Käes on keskööprogrammi aeg ja täna kordame saadet, mis oli esmakordselt kavas käesoleva aasta juunis. Keskööprogramm. Tänase keskeprogrammi pealkiri kirev Hiinama ütleb kõik enda eest et täna Räisime teiega sõbrad kuulajad kaugele ja väga huvitavale maale millest kuulamiseks saab pakkuda küll ainult pisut. Aga selle eest on see pisut kohapeal tehtud helisalvestus, mis sisaldab endas paraja portsu taustahääli ja ümbritsevate jutt ja tuule ragi näidki aga ikkagi kõige tähtsamat hetke muljet. Ja tänast saadet on nendesamade hetke muljetega aidanud sisustada ka riigikogu liikmed Mati Meos, Mihkel Pärnoja, Rein Kask ja Tiit Made. Helioperaatoriks on Anna-Maria Currel ja saate tervikuks seadmise hool. Reetmadeganda. Muusika, mis täna kõlab, on hiina muusika. Nende värske papp, mida poest leida polnudki teab mis kerge. Sellepärast et müüjad ei saa sugugi aru muust keelest peale kohaliku. Ja kui ostja jälle just seda ei mõista, siis on ostu ja müügisooritamine üsna keeruline. Õnneks tuli appi üks tudenginoormees ja tema soovitusel, siis saigi see kassett ostetud. Mille pealt nüüd täna hakkame teile lugusid mängima. See on helilindistus avalikult kontserdilt ja kuulakem siis. Tänane jutustus Hiina maast algab pekingi südamest. Tian, Anmen Taevase Rahu väljak on see sissepääs Hiina keisrite paleesse keelatud linna ning selle ees puna lippudes tribüün keelatud linna peaväravad, kust maatsedong esimesel oktoobril 1949. aastal kuulutas välja Hiina rahvavabariigi suure tüürimehe hiigelportree, vaatab oma mausoleumi ja parlamendihoone poole vaatab kauni nimetusega Taevase Rahu väljakule, kus on paraku toimunud sündmusi, mida taevase rahuga sümboliseerida ei saa. Lähiajaloost hulleim üliõpilaste meeleavalduse sõjaväeline mahasurumine 1989. aastal. Praegusel hetkel tundub väljaku kohal hõljuvat tõepoolest taevane rahu. Koos lugematute tuulelohedega. Tuulelohelennutamine on üks hiinlaste lemmiktegevusi ja nööri otsas hulpivate pika sabaliste lohede ja kirjutel liblikad Te visiidist kullide, kes muide õhust paistavad täpselt nagu päris. Nendega mängimine ei ole poisikeste asi. Lohesid lennutavad ja samas ka müütavad täis mehed. Taevase Rahu väljakule on tulnud jalutama emad ja isad oma lapsega pere ainsa lapsega enamasti, keda siis vanemad ette ja taha ümmardavad. Eemal tuhiseb autosid päris luksuslikke lima, siine jalgrattaid, lugematul arvul ja sekka siis ka velo Riksasid kes veavad nii kaupu kui ka inimesi. Tean on men, see pole mitte ainult pekingi keskvälja, see on kogu hiina süda. See on nii poliitiline kui ka. Tuurikeskus täpne tõlge oleks siin taevase rahuväravad. Kui Hiinas olid veel keisrid, siis oli siin peavärav paraadvärav keisrilossi. Praegu on keisrite residents keelatud linn avatud muuseumina tavalistele inimestele, rääkis Schengway kena noor naine, kes töötas välisministeeriumis ja aitas tõlgina nähtut vahendada. Astume läbi peavärava. Need on olnud peasissepääsuks mingi ja Qingi dünastia aegu. Esimene originaalvärav ehitati 1400 seitsmeteistkümnendal aastal. See on maha põlenud ja taasehitatud mitmel korral. Praegune on üle 33 meetri kõrge viie sissepääsuga, 1651.