Veerand sajandit on pikk aeg. Seda on rohkem kui kolmandik inimheast. Paljud meie hulgast ei olegi oma elust rohkem mäletada, sest lihtsalt vanust ei jätku. Õnnitades kolleege aktuaalsest kaamerast täna 20000. saate puhul tuli meil mõttesse keerata ajaratast 25 aastat tagasi ja sealt hästi kiiresti me arvestasime välja tervelt 438000 korda kiiremini, kui normaalne aja kulg, keeratav seda ratast siis uuesti tänasesse ainult mahub viimased 25 aastat 30 minuti sisse. Mõistagi pole meie selle ajamasina pöörded päris ühtlased ja ka kõik need sündmused, mida ta kohe tulikirjas enda ees näete, pole kaalukusega päris võrreldavad. Kuid kogu see informatsioon on pärit. No ütleme, aja kärgedest, mida Aktuaalse kaamera inimesed on lausa mesilase usinusega teie jaoks kogunud, et teie uudistenälga kustutada. Vürtsiks selle sündmuste mammut loetelu juurde. Kogusime aga arvamusi ja hinnanguid Aktuaalse kaamera saadete kohta nende tuhandete inimeste mõningate esindajate käest, keda eetriajalained selle aja jooksul on teie ette toonud. Niisiis me alustame aasta 1957. Külastades Berliini 57. aastal käisin ka sealses televisioonis ja seal endiste tuttavate kohates sain kaasa ühe rulli, nende päevauudistesaadet aktuaalne kaamera. Tõin selle Tallinna kaasa ja seda näidati televisioonis 57. aasta sügise poole. Täpselt ei mäleta, millal. See oli õige suur rull, neil oli palju päevauudised seal spordisaated ja kui suvi ja tekkis mõte, et tuleb ka meie televisioonis käiku lasta. Üks uudistesaade ja selle nimi võeti selles saksakeelsest televisiooni saatesarjast actually kaamera eesti keeles aktuaalne kaamera. Mul oli võimalus toimetada päevaga ja siis, kui läksid eetrisse Aktuaalse kaamera esimesed numbrid ja tuli teha hästi tihedat koostööd tolleaegse Aktuaalse kaamera toimetajate korrespondentide ka ja raske oli öelda, kes oli siis õpetaja, kes õpipoiss olid Aktuaalse kaamera hälli juures, sellised korüfeed nagu meie ajakirjanduse Nestor. Vladimir Raudsepp Eesti NSV teeneline ajakirjanik kell oli meile väga palju õpetada ja öelda oli seal Heino Mikkin, kellest on jäänud väga head mälestused, kui väga operatiivselt ja tublist ajakirjanikust. Oli palju noori kellest on praegu saanud juhtivad ajakirjanikud, mehed, kes on öelnud oma sõna meie ajakirjanduses, jaga teaduses. Olgu siin meenutatud ajaloodoktor professor Raivo Bullet kellega koos tegime ajakirjanduslikku tööd. Noil päevil ma julgen öelda, et olen staažikas informatsiooni ajakirjanik ja seda rõõmustavam on praegu märkida, et aktuaalne kaamera on jäänud aktuaalseks kõik need pikad aastad, mis on ilmunud ja ma tean väga hästi, mida see tähendab selle tegijatele. Ma tean väga hästi, mida tähendab vaatajatele tahaks huvid aktuaalsele kaamerale. Et aga järgmised veerand sajandit isegi rohkem oleks alati aktuaalne. Igal aastal tulin ma tööle Eesti raadiosse ning esimese kommentaari aktuaalses kaameras, õigemini küll väljaspool Aktuaalse kaamera raame tegin vist novembris 1959. Samal ajal käisid raadios Päevakaja kommentaarid, näitagi Albert ka. Alates 1960.-st aastast tulid juurtega juba teised mehed, kõigepealt käär, hakkas esinema televisioonis ja mina siis raadios ning esinesid ka ilves. Samuti haarama ja rida teisi mehi. Nüüd on muidugi kommentaatoreid tunduvalt rohkem. Televisioonis esineb pidevalt umbes 12 13 meest ja kõik nad on meie vaatajatele-kuulajatele hästi tuttavad. Kaamera Piret selle esimese juubeli puhul ja tahan tänada aktuaalset kaamerat, et nad on leidnud oma pingsa programmi juures aega ka pöörduda oma kaamerate ehitajate poole. Aktuaalse kaameratöö ei piirdu mitte ainult tänase näitamisega, mis ehitatud on saavutanud vaid ka nende töö talletatakse meie tulevastele põlvedele. Oleme väga tänulikud Camera töötajatele, kuna iga õhtu selline operatiivne ja, ja informatsioon, mida Hector Cameronile avaldab, on ju väga suurepärane. Sest ega meie siin ei tea, mida Võru mees teeb või pärnu mees teeb, isegi tegutses, ei teagi, naaber teeb. Aga siit õhtuti näeb alati ja saame väga palju uut informatsiooni. Ühesõnaga täiesti lõigus toome kas või niukse näitleja kevadeti klotopse kevad, kevadine töö peale siis kupli mees kipub ikka kaks nädalat varem juba hakkame seal midagi tegema, kuna kuplina seda lubavad. Aga eks me hakkame siin kohe jälle kiiruga, vaatame, mis VTA saaksime, kas v vaadile juba kuivad. Ja sellest ma tahaks avaldada tõesti suurt tänu