Kirjutamata memuaare helilooja Boris Kõrver mõnda mööda läinud päevist. Millega seletab see, et teie loomingus leidub nii palju Tallinnale pühendatud laule? Tallinnas sündinud ja enamiku oma elust elanud Tallinnas. Minu esimene kodugai pandi maala kõrvale maneeži tänaval. Sellest sain olnud just väga palju ette, kui ainult selle tänava poisid kes siis peaaegu kõik on alles. Siin ongi teil välja otsitud tänase jutuajamise puhuks üks pilt, kus on kolm jõnglast põlvpükstes. Esindan Edgar keda kutsuti Titics ja Artur, keda kutsute nunnuks, aga mina olin voolu Kübaraga kõige lahjema, naad niisugune kamp meil oli ka, sai kõiksugumängusid mängitud, eriti marssimist siis oli huvialaks, oli välismaiste automarkide nimede kogumine. See oli nagu võistluse korraldaja, Igalühel oli omale sihukene tabelit kõik ja tähestiku järjekorras olid. Siis marssisime aias, mina mängisin siis orkestrit, meeldisi. Ja teised, siis taktid endaga kaasa. Taldrikul tuleks kukule. Perekonnas olid õde ja vend. Vend õppis konservatooriumis, kuid tema jäi pooleli. Õpingud pole teisalandana, majandusteaduskonna vend oli vanem, teist vend ja 10 aastat vanem õde Liisa. Pane. Väiksest peast õppisime klavereid, üle tänava elas paruness formoraalsem hästi kõhna daam, aga muusik ja tema juures käisime klaveritel algõpetuse, saime sealt. Oli temaga teie esimene muusikaõpetaja, tema esimene muusikaõpetaja. Peale venna jõe. Muidugi jah, seda küll, aga ma arvan, et see vist oli ikka isakese klaveri juures, et ega masuut seal klaveri juures ei tahtnud olla, eriti sõrmedega harjudsele. Oli vastumeelne tegevus. Üldiselt oli niiviisi, et iga algus on ikka peab mingisugune surve peal olema, muidu ei saa seda masinat käima. Ja jah, ja siis. Tulid uued elanikud, all oli üks suur garaaž kunagisi sõdurite välja ka autodele aga ühele jalgrattaehitajale, Hilgendur olid jälle meie nimi. Tema tellis omale jalgrattaosad Inglismaalt, siis palkas ühe mehe, kes panid nende osadest parata, kukkusid teenistusse, oli peaaegu ühe rattasumma. Et siin maavärk oli vägev, Indian majandus, paar-kolm kuud sõbrunesime selle mehega, kes aga, ja siis töötasin seal garaažid abilisena. Ja siis meil juhtus üks õnnetus, tema peremees oli saanud uue abimootoriga jalgratta. Ja nii demonstratsioonsõidud usaldati sellele mehele koos minuga. Mina olin rohkem abijõud ja pakiraami peal istuja, siis panime käima, ilus, uhke masin oli, seal taga võis ikka päris mugavalt istuda kohe, aga samal ajal oli tehtud remonti maneeži tänava ja Narva maantee ühinemiskohaga SIND nurga peal oli restoran room, hotell. See viimane. Ja nüüd, kui me siit maneeži tänavalt tulin, mina ehitasin, seal tagaratas, libises, kukkusime maha. Kukkusime nii, et tema jahirattaga trammitee peale. Mina olin trammiteest natuke eemal, nii et mis ma mäletan, olid, et ma olin käpukil maad peaga linna trammi poole ja trammirattad läksid siit mööda. No ja siis olid muidugi politsei tuli ja mis me siis olime, mina olin 12, tema leidsin. Ja siis lõppes see kerge rahatrahviga, ehkki minu arusaam seal, ütleme veel ei olnud mingisugust ta alust, mille trahviõnnetusena õnnetus, tramm tuli täie hooga peale, kohe. A