Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus teeb kokkuvõtte teisipäevast, 29.-st jaanuarist. Stuudios on toimetaja Mart Linnart. President Kersti Kaljulaid annab Eesti vabariigi 101. sünnipäeva eel riigi teenete märgid 112-le inimesele väga ootama, et sellist asja ei oskanud, ei osanud uneski näha. Euroopa parlament arutab, kuidas võidelda pealetungiva vene musta rahaga. Ühendkuningriigi. Peaminister Theresa May soovib Euroopa Liiduga sõlmitud lahkumislepe uuesti avada. EKRE nõudmised riigi valitsemiseks on siduvad rahvahääletused ja presidendi otsevalimine. See suurendaks presidendi sidet ühiskonnaga. Ka praegune president ei ole pidanud läbima valimiskampaaniat. Ta ei ole saadud oma vaateid rahvale tutvustada ja sellest tulenevalt tal ei ole väga tugevat moraalset autoriteeti. Paraku. Ilman homme pilves selgimistega, kohati sajab lund või lörtsi. Õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss kaks kraadi. Alustame uudisega Eesti pangast nimelt on Eesti Panga nõukogu liikmed keskpanga järgmise presidendi võimalike kandidaatidena üles seadnud Swedbank Eesti juhi Robert Kiti praeguse keskpanga asepresidendi Madis Mülleri ja rahandusministeeriumi asekantsleri Märten Rossi. Keskpanga nõukogu asub võimalikke kandidaate arutama 12. veebruaril toimuval korralisel koosolekul. Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni ametiaeg lõpeb tänavu kuuendal juunil. Seaduse kohaselt on keskpanga presidendi ametiaeg seitse aastat ja see on ühekordne. President Kersti Kaljulaid annab Eesti vabariigi 101. sünnipäeva eel riigi teenetemärgid 112-le inimesele, kelle pühendumus oma kutsetööle või kogukonnale on muutnud Eesti elu paremaks. Toomas Sildam analüüsib oma kommentaaris presidendi seekordseid valikuid. Nagu juba kombeks, tegi vabariigi president ka seekord iseseisvuspäeva eelotsuse anda teenetemärgid inimestele, kelle pühendumus oma kutsetööle või kogukonnale on muutnud kogu Eesti paremaks. Just nii, sõnastas president Kersti Kaljulaid põhjuse miks nüüd said teenetemärgid need 112. Ta andis veel ühe selgituse oma valikule sest teenetemärkide andmine on riigipea suveräänne otsus. Nimelt iseloomustab teenetemärkide saajaid lojaalsus põhimõtetele, millele toetub kaasaegne Eesti avatusele ja demokraatiale, teadmistele ja ette võtlikkusele, hoolimisele ja märkamisele. Se piiritus aitab mõista ka tänavuste teenetemärkide saajate nimekirja. Seal Te võtjaid nõrgemate abistajaid, õpetajaid, õppejõude, teadlasi, kultuuriinimesi, rahvusliku mälu ja eesti keele hoidjaid, sest on eesti keele aasta. Ning muidugi mõeldes presidendi möödunud aastale, saavad seekord teenetemärgi mitmed Ida-Virumaa ja eriti Narvaga seotud inimesi. Riigipea otsusest leiab ka kaks väärikat tänuavaldust äsja ametist lahkunud kauaaegsele riigisekretärile ja peagi oma ametit üleandvale riigikohtu esimehele. Tegevpoliitikuid selles nimekirjas traditsiooniliselt ei ole. Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimiste kampaania ajal või eel olnuks presidendil ka keeruline neist kedagi nii tähelepandavalt esile tõsta sest seda võinuks tõlgendada tema isikliku poliitilise eelistuse avaldusena. Vabariigi president, teadagi on aga erakonnamaastikul neutraalne. Teenetemärkide saajate nimekirjast on ikka kiusatus otsida säravaid tähti ja avalikkusele tuntud nimesid, kelle panust on lihtne selgitada ka ühe lausega. Sellise suhtumisega seaksime ise endale lõksu. Eesti tähenab teenetemärkidega mitte ainult neid, kes on meile teada teleekraanilt või ajalehtede esikülgedelt. Eesti tänab ka neid, kes on oma igapäevase otsekui tavalise tööga teinud ometi rohkem kui ametijuhend nõuab või andnud vabatahtlikult oma aega ja kogemusi millegi paremaks muutmist sageli pere arvelt. Tegelikult just neile toetubki Eesti ning nemad annavadki teenetemärkide saajate nimekirjale. Sära ja võlu. Eriti pärast seda, kui eelmine riigipea Toomas Hendrik Ilves kärpis iseseisvuspäeva eel antud riiklike autasude hulka mitmesajalt umbes 100-ni. Üks mõte veel, kui tohib. Tahtmata pisendada iga presidendi ja tema meeskonnarolli on iga-aastane teenetemärkide saajate nimekiri siiski ka nende esitajate nägu. Nii on meil kõigil võimalik seda kujundada, märgates enda ümber inimesi, kes meie arvates riigi teenetemärki vääriksid ja tehes julgelt asjakohase ettepaneku presidendi kantseleile. Mõned neist ettepanekutest võivad jõuda järgmisel aastal ka riigipea otsusesse, kes saavad siis Eesti kõrgeima tänu osaliseks. ERR-i ajakirjanikud kohtusid ja rääkisid täna mitme teenetemärgi kavaleriga. Valgetähe neljanda klassi teenetemärgi pälvis näiteks kultuuriajakirjanik Mart Juur. Juur ütles, et tunnustus on rõõmustav ning ajakirjaniku roll Eestis oluline. Tunne on väga rõõmus ja tegu on väga ootamatu tähelepanu avaldusega, et, et, et see on ju niimoodi, et sünnipäevas oskad oodata. Jõulised oskad ka oodata, aga kui selle niimoodi keset talvist hommikut põhimõtteliselt selline, kas, kas tähelepanu avaldus või kingitus või meeles pidada osaks saab senini ju nii tore, et ma väga tänan. Käisin natuke juurde ka, kuidas teile endale tundub, kas teie enda töö on ka ajas muutunud, teil seda tunnet ei ole, et, et kui me räägime sellest, kuidas sõnajärjest devalveerub, et ka ajakirjaniku elukutse äkki devalveerub või muutub te ajakirjaniku elukutse pärast südant, ei valuta. Ühest küljest ajakirjanik on sageli anonüümne noh, selline tootmisüksused on küll tekstide juures mingisugune nimi ja nõnda edasi, aga sageli ju lehtede või portaalide või kanalite jälgijad ei jälgi mitte üht või teist ajakirjanikku, vaid jälgivad üht või teist kanalit või üht või teist, et Horvaatia või saadet. Aga siis on kindlasti olemas ka selliseid ajakirjanikke, keda just nimelt, et jälgitakse sellepärast et nad on nemad ja ajakirjaniku ameti prestiiž iga ajakirjaniku isiklik prestiiž, see, kui palju tema nimi maksab, kui oluline on tema sõna või kui palju korda läheb inimestele see, mida ta räägib või kirjutab, see sõltub küll lisast ajakirjanikust konkreetselt iseendast, et iga ajakirjanik saab ise endale esitada oma sellise jah, tähenduse inimeste jaoks parimatel ajakirjanik ise kindlasti on. Presidendi teenetemärgi saab ka Lõuna-Eesti maakondades tegutseva kauplusautojuht ja müüja Õie Maiste kellega kohtusse Mirjam Nutov. No palun koerale on ka toitu või toda liha pakkuda. Kahe lapse ema, Põlvamaalt pärit Õie Maiste on sündinud klienditeenindaja, kes armastab oma tööd ja sõidab kaubaautoga inimesteni ka siis, kui väljas on selline ilm nagu täna. Huvitav mulle väga meeldib, see töö on just sellepärast huvitav, et need inimesed vajavad sind, nad ootavad sind ja see niivõrd tänuväärne tunne. Et sellepärast ma