akval Camera töötajatele, et nendel sellist energiat on olnud ja et seda ka edaspidi jätkuks. Aga spordisaateid ja spordiprismat kui spordiorganisaator pean ma vaatama iga päev ja peab ütlema, et need saated on väga huvitavad. Ainukene asi, võib-olla peaks spordiprisma natukene rohkem puudutama neid spordialasi, mis kunagi olid meile spordialad number üks ja nende spordialade varjukülgi valgustama. Kirjanduse jaoks kaasa arvatud muidugi televisioon on aktuaalne kaamera olnud üheks peamiseks praktikakohaks. Seda enam, et seal on inimesi, kes siit on läinud ja seal ka väga kaua vastu pidanud ja selles mõttes olnud niisugustele telereporteritele otseseks ja üsna suureks eeskujuks. Mis nüüd veel öelda, võib-olla Aktuaalse kaamera mõjukus oleks vahest ehk veelgi suurem, kui ta vabariik nii geograafiliselt suudaks rohkem rohkem haarata Tallinna kõrval. Aga küllap on siin ka oma põhjused, miks Tallinna temaatika ja probleemid on vahest nagu esikohale tõusnud. Ja Omalt poolt jääks öelda seda, et et juubelirida tulevikus jätkuks ja need saavutused oleksid veelgi suuremad, kui nad praegu on. Teaduslik end ost reaalses ühiskonnas, inimese maailmapilt, mõtlemisvõime on talle tähtsam kui kiviajal näiteks musklijõud või väledad jalad. Ja nii siis püütakse seda tänapäeva jõuatribuute kujutata kujundada, kujutata mitmel viisil. Informatsiooniallikate kaudu väga püsivat informatsiooni püüavad anda teatmeteosed, vähem püsivad teised raamatud, siis operatiivsemalt ajakirjad, veel operatiivsemalt ajalehe. Kuid televisioon ja raadio tänapäeval on kindlasti kõige operatiivsemalt. Ja nüüd on siis huvitav tähelepanek või õieti tõsine järeldus sotsiaalpsühholoogidel ja sotsioloogidel. Massiteabevahendid on hakanud mitte ainult informeerima, vaid väga otsustavalt kujundama, aga inimese maailmapilti. Nii et vaatamata tegevuse kogu erinevuste diapasoonis, oleme tegelikult kolleegid. Ühe sama asja eest väljas püüame aidata inimesel kujundada tema maailmapilti. Kaamera kauaaegne vaataja, kuulaja, vahest isegi osaline mis muud juubeliks soovida kui kõige tõelisem tõde. Teravat sügavat ja värvikat kaamera pilku, tuumakat, seda ilusat keelt ja loomulikku häält. Ikka ikka sooviksin, et aktuaalne kaamera leiaks ruumi enne sporti ka väikeseks kultuurinurgaks. Kuigi inimene elab ju leivast, aga ometi mitte ainult leivast. Rahvasaadikute nõukogudetegevuses omab väga tähtsa koha side rahvaga. Rahva seal, meie valijate pidev informeerimine, täitevkomiteed, saadikute tegevusest. Ja kuivõrd tihe see on, sellest oleneb ka paljude linnamajanduslike ülesannete täitmine. Meil, Tallinna linnanõukogul ja linnarajoonide nõukogul on hea meel, et aktuaalne kaamera, meie tänane juubilar on olnud selliseks heaks vahemeheks meile, kelle kaudu meil on võimalik olnud informeerida 465 tuhandelist Tallinna elanikkonda. Meie tööst muidugi on puudusi ja me oleme eriti tänulikud, et väga teravalt, asjalikult aktuaalne kaamera on need esile toonud, näidanud nende lahendamiseks teed ja meie viivitab, kui vähegi võimalik, on nende kiirete kõrvaldamisega. Nii et eelseisev periood saab kindlasti olema Aktuaalse kaameraga. Meil väga tihedaks tööperioodiks ja tallinlased armastavad seda saateliiki ja võtavad sellest vahetult osa. Ma tahaks Tallinna linnarahvasaadikute nõukogu täitevkomitee poolt soovida Aktuaalse kaamera toimetuse kollektiivile uusi kordaminekuid rahva teenimisel just Rahvasaadikute, nõukogude ja televisioonisideme veelgi tugevdamisel. Mina olen Aktuaalse kaamera aktiivne vaataja olnud sellest peale, kui ta sündis. Aga peale selle tõttu ma olen kursis, mida ta head on teinud. Peale selle mul ainuVanemuise kogemusest Vanemuise ehitamise juures aktuaalne kaamera tegijad aktiivselt aitas kaasa, et see ütlemine saaks edasi lükatud. Nonii, nagu hiljem ka ülikooli raamatukogu juures, sellepärast ta on minul Aktuaalse kaamerameestele head õnne soovida tänada toreda töö eest, mida nad on teinud. Aktuaalne kaamera teeb oma igapäevast tööd. Teiste massiteabeorganitega, raadioajalehtede ja ajakirjadega. Igalühel meist on oma, tehnoloogia on aga oma juubelid, tähtpäevad aupäevi ja autasustamisega. Mida sulerüütel on öelda tänase juubilari kohta. Lugupeetud Aktuaalse kaamera tegijat tervitanud õhtulehe ja tserni Tallinna kollektiivi poolt meelde ja juubeli puhul soovin teile head sulejooksu edaspidises töös. Rõõm on märkida, et ma olen teie kollektiiviga