kaks kroonia tuli sinna jätlasenski politseile, Koidula tänavale. Mul on selle koha pealt need suured kogemused Traapimidega teise samasuguse traagilisi taime paide lossimäelt sõitis jalgratastega seal tohtinud sõita. Ja kolmas oleks tulnud Elvas, Belvad ei tohtinud tol ajal 38. aastal lühikeste trussikutega tähendab jalgrattapealinna sõita, see võis olla rannas, võisin tõusikutega. Vaat missugused trahvid, kõik olid välja mõeldud. Muusikaõpingutega jätkusid ja muusikaõpingud jätkusid need juba konservatooriumis Raudkats klaveriklassis. Ja siis, kui kooli Tollal võeti konservatooriumi vastu üsna noorelt. Jah, ja mina olin 15 tõmbega. Tol ajal oli noh, teistmoodi ka, see jaotus on aga raskuste järgi kursuste järge. Kas konservatooriumi minek oli juba omaenese soov või oli see ka kellelegi surve, nagu ta ütles? Ei, see läks ikka survega, läheks, aga eriti soovi ei olnud. Aga kui ma konservatooriumis olla, sest mul üks hea sõber oli õppis samuti toks orelit. Erik maas. Ja see hakkas meeldima. Mulle tuli üks väike grupp poisse, oli kokku ja mängisime ja musitseerisime. Hakkasime kerget muusikat taga ajama. Poisid kogusid plaate. Kogumine oli meil nii päris huvitav selles mõttes, et koguti ühe teatud pala esitusi erinevatelt orkestritele. Põnev oli seal. Räkk oli seal kuubis, orkestrit igalühel isemoodi. Ja mina sain sealt siis ühe niisuguse nakkuse. Üks väike koosseis. See ajendas rohkem kuulama veel taolisi lugusid. Väga heade orkestrite ettekannetes. Ja hakkasin seal igapäevane asi. Et see ei piirdunud ainult plaadikuulamisega Ei ei piirdunud, ei piirdunud seal kõigepealt arvuta õppida, siis. Me oleme mõned aastad hiljem, kui tekkis huvi suuremate koosseisude vastu. Ei olnud mingisugust nihukest õpikut või koha pealt oleks seda tarkust võtta, mis muidu orkestreerida. Asi sai ostetud, need kaubandusvõrgu jaoks tehtud niukse standard torx rohkab suurele koosseisule. Siis oli see nipp käes. Aga see oli esimene niisugune läbikukkumine ka selle nipiga kohe. Tookord mängisime, tirib talle. 38. aasta suvel hakkasin Pirita rannasalongis mängima, seal oli ennemalt mänginud Boris Dorpan, tema haigestus ja tema koht jäi vabaks. Ka siis, kui ta paranes, ei tulnud enam tagasi ja mina jäingi temaga. Dolla ütelda. Ja temal oli ka juba kompositsioonitehnika oli täna ikka mingil määral olemas. Tema kirjutas ühe vanamehele, nimi oli põrgu huvitavate värvidega ja tal hilisematki seal vanapagan torupilli, see, mis ta on kirjutanud, kõik vaimukad, teismelised, küllaltki nõudlikud. Mina siin mõtlesin talle vahest taeva. Aga tuli sealt madalalt peale ei hoolinud orkester ääremised. Küll aga tutvusin mitmete partoridegamisel neetud. Tema ahistas kinos filmimuusikat, need oli tol ajal proobumi meloodiad. Iga aasta tuli üks õudne film välja. Klaulust täidis, mismoodi need tehti? Kõik seal kirjutab tema alguses üks ja pärast teine ja üks orkestreerida. Sedasama tehti sõja. Täpselt samuti kinost vaipa. No vot ja nii viisime siis kasvasime. Kusjuures Hans Peek oli väga võimekas orkestri hea Larnatist. Ja tänu temale muidugi hoidis hästi kollektide koos tehti asjalikud ja kõvad proovid. Ja noored hakkasid aga