Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku reedesed esimese veebruari olulisemad sündmused. Olen Uku toom. Põhiseaduse asjatundjate kogu liikmete raportite põhjal koostas justiitsministeerium 78 ettepanekut põhiseaduse muutmiseks. Mitu asjatundjate kogu liiget ei pea muutusi vajalikuks. Mida koguda, puudutati, nüüd leidsid vähem või rohkem tugevat kriitikat. USA teatas, et lahkub keskmaa tuumajõudude lepingust, sest Venemaa rikub lepingut. NATO avaldas USA otsusele toetust samal ajal kui Eesti on muutumas elektrit eksportivast maast elektrit importima. Kas pole kellelgi päris selgelt ülevaadet, missugune on teiste meid ümbritsevate riikide varustuskindlus? See tõstatab küsimuse, kas Eesti peaks täiendavatesse võimsustesse investeerima. Värskest palgauuringust selgub, et lojaalsete töötajate palgad on väiksemad kui äsja töökohta vahetanutel. Samuti kasvab põhipalga juurde makstavate lisatasude olulised. Tal on üks huvitav asi, mida tihti pidi arvestada, kui keegi liitub mõne IT-firmaga, mis on startup varajases faasis. Ta saab palju rohkem optsioone kui nagu need, kes liituvad hiljem. Soome otsustas ametlikult liituda Rail Balticu ühisettevõttega. Ajalehe Postimehe kultuurivedur 2018 on festival Augustibluus, mis on tegutsenud juba 25 aastat. Kui sa tunned oma publikut ja teed seda festivali mingis mõttes ka iseendale, mitte siis potentsiaalsele pileti ostjale, siis üldiselt ei kõrbe. Eesti naiste saalihokikoondis võitis Poolas jätkuval maailmameistrivõistluste valikturniiril täna Itaaliat ja säilitas võimaluse jõuda maailmameistrivõistluste finaalturniirile. Ilm püsib pilves, kohati sajune, Lõuna-Eestis ja saartel võib sadada lörtsi. Öösel on temperatuur miinus neljast pluss ühe kraadini, homme päeval miinus ühest pluss kahe kraadini. Alustame sellest, et põhiseaduse asjatundjate kogu liikmete raportite põhjal koostas justiitsministeerium 78 ettepanekut põhiseaduse muutmiseks ja täiendamiseks. Justiitsminister tutvustas neid eile valitsusele ning need saadetakse nüüd seisukoha võtmiseks. Riigikogule jätkab Janek Salme. Põhiseaduse asjatundjate kogu töö vältas 2000 seitsmeteistkümnenda aasta jaanuarist läinud aasta juuni lõpuni. 12 liikmeline kogu pidas 14 koosolekut ning seitse liiget koostas valdkondliku raporti. Raportite põhjal tegi justiitsministeerium 78 ettepanekut põhiseaduse muutmiseks. Üks ettepanekuid on muuta riigikogu 91 liikmeliseks. Samuti tehakse ettepanek muuta vabariigi presidendi valimise korda nii, et presidendi valib valimiskogu. Ka pakutakse. Presidendil võiks olla seitsmeaastane ja ühekordne ametiaeg. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul ei vaja Eesti riigiõiguslikke aluspõhimõtete muutmist ning ettepanekud loovad tema sõnul platvormi võimalike tulevaste probleemide lahendamiseks. Ma tutvustasin neile neid ettepanekuid valitsuskabinetile, kes võttis need seisukohad teadmiseks, et kindlasti ma edastan need ettepanekud ka nüüd lahkuvale parlamendile, et vastavalt vajadusele uuel parlamendil oleks platvormide võimalusi, mille pinnalt arutleda, võimalike põhiseaduse muudatusi. Asjatundjate kogusse kuulunud riigikogu põhiseaduskomisjoni liige, vabaerakondlane Jüri Adamson justiitsministeeriumi koostatud ettepanekute suhtes väga kriitiline. Tema sõnul ei saa kindlasti väita, et kõik asjatundjate kogu liikmed oleksid ministeeriumi tehtud ettepanekute