Tere eetris portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Oletame, et pead olema ettevõtte juht. Konkurents on halastamatu, tulemuslikkust peab paranema. Selleks on kaks peamist teed. Vähendada kulutusi ja suurendada tootlikkust vaid ka mõtelda võtmes töötada Tarv korrutatuna nende tootlikkusena. Ettevõtte juht kuuleb, et peamine konkurent võttis kasutusele uue tehisintellektipõhise tootmisprotsessi. Ja hoidis kokku umbes 10 protsenti tööjõule tehtavaid kulutusi. Teiste sõnadega, ta koondas töötajaid. Mida teha? Kas jääd oma seniste protsesside juurde? Tõenäoliselt hangib temagi oma ettevõttesse analoogse tehnoloogia kuid selle asemel, et piirduda kümneprotsendilise kokkuhoiuga automatiseerita 20 protsenti. Vallandatud Ta ütleb, et vanaviisi jätkates oleks nad nagunii pankroti tõttu töötuks jäänud. Nüüd õnnestus vähemalt säilitada töökoht ülejäänutele. Võime juba ette öelda, mida teeb. Konkurent. Tainstalleerib järgmise nutika masina. Ja vahepealset edasi-tagasi koondamisprotsessi ümber jutustamata jõuavad mõlemad konkurendid olukorda millest senised ja alles jäänud töötajad asuvad protesteerima. Nüüd ohustab mõlemat ettevõtet lisaks konkurentsile töötajate vastutegevus. Lõpuks jõutakse kokkuleppele, milles edasine tehisintellektipõhine tootmise uuendamine külmutatakse ja nad töötajatele garanteeritakse töö ning sissetulek. Kaupade hinnalangus pidurdub, poliitikud vaatavad mööda võimalikust kartellileppest sest ka nemad ei soovita tema asjadega tegeleda. Nagu alguses öeldud, oletame, et pead olema ettevõtte juht aga mitte nende ettevõtete oma, millest äsja jutt käis. Sina oled värske startup, firma ninamees ning oled jälginud seni turgu valitsenud raskeid valikuid. Erinevalt neist ei ole sul veel ühtegi töötajat. Sa oled otsuses kast. Turule odavama hinna ja hea kvaliteediga toodanguga kasutades ainult masinast töölisi. Sind ei piira ükski teadaolev moraalne valik peale selle, et luua majandusele uut väärtust ja tarnida tarbijatele tooteid veelgi odavama hinna eest. Avalikult võib ju rääkida sotsiaalsest vastutusest ja moraalsetes kohustustest. Aga äri rajaneb Exceli tabelis reastatud numbritele. Ettevõtja eravestlus tõenäoliselt erineb seega avalikkusele räägitavast. Õigemini Nad räägivadki omavahel, et miks peaks koondama ainult 10 protsenti töötajatest, kui tehnoloogia võimaldaks töö arengut? Ta 90-lt protsendilt. Kelleni Prous New York Timesist väidab, et just sellise sisuga olid Davosi majandus. Foorumist osavõtnud ettevõtjate ja neid nõustavate konsultantide omavahelised vestlused. Seda hoolimata taustal toimusid nende endi osavõtul konverentsi paneelid, tehisintellekti eetilisest ning inimesega arvestavast rakendamisest ja töötajatele, sotsiaalsete turvavõrkude loomisest. Nende peades. Domineerivad küsimused, kuidas püsida konkurentidest ees. Paralleelselt jooksevad IT-firmad aga omavahel võidu üha tõhusaimate masinõppe ja tehisintellekti rakenduste loomise nimel. Tehisintellekti turu mahuks hinnatakse aasta pärast 180 miljardit USA dollarit. Selle koogi jagamise nimel saavad IT-ettevõtete töötajaid juurde palgata. Aga nende töö sisuks on, et tulevikus inimestest tööjõude asendada kulutõhusa mõtteseadmetega. IT-firmad külvavad kasvavate lubadustega. Kirjeldatud ettevõtte juhtide peades segadust ja otsustes ruutakust. Sellises olukorras rakendub tähelepanu rohkem tootmisprotsessi tõhususele. Keeruliste ja suures pildis firma uste taha jäävate sotsiaalsete väljakutsete lahendamise asemel konstrueeritakse leidlikke lauseid. Selliseid, milles lubatakse töötajaid vabastada. Siinsetest ning ohtlikest ülesannetest käivitada digitaalse töökorralduse siirdeprotsessid ja nii edasi. Neljanda tööstusrevolutsiooni muutuste konkretiseerudes on üha keerulisem seletada, kuidas säilitada tööhõivetootmisest vabanenud inimestele. Otseselt pole ka kedagi süüdistada, sest ettevõtjad ja tehnoloogiate arendajad teevad justkui õiget asja. Samas pole kahtlustki, et varsti hakkavad lendama süüdistused õige otsuse maha magamise ja muu taolise teemal. Hetkel tõsist suhtumist vajavatest otsustest tasub oma aruteludesse kaasata vähemalt kolm teemat. Üks on siis tööst vabaks jäävate inimeste ümberõppe ettevalmistamine. Maailma majandusfoorumi värskes analüüsis hinnatakse, et järgmise 10 aasta jooksul töötuks jääjatest suudetakse vaid iga neljandat kasumlikult ümber suunata mõnele uuele ametile. Teine teema käsitleb uues masina tööjõu poolt domineeriva majanduses loodavat. Hüvede õiglast ümberjagamist. Kolmas oleks aga töö enda väärtus sest kui töö eesmärgiks on pelk raha, siis vahetatakse inimene kiiresti masin aasta välja. Võimalik, et talle antakse lihtsalt raha. Näiteks. Kodanikupalgana aga järsku on tööl inimeseks olemises veel midagi, mida peaks säilitama eneseteostus, sotsiaalsed suhted, elu eesmärk või muu taoline. Piisavalt teemasid ju tulevaste valimiste ootuses.