Taas võtab Eesti pealinn Tallinn vastu laulu ja tantsupeolisi. Tantsijad on juba andnud mitu kontserti, aga täna on reedene päev ja lastekoorid on praegu siin laululava all proove tegemas. Õpetaja Kaarel Tetsmann. Kui mitu aastakümmet on olnud nii, et kogu aeg oma lastega siin laulukaare all laulmas, kui on taas laulupidu? Kui ma nüüd mõtlen tagasi selle aja peale Millal hakkasime laulupeol käima siis nagu juba tundub, et kaob ära aegade hämarusse. Ja nagu ei ole enam meeles, kes sai tuldud või millal sai tuldud esimest korda õpilastega koos laulupeole? Mul nagu tuleb meelde, et see vist oli 1962. aastal, kui esimest korda korraldati koolinoorte laulupidu. Sest sellest ajajärgu sellest ajast võib-olla pidevalt olen osavõtud mingite kollektiividega laulupidu. Ja 1962. aastal olite te Meremäe keskkooli õpetaja ja olin küll Meremäe keskkool on üks väikekoole Eesti kagunurgas ja ma võin öelda kohe ka kuulajatele, et MINA OLEN TEIE õpilane olnud. 62. aastal tulin ma just Meremäe keskkooli viiendasse klassi ja laulupeole ma siis veel ei saanud. Aga kui edaspidi laulupeod toimusid, siis ikka meiega saime, sest teie olite niisugune õpetaja, kes kohe pani meid laulma niisuguse hirmuga, aga eeskujuga. Ma mäletan, et kui te tulite tundi, siis teisele niisugune hoog, et me kohe laulsime. Natuke imelik kuulata niisugust tüüpi. Ausalt on küll, sellepärast ma ei ole sellega. Nojah, asi ongi nii, et kui oled ise õpilane ega siis ei oska selle õpetaja nii näha, nagu nüüd hiljem aastakümneid on läinud ja nüüd ma olen tänulik, et niisugune lauluõpetaja Meil oli ja ma arvan, kõik õpilased. Aga võtame seda aega meelde, aeg oli, siis oli nii hoopis teistsugune, aga lapsed olid üsna laulu valjad. Või. Tol ajal mina kukkusin ka sinna kaugele nagu äärealale, täitsa huvitavalt. Ma tahtsin sinna minna, sest tahtsime saada uusi muljeid ja tundma õppida ka Kagu-Eesti kanti. Jamal kodunesin seal üsna ruttu ja ma armusin sellesse paigasse. Ma armusin sellesse paigas nii tugevasti, et kui pidin lahkuma, siis ka oma üle meremäe. Sõitsime tagasi, vaatasin, siis ei suutnud seda valitseda. Ja siis ja pisarad jooksid mõlemis silmist. Ja ühtegi sõna ei suutnud öelda, mida ta lihtsalt vaikisin ja olin iseeneses. See oli muidugi raske aeg. Tol ajal olid majanduslikud, olud olid väga viletsad. Aga kõigest sajule lastega sain omast arust üsna ruttu fanta. Isegi hakkasin kiiresti seto keelest aru saama. Kuulge, suhtlesime, püüdsime suhelda eesti keeles. Mis puutub nüüd sellesse laulmise küljes, siis ma olin väga niisugune romantiline inimene ja tahtsin väga lastega laulda, ju siis lapsed seda tunnet tahtsid kõik ja ma mäletan veel kedagi. Igal hetkel oli veel akordion kaasa ja tee mängisite nii meeledaateks kui, kui igasugustel, ütleme niinimetatud külapidudel, ka teie olite alates esimene me kõikvõimalikel pidudel ja ümbruskonna rahvas muidugi kiiresti vetikaid omaks mäletad. Olin seda tööle siis minust sai ka rahvamaja juhataja H ja ma töötasin kaks aastat või kolm aasa, töötasin rahnu juhatajana ka, sest koolis ei olnud nii palju koormust, et ära elada. Ja siis ma tegin seal, mis ma suutsin, ega ma ainult ei teinud siis Meremäel ma käisin ringiga ümberkaudsetes tiivsustes keskustes nagu poiss tal siis Tobravas siis