taga. Vähemalt kui me alguses see asi, siis minul küll arusaamist ei olnud, et seal peaks niimoodi lõppema. Praegu on päris selge, et valitsus päris kindlasti mitte ühtegi Reinsalu ettepanekut ei võta, tõsiselt ei võta Eesti või mitte arutamisele sellel asjal ei ole nagu mingisugust jumet, seda võiks nagu kokkuvõttes nimetada, et see on üks suure sepa soss. Samuti asjatundjate kogusse kuulunud õiguskantsler Ülle madise ütles, et asjatundjad ei leidnud üksmeelselt, et põhiseadus vajaks muutmist. See käib tema sõnul ka nende ettepanekute kohta, mis on nüüd tehtud riigikogu liikmete arvu vähendamise ning presidendi valimiskorra muutmise kohta. Mina isiklikult neid ei toeta, sellepärast et need ei lahenda mitte ühtegi teadaolevat probleem. Justiitsminister Reinsalu sõnul ei olnud ka asjatundjate kogu ülesandeks üksmeele saavutamine või seisukohtade kujundamine enamushääletuse teel. Kogu valis välja tõsisemad teemavaldkonnad kehtivas riigiõiguslikus korralduses määratles, panin paika raportöörid ja raportöörid, koostasid oma ettepanekud, mida kogus arutati, need leidsid vähem või rohkem tugevat kriitikat ja nende raportöörid ettepanekute pinnalt. Siis justiitsministeerium omakorda tegi valiku. President Kersti Kaljulaid nimetas täna Tartu ülikooli muuseumi valges saalis ametisse riigikohtu uue esimehe Villu Kõve. Kõve ametiaeg kestab üheksa aastat. Euroopa kohus kinnitas ja ka täna endise riigikohtu esimehe Priit Pikamäe Euroopa kohtu kohtujuristiks. Euroopa kohtu kohtujuristid on nimetatud ametisse kuueks aastaks. Nüüd aga välisuudised ja Evelyn Villers. USA teatas, et lahkub keskmaa tuumajõudude lepingust, sest Venemaa rikub seda. Otsus tähendab, et USA alustab laupäeval leppest lahkumise protsessi. Ühendriigid peatavad oma kohustused leppes ja alustavad leppest lahkumise protsessi, mis jõuab lõpule kuue kuu jooksul, kui Venemaa ei hakka taaslepet täitma ega hävita kõiki seda rikkuvaid rakette, heitjaid ja nendega seotud varustust, ütles president Donald Trump avalduses. NATO avaldas USA otsusele täielikku toetust. Ühendriikide lahkumine, mida on oodatud juba mitu kuud, järgneb aastaid kestnud lahendamata vaidlusele Venemaaga 500 kuni 5500 kilomeetrise tegevusraadiusega tiibrakettide ülem, mida lepe hõlmab. Washingtoni hinnangul rikub lepet Venemaa tiib geid novaator üheksa, m seitse, kaks üheksa. Moskva hinnangul ei riku raketile, et selle laskeulatus on kuni 480 kilomeetrit. Euroopa Liidu ja Jaapani ulatuslik kaubanduslepe jõustub täna saates märgi, et Brüssel ja Tokyo toetavat protektsionismi kasvades mujal maailmas endiselt. Vabakaubandusleppe jõustumisel kaovad pea kõik tariifid Euroopa Liidu Jaapani kaubavahetuses. Suurim mõju on sellel jaapani autode ekspordil Euroopasse ja Euroopa Liidu põllumajanduskaupade ekspordile Jaapanisse. Euroopa Liit ja Jaapan moodustavad kokku pea kolmandiku maailma majandusest ja see on seni EL-i ajaloo mahukaim kaubanduslepe, luues 630 miljoni elanikuga vabakaubandusala. Taani Danske Bank teatas, et selle kasum langes mullu pea 30 protsenti 15-le miljardile kroonile ehk kahele miljardile eurole ja lubas edasiste rikkumiste vältimiseks suurendada. Sisekontrolli ajutine tegevjuht Jesper Nielsen ütles, et 2018 oli väga keeruline aasta ja et kriitik ka seoses rahapesuga Eestis oli õigustatud. Aastatel 2007 kuni 2015 jooksis Danske Eesti filiaalis läbi 200 miljardit eurot kahtlase päritoluga raha. Rahapesujuhtumeid uurivad praegu ametivõimud Taanis, Belgias, ühendkuningriigis ja USA-s ning panka võivad ees oodata suured trahvid. 