tihti käima kõikidel nendel pidudel, kus mängis kullaseid. Kas kuulus kuldne seitse oli kohe teie esimene ansambel, milles kaasa mängisite? Ma olin enne sõda asendanud teisigi klaver. Ansambli puhul ei ole isegi need kõik meeles juba koolipoisina koolipoisiga maksiimi sale mängin mar, sellisele mänginud Pariisis on mänginud glooria mängib. Ja siis mitmesuguseid. Kinnised klubid kuidas, kuidas kooli juhtkond vaatas sellele, et üks tema õpilasi käis mängimas sellistes restoranides? Sellepärast meil ei olnud juttu üldse saanud isegi spordivõistlustel käia restorane peale, niisugune mees, kes käis poksivõistlused, olid magneesium. Tol ajal käis seal krae üleval vandaga. Need poisid ei ole mitte seal. Ema poiss ei meeldinud talle tooresport. Talle meeldis erilisemad asjad, eriti prantsuse keel. Seesama oli siis musitseerimisega tantsuorkestris. Mängimisega on mitmesugused, niisugused huvitavad kokku puhtalt nende esinejatega, restoranis esinejatega. Ja kui juba 37. aastal käsi liikuma hakkab, nii et et sealt mõned noodid juba üles jäid. Siis. See on seal vene tänava Viru tänava nurga peal, esines üks. Üks juuditar minu arusaamise järgi punase juustega suur korpulentne daam madala ilusa häälega. Kellele siis tema tellimise peale kirjutatud kolm-neli laulu prantskedelect. Aga need kõik on põlenud. Kui noorelt te kirjutasite oma esimese laulu Oma esimese laulu kirjutasin siis, kui isa sai kuuekümneaastaseks 1935 nahmi juubeli laul meenutab tema elukäiku. Need. Nii et esimene laul on pärit aastast 1935 te olite ise siis 18 aastat vana ja aga mis ajast on pärit laul liblika lend? Sellest on ka siin. Publik oli tollal tuntud lastekirjanikuna ja ja ta vist ka kirjutas maalavadele rahvatükk. Sulle suvine helisid pühendan iga päev, olgu sõõm, alannastmist ühendab siiski kindlalt ei tunne olekul Suhigute sunne raugeb liblikalett. Kas seal pärit umbes samast ajast kui isale pühendatud laulgi? Ta peaks olema natukene hiljem siiski, kui seal Seal ei jää enam ajavahemiku, sellele võib ikka ette olla, sellepärast et 36. aastal ma lõpetasin kooli. Sügisel läksin sõjaväkke aega teenima aega teenima. Niiviisi, ja seal ma sain Kärt helbemäega tuttavaks. Benaalin kahurikuulipildujaga, aga materjal, osa. Me õppisime kooris. Materjal osa tund oli meil komponeeri tõlkide tegelikult. Ja seal sai tehtud kõik need. Teha palju teil need tunnetega kümmekond lugunemiseni mul meeles on? Mõnda paika olen kuulnud, sa heidad mulle ette ebatruudust ja sellest ajast ja see on. Või ma tuleksin nii võimatavalt vähe. Spin veetleb selle žanri, ma ütleksin, piiramatud võimalused, oma temaatika. Kõige rohkem paelus, on niisugused tekstid, millel oli süžee. See süžee võimaldas muusikaga sügavamal seda need ta esile tuua. Muld, kui sattusid, ütleme niukene, korralik laulja ka, kes mitte ainult ei laulnud, vaid mängilisena, Osama. Vot siin see nüüd omaette üks niisugune pilt, mis jäi kohe meelde Kes olid teie varasemate laulude esimesed esitajad? Enne sõda? Kirill Raudsepa ajend, kes laulis meil kuldset seitsmest seal Pirita sadamas. Ja mul nagu Asso kõige kõige populaarsem laulude esitaja, laulja oli tol ajal mari Mölder. Mari