Mõnda mööda läinud päevist, helilooja Boris Kõrver 70. sünnipäeva paiku räägitud mälestusi, mis käesolevas saates algavat sõjaaegsest tagalast eesti estraadiorkestrile, ringreisidest ja selle repertuaarist Me oleme esinenud Iraani piirist Hiina piirini Kas nendel ringreisidel esitate teie laule ja esitate küll ja menutöötlusi rahvaviiside töötlusi orkestrile ja koorile, Kubleesid taldromodeks, endal väga andekate värgikat kombel. Veerand tundi eks sedagi me varsti näe, kui Toompealt lendab Jalmar mäe või. Veerand tunni ja jah, siis sapp naljad Toomemäel kundid, litsub särgi või? Lõpetad. Proual Malaisia esinesin ka lauljana. Kelle sõnadele te kirjutasite sõja ajal, kus neid sõnu oli võtta? Otto Rootsiga ma kirjutasin oma töö Pattis juba kokku, aga selle kodulinn Tallinna loomislugu Edgar Arro Rootsi kirjutas selle teksti andis selle teksti mulle ta ise frondi peaminaarendamperbattis veel. Tekstid tulid kirja teel Kirja teel ja ja. Ma ei tulnud sellega toime, vaatasin see nii ilus tekst, seal peab olema midagi niisugust sklik südamest läbi käib, ei olnud lihtsalt häälestatud niiviisi ja ütlesin, et ma saatsin seal olla. Arro tahtis jälle saada sinna värsiosa, nüüd on ta selle ette ja siis ta saatis Rootsile kirja, sai selle ja kirjutas sellele, unustamata laulu skantises Jaroslavlis esimest korda ette mõõtena. Kõik terve ansambli rahvas oli kinogigandi saalis. Kui Gurjev siis esimest korda selle nõuetele oleks. Nii palju pisaraid uskumatult igal puhanserveti haruldaselt hästi vastu, sest meil ei olnud ühtegi niisugust kohta, kus me poleks esinenud eestlaste ees. Igas kohas oli Kas sõjaaegne kuulaja oli tänulik kuulaja? Vigastada saanud kahju hakkab nendest, aga nad olid püsti. Ootasid meid igas kohas, vaatasid igas kohas ja siis meil oli veel üks lauljad, pere, ka, üks noor lauljatar, aga venelanna mitte nime meeles. Väga hästi võeti vastu, meil oli tantsupaar, oli meil ka Vladimir raadin. Ja siis aasta Kalde. Asta Kalda õppis prantsuse lütseumis TEMA õpetaja-le katala. Üks mees võib-olla teatan talle vist, puujalg oli, aga sõitjad alati koormaga mööda Viru tänavat lõbusad neiukesed elada, paremat elu. Aga nüüd, kui sõda hakkas peale temaga. Ja aga teda ei olnud Kuiboshevis talle Moskvas harjutuse prantsuse saatkonna kohe. Aga aasta kalde, sealt tema asjad siis, kui ta sinna interneerib, jäid kõik kalded, Nad elasid ühes korteris, see selge juhus pole veel niisuguseid võimalik, et miljonite inimeste söödagi kantslerid saavad ühes korteris. Ja kusjuures kokku sai. Kokku saime nüüd niiviisi, et me saime teada, et täna Moskvas on jala, elas metropolis. Läksin temale ülla aasta kaldajamena aasta kanda valdas rohkem prantsuse keelt. Ja kuuldu tuli temale jälle vahepealt vene keelt ka õppinud, nii et ega ma seda rääkis, kuidas teha? Sattunud metropoli naati küsisime siis, kuidas teil siis see asi läks, kõik ta ütles, et kõigepealt viidi laagrisse, anti laagririided selga ja kõik nagu ratsata invaliid kaabelpuujalad alla. Ja siis äkki tuli teade sõnaga prantsuse saatkond nõuab teda välja. Sa oled ka mitu kuud olevat see asi kestnud. Ja siis tuli ükskord teade, et nüüd tuleb ära sõita. Vot me ei pea kuivošovi, tulime, tuli ta Moskvasse igal juhul. Ütles, et elu kõige anekdootlik lugu rongist maha vaata, mul kedagi ei ole. Aga samal ajal on sinna rongi jätte Poola üles rivistatud sõjaväeorkester kakskend mängimas. Puujalaga sealt sellist auvalvet vähendab, läheb läbi, nii kaua, kui ma üles