2019.-ks aastaks prognoosib Danske 14 kuni 16 miljardit Taani krooni kasumit. Euroopa kontrollikoda leiab oma auditis, et Euroopa strateegiliste investeeringute fondi ehk niinimetatud Junckeri fondi investeeringutest enamik on koondunud euroliidu suurematesse ja vanematesse liikmesriikidesse. Euroopa Komisjoni asepresident Jyrki Katainen ütleb aga, et investeeringuid tuleb hinnata Ta suhtes majanduse suurusega. Selle järgi juhivad kasusaajate edetabelit hoopis Kreeka, Eesti ja Portugal. Sel teemal jätkame peanud. Euroopa kontrollikoda ütleb oma sel nädalal avaldatud auditis, et laenutagatisi pakkuv niinimetatud Junckeri fond on olnud üldiselt tõhus investeeringute juurdetooja. Audiitorite kriitilised märkused puudutavad investeeringute geograafilist jaotust. Enim raha oli 2000 seitsmeteistkümnenda aasta lõpu seisuga läinud suurtesse ja hammustas Euroopa Liidu liikmesriikidesse eesotsas Prantsusmaa ja Itaaliaga. Raha elanike hulga kohta jagades on võitjad samuti pigem Vana-Euroopa riigid. Kui aga jagada raha sisemajanduse kogutoodangu kohta, on esimene kreeka ja teine Eesti Euroopa kontrollikoja liige Leobrinkat. Muidugi on see raha suur suhtena Eesti sisemajanduse kogutoodangusse aga teisalt hinnates raha suhtena inimeste hulga kohta, jääb Eesti tabeli teise poolde vähem kui 60 euroga inimese kohta. Samas saavad tabeli esiviisiku riigid üle 120 euro inimese kohta. Euroopa Komisjoni asepresident Jyrki Katainen. Hooli miini vaid Melchior Impact of FC-ist luged FC džiibi. Ainus tähenduslik viis mõõta F-i fondi mõju on võrrelda seda suhtena sisemajanduse kogutoodangusse ja on lihtne näha, et lõunapoolsed riigid, mis kannatasid paljud finantskriisi tõttu ning Kesk- ning Ida-Euroopa riigid on suurimad fondi kasutajad. Ma pean ütlema, et ma olen väga rahul. Eesti esinduse rahandusüksuse juht Priit Potissepp peab Eestit samuti pigem edukaks. Ta julgustab ettevõtjaid ja pankasid seda võimalust aktiivselt kasutama ja just selleks, mis muidu jääks tegemata. Eesti Euroopa Liidu esinduse Rahandusüksuse juhataja Priit Potissepp. Peab vaatama, et me läheksime selle finantseerimisega Rehkambriskantsemas alasse. See tähendab seda, et mitte ainult taristuprojektid, aga rohkem sellist ütleme meie Skeleton tüüpi projekte. Kus on innovatsiooni, kus on riski ja kus tavatingimustel võib-olla on laenu saamine raskem, see on tegelikult see idee algusest peale olnud. Eestis on Junckeri fondist tuge saanud veel näiteks Muhu, Pagarite ja Tallinna lennujaama laienemised. Rohkem kui 100 miljoni euro suurune tagatis on aidanud investeerida üle miljardi euro. Sarnane investeerimisprogramm jätkub Euroopa liidus suure tõenäosusega ka uuel eelarve perioodil. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand, Brüssel Belgia. Soome valitsus otsustas täna asutada raudteevaldkonna terviklikuks arendamiseks eraldi ettevõtte. Meile üheks tegevusvaldkonnaks saab osalus Rail Balticu ühisettevõttes. Soome valitsuse hinnangul on Rail Baltica valmides Soome transiidile uueks kanaliks põhiturgudele palgainfo agentuuri ja tööportaali Siivi keskus. Uuringust selgus, et palgale juurde makstavate lisatasude osatähtsus on kasvanud, samas mitterahalisi boonuseid võetakse