janek Mägi teada ei kimbuta. Ülesehitus on natukene teine asi, kui vaatame Soomet, siis Soomes ta finantseeritakse riigieelarvest, aga Leedus on ta finantseeritud baas riigieelarvest ja lisaks võetakse siis ka veel täiendavalt, tasudes kirjutajatelt. Sotsiaalmeediavõrgustikke Facebook muudab Euroopa Parlamendi valimiste eel karmimaks poliitilise reklaamireeglid. Alates märtsi lõpust peavad poliitilise reklaamiostjad end eelnevalt registreerima ja sotsiaalmeediakasutajatel on võimalik reklaami kohta täiendavat infot vaadata. Nii saab näiteks kontrollida, kes on reklaami eest maksnud ja millise sihtgrupi hulgas seda on levitatud. Selliseid reegleid ei puuduta mitte üksnes konkreetsete kandidaatide reklaame, vaid igavate teemadega seotud postitusi, nagu näiteks immigratsioon. Ausate valimiste tagamiseks lubab Facebook seada sisse eraldi keskuse Dublinis. Prantsusmaa president Emanuel Macron kutsus kohtumisel Kairos Egiptuse presidendi Abdel Fatholsiisi taustama üksikisiku vabadusi. Macron oli eile Egiptusesse saabudes lubanud, et räägib kohtumisel siisiga ava meelsemalt inimõigusalasest olukorrast riigis. Kowisu Ma jagasin Egiptuse presidendiga oma sügavat veendumust, et püsiv rahu käib õigusriigis käsikäes inimõigus taustamisega stabiilsuse otsimine ja turvalisus on osad meie partnerluslepingust, mida arutasime ülemöödunud aastal, lausus prantsuse riigipea. Macroni sõnul iseloomustab Egiptuse valitsustes suhteline autoritaarsus, mida riigijuhid nimetavad vajalikuks eeskätt moslemi vennaskonnast lähtuva ebastabiilsuse vältimiseks. Macron lisas, et mõistab seda, kuid praegu ei ole vangistatud lihtsalt poliitilisi oponente vaid ka traditsiooniliselt demokraatlikku leeri esindavaid oponente, kes ei ohusta rezhiimi stabiilsust. Kreeka teatas, et tõstab miinimumpalka 11 protsenti, samuti valmistab esimese viieaastase võlakirja. Kreeka kümneaastased laenukulud langesid nelja kuu madalaimale tasemele pärast seda, kui riigi parlament kiitis eelmisel nädalal heaks naaber Makedoonia nime muutva lepingu kuupalga alammäära tõus 586-lt eurolt 650-le eurole, on esimene palgatõus riigis pea 10 aasta jooksul. Euroopa Liit soovib ühendkuningriigilt selgust selle kohta, kuidas riik näeb Brexiti-järgseid kaubandussuhteid. Nii ütles pealäbirääkija Michel Barnier asetäitja Sabine vaiand. Lahkumislepinguga seoses ei ole variandist sõnul läbirääkimisteks enam ruumi. Veidi varu on vaiandi sõnul poliitilise deklaratsiooniga. Me vajame Suurbritannial otsuseid, mis puudutaks reisidirektsioone, ütles vaiand. Ja tagasi Eestisse. Möödunud aasta 21. detsembril annetas Fausto Capitali osanik Sven Mihhailov keskerakonnale 20000 eurot. Eelmisel nädalal tegi Tallinna volikogu austa kapitalile soodsa otsuse, kui tühistas ettevõttele kuuluva Sossi kvartali detailplaneeringuga. Mihhailova kinnitusel ei ole neil kahel asjal seost ning ta toetas keskerakonda, et tunnustada head linna juhtimist. Mihhailov kuulub kolmandik Fausto kapitalist. Varem Mihhailov keskerakonnale annetanud ei ole. Tallinna abilinnapea Andrei Novikov ütles, et detailplaneeringutega seonduv on kõik täiesti tavapärane linnavalitsuse töö ja seejuures lähtutakse seadustest. Ta lisas, et Mihhailov viga ta kokku puutunud ei ole ja ei tea temast midagi. Fausto Capital on suur kinnisvaraarendaja. Ettevõttele kuuluvad Tallinnas veel Postimehe maja, kompassi maja, Kohtla järvel Vironia keskus ning Raplas rabeli keskus. Riigikogu maaelukomisjon arutas avalikul istungil kohalike omavalitsuste arengut. Samas tutvustati Tallinna Ülikooli teadlaste sel teemal tehtud uuringut. Arutelu jälgis Reeneljas. Teadlaste hinnangul tegeletakse praegu pigem kohalike omavalitsuste jooksvate