seda tööd teengi ja õues saab ka ise olla ja ringi sõita ja vaadata on ju. Teenetemärgi saaja Õie ütleb, et armastab oma tööd väga, ei tahakski midagi muud väga teha. Klienditeenindaja mulle mulle väga meeldib olla, jah, inimesi ta vist armastatega. Üldiselt küll jah, et on hästi. Inimesed hoiavad ja, ja inimesed on teinud, märganud õiesed, saite ja Eesti vabariigi presidendi teened märgi, teile on antud valgetähe medal selle töö eest, mida te iga päev teete? No väga ootamatu, sellist asja ei oska, me ei osanud unes ka näha. Aitäh teile kõigile. Suurtele. Valgetähe viienda klassi teenetemärgi pälvib teiste seas Raplamaa kultuuri- ja hariduselu edendaja Urve Uusberg. Temaga rääkis Olev Kenk. Raplapsühholoog ja koorijuht Urve Uusberg palju õnne presidendilt saadava riikliku tunnustuse puhul. Aitäh. Just lõppes tänahommikune Vastuvõtt Rapla maakonnapsühholoogia keskuses psühholoogiateenistuses, mille pärast inimesed kõige rohkem praegusajal teie poole pöörduvad, nii nagu igal pool kuulda. Anne. Et depressioon ja, ja mina lisan sinna, et noortel on hästi palju ärevust. Ja tänane tööpäev teie jaoks ei ole Urve sugugi veel lõppenud. Kuhu edasi edasi lastekaari laste korrinim anda ootab mind? Meil on ka ees laulupeo ettelaulmise voor. Peame laulma suhteliselt hästi, et pääseda siis suvisele laulupeole. Mida Tiiu oma tegevuses seni tehtust kõige olulisemaks peab? Kõike, mida ma teen, pean ma kõige olulisemaks. Valgetähe neljanda klassi teenetemärgiga tunnustas president Tartu uue teatriloojat muusikut ja lavastajat Ivar põllud, kellega kohtus Madis Hindre. Päevast, mil Tartu uus teater Genialistide Klubi saalis oma esimese proovi tegi, on möödas juba enam kui 10 aastat. Nüüd on Diarhil juba ammu oma maja ning Ivar Põllu on lavastaja kunstilise juhina seal tänaseni. Täna hommikul tervitasid kolleegid teda tordi ja lilledega, sest valgetähe neljanda klassi teenetemärki ei anta ju igaühele. Vahi seda ma ei teadnud. Aitäh pärast esimeste üllatus, rääkis Ivar Põllu juba teatrielust ning tõdes, et Tartu uus teater valmis kindlasti ei saa. Sestap tasub kõnelda tulevikust. Eesootaval suvel mängib teater uuesti Kremli ööbikud, aga mitte ainult. Samas me mängime siinsamas majas Emajõe ööbik, kuid see on ooper esimesest laulupeost ja siis ka septembrist tuleb viimane uue teatri poolt korraldatud draamafestival. Ivar Põllu usub, et draamafestivali korraldamine võiks uuesti Vanemuise teatrile jõuda. Tartu uuel teatril on aga oma tegemised ning ette vaadatakse juba ka 2020. aasta suvele. Seekord tuleb see Peipsi veerel, tuleb Vahur Afanasjevi Serafirma ja Bogdan kindel. See toimub siis koos kogukonnaga ja sealsamas kandis. Kunagine Endla näitleja, nüüd juba 15 aastat puuetega inimeste näitleja tuppe juhendanud Margus Oop kaup saab presidendilt Eesti Punase Risti viienda klassi teenetemärgi. Ester Vilgats jätkab. Tahame märgusaab kaubale üllatust teha ja palume ta intervjuuks stuudiosse. Oob kaup räägib oma tööst puuetega inimestega ja sellest, kuidas ta üldse nende juurde sattus puuetega inimeste juurde viis Lints. Et meil teatrilavapoisi naine oli Pärnu haigla psühhiaatriakliiniku päevakeskuses medõde ja mind kutsuti sinna jõuluvana tegema ja siis ma läksin sinna jõuluvanad ja sellest möödas 15 aastat. Ise veel töötasin teatris, töötasin teatris ja kuidagi jäitu kohe sinna. Ei, aga