Raadio kaks. Tere eetris on portaal tehnoloogiakommentaar esitab Kristjan Port. Demokraatia ja türannia toituvad samast ainest. Selleks on informatsioon. Informatsiooni ülest kontrolli on püütud saavutada esmalt alateadlikult, hiljem sihipärasemalt antiikset. Roomas asetati väljakutel avalikkuse informeerimiseks kivisse raiutud või metalli urgitseda nappe sõnumeid. Natukene suurema efektiga olid käsikirjas valminud haruldased ning kallid pühakirjad. Mõlema probleemiks oli materjali nappus ja sellega seostuv piiratud lugemis oskus. Teisalt pakkus taoline olukord aga sõnumi vahendajale kirjaoskamatult massid ülest võimu trükimasina leiutamine langetas drastiliselt info talletamise hindaja kannustas kirjaoskuse levikut äratades ühtlasi massides demokraatlikke instinkte. Vastupidiselt Ottoseerides võime omamisele siirdusse läbipaistvuse ja maailmapildi rikastumise läbi rahvale. Mõistagi polnud võimulolijatele meele järgi ja nii saigi hoo sisse tänapäevani kestev võitlus meedia valitsemise üle. Kirjeldatud ja kaugeltki mitte ammendava lühiülevaate taustal paistab omal moel silma miljardärist finantsiste filantroop George Soros. Ungaris juudi rahva liikmena sündinud soorost iseloomustab seltskond inimesi Tseemspondi varasemate filmide kuldsest klotseris käega kassi silitama. Pahalasena räägitakse, et ta soovivat koondada maailma informatsiooni enda kätte et siis pärast selle mürgitamist asuda seda massidele doseerides maailma valitsema. Kriitikute seltskond on kirju. Sinna kuulub äärmuslasi igast ilma geomeetria, anatoomia või muul moel poliitika ja maailmavaadete maastiku kirjeldavalt teljelt. Ühise joonena paistab aga silmaäärmuslus ja viha demokraatia vastu. Psühholoog võikski diagnoosida, et tegemist on projektsiooniga käitumisnähtusega, milles indiviid püüab alateadlikult end kaitsta salatest teatud sundida olemasolu jaamistades neid siis oma vastastele. Võimalikelt Sorose pastelseid meeleolusid leid ikka IT valdkonnas. Eriti pärast seda, kui silmapaistva isiku suust kostus tehisintellektiarenduse vastaseid hoiatusi. Mõnede vaatlejate hinnangul oli 88 aastase mehe sõnum sedavõrd tugev et öeldut võrreldi põletatud maa taktikaga. See tähendab, et ta ei looda allesjäänud elu jooksul kriitikaga postitatud subjektidega enam sõbruneda. Tõele au andes ei olnud tabu selles maailma liidrite kokkusaamisel väljaöeldu teravikku Ast sugugi tehnoloogid. Selleks olid teatud poliitikud. Samas aga peaks iga piisava nutikusega tehisintellekti arendaja omama vastutust laiemas mõttes, kui seda on töösuhtega reguleeritud. Juhul, kui tööandjaks pole mõni Hiina ettevõte. George Sorose kõne kordas osaliselt möödunud aastal samas kohas peetud ettekannet, milles ta hoiatas maailma demokraatiat suurte IT-ettevõtete põhjustatud ohust nimetades neid kasiinopidajateks. Soojuspump tsiteeris eelmisel talvel meediat haaranud sotsiaalmeediasõltuvuse teemat süüdistades suurte IT-teenuste ja tehnoloogiate loojaid, et eks pluateerides inimesel oma nõrkusi. Nad ei hooli inimesest, vaid ainult tema rahast. Hoolimata viitest eelmisele talvele pole see probleem nüüd ajaloo prügikastis. Olgu seoseks tänavuse sõnavõtuga aasta tagune juhtum, milles ühe online mängukeskkonna äristrateegia dokumendi leke paljastas kava, kuidas tehisintellekti abil kasutaja käitumismuudatusi analüüsides otsitakse temas haavatavuse hetki siis talle pakkuda mitmesugust ostlemise infot. Seekord keskendus Sorose tähelepanu just tehisintellektile ja selle piiritule ning kriitikavabale rakendamisele Hiinas. Andres vähemalt viimase osas oma panuse süüdistas avatud ühiskonna eeskostja otseselt sealset riigijuhti Shin pingi soovist hoida riik ühe partei võimu käes. Ta hoiatas avatud ühiskondi ähvardavas surmaohust kui andade loogilise kontrollimasinad Meie tehisintellekti instrumendid repressiivsete ühiskondade kätte. Konkreetse näitena kirjeldas ta Hiinas arendatavad kõiki kodanikke hõlmavad sotsiaalse krediidiandmebaasi mille kasutuselevõtmine alutaks indiviidid jätkuvale ühe partei truudust analüüsivale kontrollile ja vajadusel siis ümberkasvatamisele. Taoline tehnoloogia ilmineeriks viimasedki vaba ühiskonna eksisteerimise alused. Hiinas arendatavad süsteemi veel tervikuna ei eksisteeri. Aga selle tehnilise võimaluse loomise võtmed on suurte IT-ettevõtete käes, märkis Soros. Poliitiliselt erakordselt terav ettekanne viitas teistelegi ebademokraatlike riikide Iidee mahinatsioonidele sealhulgas vihjates ka manipulatsiooni teleUSA presidendivalimistel. Kuid näidete raskus lasus Hiinal. Ettekande lõpp oli rahumeelse majandusfoorumi kohta tavatu poliitilise sõnumiga kuna väljendas lootust ajast, kui võimul pole trumpi ega siid, sest alles siis tärkaks võimalus suurte kübervõimekusega riikide koostööks Kontputsuslikult humaansuse ja ratsionaalse valitsemismudeli traditsioonis. Sorose ettekannet võibki käsitleda ennast tõestavatestina mille teatud otsingumootorites mitte leitavus ongi sõnumi sõnumiks.