küsimustega ning strateegiline areng on jäänud tagaplaanile. Jutt käib Tallinna Ülikooli teadlase Sulev Lääne sõnul strateegiast, mis paneks paika omavalitsuste arengusuunad vähemalt 10-ks aastaks. Komplexus ja strateegilisus on need märksõnad, millest peaks lähtuma sarnaselt Soomele ka Eesti kohalike omavalitsuste reform. Sulev Lääne sõnul on probleemid omavalitsustes paljuski kattuvad. Globaliseerumine avaliku võimu, ressursside piiratus, ülesannete jaotus erinevate tasandite vahel riiki, omavalitsus, rahvastikuprobleemid elanikuna, vananev kos, koondumise pealinna suurlinna, selle ümbrusse ja tohutu suurigenaalerisu kasv. Nuku Tallinnas on näiteks Harjumaal 115 protsenti Euroopa keskmisest SKP-st siis Põlva maakonnas on 39 protsenti Tallinnas Harjumaal. See kasvab tohutu hooga ja Kagu-Eestis ja mujal Eestis tegelikult välja arvat Tartuda väheneb. Omavalitsuste peamisi väljakutseid kaardistanud uuringust selgub, et maapiirkonna elukeskkond tuleb hoida mitmekesine, et põllumajanduse kõrval oleksid ka alternatiivse tööhõivevõimalused omavalitsused ja riik peavad olema edaspidi pigem part, närid, omavalitsused saavad ka omavahelist koostööd parandada. Uurimismeeskonda kuulunud Mikk Lõhmus tõi välja kolm keskset ettepanekut omavalitsuste arendamiseks. Esiteks valdkonna strateegiline arendamine, teiseks detsentraliseerimise põhimõte jätku nii-öelda edasiviimine, seda nii riigi omavalitsuse suhetes kui ka omavalitsuste siseselt. Eriti aktuaalne on see suured suurte suure territooriumiga omavalitsuste puhul. Ja kolmandaks võtta siis selgemini fookusesse omavalitsuslikku regionaaltasandi arendamine ja tugevdamine. Sulev Lääne sõnul puudub Eestis praegu ettekujutus, kuidas aidata niinimetatud murdunud omavalitsusi. Omavalitsus enam ei eksisteeri visiooni arengustrateegiat. Valitsus püüab toime tulla oma võimalustega juhtimine, passiivne, ilmneb võimetus uuendada ja otsida partnerlusel põhinevaid lahendusi passiivselt, kasunud negatiivse arengu nõiaringi olukorra, kus ressursid on halvenenud. Teenused on aegunud ja omavalitsuse olemasolu õiguspärasus on ähmane. Kuidas me kujutame ette omavalitsus 10 aasta pärast oma konkreetses vallas linnas, mis on need meetmed, mida ette võtta, et neid ei tabaks neljasti? Riigihalduse minister Janek Mägi sõnul ei ole ühte võluvitsa, kuidas maha jäänud omavalitsusi aidata. Tema sõnul annab tulemusi mitme meetme koosmõju. Esiteks, ma arvan, et inimene saaks ise otsustada mingis osas mitte kõiges, aga mingis osas, kuhu tema maksud lähevad ja saaks valida selleks rohkem kui ühe koha, et teine asi on ettevõtjad, nende motiveerimiseks võib kaaluda piirkondlikke maksueelist. Ma arvan muidugi, et infrastruktuuri arendamine on nagu tegelikult üks võtmeküsimus, sest Eesti kõige suurem probleem on kindlasti tee, mis on nagu kõikides maakondades, ühetaoline on teedevõrku ja siis muidugi ma arvan, need riigipalgalised töökohad on ka nagu kindlasti väga hea meede. Eesti Rahva Muuseumi direktor Alar Karis saatis kultuuriministrile kirja, milles teeb ettepaneku, et Raadi mõisasüdame võiks taastada Tartu kunstimuuseumi jaoks. Tartu kunstimuuseumi direktori Signe Kivi sõnul on praeguseks linnavalitsuse ja koalitsiooni tasandil kokku lepitud parem idee ehitada uus kultuurikeskus. Tartu kesklinna jätkab Kadrioru elanik. Eesti Rahva Muuseumi juht Alar Karis kultuuriministrile ettepaneku lahendada kaks kümnendit kestnud probleem riikliku Tartu kunstimuuseumiruumidega muuseumi oma majakohaks sobiks Karise hinnangul Raadi mõisahoone, mis pakub püsinäituseks suurepärase keskkonna ERMi läheduses ning aitab edasi arendada raadipiirkonda kultuuri, kunsti ja hariduse keskusena. Selle ettepanekuga püüame