mis see põhjus oli, kuidas sa tähendab see seltskond, aga no mis, mis selle kõige tähtsam oli, kui nad lugesid mulle kui jõuluvanale luuletusi, et seerivad drastiline, kuidas läks natuke segamini niimoodi, aga, aga, aga see, kuidas nad ise nautisid seda, mida nad teevad ja kuidas nad teevad ja mõni mõni tegi täiesti omast peast selle luuletuse seal kohapeal valmis ja ja selliseid nii-nii huvitav ja aru kordne ja, ja siis oligi see, et pakuti, et nad, kas v2, hakake näiteringi tegema. Margus, tegelikult kutsusime me sind täna siia, et sulle õnne soovida, sest president on otsustanud anda sulle Eesti Punase Risti viienda klassi teenetemärgid. Palju õnne. Ooh. Midagi ei oska. Usk. Palju õnne kõigile teenetemärkidega pärjatud tele Meie vahetame aga teemat ja võtame ühendust Brüsseliga, kus Euroopa Parlamendi finantskuritegude komisjon arutab Venemaa kodanikega seotud rahapesujuhtumeid ja nende mõju Euroopa liidule. Just praegu on kõnepuldis Venemaalt pärit mustale rahale visalt tähelepanu juhtinud Bill Browder kes tõi oma süüdistustega avalikkuse ette ka Danske rahapesuskandaali. Parlamendis on kohal ka ERR-i korrespondent Epp ehand Terep. Mida huvitavat on arutelust seni kõrva jäänud? Tervist ja Bill Browder just praegu on parlamendikomisjoni ees rääkimas ja see, mis ta siiani on rääkinud, on on siis kõigepealt noh, tema enda lugu ja et kõik see, mida ta on viimastel aastatel teinud, ta tõi välja selle, et kuna tema on teinud peale oma advokaadi Sergei Magnitski tapmist sellest enda isikliku missiooni siis suuresti tänu tema isale tegevusele on uurimised. Ühel pool käimas ja tegelikult rahapesu järelevalve ja, ja uurimine ei peaks Euroopas nii visalt käima, vaid peaks olema ikkagi oluliselt ladusam ja tõhusam. Ja Venemaa näidet välja tuues rääkis ta sellest. Venemaa on loonud väga kavala rahapesu ja finantskuritegude süsteemi, kus siis on pangad, kes kasutavad omakorda nõrgema järel järelevalvega riik Küpros, Malta kahjuks sellesse nimekirja olid lisatud ka Läti ja Eesti. Ja et selle kõigega tegelemiseks Euroopa Liit. Peab oluliselt parandama enda siis tegevust ja ta tõi konkreetsed ettepanekud välja. Tema meelest peaks olema sellega tegelemiseks keskne organisatsioon Euroopa liidus. Nende kuritegude uurimise tähtajad peaksid olema pikemad, et kohati kuriteod aeguvad juba viie aastaga, aga see peaks olema 10 aastat vähemalt. Ja siis kolmas asi, mida ta välja tõi, et tegelikult, kui sellised kahtlused kerkivad, siis peaks olema selline tagurpidi tõendamise kohustus ehk inimesed peaksid suutma tõendada, et nende raha pärineb siis seaduslikest allikatest, mitte kuritegelikest. Sest et väga raske on tõestada näiteks Venemaalt pärit raha puhul selle kuritegeliku päritolu, kui Venemaa ise ei taha selleks ju mingit koostööd teha, et sellised ettepanekud siis ja, ja praegu on ka Euroopa Parlamendis ja Euroopa liidus laiemalt need teemad üleval, nii et vaatame, kuhu siis rahapesuvastase võitluse reeglite karmistamise ka lõpuks jõutakse. Aitäh, et teistest välisteemadest nüüd ülevaate Reene Leas. Briti peaminister Theresa May kavatseb taotleda muudatusi Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise lepingus, milles ta Euroopa Liidu liidritega kokku leppis. Mei pressiesindaja sõnul peab brittidel olema leppe, mis pälvib Parlamendi toetuse. See nõuab mõningaid