leidsin kukkuma. No tema rääkis seda muidugi suure huumoriga. See võib arvata, missugune see pilt tuleb habemesse kasvanud hirmsalt ja peale selle veel invaliid ka oodati muidugi kedagi teist ja temaga me olime päris sagedasti koos. Hiljem tema loobus prantsuse kodakondsusest ja jäi Moskvasse elama. Ma ei eksi vist ajakirjanduse alal hakkas tööle igal juhul ta kirjutas. Vot niisugune kokku pudeli. Kas teil nende ringreiside aeg oli juhus esineda ka mikrofoni ees raadios? Aa, ma olen küll, vot see oli siis, kui juba eesti maalida, aga juba Vabardamisem siis ma esinesin koos Uno Eltsiga Leningradis. Kahe klaveri peal. Sai ühe niisuguse muusikalise numbri tehtud. Mängisime ühte lugu kalevite kantsi, mille sisse ma põimisin ühe Kehras õpitud. Laulu. See laul oli, küll on mõni tore poiss, oi kelle aasta külmaks jääda või? Armastusse närib südant justkui koi. No küll on mõni tore poiss hoida, jai juhtub aga õnnetus. Jahi tillukene voodis, kust see sinna sai, poiss on aga kadunud, sest maailma lai mõni koolevoldisk Ja see andis harmooniliselt sättinud, aga täna. Jäi jäi see see, kes kuulise teadis, sama lugu siis teadis, et mina näiteks mängib. Seal tagamõttega mängitud muusikat ikka võib-olla kuulevad, aga kas siis kõiki need teadustused need sinna jõuavad ja hiljem selgus, et seda olevat kuuldud siin Eestimaal 44. aastal komandeeritud Eesti väeosade juure korjama seal tegutsevate isetegevust autorite muusikat, teha teisi selle tükk põimik ja seda siis ette kanda, kontsadega tagada. Komandeeringu peal oli mehe valitsuses vitsad Veimeralikeni. Sõitsin hommikul kella kuue paiku. Kolmanda paiku lõokesed laulavad kõik pool kuus hommikul läksin, hakkasin siis astuma sinnapoole, kus pidi olema staap. Tähendab muidu lahked mehed kõik, aga välimus muidugi äratas niukesed äralist häälefonovi hüpanud oli, suusasaapad olid mul jalas. Tunked olid mul vennad. Inglise peale vodka oli mul peas sinna pilud kajutama, kombineerisin. Viisnurga, viisnurk sai tehtud. Sanitaarpäev niisugune rippusid siit, niisugune lõikas. Täna panin talle ette, päike oli küll natukene. Kohver oli käes. No ja siis küsisin sealt nende meeltega, et miks väga sõbralikud olid. Et kus on Eesti väeosad, on, näed, ma ütlesin, et ikka läheb ta sinna mere poole. Külmasid, juhatatakse teateid. Et kui tagasi tulete, siis tulge meie väeosaga vaatama ilusti vabrikule. Läksin sinna. Vaatasite endisel vutt? Küsisid siis passi seda passima. Vile Malleerimise kohandeerimis tunnetus oli ja ütles, et mul on vaja staapi minna. Lähete siit sinna majanduse, kus suitsulähedasemalt vasakut kätt, teine maja paremal poolteise korruse panna sinna ainult jumal juhatas. Läksid sinna ainult teise korruse peal, vaatan ukse pühandilt. Eriosakond, palun. Tutvustasin ennast sõbralikud mehed, kõik sealt leidis ja ma hakkasin siis käima. Peaaegu iga päev Menrite paar korda kinni. Kõige viimane viga Arvi haug saates mind sinna reguleer ohtliku juures oli 50, selle taga veel üks tuli, pani tukki ribide vahel truukivers. Minagi läksin veel tagant, natuke pärast harjus ära, aga alguses oli kõhe küll. Sest ega seal palju ei puudunud ka ainult nõks. Sõrve liigutus. Aga mind koheldi väga hästi ja sõbralikult ja sealt ma sain ühte ja teist ka. Ma sain tuttavaks. Stepanov, sahin Saviauguga, sain tuttavaks siis pärna, jõu, jõukaitseorkestriga või kuidas teda ihu iluorkestriorkestriga ja seal oli Laansoo Kaju, Peebo, Haabel, Seider. Kuidas on meeles kojutulek? Kojutulek