kohtunud palju jälginud teie saateid nii esimese Aktuaalse kaamera numbritest kui ka hilisemaid rõõmon märkida endisi tegijad Roland Josingut, Ervin Martinsoni ja teisi, kes seal oma saadetega rõõmustanud nii mind kui ka teisi, kuule. Ei mäleta kordagi, et oleks pöördunud aktuaalsete Aktuaalse kaamera poiste pooled, siis nad oleks ei öelnud, kui mõnda fakti oli vaja täpsustada, mõnda situatsiooni kontrollida või kasvõi teed küsida kuskile maale külasse, mõne inimese juurde. Ja vahel siis ehmatad, et oi-oi, meil on saade algamas, aga nad räägivad suga nii rahulikult. Ja niisugust abivalmidust kamist sooviks ka edaspidi. Ekraanil ja ekraani taga. Arvan, et 20000. number Aktuaalse kaamera puhul tähendab ainult värskust. Ajaleht annab sõna. Raadio annab tausta taha televisioon, tema paneb kõik need kolm kokku. Võiks arvata, et luik, haug ja vähk, aga ei. Aktuaalse kaamera vanker veereb lõbusalt õiges suunas. Aktuaalse kaamera tegijad ei väsiks õppimast, Etnad meid, kutsuksid mind ja minu kolleege ja saaksid koolis käimisest hoolimata tärkaks. Tervitan agaa tegijaid ja vaatajaskonda seda infotalituse poolt. Meie koostööagaa toimetusega on igapäevane ja väga tihe. Agaa tegijatega oleme kõik head telefoni tuttavatest, telefoni teel. Suhtleme. Tere töö üldse ja aktuaalne kaamera. Eriti on minu arvates niisugune töö kus tegija kulub kahest otsast. Peab mõtlema ja jalad peod jooksma ja terve selle saate pead sa ju läbi südame elama. Lehemeeste poolt soovin ma Aktuaalse kaamera tegijatele head jõudu head Paistu uudiste leidmiseks. Ja väga tahaks, et niimoodi oleks ka nende õnnitlejate hulgas, kui ta eetrisse 40000. Aktuaalse kaamera saadet Aktuaalse kaamera tegemisega on aegade jooksul olnud seotud vaat et sama palju inimesi, kui praegu kogu televisioonimajas üldse töötajaid on. Oleme mitmesugustel puhkudel näidanud televaatajatele toimetuse töö nii-öelda köögipoolt, seda, kuidas saadet ette valmistatakse. Õieti ongi väga raske otsustada, kust algab töö ja kus lõpeb ühe saate ettevalmistus põhineb järgneva planeerimisega. Materjali ja info koguneb kogumisega kaugema tuleviku jaoks, aga nii see harilikult käis. Aktuaalsest kaamerast mahub palju. Filmi kulub meil koos umbes kolm kilomeetrit. Palasid mahub meil 20 kuni 25 pala iga päev, iga päev. Videolinti, videolinti kulutame ära umbes 1000 minutit kuus. Nii edasi, siis võtame sõidult filmigrupid. Iga päev sõidame veel välja, filmigrupid umbes 500 kilomeetrit päevas. See pole kirjatuvi, vaid operaator Ilmar looman, kes Tartu stuudiouksest ummisjalu välja tormas. Nimelt sel ajal, kui Tallinna telemajas veel rahulikult saateplaani arutatakse, on otsustavad hetked käes paljudes Eestimaa paikades, kust uudismaterjal veel sama päeva õhtusesse. Saatesse peab jõudma. Takso ja bussijuhid, lendurid ja vagunisaatjad. Kõigil on tuttavad Need, lõõtsutajad ja paraku ka pärlendava laubaga telemehed, kes keevitavad kaasa võtma väikest metall karbikest. Ja kui kõik läheb õnnelikult, loksub nimetatud karbikese sisu õige pea juba telemaja keldris ilmutajas. See on tõeline nõiaköök ja pole siis ime, et siinsed leemeliigutajad vahel kõiki taeva sõidia maalid. Paljud riku sünnipäevalaps. Edasi, teeme praegu ei ole. Aga eraldati asjade asjatundjad. Maksavad matrjoškad, aga hakkame, hakkame jagamatus ülikooli haigla piimaga, seda televiimasega jagame, edestame. Vilja tuleb viima. Esimestes saadetes oli sees vast ainult neli-viis lugu, pikkusega seitse, kaheksa isegi üheksa minutit. Neid nimetatakse praegu olukirjeldustega Aktuaalse kaamera, siis on hetkel üldse siis ei mahusky, pealegi praegu ütleme see täpselt sama loo ära pooleteistminut. Ja noh, eks televisioon üldiselt mõisteliselt kodukinost on juba küllalt, on vaja rahva sekka minna, see oligi see peamine põhjus, miks aktuaalne kaamera sisse loodi. Nii, pane käima, vaatame läbi. Urmas palun täna hommikupoolikul tõrvikute kõrget külalist. Kuule, ma tahan suga rääkida. On kombel? Häbistada fantaallasel olemas. Kinoga tollaseid, jah, on olemas, jah, aitäh, aitäh kohe peale. Niisiis on iga hetk eetrisse minemas Eesti televisiooni ühiskondlik-poliitilise saate aktuaalne kaamera juubelinumber. Kas ta nüüd kõigi aegade parim on, see, jäägu lugupeetud televaatajad juba teie otsustada. Ühes oleme meie tegijad, aga päris kindlad ja infoprogramm läheb eetrisse ainult tänu teie erksale mõttele ja teravale Sulele. Sellepärast tänab Aktuaalse kaamera 25 liikmeline tegijate brigaad teid tehtu eest selle eest, et aitasite eetrisse toimetada. 