Möldre, temale sai kirjutatud paaride hulka kohe. Kas Mari Möldre oli omal ajal tuntud ka lauljad, tarina? Plaatide pealt maha kirjutada näiteks ekslaulul trambaja märg laenad sigarette. Ma unistan ühe väikse sigarette juures. Seda ta laulis lõpmatult ka siis 38 igal aastal ole helbemäe, kirjutas kuuldemängu lööklaul, sinna kirjutatud muusika või ma olen püüdnud jälile saada, kes seal esitas seda. Alter Oja kar. Tema meenutab, et ta kuulis seda saadet teadele lauljalt. Alex oli olentiine Kask. See oli siis esimene niisugune. Nojah, ega neil ju tubli raha ei olnud ja siis ma ei osanud küsidagi, sest mul oli see juba suht kombel raseda, jäta kannad 38. aastal. Siis ma kirjutasin ühe laulu Draamateatris toimunud etendusel Läti autori igavesti mehelik autorit, ma ei mäletagi. Sinna sisse läks siis üks lugu, mille nimi oli kahtlus. Raha ja tekst. Hiljem kasutasin seda veel unistuseni, unistusest sai kasutatud külmulat saabas valge. Selle lauluga juhtusid ka kummalised lood, sest see hakkas hiljem elama iseseisvat elu autorilt luba küsimata. Ja sellega oli meil suur tegemine, sellepärast et kui me tagasi tulime, siis oli üks ühiskontsertdraamateatris kõrvitsialisele kava kohusta vee, laulsime teda ta tundega õiget sõnadega, originaalid. Siis ta katsed kvarta pakkus välja oma kavasse küll mäletseb temalegi laine. Okupatsiooni ajal oli Kert helbemäe kirjutanud teised sõnad. Dist tänada uskumata seda viga tasega, isegi muusikas võib nalja saada ka hiljem, pärast sõda, siis organiseeris selle kuldse seitsme hädaldas määrale Erich Kõlar. Selle repertuaaris oli muidugi siis juba palju ka nõukogude autorite kusjuures enne seda me jõudsime siiski veel teha esimese avaliku esinemise kontserdisaalis, see oli 12. veebruaril 1941. Ja annan seal isegi kava olemas, mida seal mängiti. Seal mängiti nii meie autorite lugusid kui, kui ka lääne autorite ja nõukogude alter, et mul oli menu, pooltalid Aranžeeritud Katjuša. Aga keegi oli õige, mitmed nõukogude autorite laulud. Popurrii vist oli, kui ma ei eksi. 1941 oli juba sõjaaasta, siis tuli sõjasõit. Ja tuli mobilisatsioon. Ja aetakse on tõesti, et ma olen õnnega koos, et ma sattusin niisugusesse toredasse. Toredate meeste kampage, kuidas ta, kes ei oskasin ilusti kokkuhoida, lollusi teinud, aga nagu paljud seal tol ajal olnud. Ja minule see sõit vähemalt katkestas selle soovi täideviimise, mida ma kavandasin. Ma käisin enne seda konservatooriumis. Riho Päts oli seal veel Karindi Heller, Ernesaksa kümnendatasiminendublite Hugo Lepnurme kõrvitsaga. Kurb oli muidugi see lahkumine. Seisime. Ass kuuldi, läksite juulis või augustis, juulikuus oli minu meelest mobilisatsioon ja parad paari-kolme päeva. Me hakkasime kohe sõitmine, karavan moodustamine joodetud. Ja sealt sõitsime siis Leningradi, Lenin, krants, olime paar päeva. Ja siis pandi meid vagunitesse ja hakkasime sõitma, üks päev sõitsime sinna, teine päev ütlesime teisel poolajal midagi ei saanud aru ka ei tunne nii palju ilusaid ilmad, kogua. Ilus suvi oli Ilo haruldane suvi oli. Ja ütleksin niukene aste oli organiseeritud kõik niukses suuremates jaamades, kus peatused olid seal lauad kaetud, kõik