muudatusi lahkumisleppes. Anonüümsust palunud Euroopa Liidu diplomaat kinnitas, et Euroopa liit ei kavatse Suurbritanniaga sõlmitud lahkumislepet uuesti avada. Me ei ava uuesti lahkumislepingut, see puudutab juba semantikat, mida taasavamine tähendab. Kui asi puudutab veel mingeid deklaratsioone, kinnitusi või avaldusi, siis seda on võime me teha. Kuid kui Mei mõtleb kogu lepingu uuesti avamist, siis kindlasti mitte, lisas diplomaat. Briti opositsiooniliider Jeremy Corbyn teatas täna, et tema partei toetaks Brexiti kolmekuulist edasilükkamist, kui valitsus ei suuda 26.-ks veebruariks lepingule parlamendi alamkoja heakskiitu saada. USA välisministeerium andis Venezuela opositsiooniliidrile Huangoi. Tuule oli võtta üle Venezuela valitsuse kontod New Yorgi föderaalreservi ja teistes Ühendriikide pankades. Välisminister Mike Pompeo sõnul aitab selline samm Venezuela legitiimse valitsusel kaitsta neid varasid, et tuua kasu Venezuela rahvale. Koidu juhib riigi opositsiooni kontrollitavad parlamenti ja nimetas end Venezuela ajutiseks presidendiks. Uute presidendivalimiste korraldamiseni. Koid Uudon presidendina tunnustanud mitukümmend riiki, nende seas USA USA, kehtestas sanktsioonid Venezuela riiklikule naftafirmale, et survestada president Nicolás Maduro võimust loobuma. Põhja-Korea ei ole ilmselt valmis loobuma kõigist tuumarelvadest isegi siis, kui president Donald Trumpi katse jõuda Pyongyangi peni kannab vilja, ütles USA riiklik luurejuhtidel kõuts. Kõutsi sõnul võib Põhja-Korea rahvusvaheliselt kogukonnalt järeleandmisi lootes olla nõus osalise tuumarelvadest vabanemise lepinguga. Ka hoiatas kõuts kongressile saadetud raportis selle eest, et äärmusrühmituse islamiriik on veel tuhandetest võitlejatest koosnev sõjaline jõud, mis võib ohustada Lähis-Ida-aga ka suuremat ala. Hoolimata tõsistest kaotustest juhtkonnas käsutab islamiriik ikka veel tuhandeid võitlejaid Iraagis ja Süürias ning tal on kaheksa aru üle kümnevõrgustikku ning tuhandeid toetajaid üle maailma. Ja tagasi Eestisse Ekre esitles täna oma seisukohti riigivalitsemise ümberkorraldamiseks. Uku Toom teeb sellest teemast ülevaate. Jaak Valge ja Leo Kunnas, kes EKRE poolt esinesid, kinnitasid, et viimastel aastakümnetel on Eesti eemaldunud põhimõttest et rahvas on kõrgema võimu kandja. Üha suurem võim Eesti kodanike üle koondub Euroopa Liidu institutsioonidele. Rahvusriikide poliitikat suunavad rahvusvahelised suurkorporatsioonid. Olukorra parandamiseks tuleb edendada ja rakendada autentset. Demokraat. Tead konkreetselt rahvahääletusi. Jaak Valge. Kui korraldada rohkem rahvahääletusi ja eriti rahvaalgatuse korras tehtavaid rahvahääletusi, et siis võimaldab see toobki sellise poliitilised konflikti suunata rahu meelsesse vorm ja annab otsustele sellise väga tugeva autoriteedi, et isegi ka nendel juhtudel, kui rahvahääletuse tulemus ei vasta, ütleme konkreetse kodanikueelistusele aktsepteerib ta seda ikkagi palju parema meelega kui vastasel korral, mil see otsus on tehtud kusagil kitsas ringis võib-olla temale teadmata motiividel. Kas rahvas aga soovib poliitikas aktiivsemalt osaleda, kas nad on sellest huvitatud? Ma olen täiesti kindel, et nad on huvitatud sellest aga nad on huvitatud nendest valiku tegemistest sel juhul, kui nad teavad, et nende otsus on siduvad. Et sel juhul, kui nad kui nende käest lihtsalt