20 tuhandese saate teete seda? Homme teete seda ka tulevikus. Nüüd aga palume teid veel pooleks tunniks ekraani ette, et ära vaadata ka tänase sünnipäevalapse poolt filmitu ja kirja pandud head vaatamist. Tere õhtust, eetris on aktuaalne kaamera number 20000. Alustame telegrammiga Moskvast. Täna toimus Moskvas NSV Liidu ministrite nõukogu istungi, millel vaadati läbi Nõukogude Liidu majandusliku ja sotsiaalse arenguplaani täitmise tulemused. Perioodil jaanuarist septembrini 1982. aastal. Istungile võtsid sõna NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja, NSV Liidu riikliku plaanikomitee esimees Baibakov, NSV Liidu rahandusminister karvussow arvurisi kokkuvõtteid riikliku plaani täitmisest mainitud ajavahemikul tutvustab homne keskajakirjandus. Meie vabariigiparteiorganisatsioonides jätkuvad aruandlus, valimiskoosolekud üks selline toimus täna ka Tallinna teaduslikus mööblitootmiskoondise standard. Pärast koosolekut ajasime juttu koondise parteisekretäri Peeter Karuga. Aruandlus valimiskoosolekut parteiorganisatsioonides on jõudnud sinnamaale, kus valmistatakse väga aktiivselt nõukogude liidu moodustamise 60.-ks aastapäevaks. Töö 60. aastapäeva eel on olnud edukad võib ütelda, et meie üheksa kuu tulemuste järgi vallud üle poole miljoni rubla vööblidele plaani puhta Toodolkul kasvanud üle seitsme protsendi üle 50 protsendi meie kogutoodangust kannab riikliku kvaliteedimärki biennaalil ütelda head näitajad. Villastele ütelda aga on kommunistide osa. Eks meil oli ju teada, et kuidas on kommunistide aktiivsus kollektiivis kuidas meeleolu ka sellest sõltub ju kollektiivi töö tulemused. Kommunistidele on oluline osa sotsialistliku võistluse organiseerimisele Nõukogude Liidu teiste vennasvabariikidega. Jah, võib ütelda, et meil sidemed teiste vennasvabariikide on väga laialdased pita ainult selles, et meie viib oma toodangut välja ja saame oma põhitoormaterjali vennasvabariikides. Tänasel partei arundus valimiskoosolekul peatusite tega kriitikapoolsel küljel. Võiks tuua siia tõite? No on ju teada, et igal ettevõttel on omad sisemised mured, aga kindlasti oli üks õie niuke mure ja tähelepanu tuleb pöörata rohkem kuni siiamaani just materjali paremale kasutamisele ja materjalimahukuse vähendamisel pööbli tootmisel ja selleks meile võimalusi ja reserve olemas. Pühapäeval tähistab kogu nõukogude maa toiduainetööstuse töötajate päeva. Täna kogunesid sel puhul pidulikule koosolekule Tallinna ohvitseride majja meie vabariigi toiduainetööstuse töötajate esindajad. Päevakohase ettekandega esines Eesti NSV Toiduainetööstuse minister Ants Laos, kes rõhutas, et toitlusprogrammis sätestatud ülesanded haaravat vahetult ka toiduainetööstuse töötajaid. Nii täitis Eesti NSV liha- ja piimatööstuse ministeerium käesoleva aasta üheksa kuu normatiivse puhastoodangu plaani 102 koma neljaprotsendiliselt üle. Plaani anti 4,7 miljoni rubla eest toodangut. Eesti NSV Toiduainetööstuse ministeeriumis realiseeriti üle plaani 3,1 miljoni rubla eest toidukaupu, millega täideti ületati ministeeriumi poolt aasta alguses võetud sotsialistlik kohustus. Käesoleval aastal on tootmisse juurutatud ja elanikkonna hulgas populaarsuse võitnud rida uusi tooteid nagu kiirtehnoloogiaga valmistatud Emmentali juust, nisukliid ja taimi, õlisisaldusega dieet, leib, vähese suhkrusisaldusega, jäätisesort, Malviina ja paljud teised tooted. Seoses pidupäevaga omistati viiele toiduainetööstuse töötajale Eesti NSV teenelise tööstustöötaja aunimed, kus rohkem kui sadat töötajat autasustati aukirjade ja aumärkidega. Pidulikust. Koosolekust võtsid osa EKP keskkomitee osakonna juhataja Jaak Almere liha- ja piimatööstuse minister Albert Essenson. Partei Tallinna linnakomitee teine sekretär Nikolai kanjusse. Tänaseks jõuti maarjamaal sügiskünniga kusagil 70 protsendi piirimaile. Seda on vähe. On vähe, sellepärast et tähtajaks seati 20. oktoober. Muidugi võib ka pärast seda künda, aga see pole ikkagi enam see. Kui künnitempot vaadata, siis tundub, et mõnes majandis küntakse küll vist ainult hobustega tõsi, kunagi kõndiga ainult nii. Ja kui nüüd said õigeaegselt tehtud õige põlduri jätnud kunagi seda kevadeks 1000 hektarit mehe kohta. Alles mõni aasta tagasi oli see unistus. Ja üks, kes tänavu on sihiku 1000-le seadnud, on Endel Alvin Sammellingi