-st aastast pärit ehitis ning sellest ajast kannab ka nime taevase rahu värav. Ning nagu kuulsime, on see tänaseks saanud Hiina rahvavabariigi sümboliks. Sissetuleku väravate juures, kus on suur maal vaatsed Unga kuulutab Hiina rahvavabariigi sünnihetke rahvale välja. On ka televiisor üles pannud ja see mängib. Ja siin on siis dokumentaalselt salvestused alles ajamisel. Juba peaväravate juures saab siseneja mulje vana kultuurimaa suurepärasest ehituskunstist. Punaste kivist seintega paleede templit. Sisemus on puidust kuhu see on väärtus ja luksus. Hiiglaslikud sambad, massiivsed laetalad, värvitud puit, kaunistatud kireva ornamendikaga täis sümboleid, millest tähtsaimad on ulmelised, loomad, lendmaad, draakonid ja imelised linnud, fööniksid. Draakoneid võis joonistada ja ruumide kujunduses kasutada vaid nendes ruumides, mis olid seotud keisriga. Fööniks oli aga keisrinna sümboliks. Sammaste punane värv tähendab võimu, aga ka rõõmu. Sedasama võib öelda ka kulla kohta. Jõuame bumen värava ja väljaku juurde. On keisrite aegu kõige hirmuäratavam koht olnud, siin toimusid hukkamised, peade raiumised ja väravatest läbi ning olemegi keelatud linnas kunagiste diktaatorite suletud maailmas mis oli olnud koduks mingi ja Ongi dünassijate 24-le keisrile 1420.-st aastast 1911. aastani. Rahasid keisrite sajad naised ja ümmardajad ning kodutöid toimetavad eo nuhid. Linna ehitasid 14 aastaga pidevalt tööl olnud 40000 töölist. Paleed ja templid said korduvalt tuleroaks ja taasehitati need üles. Kahtlemata on Hiina keisrite palee oma punaste müüride, kollaste kaarjate, glasuurkivikatuste, valgete marmorsildade, vaikivate kiviväljakute ja salapäraste aedadega üks huvitavamaid arhitektuuri mälestusmärke maailmas. Ja ma olengi jõudnud nüüd siis selle peasissekäigu juurde, mis vees imperaatori territooriumile. Ja kui me oleme väravast sisse tulnud, siis satume väga paljudele väikestele kumeratele sildadele selle väikese kanali, mis on tänaseks tõsi küll, ühtlaselt kinni kasvanud rohelise settekihiga, mis on nii tugev, et isegi ma vaatan sisse visatud Coca-Cola purgikesed ja plastmasspudelid ujuvad ja Huldivad vabalt sellel rohelisel katel. Ja need sillad on väikesed kaarjas, sillad, kaunite nikerdatud käsipuudega. Kaunistuseks omakorda on väikesed postikesed, kus looklevad hiinlastele nii armsad draakonid. No need sillad on ehitatud valgest marmorist täpselt samuti, nii nagu siis ka käsipuud ja kõik siinjuures olevad nikerdused ja mööda neid sildu tuli siis impera saator, keiser oma valdustesse, tema ei tulnud tavaliselt jalgsi, teda kantis nõnda seid. Keyser tuli alati oma teenrite kätest kantuna ja teenrite tavaliste inimeste jalad astusid siis mööda seda kumerad marmorsilda. Keisripalee ees on mustväljakust kõrgem väljaku osa platoo ja seda ümbritsevad suured olnud, kus siis vanadel aegadel põletati lõhnavaid rohtusid ja, ja tervendav aroom pidi siin kogu aeg levima. Suure harmoonia väravatest said läbi minna jällegi väga valitud isikud ja neid väravaid valvasid lõvid, lõvifiguurid. Lõvi oli jällegi võimu ja vapruse sümbol, keisri seal piiratud võredega uksed on avatud ja sisse vaadata, aga päris selle Peatrooni juurde minna ei saa seda nii lähedalt jälgida või päris käega katsuda ei saa. Aga me mäletame kõik seda filmi hiina viimasest Keidrist, kus väike poisikene istus seal kõrgel troonil aujärjel teenreid olid kõik madalamalt tema ees. Seda kõike on filmitud siin selles palees nii-öelda selles ehedas ajaloolises tegelikkuses. Hoone on ise Vapustav, imposantne, punased sambad, sinu kollased. Nii nagu on juba räägitud, et viimane keiser pidas kollastest keisrite värviks. Kollane sümboliseerib ka kulda ja sambad, on kõik dekoreeritud seenemustriga. Ja muidugi kogu palee, kõik seinad ja laed ja hiiglaslikud laetalad on täis tihedalt tihedalt rahvusliku ornamentika varingus domineerivad põhiliselt ikkagi punased, kaunid, kollased, mustad värvi toonidega. Talleelsel väljakul on ka veel teisigi sümboleid. Siin on hiiglaslik kilpkonn ja toonekurg. Need sümboliseerisid siis pikaealisust suurtel klaasidel, millest seal juttu anumatel, kus siis põletati lõhnavaid taimi. Need vaasid ja loomad olid kaetud kullakihiga. Aga kui siis 49.