käisin, siis käisin kaladževas, käisin ja seal igal pool. Kui oli, siis toimusid väikestes külarahvamajades ka ikkagi peo näikaks, paar pidu, aastaseni kindlasti. Ja oli küll rohkem oli. Ja ikka siis lauldi, eraldi, olid solistid ja lauldi, koorid ja ansamblid olid. Mõnes kohas Tobravas ja siis puhtalt püüdsime teha, koori õieti välja midagi ei tulnud, aga no laulda. Ahaa-efekte nii delikaatselt praegu. Et kas oli nii, et Talgaarichale laulsid ikka niisugused ütleme, noored inimesed, vaid naised või mehed ka, kellel väga sedaviisipidamist ei all, juhtus kõike, aga inimesed tahtsid tulla ja laulda ja, ja olla nagu koos. Jah, tundus küll. Aga tuleme, me läheme natukeseks tagasi, teie lapsepõlve puslesid, pärit olete, mis teie sünnikodu on? Mina olen pärit üsna Suure-Jaani lähedalt, see oli üks väike talu jaanisoo talu, kus minu vanemad olid rentnikud. Kahe aastasena kolisime sealt ära Viljandimaal Kõpu tippu. Ja sealt siis möödus minu lapsepõlvemetsade keskelt soode rabade keskel. Aga kas siis vanemad olid hästi laululembelised või muusikal, endal lihtsalt? Emal oli väga hea lauluhääl. Ja ema laulis väga sageli kodus. Ema ketras kodus ja tema laulis. Isa oskas mängida, lõõtspilli isa mängis lõõtspill. Ma mõtlen praegu tagasi veel selle aja peale. No mul oli hirmus suur huvi oli küll tega pillide vastu, meil koolis väikeses maakoolis oli olemas harmoonium ja selle harmoonia pärast ma kogu aeg kooli juhatada kisklesi või kes rohkem mängida? Ei, nimelt selle lugu oli hoopis selles, et tema ei tahtnud, et lapsed puutuvad pilli, tal oli pill ikka lukus ja siis ta ükskord kas selle pilli võtme ära. Ja mina leidsin selle pilli võtma üles. Ja nagu ikka selle eesmärgiga, et ma saaksin salaja mängida, seda võtit õpetajale tagasi ei andnud, jätsin ta endaga. Ja siis ma salaja käisid mängimas seda pilli seal. Kas ükskord tuli pahandus, sellest? Otsest pahandust ei tulnud. Mul on meeles, et see oli 1940 neljandal aastal, kevadel, siis kui lõppes sõda. Siis ütles kooli juhataja ja et noh, mine nüüd armu taha ja mängi siis ta lubas mul mängida. Aga edasi tulid siis missugused õppimise aastal, kus me õpime naasta, oli lihtsalt käisin läbisele tipu koolised, läksin puukoolis, käisin ühe aasta seal, siis nägin esimest korda klaverit. Koolis lõpetasin sellel, siis läksin Viljandi Pedagoogilise kooli õpetajaks õppima algklasside õpetajaks õppima. Seal koolis siis sain natukene õppida klaverit. Ja nagu klaveriõpetust sellega lõppes, siis kui ma tulin Meremaale tööle. Ma tulingi Meremäele tööle, need noor ja tuligi sinna kaugesse kagunurka setode keskel. Ja kui nüüd veel meelde tuletada, mis siis oli sellele noorele mehele toeks, meremaa kandis, elaks. Ei oska öelda, mis toeks oli võib-olla iseenese noorus, niisugune hull põlgus ja ja lõputu energia ja energiat oli küll. Mäletate neidel pidusid, May tulepidusid ja, ja muid pidusid seal Meremäe gaasikus, saanid, kärneri gaasikut ka seal ei ole ja Kärne röögasitud. Aga praegu on hääl kuidagi tantsu pealitega vesteldes enam ei julgenud kaasa laulda, aga seda laulu mäletate ja seda laulu, selle laulame, tegime koosiku arvuga ja tema oli ka meie kooli õpetajad ja õpetaja ja, ja siis kerkisid Olga poolt olid sõnad. Kõik õpetajad. Ma mäletan seda, et Meremäe koolis