oli niiviisi. Me tulime oma vaguniga, jõudsime hommikul hästi vara kuskil kella viie paiku Tallinnasse ja esimene asi muidugi läksid kõik linna peale otsima, mis järgi on kohad et meil on kodu pandimaja kõrval, seal oli puidust hoovivärava raam sinna kirjutanud, lisanud nokkadega kinni pandud papitüki peale. Kust te siis jalad maha panite? Töö tegemise mõttes, millega tegelema hakkasite? Esimene asi asutasin konservatooriumis hakkasin töötama provintside valitsuse muusikaosakonna inspektorina. Alustasin õpinguid, mind võeti aasta eelkursuse peale. Viis aastat vältas tavaliselt sellega, mis seal taga on. Meile tehti üks eriline niisugune meie praeguse mõiste järgi kiirendusega. Jah, alguses ma olin vist Eugen Kapi juures siis helleri juurega. Nojah, ja noh, tagantjärgi mõeldes siis kui mul vastu pärast eksam oli, küsiti klaveri peal, mängid oma, asjasid midagi. Aga ma olin kirjutanud Moskvas ollusega niukseid, kettide valts või kuidas seda sketen, valdser ahel valts. Mängisin selle loo siis seal, et vaatasite muheledes muusikutega nagu on, natukene. Vaatame veel. Nojah, jaa, Eller muidugi võttis oma oma käe alla. Tänu kõigi nende õppejõudude väga heale suhtumisele pean ütlema. Ma ei jõudnud nii palju õppida, kui oleks pidanud õppima. Tagantjärgi tulevad niuksed puudujäägid ei saa käima seda loomingu masinat ennemalt, kui tükk aega pead punnitama. Ja, aga muidu see oli tore, aga seda, et kõik need õppejõud väga aitasid ja hoolitsesid selle eest, et nad tuleksid tublit inimest. Teiega üheaegselt õppisid seal Karsnek ja Leo Normet. Ja lõpetasite koos jääme, lõpetasime kolmakeni. Kas oleks siin mõtet korrata ka mõningaid Heino Elleri elutarkusi? Esimene asi, mille ta ütelda katsus, sisendada, oli see, et töö töö peab olema see. Ära karda raisata noodipaberit täpselt niiviisi ja ütles, et kummi ja niisugust asja teda ei maksa karta, et need otsustavad. Et parem kirjutada. Kuidas tõkil üks takt päevas head muusikat, mõtle siis, kui palju elu lõpuks on need head muusikat kirjutanud. Ja ta oskas, ta oskas nii delikaatselt läheneda kõikidele vahel oli nonii viisi üheselt mängitud, hirmsasti suitsetate. Vahel ka pahandust tehtud. Vaatas, et mees on täitsa nagu väsinud täna või? No kui sul on vaja sõitnud, müüsid pikalt, siis olla, saab lühemalt ka. Oskas ütelda arme, kord saab pikalt enam kuskil ollakse. Ma lähen tema laeval pikalt tulistada, siis klaver, olime takti vähemalt. Ja nii juhtuski, et tema käe all sai lõpetatud koos kašmeki Jaanormetega. Milline oli tema suhtumine kergesse muusikasse? No selle tema suhtumine on välja öeldud, et on ikka nii, et pühapäevane päev oli see, kus võis kerget muusikat teha nii paari tunni piires, aga mitte rohkem. Ülejäänud aeg pidi olema ikka kõik õppetööga seoses. Kas te käisite kusagil musitseerimas õpinguperioodil? Sai küll käidud ja me siis, kui organiseeritud on meil ütelda uuesti kuldne seitse ja pärast seda noortemaja džässorkester. Ka selle selle peale viltu ei vaadanud. Ei, ta eriti ei riku ega, ega meil suurt rääkinud ka, et mõnegi fotodele. Aga ta väga kuri ei olnud, ikka hoolitses ikka rohkem selle eest, et kui te ka öösel üleval olete, tehke tööd, ei maksta, suitsetada ega seal õlut juua ja nakkustesse. Ja oskas niiviisi teha. Päeva jätsime 48. aastal õllejoomise järgi ma pole siiamaani võib olla ühe Volglaaseni kaslasi. Pärast sõda, kuldne seitse tuli uuesti kokku. Ja nii palju, kui meid siis oli ja ka uusi mängijaid tuli sinna ja