-le aastal tulid abistajad aitajad, et seda keelatud linna restaureerida, need olid siis Venemaa poolt tulnud jutumärkides abistajat, siis kraabiti see kullakiht kõikidelt nendelt anumatest. Need natukene kolisevad trepid, sellised on igale poole ehitatud, sest et need kaunistatud ja marmortrepid on sageli piiratud aiaga ja seda võib vaid silmitseda ja vaadata, sest need kaunistused on tõepoolest suurepärased ja võib-olla, et siin on kümnetest miljonitest ja rohkematestki ja paaridest nad tõesti kuluksid, aga siis need kolisevad trepid, need on lihtsalt puutrepid, mis on tavapäraselt atraktiivselt kaetud bambuseribadega. Ja nüüd on taevapuhtuse väraval, kus me praegu läbi lähema ja see viib jällegi uuele väljakule ja jällegi uuele kõrgele hoonele. Selline tunne on, et Me läbime aina uusi väravaid ja jõuame uute hoonete suurte hiiglaslike ehitiste juurde ja et see kõik oleks nagu lõputu suured hiiglaslikud urnid, mis on igal poolväljakute ääres. Neid kasutati ka kui suurte v mahutitena v hoidlatena, hooned on suures osas ehitatud puidust ja sellepärast ka neli korda on see keisrite pühamu ka põlenud. Ja sellepärast oli vaja alati suuri veeanumaid hoida veega, et võimaliku tulekolde puhul kohe-kohe saaks selle tulega kustutada. Kui vaadata katuseid, mis on ka väga kauneid siis siin on oma kindel stiil ja tavaliselt On see selline, et ülemise Katuse kaunistused dubleerivad alumise katusekaunistusi draakonid on loomulikult jälle põhilised illustused. Nendel katuseäärtel ja draakoni kujutisi on Hiinas väga mitmeid veedraakonid, teised, mis on taevadraakonid ja, ja siin ühe katuse äärel. Just need veedraakonid oma suud pärani ja tulekeeled soost ilmumas. Ja need on siis v draakonid, kes pidid kaitsma selle ehituse katust äikse eest. Katuse nurkades on aga rida väikseid loomakesi, on arvatud, et häid, kui ta lööb majja, siis ta lööb just sellistesse katuse nurkadesse ja sellepärast on pandud sinna nurkadesse siis hästi palju kaitsjaid, tule ja äikesekahjustuste vastu. Kivid, marmor ja puit jutustavad. Seisame suure sädelevalt valge plaadi juures, mis asetseb marmortreppide vahel kaunistatud üheksa trahv kani, merelainete ja mäeharjade kujutistega. See plaat on ühes tükis saadud pekingi lähistelt üle kolme meetri lai ja üle 16 meetri pikk ning kaalub üle 200 tonni. Et sellist kivimürakad keisrinna transportida, kaevati iga 50 meetri tagant kaev, kust ammutati talvel vett lasti maha valatud vesi jäätuda ja lohistati plaati mööda jääteed. Keelatud linn. See on templid, paleed ja saalid hiinlastele omaselt väga romantiliste nimetustega igavese harmoonia ja täieliku harmoonia, saal, pikendatud õnne taevalikulembuse ja suure heatahtlikkuse palee. Kunagi ei tohtinud nendest kõrgemaid maju Pekingisse ehitada. Nüüd aga paistavad keelatud linnas seistes kaugusest pilvelõhkujad ning kõrged kraanatornid näitavad, et kõrghooneid aina kerkib juurde. Kunagi valitsesid siin mehed, kes ainsana võisid kanda kollast värvi rõivaid ja kirjutada punase tindiga. Nemad tegid ajalugu koos miljonitega, kes nende jaoks ehitasid, tööd rügasid ja elu andsid, mis tegelikult suurt midagi maksnud. Hiinlane armastab