nimelisest sovhoosist. Viimaste andmete järgi oli tal 200 hektari piir juba küntud. Ja vabariigis teine positsioon. Ma ei hakanud endale alpinit jutuga tülitama, siis tulnuks ju vagu pooleli jätta. Sportlaselt ei võeta ka võistluste ajal intervjuud. Eks künnilgi oled teatud mõttes oma sportlik külg kas tuleb esimeseks või teiseks või jääb kolmandaks. Aga ainult sellele mõeldes ei jõua kuhugi, poleks Endel Alvin lõpetanud tihemetsa tehnikumi. Vaevalt oskaks seda masinat nii hästi hooldada. Ja Ta reguleerida, mis reguleerida. Endel alpin ehitas oma adra niimoodi ümber, et teisedki kaemas käinud. Küllap siis mehel ka aastaid, et nii palju kogemusi natuke ikka on. Just konstitutsioonipäeva eel sai 30 täis kuid juba võib rinda panna medali eeskujuliku töö eest ja ega ka partei rajoonikomitee liikmeks igaüht valita. Mis siis saab, kui künd tehtud? Loomulikult väikene puhkus seekord üsna huvitav. Turismireis jaksu siis künnivaol ja toredat puhkust. Ja mida teha suurettevõtetes tööjõu nappuse leevendamiseks? Peale tõsisema töösse suhtumise võiks välja pakkuda ka veel variandi, mida juba mõnda aega kasutavad meie tuntumad kergetööstusettevõtted. See lastesaabas kannatas Viro märki, kommunaar Vigala kannab. Meie seda saabast siin päris valmis ei tee. Teeme ainult pealse tallad, pannakse pärnus külge. Ja palju siis neid daam on, kes siin seda tööd teevad, et siin on neid 11, siin kohapeal on 10, üks on koduse õmbleja. Kes tahab, võib kodus tööd teha, kes tahab, tuleb siia töökotta ja ja on kõik Vigala naised. Kõik on Vigala naised, on ka tulnud siia igavesse elama, osa tulid päris Haapsalu linnast siia, terve perega ja terve perega. Naised kinnitasid, et nemad on oma tööga rahul. Ütleme esimesed majandi seisukohalt. Majade seisukohalt niipalju, et ega tema suurt tulu ei too meile. Aga inimesi, kes majandis iga päev tööl ei ole, neid saab ära kasutada. Ja eriti selliseid inimesi kes oma tervisliku seisukoha pealt ei saa rasket füüsilist tööd teha. Samuti noored naisterahvad, kes ennem dekreeti määratakse kergemale tööle, kes neljale eriti sobis, see amet ja ka vanematele lugu on siin selles istet, majandit huvitavad võib-olla pisut rohkemgi nende mehed oma arusaadavalt, sest praegune põllumajandus rajaneb või põhimõtteliselt tehnikale ja nende abikaasad või tulevased abikaasad on enam-vähem meie majandis kõik mehhanisaatorid, veoautojuhid. Ja siiski on juba kasu nõrgata. Noored naised on juurde toonud meile kaks autojuhti elektrielektriku juba selle paari aasta jooksul ja loodame, et tuleb meiegi juurde. Need olid siis Vigla, rahva arvamused, hinnangud, midagi arvab üks Tallinna mees, koondise kommunaar, peadirektor. Meie oleme huvitatud sellisest koostööst ja seda võiks olla palju suuremas mahus. Ja asi on selles, et talvel meie töömahukus toodangu töömahukus kasvab. Nimelt Me valmistame talvejalatsid ja pealsete õmblemiseks on vaja rohkem töötajaid. Ja see peaks olema ka vastuvõetav. Kolhoosi rahvale oleks väga teretulnud, kui see koostöö vorm areneks edasi. Harju kolhoosi ehituskoondise saavutused on üldtuntud. See ettevõte on üks väheseid, kus ehitusest algusest lõpuni ilma teiste organisatsioonide Ta valmis tehakse. Koondis edusammudes on jõudumööda kaasa löönud leiutajad ratsionaliseerijad, mille poole praegu nuputajad pürgivad. Sellest rääkisime hiljuti erikonstrueerimisja tehnoloogiaettevõtete juhataja Endel ballaga, kes hiljuti pälvis Eesti NSV teenelise ratsionaliseerijad. Nimetused. Kõige uuemaks tooteks meie ettevõttes on bensiinikulumõõtja autodele. Seade koosneb kahest põhiplokist. Koosneb näidikute plokist, mis on monteeritud autoroolisambale ja andurist, mis auto bensiinitorustikus mida see seade võimaldab. Seade näitab autojuhile pideva näiduna bensiini erikulu 100 kilomeetri kohta. Autojuht nähes seda kulu eelkõige meie arvates, parandab oma sõidumaneeri, sest et autot bensiinikulu sõltub väga suurel määral sõidurežiimist. Nagu ma tean, on tria masinale see uus seade peale pandud mida ta on siis näidanud. Jah, ma olen katsel seal ekspluateerinud oma autol umbes pool aastat seda seadet ja ma julgeks öelda, et mu sõidumaneer on tunduvalt paranenud. Ja üldse ma loodan, sõidumaneeri parandamine ka kõigil teistel juhtidel tõstab liiklusohutust ja ma julgeks öelda, et bensiini kokkuhoidu annab see seade umbes 10 protsenti. Ja seade registreerib kõik muudatused mootori juures isegi vististi