lihtsalt kaks küsimust lahendada, ühe hoobiga eksis, sest üks on seesama Tartu kunstimuuseumi hoone küsimus ja teine on vana Raadi mõisa küsimus, et see saaks siis uue välimuse, et ta oleks mitte taastatud mõisana, vaid uue kontseptsioonina, sest praegusel hetkel ta lihtsalt lihtsalt laguneda. Tartu kunstimuuseumi juht Signe Kivi ei ole aga ideega päri. Tema hinnangul tuleks edasi minna juba planeeritud uue maja ehitamisega. Sellel mõttel on mitu väga suurt plussi, et me räägime kunstimuuseumi ja linnaraamatukogu ühisest hoonest, mis nendele kahele institutsioonile lisaks annavad avalikkusele veel tegevusvõimalusi ja kohtumist paiku. Me räägime uuest kaasaegsest hoonest, mida on nii raamatukogul kui muuseumi hädasti vaja sest kunst vajab väga konkreetseid tingimusi eksponeerimiseks ja kaasaegne kunst paraku pigem sobi toimub täna ja homme ehitatavates hoonetesse. Ma olen natukene murelik, sellepärast et Eestis on suurte kultuuriobjektide ehitamise lugu olnud väga keeruline ja seetõttu ma ei tahaks, et juba päris kaugele lükatud idee nii Nende uute ideede valguses edasi lükata kukub. Või hoopis ära jääb. Et käesolev, kolmas kord ja ma väga loodan, et nagu öeldakse, et kolm on kohtu seadus, et äkki me liigume ikkagi kesklinna projektiga edasi ja ma võin kinnitada, et Tartu kunstimuuseumirahvas pooldab seda varianti. Pärnu linnavalitsus soovib laiendada keskranda kuni jõeni ning hakkab ametkondadega kooskõlastama detailplaneeringu projekti. Pärnust jätkab Ester Vilgats. Praegu algab aktiivses kasutuses rannaala lohesurfikeskusest ja kulgeb sealt jõe poole, kuni algab naisterand. Naisterand säilib ka edaspidi, aga sellest kaugemale jõe poole ulatuv ala tehakse täielikult korda. Jutt pole üksnes liivarannast, vaid ka rannapargist. Pärnu abilinnapea Rainer Aavik. Diskiisiga oleme nüüd jõudnud tõesti edasi avalikustamise ka need esimest korda ära teinud, protsess ise algas juba ju 2016. aastal just selle jaoks, et kõik need enam kui 50 hektarit Pärnu rannast saaksid laiema avaliku kasutuse, mis seal ta avalikus, mis sealt välja tuli, kuidas arvata seni sobiv lahendus? Nii palju, kui mina vähemasti kuulnud olen, siis inimesed tegelikult väga toetavad seda, et see Pärnu Eesti esindus rannana võiks tegelikult olla natukene rahulikuma iseloomuga. Loomulikult oleme iga aastaga üha rohkem külalisi, ka see kasutatav ala, kus nad on, võiks ju igati suurem olla siis nad hajuks nagu ära ja ei oleks nii palju üksteise nii-öelda selja, reaalse ranna hoolduse ja kogu selle teenuse pakkumisega on täpselt sama lugu, et kui on inimesed ühel väga kitsal alal üheskoos, siis ei kipu kõiki asju jaguma ja kui nad hajuvad, siis on teenuseid palju mõnusam osutada. See on nüüd väga pikk. Et praegu ma olen siis eskiisprojekti arutelu faasis, eskiisi järel saame neid suunata selle riigiasutustele oma arvamuse avaldamise jaoks. Toodame tega juunikuus ehk siis parasjagu suve saabumisest, kel ka volikogus vastuvõtmisele jõuda, siis ja ehk uuel aastal juba kehtestamise järku, mis siis tooks kaasa selle, et rannas oleks viis uut täiendavat teenindusala oleks võimalik mõelda sellistele aktiivsetele tegevustele rannas endise, näiteks lõbustuspargi kohal. Osa tervis, spaa grupi kinnistuid ongi just seal, kus praegu asub nii-öelda hooldamata mererand tervis, spaa grupi juht Jaan Ratnik. Turismiettevõtjana, kuidas ma ikka muud moodi saan, kui rõõmustada selle üle, kui turismiinfrastruktuuri arendatakse ja edasi viiakse, et see ala on nagu päris suur väljakutse ja paras pähkel, et saaks teda tõesti heas harmoonias selle kauni loodusega, mis seal ümber on koos arendatud, et siin ongi nagu see teine pool, lihtsa kodanikuna ma tahaks, et me suudaksime