teatrit ja Hiina rahvuslik teater on vaatamist. Väärsus omaette teater on siin olnud juba aastatuhandeid ning suures osas varasematel aegadel ka kirjaoskamatu lihtrahva jaoks raamatuks, ajaleheks ning muidu suureks meelelahutuseks. Teater oma sümboolikaga on arusaadav kõigile, olenemata sellest, et siin suurel maal on erinevaid keeli ja murdeid muusika harjumatule kõrvale lausa läbilõikav, markeerib tegevust laval. Jaga päris on laululine osa justkui tagaplaanil. Me käisime vaatamas Pekingi ooperit. See teater asus vanalinnas ja sinna sõites tundus küll, kas nüüd pole küll midagi sassi aetud, et kuhu pärapõrgusse me nüüd küll läheme? Tänavad olid nõnda kitsad, et auto vaevu pääses läbi avatud seintega plekist seppade ja teiste remondimeeste töökojad kahel pool mitte kõige puhtamad tänavasöögikohad, käed ja mõrkjas toidu lõhn. Ja siis sisenesime majja puidust aladega, mis kaunistatud juba tuttava värvilise ornamentikaga. Lava ees puudusid istmete read, seal olid vastupidi, toolid ja lauad justkui vanaaegses kohvikus või restoranis ja etenduse ajal pakuti pähkleid ja mandleid, rohelist teed. Ka mõnusat külma kookosmahla ümber vaatesaali jooksid rõdud. Sealt sai ka etendust jälgida ja pildistada, filmida, kui just soovi oli. Teatris proua yangwaiiii oli nõus seletusi andma. See teater on vanim pekingi ooperiteatrile üle 300 aasta vana. Teatrihoone restaureeriti kolm aastat tagasi. Vahepeal oli see tehtud hotelliks maja tervikuna ehitatud puidust, kaasa arvatud katus ja see tagab Väga hea akustika. Näitlejad ei kasuta mitte kunagi mikrofone. Teatril on kolm korrust. Nimetatud Pekingi ooper on arenenud mitmest rahvateatriharust. Ka Pekingi ooperis kasutatakse maske, see maalitakse, värvitakse näole ja igal maskil on oma kindel tähendus oma nimi ja karakter, näiteks valge ninaga pugeja, valge märk otsmikul peetis reetur, punane krim, armastus, headus, ahvikuningas. See on vana ja tuntud mask ning meenutab tõepoolest ahvi. Ja nüüd astamegi hetkeks näitlejate ruumi, kus parasjagu valmivad need unikaalsed maskid. Siin on noor naine oli ära grimeerida, kui et nägu on heledaks joonistatud. Silmaümbrused on hästi, lillakaspunased, kulmud on viidud ülesse sirgelt ja teises kohas jälle meister, kes on oma näo paksult valge värviga kokku värvinud mustriliselt on jätnud silmade ümbrusele ka näonahka välja ja see ongi siis ahvkuningamassi. Ja kohe praegu ta teeb endale punase kulmud. Nii et selle alge silmaümbruse ümber tuleb praegu siis punane rind. Kostüümid peakatted, kõik on väga värvikirevad, kulda, karda, helmeid, siidi, sametit, kõike on kuhjaga. Näitlejad on õppinud spetsiaalses õppeasutuses. Väga palju on pekingi ooperis ka tantsulist ja lausa Akropaatilist liikumist verd tarretama, panevat mõõkadega vehkimist ja nugade loopimist, piitsade plaksutamist. See on suur ja pidev treening ja igal õhtul on etendused. Nägime nelja ooperit, esimene elluäratava taimeotsinguil, teine teenijatüdruku ja perenaise salasepitsus, et, et perenaine Śaksa oma armsamaga kohtuda. Samas noore neiu ja veemüüja armulugu ning neljas ahvikuningas sõjariistu valimas. Ja nüüd oleks paras hetk kuulata, mis laval toimub. Värvikirevus, akrobaatika, Käia miimika tuleks juurde mõelda. Pean ütlema, et valisin helilindistus, eks vaiksemad ja lüürilisemad hetked. Sest muul ajal oli orkestri pool nõnda kõva, et kõrvadel teravates plekilöökidest ja lõikavatest pillihelidest lausa valus hakkas. Niisiis pekingi ooper, kus laul, deklameerimine ja akrobaatika on