kõlar töötas tema jälle üles. Mängisime koolipidudel, mängisime. Gustav Adolfi Gümnaasiumi võimlas olid kolm õhtut nädalas. Kaheksatunnised, mängud sai kõik ära mängitud ja väga sageli raadios raadiost siiski vähem põrandasse. Raadioga tuli mul tegeleda õpingute perioodil ka siis, kui orkestrit järjepidevalt mänginud. Tol ajal oli üks niisugune tavad, anti heliplaadimuusikat. Kõrvits oli seda asja seal ütelda seadistas. Tema ütles, et ta tahaks, et ma hakkaksin mängima niisuguse vaheosasid, et heliplaadi pealt üleminekuks teisele heliplaadile seda tutvustaks, siis viiks siis klaver. Ma ei tea, kaua ma seal seda niiviisi tegi, see oli ka päris huvitav töö. Siis oli see Eesti Raadio kuulutus valla laulja estraadilauljate võistluskoosseisule, selle kohale tähendab laulja orkestriga konkursi konkursi. Ja kõlar seal ütelda. Vaatasime seda asja pühapäeval, oli jutt, oli üks mees ja aga nad ei saanud nii hakkama. Siis me laulsime kõlariga kahekesi, aga seal ei peatuks. 50 žürii otsas. Ja niisugune olime, hakkasime naerma. Kes siis järgmist noortemajaperiood? Oligi vist ja tema jäigi peale, siis hakkasime meie tööle, seal on päris huvitav töö, oli. Meil oli pideval ikka laupäev, pühapäev olid need esinemised, kusjuures üks kord kuus veel sõidetud niisugune kontsert kus kõlasid uued laulud neetud esiettekandes, kunstnik tegi siis igale sellele puldile mõlemaks, temaatilisi joones, ütleme hällilaul seal pisike tütrekene. Ja see vanapagan torupildis. Ja tänuga hällilaul oli ka veel seal tehtud ja ja seal oli mõnigi asi, kõlas esmakordselt Sillamäe püsib ja üks nendest. Kalurile. Ainult objektile. Laulgebdime ridadele. Rahvast käis seal uskamatavali, mängisime tantsuks. Kui ma ei eksi, umbes samal ajal te võtsite käsile ka juba ulatuslikuma töö. Hermese kannul. Ja see endale natukene hiljem, enne seda, mul oli pikem tõe, mida ma nüüd 75. aastal ümber tegin, see on muusika šerida nagu möödele. Duenja. Vaat sellele kirjutasin muusika- ja Draamateatris tuli esiettekandele terrigeeris Linda Saul. Nüüd, 75. aastal ma tegin ta ümber kuna seal on niisugune noh, hispaania lik teema kasutades selleks hoopis teisi, pillisid, mandoliinid ja mandolade. Sain üks kammerkoosseisuga, sai tehtud Rakvere teatrile uued. Hoopis paremini kui alguse muusik. Aga operetiga proovisite kätt? 47. Mis te tegite koos seda Leon arvetiga normatega voolse võhik ei kujuta ette, kuidas on võimalik eriti muusikat koos kirjutada, kuidas see töö jagatud. Me jagasime numbrite kaupa, ühesõnaga see mees kellelegi ütleme, löörimises plaanis istusid rohkem menule temale humoristliku plaanis. Nonii, nägudel arroga keha on tehtud, ütleme Jüri Rumm seal ka niiviisi, et temal oli see niisugune sakste muusika normetele arverlaneeti powsk. Et niiviisi oli võimalik teda jagada. Nii jagati tööga Hermese kannul. Marianne olise Marianne. Marju ja Martti ja. See oli väga populaarne, see kõlas väga sageli, raadios. On otsaettekandes, oli vist kaheksa? Oli otsas. Aega polügoon on, saite selle valmis ja. Ja me saime valmis ja siis oli arutelu, arutelu ta noh, head soovid kõik selle elust ja noored autorid muidugi siin töö käigus veel parandavad. Ja siis tuli see 10. veebruari otsus. Ja siis tuli uus arutelu. Aastakümnendi vahetusel hakati vigu otsima Eesti kunstielus nii kirjanduses, kujutavas kunstis kui muusikas, hakati sealt negatiivseid näiteid otsima sellest. No ja, ja mäletan teda väga ühte seda koosolekut. Üks sõnavõtjate sõites alustas oma