pal. Jah, ega siis meil oli ikka kõige niisugune tunne, Me südamed sinnapoole ja seal teeme siis ühe korraliku puhkusereisiväsimuse puhkama väljastama tagasi kohe, sest et riietus oli niisugune. Keegi jumala vajalikega sooja pesuga niisugust asja palju, et oleks sellega väljanal. Rääkimata nootidest, piloodi paberist. Ja siis seda ei olnud üldse põlgahedas. Aga pliiats oli küll. Isa tõi mulle staadionile 10 tahvlit šokolaadi ja 10 pakki näkileiba. Selle näkileiva viimase tükki KTM 44. aastal Laanduse poistega, seal proovis maitsta Kingissepa lähedal jälle päevases. Niiviisi siis me olime juba selle kama jõe kaldal läksime kaasamist. Kaasanest, läksime jala. Osa rühm Alexis kambarcase meil oli 1200 meest neli rooli hulgas oli mitmeid muusikamehi ja oi, seal oli igasuguseid, sain seal isegi akordioni kasutada, mida ma ise ei tundnud. See mees ei tundnud teda üldse peale selle pill oli. Mind mängib terve. Et oli siiski mehi, kes võtsid midagi sellist kaasa. Ja oli külla, kus ta velgi oli täit kaasa, nii et mälu järgi Hugo Lepnurmel seal midagi leia Kõrvitsale. Aga siis kama kaldal, esimese peatuse tegime siis meil oli ta ametissepanekut, kes, keda siis hakkab cancel dama. Kõrs vastutas 1000 mehe tervise eest. Ainult 300 mehe mehest 300 mehe kolm, neli rootooli igal ruudul olid needsamad asjad, kõik, ütleme, seal, tentsikud tahad. Ja siis oli kõrvits, oli kul torniku asetäitja. Ja siis oli nolk, laohoidjad ja varustajad ja kõik niisugused mehed olid kõige toredam palli. Pataljoni ülem kasaria. Ja nüüd niux raskes olukorras, kus kohal, nii palju, kui ma olen kuulanud, kes seal kaugemal olid, meil ei olnud midagi süüa ja ega meil ka ei olnud mingi lillepidu, ei olnud. Aga meil olid ravimeid, melonid, vitamiinid, eks haiged olid, need said, meil sai poolteist protsenti said lisatoitu ja pool protsenti dieettoit. See, mis art pärast. Rääkisin. Kotlasest, kust tuli lolli juttu, räägiti üks valepropaganda, mismoodi me olime kõik seal nälginud, surime. Ma ei saa midagi teha ja siis parem räägi. Eks väga palju oleneb pataljoni komandör-ist. Tänast soligeneemisi siis, kui ma juba nii-ütelda vaikselt olime, hakati organiseerima saks, organiseerib skoori kõigepealt ja siis Hugo Lepnurme avastus akustilist kastilisest. Klaver selle vedasime, lonkas, hääletas selle ära, tegime seal meeskvarteti ja ja siis niukse. Mitmesugused teadlased olid seal Riikoja, kunstnikud, Stoli luht, Vainola. Kui nii võtta, siis armeenlane osutatud eesti kultuurile suure teene. Sest tema mõte oli, see ütles, et misasja ma nende labidatega premium söögirahagi, sellega hakkame laulma. Ja siis oli Gustav seire omale välja kuldse, midagi petta ei taheta äralast vahega punnitatud, seal ikkagi valitsuse kasutasin, lähedasin valitsusega suhtelise Teamises kohtadesse. Kaua teie pataljoni elu kestis seal pataljoni elu kestis? 