olid, mulle tundus õpilase, need õpetajad said omavahel hästi läbi. Kas oli nii? Oli küll, meil oli väga niisugune tore. Ja küllaltki võimekas kollektiiv oli koolis. Et nad olid karmid, aga õpetasid, hästi. Mäletan mina õpilasena. Ja siis meil on üsna palju pidusid ja. Kas oli niimoodi õpetajad? Kõik võtsid nagu sellest osa, kuigi teie, Kaarel, olite alati see, milline juhatab mitte koore ja ansambleid ja, ja panite soliste laulma, kõik õpetajad tulid ka. Tulid küll näiteks tantsunumbreid ja võimalust numbrid ja need ju tegid ju kõik klassijuhatajad kehas, kas õpetajad ja kõik teised, kellele, kes vähegi tundsid, nad midagi suudavad teha? Võtsid aktiivselt osa mustalt pidude ettevalmistamisest ja mul on jäänud kõige rohkem meelde ikka, ma ei tea, kas sul on, jäävad meelde just meie need tolleaegsed nääripeod ja neljad, ilusad peod olid ja ma mäletan seda, et nii kihutanud üsna kehvas kooli võimlas pandi pidude ajal punane vaip põrandale. Ma mäletan seda mööda, seda toodi kooli lipp sisse. Ja see on jätnud mulle kanisuse kustumatu mälestuse, sain. Kõik oli nii ilus ja üldse mulle tundus, et õpetajad tahtsid nagu meid kasvatada. Nagu et me oskaksime mõista seda kaunidus ja elu ja hinge. Olini õpetaja poolt vaadates oli see teie ees. Loomulikult olid see-eest. Sest kus seda ilu siis seal sellel lihtne külalaps. Lihtsalt tila laps, eks ole, ja tore oli, kus mujal ikka näeb, näeb seda just ja koolis. Õpetajana ja need, kes on igas mõttes tegelikult tarkust jagasid ja mitte ainult õpilastele. Noortele lastevanematele. Oli nii oligi. Saite te aru ka, et seda kõike võeti vastu? Võeti võeti küll vastu, aga mis muidugi sellest aru saite? Mina sain aru sellest, et kuidas nemad suhtlesid õpetajatele kui lugupidavalt näevad õpetajatele suhteliselt ja kuidas nemad ise nagu muutusid kuidagi näost oli näha, muutsid, muutusid kaunimaks kogu oma olemusega. Ahaa, ma mõtlesin just, et hakkasid natuke nagu muutusid Aupaklikuks natuke Karkiks vineervili, mitte kaunimaks ja vot seda ma polegi enne kuulnud. Niisugune võis olla arusaam, mis siis endale nagu veel seda buduaaris VF energia ei lõppenud. Ei ole selle peale mõelnud. Pole veel aega olnud, mõelda? Ei tea ja ei ole veel veel seda ei ole veel nii pikka tagasivaadet elavad oma elu üle ja selle tõttu nagu aga ikkagi, kui tulidel laulupeod, olite laulupeo aasta, eks ole, siis oli nagu seda harjutamist rohkem ja, ja oli nagu rohkem vaja oma energiat ka panna mängu, et lapsed jõuaksid ütleme, kooriga sellesse rühma, keda lubati laulupeole. Ma tunnen, et sellepärast mõtlesime, et koore üldse tekkinud ja aula õpetaja Siret miljoneid välja pühasse kohta, nagu see on meie lauluväljak, Tallinnas. Saaksime osa võtta pidutsema seal minu missioon minu arust. Ja igal aastal või iga kord, kui olid laulupeod, alati koorid, said tulla selle õigusega. Üldiselt küll mul on meeles üks ebaõnnestumine, see oli kui lastekoor ei saanud ühele laulupeole, aga muidu on küll ja kõik, keda pole tahtnud viia, olen saanud ka viia. Aga kui mõelda selle repertuaari peale, mis seal omal ajal oli igasuguseid laulda, tollel lauldi lapsed lastekooridega laulsime ju ka ülistust parteile ja kommunismile ja ealeeniline ja aga mis te sellest arvate, kas on nii karged, laulan laule mina