kummitühjenemise. Jah, väga oluline on see, et bensiinikulumõõtja näitu jälgides me näeme ära pisemastki ebakorrapärasest auto tehnilises seisukorras, kas ei tööta küünlad ühtlaselt, kas kumm tühjenenud või on pidur peal või midagi taolist. Konstruktori ja millal hakatised uut seadet. Asja autoriks on Meie ettevõtte projekti peakonstruktor andekas leiutaja Vello Leito. Asi on täielikult uudne kaitstav kaitstav leiutise tasemel. Väikse seeria hakkame tootma esimeses kvartalis 1983. Jaga, veavad, teaks ja plaanis on välja töötada kõik modifikatsioonid kõikidele automarkidele palju teie ettevõttesse koondises loometegevusest osa võtta möödunud aastal meie ettevõtte leiutajatele, siis on seal ka töö tulemusena säästeti 320000 rubla. Otseseid tegelejaid oli 82 inimest. Välisuudiseid Afganistani teadeteagentuur pahtarv väljendas sügavat rahutust seoses USA jätkuvate relvatarnetega Pakistanile. Kõne all on esimene partii moodsaid hävitus-pommituslennukeid F 16. Euroopa majandusühendus nõuab Lõuna-Aafrika vabariigi valitsuselt mitmele Aafrika rahvuskongressi liikmele mõistetud surmaotsus ära muuta mist. Uudisest teatas oma riigi parlamendis Hollandi peaminister Andréasson akt. Salvadori patriootlikud jõud arendavad pealetungi riigi marjunetliku režiimivägede vastu. Hoides enda käes kolme asulat, liiguvad nad Morazani departemangus San Francisco koteera linna suunas. Partisanide raadiojaama teatel on režiimiväed kaotanud üheksandal oktoobril alanud pealetungi ajal üle 150 mehe. Mitmes Liibanoni linnas, sealhulgas ka Ale jätkuvad neljandat päeva. Verised kokkupõrked, parem kristlike formeeringute ja rahvuslik patriootiliste jõudude vahel. Surma ja haavata on saanud juba kümneid rahulikke elanikke. 90 protsenti elumajadest on purustatud. Parem Kristasid toetavad nii elavjõu kui ka tehnikaga. Iisraeli päevased. Ameerika Ühendriikide riigisekretär George Schultzi ja Iisraeli välisministrid Saksa Meri kohtumisel arutati agressor edasist tegevust Liibanonis. Ja nagu ikka strateegiliste liitlaste USA ja Iisraeli esindajate kohtumisel leidis ka nüüd viimane arusaamist ja mõistmist oma suure sõbra poolt. Iisraeli võimumehed tahavad liibanoni seada endast sõltuvusse seerus Lõuna-Liibanonis, faktiliselt Lõuna-Liibanonis, faktiliselt eraldada ülejäänud riigist Tel Avivis nõustuta enne agressiooni lõpetamast, kuni liibanoni juhtkond pole nõustunud kämbdewindi sobingu põhimõttest lähtuva rahulepingu sõlmimisega. Lepingu sõlmimine toimuks printsiibil, kellel jõud, sellel õigus. Kõik, mida Iisrael ette dikteerib, tuleks Liibanonis vastu võtta. Sisuliselt tähendaks Liibanonile rahvusliku suveräänsuse likvideerimist, õigemini selle säilimist vaid formaalselt Lõuna-Liibanonis 40 50 kilomeetri ulatuses. Iisraeli põhjapiirist kavatsetakse luua mingi eritsoon kus see paiknes küll mitte Iisraeli sõjaväeüksusi, kuid faktiline võim kuuluks Liibanoni separatistlike grupeeringute eesotsas. Major Ataadiga on aga väga hästi teada, et see Iisraeli kannupoiss ja liibanoni rahva reetur saab relvi, laskemoona ja kõike muud vajalikku. Tel Avivil. Niiviisi kontrollib ja käsutab Iisraeli juhtkond oma käsilase tegevust. Aga kes tahab lõhestada Liibanoni ja luua selle riigi lõunaosas mingisugust puhvertsooni. Eilsetel läbirääkimistel Washingtonis arutati seda küsimust küllalt põhjalikult ja sõnastatud oli see, kui Iisraeli julgeoleku kindlustamine Liibanoni piiridel. Riigisekretär Sultsi välisminister Samir leppisid kokku, et strateegiliste liitlaste seisukohtade kooskõlastamiseks ja edasise tegevuse koordineerimiseks moodustatakse ühine komisjon. Pole vist raske oletada, millistele seisukohtadele selle ühise komisjoni töö käigus jõutakse. Seda võib oletada Washingtoni tegevuse järgi Iisraeli agressiooni ajal Liibanonis. Seda kinnitavad ka Washingtoni emissarid, Bibi ja tripperi niinimetatud missioonid Lähis-Idas. Seda kinnitab ka uus Iisraeli Iisraeli igati toetav USA poliitika ÜRO-s, eriti julgeolekunõukogus kinnitatud seda ka president Ronald Reagani avaldused ning see, et kõige suuremat sõjalist abi kõigi riikide seas saab ka tulevikus ikkagi Iisrael. Muide, tänaseks on ette nähtud Šamiiril kohtumine USA kaitseministri Caspar oinbergi hõiga. Kõigile peaks selge olema, et nende kahe mehe jutuajamiste peasisuks on USA sõjatehnika edasine tarnimine Iisraelile. Kohe jõuab aga Washingtoniga Liibanoni president Amin Maiel. Kuigi pole veel