iseenesestmõistetavana. Kadri Põlendik arendab teemat. Värske palgauuringu üks järelmeid on, et hea erialase ettevalmistuse ja kogemusega töötajad, kes on viimase aasta jooksul töökohta vahetanud teenivad 18 protsenti rohkem kui üle 10 aasta ühe tööandja juures töötanud inimesed. Eriti puudutab see IT-valdkonda iduettevõtja. Ragnar Sassi sõnul tasandab palgavahet võimalus saada firmas osalus. Tavaliselt inimene töökohta vahetab, siis ta küsib julgelt niisugune 20 30 protsenti seda palka juurde, et seda üldse teha. Ja need töötajad, kes võib-olla on lojaalsed, on need võib-olla saavad iides aastas niimoodi viis kuni 10 protsenti palgatõusu. Aga seal on üks huvitav asi, mida tihti pidi arvestada, kui keegi liitub mõne IT-firmaga, mis seal startup varajases faasis. Ta saab palju rohkem optsioone kui nagu need, kes liituvad hiljem ja soptsiooni väärtus tegelikult peaks selle palgavahe tihti nagu ära katma ja vastupidi, looma selle, et tegelikult lõppvalk, mille saab inimene kätte, ütleme, kui ta võtab selle perioodi kokku niimoodi viis, viis aastat, näiteks on tegelikult ikkagi suurem. Mõningal juhul realiseerumine ei toimu, kuna väga suur hulk starter, ta läheb pankrotti. Ettevõttes osaluse saamine on teatud mõttes nagu lisatasu, mille osatähtsus on uuringu järgi kasvanud samuti nende töötajate hulk, kellele lisatasu maksti, ütles palgainfo agentuuri juht Kadri Seeder. Et eelmisel aastal ikkagi kolmandik organisatsioone ütles, et nad on muutnud lisatasude süsteeme just sinna suunas, et töötajatel oleks võimalik saada ette võtta edust ka osa ja tervikuna töötasu kasvaks kindlasti ta on hästi seotud tulemusega ja need lisatasu süsteemid on tavaliselt ka hästi. Ettevõtte spetsiifilised. Esiletoomist väärib ka see, et mitterahaliste boonuste roll on suurem, kui töötajad võtavad neid järjest rohkem. Iseenesestmõistetavana see hüvede osa, mida töötajatele pakutakse, see eelmise aastaga kasvas selles mõttes, et ta läks ettevõtetele kallimaks ja valikuvõimalusi. Töötajatel tuli rohkem ja ka töötajate poole pealt on näha, soodustusi kasutatakse rohkem. Iseasi on nüüd see, et kas neid soodustustena tunnetatakse, sest soodustuste põhihäda on see, et nad väga kiiresti muutuvad iseenesestmõistetavaks ja neid enam ei väärtustata, vaid pigem on siis see, et kui sa neid ei paku, siis tekib rahulolematus, sest et nad on nii-öelda elementaarsed töötingimuste osad juba Ragnar Sassi hinnangul boonuste pärast töökohta vahetada, aga kui neid pole, võib jääda uus töökoht valimata. Ma arvan, tekib siis see inimene isegi kaalust ja võtame tooted, kas sa siis ei väärtusta seda töötajat? No nii, et ikka firmadel on positiivne surve kogu aeg nagu pingutada, teha uuemaid kontoreid, noh eelkõige selle pooldab, et sõbrannast mõnusam olla seal rohkem aega veeta. Aga ilma selliste väikeste asjadeta selleta ei saa enam nagu häid inimesi. Katarisse. Möödunud sügisel osalesid palgauuringus 50 organisatsiooni esindajad ning ligi 11000 töötajat ja tööotsijat. Eestis ollakse eriarvamusel, kas Eesti saab toetuda rahvusvahelisele energiaturule või vajab ikkagi kodumaist varustuskindlust. Madis Hindre teeb aruteludest ülevaate. Läinud nädalal, mil Rootsil tekkis oma energiatootmises lühiajaline tõrge, otsustas sealne süsteemihaldur, et kohalike hindade kontrolli all hoidmiseks nad välisturul natuke aega ei kauple. Taani teatas seepeale, et taoline käitumine võib seada ohtu teiste riikide energiajulgeoleku ning tähelepanelikult tasub olukorda jälgida ka meil. Alates 2024.