juttu kohe. Seltsimehed, me oleme kõik kasvanud. Me vaatame hoopis teise pilguga seda tüli punnitasime. Ja kahjuks on siiski niiviisi, et elan siin jälgit on meil väga palju Lääne eeskujusid ja Johannes üksi formalistlikene, sihukese suhted seal aja, see läks aia taga peredele. Kas ta nüüd aia taha läks, aga tõkkepuud lasti ette selle lavale küll. Kuidas autorid ise suhtusid sellesse kriitikasse, südames? Ütles, et seal oli palju tehtud, lihtsalt aeg oli niisugune, nagu rohkem tehti. Suuga, kui südamega. Ja seal oli, jah, see aeg oli meil hästi keeruline, sellepärast et kõikesenemate teadnud formanismiks. Nüüd said oma loomingu vennad. Formalism on väga tore. Hermese kannul, mis ei jõudnud lavale, on pärit 40.-te aastate lõpust. Teie järgmine operett ainult unistus, valmis aastal 1955 Ardi Liivese Libret oleva. Kuidas teie koostöö algas? LR libreto olen ka niisugune, kuidas õnne leida. Lugulineesi kunstimäe valitsus oli kuulutanud välja opereti libreto võistluse ja võistlusel ei saadeta. Üks niisugune töö, mille nimi oli sitsiprintsess Ja see töö nagu oleks pälvinud auhinda. Kuid kui ma ei eksi, siis oli Paul Rummo, kellele meenus, et enne sõda oli just ka olnud üks võistlus kuhu sitsiprintsess esitatud. Enne sõda oli esitanud selleni Velise Tammlaan jänki. Võib küll olla, no ja siis kõrvits sõitis Tartusse selle sihiga, et sealt kirjandusmuuseumist välja võtta seal libreto ja kõrvutada sellega ja tema tutvustas mulle 100 mena sõitsin Tartusse. Jah, sõitsime vist koos, tagasime rongis igal juhul ja ma lugesin, tähendab, sellel libreto läbi mul seal meeldis, seal oli palju niuke noh, satiiri ja ja palju niisugust, mille keskel ma ise olin töötanud. No vot ja niiviisi siis aastasena Liivesega kontakte ja see oli meie esimene tutvus seal nüüd siiamaani jäänud niukseks loominguliseks sõpruseks. Ja nii ta siis tuli, kui palju neid variante sai tehtud endana piltide kaupa ikka üks pilt oli mererannas ja üks pilt oli, ma ei tea, tehases aga lõppenud kleite sisse, õiged. Lavale tuli, tal on Vanemuises ja ootan, tehti väga mitu varianti, millest siis üks jäi põhivariandid laadis etendati. See lugu käis ka dekaadil Moskvas ära. Püüdsin nii-ütelda ikka selles vajadusena tale jääda. Sellesse ajastusse jääda ärriti paelusse. See esimese operetilugu laanelill. Sest see on, see on mul ikka siukene suurute operett finaalile ja suurte stseenide muusikalisest seiradega. Ainult unistusele järgnes laanelill eksa neli aastat hiljem ja 59 ja siis hakkas tulema iga kolme aasta järel uus operett, nii ta tuli välja küll. Kolm aastat hiljem oli teie soov, palun veel kolm aastat hiljem 1000 meetrite armastust. Kolm aastat hiljem mees pisu hännaga ja kolm aastat hiljem kapsad ja kuningad. Ja kab seda kuningat. Ja siis oli 78. aastal tuli raha, paneb rattad käima ja 80. kuskil mon Bornacil. Kolm aastat oli nagu ühe opereti valmimise aeg. Jah, seal kirjutamise peale läks ikka oma aasta ja orkastreerimine ka sinna takkaotsa veel. Vähe seda just ei ole. Kuidas sattusite filmimuusikat kirjutama? Küllap seal Eugen Kapp oli see, kes mind sinna ta soovitas. Raport lavastas need filmid, mille muusika kirjutasin. Laulud kirjutasin. Eugen Kapp kirjutas muusika mena laulu. Seal teise filmi puhul Andruse õnn seal oli huvitav just kuidagiviisi saanud seda laulu kätte, see oli vaja Linda laulu. Kirjutasin. Kuu aja jooksul neli laulu, millest viimane siis läks käiku filmis, aga teised läksid käiku ilma filmid. Samuti oli