ametlikult teatatud, kas liibanoni, presidendi ja Iisraeli välisministri kohtumine toimub? On kommentaatorid veendunud, et Ameerika Ühendriikide poolt avaldatakse sma eelile niikuinii tõsist survet ning Washington püüab Liibanonis peale suruda niinimetatud Reigani reguleerimiskava mis põhipunktides vastab ikkagi ennekõike Iisraeli huvidele. Ja nüüd reportaaž meie maa pealinnast Moskvast, sealsest Aktuaalse kaamera korrespondendipunktist reporter Heimar Lenk. Täna nii aktuaalse kaamera vaatajaile kui meie toimetajale režissööridele reporteritele tähtsal päeval on meeldiv öelda veel meenutada veel üht tähtsat sündmust võiks öelda meie toimetuse elus. Nimelt viis aastat tagasi, oktoobrikuu kolmandal nädalal läks eetrisse 1977. aastal esimene reportaaž Moskvast. Äsja loodud just Aktuaalse kaamera korrespondendipunktist pole selle esimese reportaaži tekst alles ja sealhulgas niisuguste sõnadega rahvamajanduse saavutuste näitusel kohtusime täna palju eesti kunstnike meistrimehi. Koondise standard esindajad hakkasid siin üles seadma Eesti väljapanekut üleliidulisele näitusele mööbel 1977. Nüüd ei leia seda mööblit, mis tookord näituse välja pandi, enam kaupluseski, muud sammub kiiresti edasi. Ja muutunud on ka meie elu. Viie aasta jooksul on meie elu paljuski hoopis teiseks saanud. Nüüd elame uue põhiseaduse järgi, mis sama aasta 1977. aasta oktoobris vastu võeti. Kaunimaks on muutunud nii Tallinna kui Moskva pealinnas on nende aastatega valmis ehitatud kuus uut elamurajooni mis igaüks on umbes sama suur kui meie Mustamäe, Õismäe ja Lasnamäe ühtekokkuvõetuna. Moskva kesklinn ja vanemad rajoonid on jäänud enam-vähem samadeks kui 77. aastal. Ainult et inimesed on muutunud rohkem on noori, meie elatusja haridustase on tõusnud. Nüüd räägime rohkem toodangu hulga suurendamise asemel, kvaliteedi kasvust ja sellest, kuidas seda kvaliteeti saavutada. Siis kui Aktuaalse kaamera Moskva korrespondent punkt sisse seati, tähistasime oktoobrirevolutsiooni kuuekümnendat aastapäeva. Tänaseks on kogu meie suur liitriik sama vanaks saanud. Ja tänasel juubelisaateminutil on hea meel mõelda sellele ja öelda seda, et kõigist neist üle maalistes tähtsatest sündmustest on jõudumööda uudislugusid teieni toonud ka aktuaalne kaamera. Muide, ilm 1977. aasta oktoobris oli Moskvas sama kaunis kui selle aasta sügisel. Õitsesid Krisandhmid ja Moskva jõel tehti nädalavahetusel veel ikka laevaga lõbusõite. Praegu, kui meie saade teieni jõuab, kõlab Estonia laval taas Pisi Carmen. Teoks on saamas selle surematu ooperijärjekordne esiette. Kui vaadata seda, mis siin laval toimub, siis kuidagimoodi ei saa uskuda, et eestlane on põhjamaine loomus, siin on täitsa eht lõunamaine temperament, aga kas selle lõunamaised premendinud lavale toomine ja esiletoomine Nabucco paljude lavastajate, noh, see töö ei ole veel lõppenud, sest on üksikud stseenid nagu võib-olla see riiu koorgus naiskoor tõesti teeb suure niisuguse kire ja, ja südameverega seda ja, ja väga toredalt, aga on ka palju stseene meil veel, kus, kus ornament on veel väga kaugel sellest, mida Karmen nõuaks tegijatelt, aga noh, eks proovide etendust käigus ta peaks süvenema siiski mitmes kord see nüüd üldse Karmen lavale tuua Estonias Estonias käesolev uus lavastan, seitsmes esimene lavastus jõudis meie publikate kui seal 60 aastat tagasi, kes praegu laulavad peaosi. Peaosas meil on kolm koosseisu. Nimiosalist laulavad Urve Tauts, Leili Tammel, Marika Eensalu, Donhozeed, Hendrik Krumm, Ivo Kuusk, Kalju karask. Ja tänasel esietendusel teevad Urve Tauts, Hendrik Krumm võib-olla veel nii palju meeldetuletuseks, et 1963. aastal tulid nad esimest korda mõlemad nendes osades publiku ette justkui konservatooriumi diplomaadid ja nüüd on võimalus võrrelda, mida nad on vahepeal õppinud. Üliõpilastest on saanud rahvakunstnikud ja samal ajal muidugi, ega see ülesannet kergemaks ei teenõudmis, on teised ja kohustan teised. Ja nüüd me igareedene ilma kommentaar sõna saab. Merike Merilain. Selle nädala algul tekkis ažuuri piirkonnas uus aktiivne madalrõhkkond, mis liikus kiiresti kirde suunas ja viimased kolm päeva kujundas ilma tervel Euroopa mandril. Ka meie vabariik sattus juba üleeile madalrõhkkonna idaserva mõju alla ja nädala algul valitsenud külm, kus öised miinimumtemperatuurid ulatusid Mandri-Eestis nullist kuni miinus kuue kraadini. Asendus sooja ja vihmaga. Eile ja täna oli ööpäeva