võrdselt au sees. Ja jätkame siis need kaasaegsemat poplauludega. Kes pole käinud Hiina müüril, pole käinud ka Hiinas, nii öeldakse. Õigupoolest oli suur Hiina müür, esimene elamus Hiinast sest see paistis juba lennukisse allsügavuses looklemas maalilised mäeahelikud ja ühtäkki valge lint looklemasele harjade. Kas tõesti Hiina müür või olla aga oli sill linnulennult 2500 kilomeetrit, tegelikkuses, kui kõik käänakud, tõusud langused arvata, siis 5000 kilomeetrit pikk müür on keskmiselt 10 meetrit kõrge pealt laia promenaadi laiune, kus sõjavägivarustusega liikuda sai. Tegelikult on see terve müüride süsteem vahitornide ja kindlustustega. Turistid tõusevad mööda mäekülge üles mööda laiamüüripealset teed järsku üles, minevatest paikades on trepid. Nad lähevad need inimesed tuult trotsides kilomeeter paar ja pöörduvad siis tagasi. Aga minna võiks oi kui kaugele. Müüristan väga palju restaureeritud, palju on ka ajahambal pureda olnud. Otsisime tuulevaiksemat kohta, harjusime sakiliste nööri servade taha ja oma muljeid suurest Hiina müürist räägivad siis riigikogu liikmed Rein Kask, Mati Meos, Mihkel Pärnoja ja Tiit Made. Nonii oleme tulnud siis Hiina müürile, neid astmeid ja samme jaksanud lugeda, aga. Süda peksab küll süda ei peksa ajust, aga võtab otse sisemale, millised on esimesed muljed, olid? Esimesed muljed on loomulikult vapustavad, sellepärast et üht-teist mõeldud sellest nöörist, aga noh, nüüd oma käe peal näha seda asja ja siin jalutada. Ei, seda lihtsalt ei kujutanud ette, et see selline asi võib olla nii, et muljed alles hakkavad hiljem seedima ja, ja siis ta saab vaadata filme vaadates tropiks uuesti meelde, aga praegu on lihtsalt lihtsalt võrratu. Milline Etegajatesse. Mul on ettekujutus tõesti täiesti väär võrreldes sellega, noh, me oleme harjunud neid müüre ju ka Eestimaal natukene teadma ja mujal nägema, siis mina ei kujutanud näiteks seda, et, et kaitsjad müüri pea, mina kuidas ütelda küll, aga, aga siin me oleme täiesti sõna otseses mõttes müüri peal. Minul on küll siuksed, segased tunded, ma ei mõtlesin, et seal müüril peaks olema ka mingi mõttega siin mäest alla mäest üles, ma ei näe sellel suurel tööl, mis siin on tehtud ilmselt kõvasti tööd tehtud, kui omal ajal tuli kõik käsitsi teha. Ma ei näe erilist mõtet. Ja ettekujutus sellest, mis otstarvet võib selline müür täita. Ma ei lange ilmselt kokku sellega, mis siin, ma arvan, et see on rohkem selline märk Mariumi piiri suurejooneline ära tähistamine ja Hiina ajalugu natuke teades, kuidas see territoorium on kokku tõmbunud ja paisunud, see müür on tavaliselt minu arust rohkem olnudki liina sees kui Hiina piiri kaitsnud. Mulle tundub, et see ehitus on läinud siiski tulevikku silmas pidades tehtud, sest majandusele tundub, ta teeb tänasel päeval kõige rohkem kasu ja kui alustati 600 aastat enne aega, siis siis tõepoolest niisugust kasutust, nagu siin täna näha on seal küll tõenäoliselt kunagi olnud. Hiina müür on üks võimalikest maailmaimedest. Ümberringi on kaljud, nende peale on väikene mets, armets müür on ehitatud sealtpoolt kõrgemas, kus vaenlast oli oodata ja seal palun laskeavad pool, kus olid omad seal madalam tunduvalt see koht, kus me oleme, see on sellest 5000 kilomeetri pikkusest Hiina müürist restaureeritud variant kubiseb turistidest, aga mis on tema mõte selle ammustel aegadel, umbes 600 aastat enne meie aja arvamist, kui Hiina müüri hakati ehitama, sel ajal oli väga palju väikeseid riigikesi ja nad olid omavahel tülis. Ja seetõttu oli tarvis