tegemistele ja valguskoolis selle tagasituleku lauluga ei meeldinud ikka üks, teine ja teksti pealt ma ei saanud kuidagiviisi nihukest rütmikat kätte. Ükskord võtsin kätte lihtsalt läksin linna jalutama, olin seal elektrijaama juurde. Haara rihinud Ra Essitakse juba Secklentsiks. Mõtlesin, pakun selle ja siis tehti sellele sõnad alla, nii nagu. Filmi lavastaja oli raport. Kuidas sobis koostöö selle teiega, aga hästi ta väga nõudlik, muuseas muusika suhtes ta hästi tundvaid muusikat ja seal oli ju ka minul oli seal palju niisuguseid eksperimente. Näiteks selle teise kolhoosi laulu lindistamise. Ta sai veetud Vanemuise väikselt maja saalis. Ja kui palju seal oli sellega murrete vaeva, vest akustiliselt ei olnud sobiv ja siis ei olnud orkestriasetused sobinud jälle ühe Kauljale orkestri kõla, nii nagu ta pidi olemas pidanud teistmoodi. Ja huvitaval ja lihtsalt ka töötada. Seda enam, et ma olin vist üks nädal aega nende juures, kui nad paides olid oma selle synnigrupiga ja filmisid seal ümbruses. Oligi niisugune tore lugu võt. See oli sügisene aeg oli. Ja läksime metsapähkleid korjama. Kadunud rajal Haaveli saksa ohvitseri mundris. Metsa meetory, vaatame mad. Kus te olete kirjutanud oma suurimad heliteosed? Kas ümbrusel ja keskkonnale on ka mingi soodustav või pidurdav mõju? Lärmi sees ja niisugune müra see taha, kui käest ei rahul olla. Aga need motiivid ja millest kõik alguse saab? Need on tekkinud enamvähem ikka, mõtlen kas suuskadel mäe peal v kalapüügil vä? Kala ei saa, aga potilisandlike kasu see. Meile, see on olnud see. Jaa, komponeerimine. Ja ja siis muidugi noot tuleb koju ja manab ta paberi peale, vaatab, mismoodi noodipilt välja näeb ja mis annab teha. Ja mõnel juhul on küll niiviisi olnud. Sobiva teksti puhul. See muusika on nagu iseenesest tulnud ei saa, ta ei oska lihtsalt ära seletada. Ühene siukse näite võiks tuua, mul on üks duett, on kas mitte see roots toimulisele teksti. Võtsin kätte, lugesin teksti läbi. See lugu oli valmis, kirjutamisega võid sa ega ainult üles märkida. Aga neid tuleb. Selle 50 aasta jooksul tuleb meelde üks kaks tükki. Selliseid juhuseid sellist hetkega sündinud laule. Siis on siis on siis on hästi tundnud aga nende laulude niisuguseks tunnuseks on see, et vaevalt rahva sekka. Tegelikult peaks tegema oma tööd niiviisi et need käiku laskma. Niiviisi sünnivad ja teisi mitte. Üheks niisuguseks raskuseks sobiva interpreedi leidmine. Sa tead, et sa ühel inimesel ei kirjutanud, siis sa teed seda ühtemoodi, kirjutad teisele, kirjutad sa teistmoodi? Amalanna heli lähed, sa muidugi oleme. Väga paljudel puhkudel silmas pidanud. Kadunud Georg Ots oli minu lahuldada lauljaks noh, rääkimata seal sõja ajal Viktor kurjadest ja Vaino maastajate. Hea on siis, kui me võtame selle loomise käigus tedre mingi variandi valmis ja siis palud lauljat, ühesõnaga et ta prooviks selle ära, kas ta mugavama ulatuse poolest. Ja see on ka need on ta üks niisugune kindlustus, et see lugusid ikka kõlbab, kui ta juba laulja kaudu laenu. Aga mõnel juhul muidugi pole seda aega lausa teha. Ja kirjutab teadmata, kes ta laulma hakkab. Kui palju oleneb enesetundest ja tervisest ja mida te teete selle püsimiseks säilimiseks? Tervist saab metsad kalapüügil. Ja metsajooks on minu arusaamise järgi üks niisugune tore ettevõtmine. Et. Tänu sellele, võib-olla mul on ka üks teine lugu veel lauda poleks saanud. Praegu ma olen nii päris süstemaatiliselt, teen seda ja tunnen ennast väga hästi.