-st aastast suletakse suur osa Narva elektrijaamade olemasolevatest plokkidest ehk kohalik tootmisvõimsus enam tipukoormusi katta ei jõua. Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ütleb, et ega energia tootmise kasv ei pruugi oodata ka teistelt riikidelt. Nikolai aastat Rootsis võib tekkida ka varustuskindlusega probleeme just sellepärast, et selline nii-öelda baaskoormuseks, see, mis siis iga ilmaga on võimeline töötama, seda jääb vähemaks ka tuumajaamad on seal üsna vanad. Nad lähevad kinni. Kui kõik riigid ütlevad, et kriitilisel hetkel tuleb see elekter naabritelt, siis võib juhtuda, et sellel hetkel, kui kõik seis naabritelt seda panust ootavad süsteem tervikuna annab selle tulemus, et lihtsalt kogu regioonis on elektripuudus ja kui selleks olukorraks ei ole ka käitumist kokku lepitud, mis siis saab, noh, siis on muidugi paha. Ehk kas näiteks Eestil tasuks ikkagi investeerida ja jääda kasvõi igaks juhuks elektrienergiat eksportivaks riigiks? Eleringi juht Taavi Veskimägi rääkis neljanda jaanuari uudist plussis, et igaks juhuks tootmisvõimsustesse investeerida ei olemas. Et Eestil on 2000 megaühendusi teiste riikidega Soomega, Lätiga ja meie arusaam on väga selgelt olnud see, et elektrijaam Soomes või Lätis on sama hea Eesti tarbija varustuskindluse seisukoha pealt, kui elektrijaam Eestis kaks nädalat tagasi uudis plussis, ainult Juhan Parts aga usub, et Eestil peab ikkagi olema oma energiabaas reserv olemas, nii sisuliselt Barcet uuesti tuleks lauale tõsta 2014. aastal sahtlisse lükatud mõte ehitada teine auvere elektrijaamaga võrreldav energiaplokk. Räägiline tuleb ehitada miljardit, võib kasutada erinevaid kütteid, ma ei näe teist võimalust võime panna seda biomass võib kasutada mingil osaliselt põlevkivi uttegaase uut tahket kütust, Tõdi, mida iganes on ju seal tahke kütus on kaasaegne ja mis me tegime, on vaja teist, aga see jutt tähendab, et kuskil ei ole vaja tuhud. Ma olen nõus nende turgudega nii nimata elektriturgudega, mis too, kus me saame Lätist elektrit, seal on ju kogu aeg defitsiit Soomest praegu külm talv, kas te kujutate ette, et meil pole elektrit? Hando Sutter nii resoluutne ei ole, ka tema tõdeb, et varustuskindluse tagamisele tuleb tänasest rohkem mõelda, aga seda ikkagi kogu regiooni vaates ehk baastootmine saab toetuda rohkem tuumaenergiale. Hea ilma korral kasutatakse üha enam päikese- ja tuuleenergiat ning kui sellest ei jagu, siis peaks varuks olema. Kiiresti käivitatavad aga muidu väikese püsikuluga võimalused. Ja siin ma arvan, et ei pääse ikkagi mööda sellest, et meil on vaja gaasil töötavaid balantseerivaid, elektri, tootmisvõimsusi regiooni ja tegelikult, miks mitte ka Eestisse. Ühtlasi usub Sutter EKA tipukoormuse tagamiseks loodud lahendusi, peaks arendama nii, et need turul ikkagi ära tasuks. Üheksandal jaanuaril toimus Kuressaares ja selle lähiümbruses suur elektrikatkestus. Neljaks tunniks jäi Saaremaal elektrita tipphetkel üle 13000 tarbija ja Saaremaa vald kutsus ulatusliku katkestuse tõttu kokku kriisikomisjoni. Margus Muld vestles katkestuse põhjustest elektrilevi juhatuse liikme Andres Tõnissaar. Aga. Kogu loo juurpõhjus oli selles, et töö teostajad ja selle töö planeerijad eksisid teatud tööohutusnõuete