kaitsta neid riike. Ilmad olid hoopis teistsugused, inimesed olid teistsugused. Müürist vasakule poole jääb sügavad kaljud paremale poole jäävad orus üleüldse siia mägedesse tulemisega oli juba raskusi, nii et küllap teatud hetkel see riigikenese hiina riigikene, kuhu see müür ehitati. See oli teatud kaitseks ja põhjapoolsete piirkondade inimesed, kes elasid. Nad tulid vabatahtlikult neid müüre ehitama, sellepärast et see oli ainukene kaitse nende suguharude vastu, kes olid tänulikud. Aga lõunapoolsed, Hiina elanikud, kes, keda kutsuti ka siia tööle, need ei olnud sellest asjast üldse vaimustatud ja arvasid, et müüri ehitamine on mõttetu. Tõsi, siia alla on müüri alla on maetud sadu ja sadu tuhandeid töölisi kes Hiina müüri ehitamisel hukkusid. Aga räägitakse, et seda müüri ei ole vallutatud eriti vaid ajahammas on teda murendanud ja murendanud. Saade on ju siit vapustav ümbritsevates mägedesse ja võib ette kujutada seda turvalisuse tunnet, mis sellel Müüripeal olijal ja kaitsjal oli, kui ta vaatas siit laske avastada, kui ta nägi seal Alt olemas. Niisugused võõrleegioni hädad võis tunda ennast päris kindlana. Siin on müüri sisse on tehtud ka niisugused väikesed avad veel, kust valati kaela, tõrva ja muud tulisti müür on tehtud pealt lai, umbes kolm-neli meetrit ja sellel on oma mõte, siin del peal veeti laskemoona. Siin peal käisid inimesed edasi-tagasi ja siis oli see ka teatud võitluse platvormiks veel, kui kellelgi õnnestus selle müüri peale Nonii ta iga natukese aja tagant on ehitatud siiani sugused tornid keset müüri, need olid omaette kaitsmise elemendid. Kui nüüd oli juhtus niimoodi, et keegi oli müüri peale roninud ja sai selle müüripealse peal nii-öelda ülemvõimu siis minnes sinna nendesse tornidesse, seal oli väga raske jällegi rünnata ja siis võis see kaalukauss kanduda jällegi kaitsjatega. Räägiti, et siin olevat üx Bastian olnud selline, et kus seal oli nii strateegiliselt hea paik välja valitud, et üks ainukene kaitsja seal tornis suutis ära tõrjuda kümnete tuhandete vallutajate tormijooksuga rünnaku. Kas võib see tõele vastata, kui siit näiteks ühest sellisest piilumise paigast välja vaadata? Tõenäoliselt on see mingil määral ikka mütoloogiliseeritud. Ma arvan, et see müür on küll piisavalt tõhus, kui siin mõne koha pealt rünnata, siis on praktiliselt võimatu teda vallutada. Kui ründaja oli nii rumal, et ta tahtis selle koha pealt just üle müüri pääseda, siis võis juhtuda vähese nurgaga või sind tagasi tõrjuda. Kas üks kümned tuhanded, see on nüüd noh, ütleme praegusel ajal võib-olla väheusutav, aga kes seda teab, aga legendiga nii väga toredad kliendid, toredad tegelikult legendide najal püsivad rahvused, nii et ma usun, et need on vajalikud niisama, kui see müüki. Aga kuna müüri pikkus siiski on 5000 kilomeetrit, siis võib arvata, et küllap seda üritati ka erinevatest paikadest rünnata ja ületada, sest et 5000 kilomeetrit mägedes. Lõikude optimeerida, et leida selle algust ja lõppu oli jälle natukene liiga pikk, ma jah. Ma arvan küll kuhugi, et eks need ründajad vaatasid eemal seisvate mägede tippudest, kus koha pealt lihtsam oleks üle pääseda. Nõnda palju siis ligi 2000 aastat ehitatud kaitsevallist suurest Hiina müürist mille kohta ajalugu väidab siiski, et sõjaga vallutatud on see ainult üks kord ja see au kuulub mongoli kuulsale valitsejale ja väepealikule Tšingis kaanile. Kuulsite keskeprogrammi, mille kirevast hiina maast seadis kokku Reet Made. Ja saate lõpuni, kuulake veel Hiina muusikat.