keskmine temperatuur kaheksa kuni üheksa kraadi, mis on kaks kuni kolm kraadi kõrgem paljuaastasest keskmisest. Madalrõhkkond hõlmab endiselt veel tohutu suure territooriumi, kuid tema energia on ammendatud ning õhurõhk madalrõhkkonna keskpunktidest, millest üks on Läänemere lõunaosa kohal ja teine Karjalas juba tõuseb ja niisamuti kasvab suur rõhk ka madalrõhkkonna äärealadel ja suuremad sajud on niisamuti lõppemas. Eestis kujundab homme ilma madalrõhkkonna keskpunkt, mis liigub Läänemere lõunaosa kohalt Läti kohale ning homme on meil seega oodata pilves selgimistega ilma. Kohati sajab veel vähest vihma, tuul pöördub põhja kaartesse, kuid tuul on nõrk ja õhutemperatuur langeb mõnevõrra. Öösel on sooja üks kuni kuus kraadi ning homme päeval neli kuni üheksa kraadi. Pühapäevaks on arvatavasti ilm niisamasugune, kuid järgmise nädala algul arvatavasti on oodata uut madalrõhkkonda atlandilt. Ja lõpetame ülevaatega päeva spordist. Möödunud ööl peeti Argentiinas meeste võrkpalli maailmameistrivõistlustel kaks mängu, mis mõlemad olid otsustavad esikoha suhtes. Enne sõidumeeskond sai vastaseks korraldavama Argentiina mängiti Buenos Aireses 20000 pealtvaataja ees. Esimeses geimis said olümpiavõitjad 15 punkti 39 minutiga, vastased kogusid seitse. Teise geimi võitis meie koondis 15 10 31 minutiga ja kolmanda 15 üheksa. 29 minutiga. Selge näide, et olümpiavõitjad olid argentiinlased tõest päris selgelt üle. Rosario ess mängiti teise finaalikoha pärast kohtusid Brasiilia ja Jaapan. Brasiillased võitsid kolm. Null, geimid 15, seitse, 15 13 ja 15 11. Nii on kuldmedalimängus vastamisi Nõukogude Liit ja Brasiilia, keda poolsnalis teatavasti võideti kolm. Null, küll aga jäädi brasiillaste alla kontrollmängus enne maailmameistrivõistlusi. Kolmanda koha selgitab kohtu kuni Argentiina, Jaapan. Dilburgi rahvusvahelise maleturniiri kümnendas voorus pidid kohtuma turniiri liider maailmameister Anatoli Karpov ja eksmaailmameister Vassilis. Maslow. Partiiga lükati Karpovi haigestumise tõttu edasi ja kuulub mängimisele katkestatud partiide päevale. Petersoni kohtumine Browniga jäi pooleli meie malettele paremas seisus hüümner vigistas Andersoniga Timman Naniga Torre võitisega Larseni Kuue poole punkti ja ühe katkestatud partiiga on juhtimas endiselt Anatoli Karpov. Kuus ja pool punkti on kogunud ka Timman. Laupäeval mängitakse viimane partii, kus Karpov mängib mustade malendite ka Andersoni vastu. NSV Liidu tõstjad on tänavu teinud ühtekokku juba 32 maailmarekordiparandust, viimased need said teoks Soome linnas Lahtis. 19 aastane Julise Harjevits esines seekord kehakaalus kuni 110 kilogrammi, kus ta rebis 195 kilogrammi ja sai kogusummaks 430 kilo. Veel juunioride klassi kuuluvat Leet on tänavu parandanud maailmarekordit juba üheksal korral. Kehakaalus kuni 90 kilogrammi tõukas Adams sõidulaev 228 ja pool kilogrammi. Meie tõstjatele kuulub nüüd rahvusvahelise tõstespordi Föderatsiooni poolt kinnitatavast 30-st maailmarekordist tervelt 16. Taska endise NSV Liidu karikavõistlustel tennises mängiti meeskondades kolmandale kohale vastamisi Valgevene ja eesti. Üle mitme aja tuli meie mängijatelt tore saavutus. Ain suurtel alistas Aleksander temidenko Hannes rosinski, Sergei deteerini, Aivo Ojasalu, Leonid pikuuriku ja Andres võsanud Aleksei Petrenko. Etega kaotasid lange Milk Karolin ja ka meie meespaar. Siis pidi otsustama poiste paarismäng, kus ojas salu võsanud jäid. Otsustava seti kiires lõppmängus peale tõid Eestile võidu viis kolm ja kokku siis kolmanda koha. Homme selguvad mõlemas mängu liikus nii meeskondades kui naiskondadest võitjad ja vastamisi on Ukraina ning Moskva. Kroosnes mängiti võrkpalli karikavõistluste teine voor meeskondadele. Et Tallinna Kalevi esindusmeeskonnas on, on praegu võistlusreisil Soome, siis mindi välja noortega. Mängiti kolm mängu, mis kõik kaotati Kiievi Lokumentiivile üks. Kolm, Harkovia Groznõi meeskonnale null kolm. Viimased kaks olidki sellelt turniirilt edasi pääseteks. Armee keskspordiklubi korvpallimeeskonna vastaseks Euroopa riikide meistrimeeskondade karikaturniiril sarjas on teises voorus Soome Turu meeskond. Avaringis olid soomlased kaotanud küll Praha Visukes koolile 70, seitse-kaheksakümmend kuus sai taga kodus vajalikku suureskoorilised võidu. NSV Liidu maahokinaiskond pidas Indias oma neljanda sõprusmängu jäiga selles olla kaks kolm. Sellega tänaseks lõpetame. Head õhtu jätku.