42. aasta maikuuni, 13. mail ma jõudsin ära. Saite väljakutse ja veel nagu seal oli ka jälle kuu aega minisõnadega. No elu läksin natuke tõsisemaks selles mõttes, et meie eesti korpuses läks suur osa juba inimesi ära. Nende asemele tulid udmurdid, need olid küllaltki haiged ja niisugused või ei olnud seda trafoomi silmas siis tingimata lavadel. Nüüdki meenutame ikka välja, taga, välja, taga oli neljanda Roodru velsker, Remenaalne, teises roodus. Ja töötasin. Mul oli oma kabinette majas, magasid seal, teeb tuska kõrvale. Ravimid olid seal. Alguses oli üks nurk, õde oli seal abiline, aga see korjati varsti ära. Siis tuli üks naine, kellel silm oli vigane, aga arstid tore, suure praktikaga niukene penskar. Kutsusime tinasilmaks öelda. Seda, mida ta ikka tegi, seda ta ikka oskusega tegi. Väga hästi, suhteliselt meil see küll väga. Vähem niisugusi, organiseerimise võimetega inimesi jäi paremad, läheksid kõik korpusesse siis läks muidugi eluga natukene kehvemaks neile. Kas teil oli pikk meditsiini ettevalmistused, teid määrati sanitaarinstruktoriks või see oli lihtsalt käsu korras. Ei mina olin siin teinud kursused läbi ja õppisin ülikoolis kohtuniku art peadusteks, kas seal roogse juurde on tehtud, nii et ma midagi teadsin, olin lugenud, see on üks õigusteaduse aine, on kohtulik arti teades kohtumeditsiin kah kohtumeditsiin praegu meie terminoloogia järgi ma tahtsin majandusteaduskonna venna. Majandusteaduskonnas oli konkurss niivõrd suur, et enam ei hakanud peale. Mõtlesin endaga, mis mulle on õigusteaduskonna ja need eksamid majandusteaduskonnaga ühised teha, seda ümbert üleränne. Ja nii ma tegingi, aga. Kuskile jõudsite Tartu Ülikoolis käia? Vähe vähe küll, vähe, küll 38.-lt, kuni 40. aastane. Seal sai ka muusikat ülikoolis elemente, ülikoolis aga kolme andis. Ja ikka muusika on see, mis on elu sees hoidnud. Nojah, nüüd läheme siis sõja aega uuesti tagasi, 42 teid kutsuti Jaroslavli. Kaks ja 42 muidugi kohe esimene asemel, Jaroslavlis oli kohtusse oma kuldse seitsme mängija. Et Ernesaks oli neile ütelnud, kus mina asunud, aga nemad teadnud jälle, et ma kuskil kuldsel seitsmemägi küll, et ei olnud tööbattis juttu. Aga Ernesaks koolitas ikka menud Kõpper tõsise muusika poole ja pidasime seal väga tugevalt vaidlused, selle, see asi ja siis tõsise muusika. Mitu meest kuldsest seitsmest said kokku Jaroslavlis. Mitu meest? Sagan vahepeal aga läks sümfooniaorkestrisse mängima. Kas sageli mängisid viiulit seal Vaidsaks saksa paneb riiulitele vajases viiuli ka need oli kolm, juba teie olite neljas, siis möllasid neli meest kuldses seitsmes tule tagalas. Need olid seal ja aga seal oli teisi mehi veel täitsa orkestrites radiliseksokmer, kuulu, meri paikas, määri paypal seal täpselt kohe. Siis oli Uno Elts. Siis olid viiuldajad Estonian Misha Schumacher, Harri Külvand ja Frieda linn. Nüüd vist on jah, kõik ära märgitud, kuldses seitsmest oli jah, neli tükki. Asso Jaan Kormel. Ka Kuldse seitsme öös tenori mängija kui olid küll 107, siis oli juba viis meest. Ja ja täpselt nii on loonud. Tulime seal kokku ja muidugi mingisugust repertuaari, mitte midagi ei ole, kõik, mis peas on. Hakkasime seda tegema, aga pillid? Pillid saime sealt. Pildil olevat olnud endised garnisoni orkestripillid. Ja hakkasin siis muidugi taastama oma klaverimängu. Thekla koha juures käisid tunnis korralikult, mitte nii nagu koduks. Ikka päris tõsiselt kohe ja siis sai tehtud üks esimene programm kus oli, mul oli usaldatud siseks. Eks