vastu on sellised elementaarsed nõuded tööde ohutuks sooritamiseks alates väljalülitamisest kuni siis pingetuse kontrollimisteni ja, ja siis nende seadmete maandamisteni küll, aga kuna need viimased toimingud olid tegemata ja oli ka täiendavalt üks rikkeline lüliti, siis see kaabel, mida mindi remontima, oli reaalselt pinge all. Selle kaabli remontimise järel tekkis lühis, milles tekkisid elektrivõrgus suured lühisvoolud ja nende suurte lühisvoolude järgi siis miks rikka üldse laienes sellise ulatusega, et 13000 klienti jäid vooluta. Riknes täiendavalt lääts alajaamas üks kaabli otsa ja katkes ka Sikassaarest välju keskpingeliinijuhe. Minu jaoks on see selline esmakordne kogemus, kus tegelikult sellisel viisil eksiti ja kus elektrivõrgus toimus sellises ulatuses laienemine. Selliseid olukord ei tule elektrivõrgus tihti ette. Milline seisukoht praeguses elektrilevil on sele nende suhtes, kes konkreetselt tõesti kannatasid kahju tootmises? Nüüd peale nende kõikide üksikasjade selgumist, kus on need põhjus-tagajärg, seosed kõik lõpuni teada siis siis tegelikult me peamegi kõik need seni esitatud kahjunõude otsused korra üle vaatama ja tegema siis vajadusel kas siis täiendavaid otsuseid, uusi otsuseid, aga esimeses järjekorras me võtame kõigepealt need nõuded korraks uuesti lauale ja vaatame üle nende sisud. Ajalehe Postimees kultuurivedur 2018 laureaat on augustibluus. Festival on juba veerand sajandit tutvustanud eesti publikule pluusi rahvusvahelisi tippe pakkunud esinemisvõimalusi eesti artistidele. Erle loonurm jätkab. Augustibluusi korraldamist alustasid 1994. aastal küünarMurumägi Jääromanne Sultan Gireijev. Alates 2008.-st aastast on seda üritust vedanud Indrek Ditmann ja Raul Ukareda. Indrek Ditmann sõnul on 25 tegutsemisaasta jooksul pluusi maastikul korralikult kanda kinnitatud ning festivalil on kindel kvaliteedimärk. Kui rääkida 90.-test, kui see festival oli alles noor, siis esinesid siin väga palju soome bluusmuusikud ja tõid kaasa oma fänne ja sõpru. Ja praegusel hetkel viimasel viiel aastal me oleme kokku lugenud igal aastal umbes 1000 väljaspool Eestit tulevat bluusisõpra, et endiselt Soome nii-öelda esirinnas, aga, aga palju tuleb ka Venemaalt, Lätist, Leedust ja tegelikult on see geograafia päris lai, et, et meil on tulnud spetsiaalselt sellele festivalile inimesi isegi Austraaliast. Postimehe kultuuritoimetuse juht Heili Sibrits ütleb, et valik ei sündinud kergelt. Me vaidlesime päris palju ja otsisime, mõtlesime, et kes on või mis see on, mida me tahame välja tuua ja ja oli raske ülesanne, ideed kandvate vähe oleks olnud, vaid neid oli palju. Aga üks Humide veakene või iluviga oli paljudel, mis meie silmis natukene võib-olla seda eelmise aasta valikut keeruliseks tegigi, et eelmine aasta oli kõik Eesti vabariik 100-ga seotud ja me tegelikult tahtsime leida midagi, mis võib-olla on elujõuline ka olnud ilma selle suure Eesti vabariigi 100 raha laenata. Festivali valimine aasta kultuuriveduriks on ka märgiline seetõttu, et viimasel ajal on meedias olnud juttu nii mõnegi festivali rahalistest raskustest. Ühe festivali veebel hoidmine nõuab nutikust, kinnitab Postimehe kultuuritoimetaja Alvar Loog. Ma julgeks pigem väita, et probleemid on nendel festivalidel, kes ei tunne oma publikut ja kes on oma korralduslikult ideelt, et väga selgelt suunatud kasumi ootusele sealt tekivad