mõtlen selle asja peale nii, tol ajal oli sest tõesti lihtsalt ei saanud. Ja ega igal laulul on oma teata muuskonnal väärtus ka siiski olemas ja väga sageli just need parteiannetest ideelised laulude toit tegelikult üsna ilusa muusikaga praegu viimasel ajal juba aastaid ei ole üldse Alglass õpetad laulmist enam siis selle tõttu ei tule neile, kellel nagu juba ununema kindlasti. Jah, aga nende laulude kõrval ju alati lauldi neid ilusaid südamlikke neid oma eesti laule, neid, neid noh, nii mudilaskoorid kui kui lastekoorid ja nii edasi, see, mis neisse seda Eestimaad kuidagi siis nagu jättis läbi lauluinimene talletab midagi niisugust, mida võib-olla ei oska igavad äragi seletada. Üks võib-olla sageli oligi niiviisi, et. Et selleks õpitega erava need laulud võib-olla, mis ei, ei meeldinud sisult selleks et need ilusada, võralda minu südames olnud kogu aeg. 1969. aasta juubelilaulupidu laulupidu. See oli see laulupidu, kui mina viimane kord teiega koos laulupeol käisin õpilasena ülev meeleolu on ka meeles ja täiesti ka ei oska enam ühtegi laulu. Aga mis te arvate, miks see, see laulupidu siis hinge? See laulupidu jäi hinge ilmselt sellepärast, et seal saime laulda väga palju nisust sisuga laule, mis rääkisid isamaast. Et see oli, kuna oli juubelilaulupidu 100. siis anti nagu rohkem võimalust just. Aga kui tulla nüüd oma õpilastega siia laulukaare alla, kass tunneb süda ka seda, et kui nad laulavad väga hästi ja noh, siin on neid koos nii sadu sadu, sadu tuhandeid. Et see niisugune in ja kuidagi see, see lauluhind, mida lapsed tahavad anda, et see jõuab kuulajani, kas sellega tunneb? Miks mitte, tunneb küll. Mina, miks ma siin praegu istun proovidel? Mõistan just proovida, sellepärast et et seda niisugust hinge ja laululindu, see fluidum, mis sellest meist siit tuleb, et see korduvalt siseneks minusse. Ja minu jaoks on see ääretult suurt tasu nähtud vaeva eest. See ongi see, mis aitab kogu aeg elus edasi, jah, just. Niisiis, kui te olite merena koolist lahkunud, jõudsite te Jõgevale ja seal läks ju töö edasi ka lauluõpetaja töö edasi. Kas oli suur vahe päikese, Meremäe, kooli ja siis Jõgeva linna koolilaste vahel? Vahe oli suur. Meremäe koolilapsed olid Toredad. Plasti kohusetundlikud. Mul ei olnud mingit probleemi, korja ajutiste korraldamised korraldamisel. Jõgeval ma sattusin nagu hoopis teise keskkonda. Kool oli suur. Kontakti leidmine selle õpilastega muutus tunduvalt raskemaks. Sest ütleme seal 200 õpilast Meremäel ja 1000 õpilast Jõgeval, sa mõistad seda ise teoks juba lastetundmaõppimine ja millist ränka vaeva nõuab ja ongi väga sageli niiviisi tegema kõike, laps ei tunnelites koolist lahkunud, pime pidi, ei tunnegi näo järgi tunnen ära, aga latt imega ei oska seostada. Ja sealku kollektiivid ma siis juhatasin segakoorilastekoori ja poistekoori. Et kõik kollektiivid olid ju väga suured, linnalastel on väga palju igast muid huvitavaid tegemisi. Ja selle tõttu oli väga sageli raskusi just laste kokkusaamise proovi jaoks, mida aastad edasi seda olukord paranes. Ja ei lähevad praegu viimased aastad ei ole enam sellist kooriproovi, kus kohale nad 10 last või 20 last või mitte ühtegi. Nüüd ikka angoora ikka enam-vähem. Proovidel kohal. Ja ma arvan, et see nõudlikkus tea, kas nõudlikus