ju, päris raske tehnilised number. Vladimir Padva terapeudi hullu tegi selle siis orkestrile ja kõik nagu päris kohe. Esimese kontserdi andsime Volkovi teatris. Värinaga läheksin lavale ennemalt tekstidesse, sõltut, aga ilusti mängisime. Muidugi neile kuulaja kõrvala seal palju Niukest vastuvõtmatud ja üllatuslikult. Juba need detsibelli tuleb meil päris kõvad männiku. Muidugi ikka panid seal käed kõrval luurajad. Ka VK andis märku, et see asi on natukene ülearu, aga hinnangul olid muidugi soodsad, aga märgiti ära ka muidugi need vead, mis oli pärast. Me läksime paindlikumaks, rohkem Marta Ruumgi laulis. Jaa, Gurjev laulis seal ja siis vainumäe. Aga see oli esimene avakontsert, tsirkus ütelda, pandi alus nende ansamblite tööle, kes juhatas selle juhatus Mer kuuluv haaval alguses. Poisike seal ikka võtab. Direktor oli Edward Valgma aga ühel väljasõidul toimuvasse Arhangelskisse. Siis oli meil Kaarel, Ird oli meie ideoloogiline juht. Kus te üldse esinemas käisite? Orkestriga? Me oleme esinenud Iraani piirist Hiina piirini siis sealt lääne poole kuivershow Saratov Uurali pidi kõige kaugemale lagil ja kus korpus paiknes, meil oli vahepeal neli vagunit ära võtta. Aga õnn oli meie. Baltic tegin aga vea, mitte direktor olnud Valgma, vaid asetäitja Kolshmitele meelde. Rektoriks. Niiviisi taheti paguneid ära võtta. Põgenesime korpuse tiiva all, nii kaua kolla siis selle nädala jooksul sealt jälle Kaganovitšiga load, võid edasi olla, tähendab see kasutuses olev vagun Kolla oli Kolshmid, Koltschmitte, tema oli erakorraline organisaator. Tagantjärgi mõtled, kuidas niisugustes tingimustes, kus kõigepealt me oleme võõrad inimesed kõik pärast Velikije Luki me pidime sõitma Kesk-Aasiasse ja me ei saanud kuidagiviisi oma vagunit kuskile taha haakida. Rongid ei võtnud vastane pikalt tabelikumad asjale, kui meie vaguni pelada võttis rohelise Londoni vaguni külge ja ütles, et miks ta sõjaagitutel seal küll pandi külge läks seal leiaks pahandust ka sellega viskama, Kesk-Aasiasse läksime siis. Vahepeal oli teine, tuli teise rongi peale minna teisest jaamast. Ja meil oli puutelgede peal, nii nagu meile seletati, kas oli tellija tõi? Siin meie Eestimaa vagun. Ja seda ei tohtinud mitte mingil tingimusel teiseks vagunit panna tähendab peale veduritelt, kui pidurid peale pannakse. Juhtus ainult frongi juht kohtu alla. Seal ta rääkis selle selle mehega välja ja jõudsime sinna välja, kus koha peal me siis olime Vello olnud Volgapini kork peale kuni Kuudašemine põhja Arhangelsk. Ühe täpsustuse võiks öelda ka Hiina piirist Iraanina hulka maad. Hakkasime kontsertidega Fergana orus peale. Ja kõik need linnad, mis ühesõnaga selle raudtee ääres oli ja veel kaugemalgi puharas, seal tuli sõita kõrvalteed pidi. Ja idamaine Oritud kokku. Siis me meil oli Taškenti, oli nüüd juba koht, kust me välja sõitsime, Gustama kavadete. Valmistasime see üks pool aastat prints peakorter peakorteri oma vagunis. Kuidas on meeles kojutulek kojutulek? Me tulime oma vaguniga, jõudsime hommikul hästi vara kuskil kella viie paiku Tallinnasse ja esimene asi muidugi läksid kõik linna peale otsima, mis järgi anda kuskohal. Et meil on kodu.