küsitakse nõu ja seda otsust ei realiseeritav, et siis nad ei pruugi tulla siis referendumile. Ja teine muutus sisse tuleb viia presidendi otsevalimine. See suurendaks presidendi sidet ühiskonnaga eelmise presidendi viimasena ideaal me nägime, et kuidas side hakkas, hakkas kuidagi kaduma mis tähendas seda, et ka selle järgi kodanikud defineerisid üleüldse poliitladviku võõrandumist ühiskonnast. Ja ka praegune president, kelle isiku kohta ei taha ma küll mitte midagi halba öelda, aga on selge, et ta ei ole pidanud läbima valimiskampaaniat. Ta ei ole saanud oma vaateid rahvale tutvustada. Ka rahvas ei ole mõjutanud tema vaateid ja sellest tulenevalt tal ei ole väga tugevat moraalset autoriteeti. Paraku. Ilmast räägib meile täna sünoptik Sirle Kangur. Hetkel Stockholmi lähistel paiknev madalrõhkkond liigub tagasi Soome poole ja täitub. Homme päeval nihkub meile lõunast tasapisi lähemale lauge kõrgrõhuhari. Nii tuleb eeloleval ööl pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab lund ja lörtsi, saartel tuleb sekka ka vihma, on jäiteoht, on suur. Puhub lõunakaare tuul kaks kuni kaheksa, rannikul puhanguti 11 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus neli kuni pluss üks kraadi. Päeval on samuti pilves selgimistega ilm, kohati sajab lund või lörtsi, oni jäidet. Puhub lõuna ja edelatuul, saartel ka läänetuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Termomeetri näidud jäävad miinus ühe ja pluss kahe kraadi vahele. Pärastlõunal õhutemperatuur langeb. Juhan Kilumets kõneleb nüüd veel spordist ja auhindadest, milleks tänasel päeval on taas eelkõige presidendi antavad teenetemärgid. 112 presidendilt teenetemärgi saaja seas on ka seitse spordiga seotud inimest. Valgetähe kolmanda klassi teenetemärgi saab epeevehkleja Irina Embrich. Teenetemärgi saavad ka autospordi toetaja Oleg Gross, avamerepurjetaja Uku Randma, purjetamise edendaja Jüri Šaraškin. Valgamaaõpetaja ja käsipallitreener on juust, invaspordiliidu peasekretär ja puuetega inimeste abistaja Signe Falkenberg ning pikaaegne ujumistreener. Hiiliul Ilo Lillo käe all on treeninud nii olümpiasportlased kui ka sajad lapsed ja noored. Tubli treener rügab tänaseni ja väsimuse märke ei näita. Hilju Lila. Üks asi on tõenäoliselt ikkagi pärilikkus, lihtsalt ma olen nagu seda spory õhku nii palju aastakümneid nüüd nagu hinganud väiksest saadik ja ja, ja teine moment on ikka armastus nende laste vastu. Alguses mõtlesin, et ennu ohete pension siis ma ikka neid ümmargusi arve hakkasin seal siis nagu mõtlema, et no 60, ma igal juhul ja 70 ja kui ma nüüd aus olen, kui mu tervis peab vastu. Ma arvan, et ma äkki venitan 80-ni ära. Eesti saalijalgpallikoondis alustab homme Bulgaarias maailmameistrivõistluste valikturniiri Eesti vastased kvalifikatsiooni. Eelringis on turniiri võõrustajate kõrval ka Hollandi ja Montenegro. Grupist pääseb järgmisesse ringi kaks paremat, räägib koondise peatreener Dmitri sky. Pärski. Paberi peal kõige tugevam tundub Holland ja vaadates nende mängija, noh küll väga värskeid mängib, täismahus ei ole meil aga. Tartu maratoni korraldajad teatasid, et suur suusapidu seitsmeteistkümnendal veebruaril kindlasti toimub. Lumeolud on kogu raja ulatuses praegu väga head ja järgmiste nädalate ilmateade on ka paljulubav. Sellega on tänane Päevakaja läbi aitäh kuulamast ja kena õhtut.