kahjumid, kui sa tunned oma publikut, et ja teed seda festivali mingis mõttes ka iseendale, mitte siis potentsiaalsele pileti ostjale, siis üldiselt ei kõrbe võiguse kõrbet sa kõrbed vähe ja sa oled ikkagi jätkusuutlik ja noh, augustibluus, kes on nii-öelda fanaatikute korraldatud festival fanaadikutele on ma arvan, just jätkusuutlik olnud tänu sellele Sel suvel toimub augustibluus juba 20 kuuendat korda, teisest neljanda augustini näeb ja kuuleb festivali 10-l laval üle 30 kontserdi. Esinejad tehakse teatavaks 21. märtsil. Ele Pedassaar räägib, milline tuleb ilm. Eeloleval ööpäeval saabub meile lõuna poolt niisket ja sooja õhku. Öösel eemaldub üks madalrõhulohk Eesti kohalt põhja-loode suunas. Homme päeval jõuab Läänemerele uus madalrõhkkond, mille servas laieneb pärastlõunal, kuna üle Eesti niiske ja veel soojem õhumass. Öösel sajab Eestis mitmel pool lund, saartel ka lörtsi, on tuisku pärast keskööd lõuna poolt alates sadu järk-järgult lakkab. Tuul puhub idast kagust neli kuni 10, rannikul iiliti 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus neljast pluss ühe kraadini. Ennelõuna on olulise sajuta. Pärastlõunal jõuab Liivi lahele tihe lume ja lörtsisadu ning laieneb üle Eesti, on tuisku. Teedele tekib jäide. Tuul puhub idast kagust kuus kuni 12, rannikul iiliti 16 meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb miinus ühe pluss kahe kraadini. Ning spordiuudised Johannes vedrult Eesti naiste saalihokikoondis teenis Poolas Gdanskis jätkuval MM-valikturniiril esimese võidu, kui alistas suurelt 13. Üks Itaalia. Kohtumine algas Eesti jaoks väga hästi, sest juba teiseks minutiks oldi kaks. Null ees. Neli väravat sai Eesti poolelt kirja Diana Klavan. Eesti on valikturniiril teeninud nüüd ühe võidu ja kaks kaotust. Viimases voorus kohtutakse Belgiaga ning reaalne on püüda alagrupis kolmandat kohta. MM-finaalturniirile tagavad pääsme alagrupi kaks edukamat naiskonda. Euroopa nelja valikturniiri kokkuvõttes pääsevad aga edasi ka kaks edukamat kolmanda koha naiskonda. Koondise kapten Merli Süvari edasipääsu võimalustest. No ma olen jah, nüüd täpselt samas olukorras, nagu me olime kaks aastat tagasi, ehk siis meie edasisaamine ei ole meie enda kätes enam, vaid nüüd me peame ootama neid tulemusi teistest alagruppidest. Seis ei ole üldsegi lootusetu, aga meil on üle nagu ainult oodata. Tallinnas Härma staadionil avati Eesti esimene täismõõtmetes kiiruisurada. Loodusliku jääga on kaetud 400 meetrine ring. Treeninguteks hakkavad seda kasutama Tallinna kiiruisuklubi sportlased. Koolipäevadel on rajatis aga peamiselt Lasnamäe, Vene Gümnaasiumi ja teiste piirkonnas asuvate koolide õpilaste kasutuses. Eesti tennisenaiskond alustab tuleva nädala kolmapäeval Fedgapi Euro-Aafrika tsooni esimese grupi turniiri, mis peetakse Poolas ja kus alagrupis tuleb heidelda Bulgaaria, Rootsi ja Ukraina naiskondadega. Eesti naiskonna esinumbriks on turniiril WTA edetabeli 20. number Anett Kontaveit. Koondisse kuuluvad ka maile nuudi Saara Orav, Jelena löögina ja Valeria Korlazz. Naiskonna kapteniks on Märten Tamla. Kaia Kanepi naiskonda ei aita. Eesti vastaseid analüüsib naiskonna kapten Märten Tamla. Minu arvates on loos on täitsa hea, Bulgaaria on kindlasti mängitav ja Rootsi on ka, et kui Larsson kohale ei tule, aga rootsi täitsa mängitav ja Ukraina vastu on väga raske. Ja see oligi tänane Päevakaja kuulmiseni.