järjekindlus ja Siuke sõbraliku, sest ma tunnen, et midagi sõbralikumat sa lastega läbi saad, siis lapsed mõistavad sind paremini. Ja nemad ja minu mure saab ka nende mureks. Näiteks kui meil on mingi ülevaatused või kontserdid, siis. Ma kohe tunnetan, kuidas tahavad ennast. Ja ega nad ei palk küll ei tõmba. Ta ei jäta. Vaat seda ma tunnetan küll, sellist ongi õpetaja suurem rõõm ja see annab kogu aeg jõudu jälle uuteks suurteks proovidekstia ja kooride moodustamiseks. Jaa, jaa. Juhatan nelja koori, ma olen teise kesku, lõpeta Jõgeval, seal on kolm kooripoistekoor lastekoor ja seda toorkõik, nad said laulupeole ja said tänavu ka esimese kategooria. Siis lisaks koolikooridele on veel jõgela meeskolmeis, kellega mul ka väga meeldib, kui mitu aastat tegutseda. Mehis töötab alates 1996.-st aastast ja alates sellest ajast olema kogu aeg koori peadirigent, olla. Käe teiste laste ees ei olla mehiste meeste. Vahepeal tundub niiviisi, et ei ole mingit vahet aga mõnikord tundub, et ikka on vahe, et vahel on mehedki nagu lapsed ja just täpselt. Aga mis siis on, mis ühendab, ilmselt ikka teeb esineda või midagi kokku võtta, kiidavad ühtemoodi kokku võtma nii mehed kui lapsed ja võtavad ka kokku. Et ei ole, nüüd jäi, mul on üldiselt vedanud, kogu aeg on vedanud. Direktsiooniga just nemad, ma pean ütlema küll, et suhtuvad üsna mõistvalt, viska õpetad töösse koolis ja kui ikka vaja, siis annavad rohelise teiega ja seda on vaja ja seda õpetajale vaja, et muidu ei saa. Ja see roheline tee tähendab seda, et enne ülevaatusi ja enne esinemisi ma saan ikka lastega tegeleda nii palju, kui ma vajan. Ükskõik millal, kasvõi tundide ajal neid lubatakse lihv anda viimast lihvi, kui vahel on ikka nagu neid häid ja halbu päevi ka inimese elus nagu ikka, aga mis siis elus veel oluliseks toeks on, muidugi kõige paremaks toeks seal oksad annab minu abikaasa viiludeks kivideta rivi personal all olnud ka minu õpetaja tavalisele eesti keelt ja kirjandust ja ma lähen, ütleme täiesti, et ta oli niisugune õpetaja, kes oskas kanna isegi seda ma ütleks väga rasket ja keerulist eesti keelt kramat, et noh võib-olla et ei saa öelda nüüd, et päris armastama, aga, aga lugu pidama küll sellest grammatikast ja ja väga polegi häda olnud elus selle grammatikaga aga rest oskasiivi anda eriliselt. Ja see on ka asi, mida ei oska iga kord elus ära seletada, aga ma tean, et õpetaja mind sellele teeotsale seadnud. Ja see vist on ka, õpetas esimene elu üles ja küll kindlasti sellepärast, et nii nagu mina tean, siis kivi õpetab kirjandust lähtudes teosest. Tema ei aja taga seda kuiva. Seda kirjanduse ajalugu nii lähtub just teosest ja teose kaudu läheb autorine välja, on nii jääletad, et alati tuli lugeda läbi ja sealt edasi midagi kuiv arutelu ei toimunud. No eks ma sellepärast ilmselt ka läksime eesti keelt õppima, ülikooli, ma mõtlen, et see on võib-olla jälle Iivi. Selge on ju see, et lauluõpetaja tööpäevad on pikad. Kui veel on vaja minna õhtul proovi tegema meestega, et siis on neid õhtul üsna kinni, et siis on väga oluline, kui on kodune kaotus on küll mõistmine, just mõistmine, rõhutan veel kolmas Kotka. On läinud teil ka muusikateele? Ja meil on läinud hästi. Minu mõistmise järgi näevad, on praegu väga tugevad pillimehed. Indrek