sellega hakkama saada ka niiviisi, et see balanss inimese loodud infrastruktuuri ja looduse vahel jääks kuidagi niiviisi, et loodus on domineerima. Ranniku sõnul teeb kindlasti muret parkimine, sest kui rahvast hakkab rohkem randa tulema kasvõi juba äsja valminud muulile viiva tee pärast pole autodel kusagil parkida. Praegu on terviseparkla pidevalt autosid tulvil. Ester Vilgats, Pärnu. Pühapäeval suri 70 aastasena Eesti Teaduste Akadeemia liige, matemaatik Eve Oja Järveoja oli Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituudi funktsionaalanalüüsi professor. Tema teadustöö oli seotud eeskätt funktsionaalanalüüsi ja operaatorite teooriaga, samuti rajasta Eestis bana ruumide koolkonna pedagoogilise karjääri vältel õpetas Oja kõiki matemaatilise analüüsi, integralija, mõõduteooria ning funktsionaalanalüüsi põhiaineid, korraldas erikursusi ja seminare ning avaldas põhjaliku funktsionaalanalüüsiõpiku. Ilmast räägib sünoptik Sirle Kangur. Hakul lumepilved eemalduvad jaan pinnatuisku. Vastu hommikut jõuab lõuna poolt uus tihedam lumesadu. Tuul puhub kagust viis kuni 11, rannikul iiliti 16 meetrit sekundis. Hommikuks tuul veidi nõrgeneb. Õhutemperatuur on miinus viis kuni miinus üheksa, öö hakul, Ida-Eestis kuni miinus 12 kraadi, saarte rannikul paiguti miinus kaks kraadi. Ka päeval on pilves ilm, sajab lund, ennelõunal tuiskab. Pärastlõunal tuleb saartel ka lörtsi ning on jäidet. Puhub kagutuul kolm kuni üheksa, rannikul puhanguti 13 meetrit sekundis. Pärastlõunal pöördub tuul lõunasse, saartel ka edelasse ning nõrgeneb veelgi. Õhutemperatuur on miinus üks kuni miinus viis, saartel, rannikul kuni pluss üks kraadi. Johannes vedru võtab kokku spordiuudised. Epeevehkleja Julia Beljajeva, kes eile võitis Katari pealinnas Dohas peetud Grand Prix etappi, jõudis täna kodumaale. Maailmakarikasarjas on tegemist Beljajeva karjääri teise esikohaga. Finaalkohtumises sai eksmaailmameister Beljajeva torgetega 15 11 jagu ukrainlast Ksenja Pantelejev Ast. Julia Beljajeva. Esimene mass tuli mul päris raskel teel natuke, närv verises ka, aga pidas vastu ja siis iga matsiga kuidagi läks natuke kergemalt, võib öelda, nii. Kui minu suhtes vaadata, siis ma arvan, et kõige tähtsam on hoida distantsi, et siis, kui mul on see distantsitunnet, tõsi ma vehklema väga hästi, et siis sellel päeval ma tundsin end väga hästi. Slovakkias toimuval laskesuusatamise juunioride MM-il oli Jüri Juha meesjuunioride individuaaldistantsil 30. tiirudes teeni Suha kaks trahviminutit. Maailmameistriks krooniti 19 aastane prantslane Martaanbursoa Republic, kellele uha kaotas veidi rohkem kui kolme minutiga. Eesti meeste korvpallikoondis peab veidi vähem kui kuu aja pärast 21. veebruaril 2019. aasta maailmameistrivõistluste kvalifikatsiooniturniiri viimase kodumängu, kui võõrustatakse Serbiat. Valiksarjas kaks võitu ja kaheksa kaotust kogunud Eesti minetas MMile pääsemise lootused juba eelmisel aastal. Sellest hoolimata on Saku Suurhallis peetav valikkohtumine märgiline, sest viimast korda tõmbavad korvpallikoondise vormi selga Janar Talts, Kristjan Kangur ja Gregor Arbet. 35 aastane Talts, 36 aastane Kangur ja 35 aastane Arbet on koondisse kuulunud vähemalt 15 aastat. 2015. aastal võtsid nad osa Euroopa meistrivõistluste finaalturniirist. Kristjan Kangur. Esimene selline sammu tõuge tuli korvpalliliidu poolt, et, et nemad pakkusid selle võimaluse välja ja ja meie poolt oleks olnud patt võib-olla nii-öelda sellele siis ei öelda suures pildis me oleme kogu aeg selle jah, selle teekonna koos maha sammunud, et et ma arvan, et tore niimoodi koos i-le täpp panna. Loodan lihtsalt head mängu. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.