ja Kaarel Tetsmann on kindlasti muusika inimestele tuttavad nimed ja, ja mitte ainult nimel väga tõsiselt suhtuvad oma töösse elluks ja üldse ellu. Aga ta on juba mõlemad abielus, mõlemad lapsed. Ja te ütlete Kaarel, et see on üks väga tähtis omadus inimesele, ta suhtub tõsiselt töösse ja ellu. Tähtis omadus. Tuleme tagasi laulupidude juurde, iga laulupidu, kui ta möödas on või kui ta, kui ta ütleme kõigepealt, kui ta tulemas on, et siis on see üks siin ja siis on vaja palju energiat ja jõudu ja ja kui need lapsed tulevad, seisavad siin laulukaare all, siis on dirigendi õpetaja nendega koos kogu aeg Gaza hing on kogu aeg nendega koos. Ja ma istun praegu siin küll pingi peal laulukaare ees, aga mõtted on ikka seal, kuidas nad laulavad ja teevad proovi. Lastekoorid on oma esimesel proovil ja meil pole tegelikult kuulanud neid, aga kuidas teile tundub, kuidas see proosa praegu läheb? Minu arust see proov läheb üsna ladusasti. Ütlen sellepärast mina arvasin, et lastekoor peab nägema palju rangemat vaeva sest tänavune lastekooride kava on pagan ütlema, väga rask ja rasked laulud. Laulupidusid on olnud meil ju väga palju ja need on ikkagi läbi kandmata seda tunnet, et meie, eestlased, oleme olemas ja me saame tulla oma laulupeole, laulda neid oma igivanu, armsaid ja ainult meile. Armsaid laule on nüüd niisugune kätte jõudnud, oleme vabas Eestis. Mis te arvate, kas see on nüüd natuke seda laulupeo hingustri hõngu muutnud? Mis te arvate, õpetaja Kaarel Tetsmann? Loomulik, et on muutnud. Aga kui ma tunnen, et on juba seda, et hirmu suta, harjud sellega ära. Ja nagu see möödanik, on kõik nagu meelest ära läinud ja praegu on täiesti selline tunne, nagu oleks alati nii olnud ja nagu sa nii peakski olema. Olla, et kui tuleb pühapäeval kontsert, laulupeo kontsert siia, kui ma seal olen võib-olla täie niisuguse vastuse sellel sinu küsida saan ma sealt, et siis kui on ühendkoorid laval ja kõlab jälle see laul, mis seal saatnud, me kõiki laulupidusid. Laval laulsid ja rahvas lauluväljakul laulis püsti seistes. Võib-olla, et miks ma nii vastasel vastasid, võib-olla sellepärast, et see meie kõikide jaoks armas laul, see on kõlanud ju kõikidel laulupidudel ka sel ajal, kui ta keelati ära, rahvas laulis seda ikkagi ja võib-olla seesama laulja veel mõned just pidulikumat marsid, võib-olla need, võib-olla rahuldasid teadlane, sel ajal minul selle Isama tunde väljendamise vajadus ära käituma praegu siin istun siis nagu tunnetan, tõestama kordan veel, et nagu see isamaa tunne, jätka pikal alust teost laulupeos. Praegu muidugi tunduvalt süvenevas ja emotsionaalse omas laadis usk, et meie lapsed kannavad oma isamaad südames jäätnakad tegelikult töötavat isamaa hüvanguks keegi. See on niisugune üsna kõlavalt sõnaga, tegelikult me ju kõik seda usume, tahame ja, ja me tahame oma lastesse seda kasvatada. Ja võib-olla ka laulupidu. Üks võimalus lasta neil tunnetada seda eriliselt valusalt, seda Isamaatunnet, kui nad seisavad siin laulukaare all ja laulavad ja rahvas vaatab neid. Mul on praegu tõesti selline tunne, et noored, kes on väga nõudlikud Et võib-olla tõesti nemad siit saavad? Kõige suurema kinnituse Isamaatundele ja võib-olla seesama pidu arendab neis sügavat usku sügavat tunnet oma väikese Isamaa last.