Klassikaraadio jätkab saatega taevateed. Stuudios on Ene Pilliroog. Johannese evangeeliumis on, tead ma olen lähtunud isast ja tulnud maailma. Taas, ma jätan maha maailma ja lähen isa juurde. Ning Jeesuse palve. Ma olen sind austanud maa peal. Ma olen lõpetanud selle töö, mille sa oled andnud mulle teha. Ja nüüd austa mind, sina ei saa enese juures selle auga, mis mul oli sinu juures enne maailma olemasolu. Mina olen sinu nime ilmutanud inimestele, keda sa mulle oled andnud maailmast. Inimesed on palju kordi küsinud iseeneselt ja üksteiselt kuidas saab keegi minu eest surra. Minu eest lunastada patud, kanda minu koormat. Kui ta seda on teinud, siis võin ma ju olla kuitahes patune. Mindki on juba lunastatud. Aga küsime siinjuures, millistest pattudest? Millest lunastatud. Kuidas me seda siiski mõistame? Mis varjub Jeesuse sõnadega taha? Ma olen lõpetanud, selle tööaeg on täis saanud. See on lõpetatud. Mis on lõpetatud mis on täis saanud? Mis oli see, mida ta tuli meile tooma millest lunastama? Eespool ütlesin isa oli ta saatnud maailma, ilmutama oma nime, oma tegu, oma kõikvõimsust. Ja inimese poeg, täitnud ülesande võis tagasi minna maailma mis oli enne seda maailma. Lunastus see oli usu ja usalduse protsessioon kogu inimese pojamaisel teekonnal mis siis ristisurmani Mjah maises mõttes ülestõusmisele aga igaviku tähenduses. Maailma oli külvatud sõna mis hakkas ringlema. Üks Morrise raamatus nende öelgu issanda lunastatud on kirjutatud järgmised read. Sõnad põnevaid asju juhtunud. Kui üks inimene räägib teisega siis pole see lihtsalt heli, aitäh, tekitamine, edasiandmine ja vastuvõtmine. See on rohkem nagu nool või püssikuul, mis on sihitud teatud punkti. Kõnelevad sõnad on energiaühikud. Nad ruttavad tegutsema. Ma kõike, mida nad puudutavad. Liik tegusid. See ebatavaline sündmus mis naerma jõudis onil. Jeesuse Kristuse sünd, eluteenistus, surm, ülestõus. Ja taevaminek. Me peame vaidlema laskma sell endid muuta, avades oma elu loovale väele. Ja seejärel on meie kohus elada selle lunastus sündmuse valguses. Samas raamatus on kirjas veel järgmised read. Kunagi ei tohi arvata, nagu oleks sõna üks asi ja kirik, teine asi. Jutlustaja ülesanne on sõna kirikusse tuua ja käsitleda seal seda vastavalt kirikule kui vajadustele. Vastupidi sõna liigub nii, nagu ise tahab. Ja ainus, mida jutlustaja saab teha on seda liikumist järgida ja seda mitte takistada. Kirik on kutsutud täitma kindlad missiooni. Ja selleks missiooniks on nii sõnum ise kui selle illustreerimine koguduse elu abil. Kiriku sõnum pole mitte kirik ise vaid tema tunnistus kristlikust sõnumist. Inimeseks saanud Kristusest. Ristilöödud Kristusest, ülestõusnud Kristusest, inimelu ja kultuuri muutrast Kristusest Kristusest maailmas, Kristusest meis ja meie lootusest saada osa tema auhiilgusest. Algkogudus oli täielikult Kristuse keskne. Ta kuulutas Jeesust Jeesusest. Kristusest räägiti kui jumala töö lõpule viiest. Ajastu algatajast inimese ja jumala inimeste eneste ja inimeste ja kogu looduvahelistes suhetes. Kirikujutluse ja tunnistuse keskmes oli Jeesus inimese poeg, risti löödud üles tõusnud ja ülistatu. Kirik pakkus inimestele andestust, lepitust ja püha vaimu. Ja kirik ootas ka vastust, nii nagu jumal ootab vastust. Kristluse tundmine sõltub inimese haridus-kultuuri ja intelligentsitasemest. Sõltub armastusest, austusest, kuulekusest ja usaldusest. Kristluse tundmine hõlmab eelkõige intellektuaalseid, kontseptsioone või hüpoteese. Kristuse tundmine seevastu on inimese isiklik suhe või suhtumine Jeesusega. Kristlikus evangeeliumis on rohkemat kui sõnum seal rohkemat kui katekismus. See on rohkemat kui intellektuaalse mõtlemise süsteem. Kristlik evangeelium on sõnum sõnumitooja ka. Just evangeeliumi kaudu saab jumal meile haavatavaks. Kõik see on looduse loomulik protsess kus valitsevad oma selged ja kindlad raamid. Seadused, kus puuduvad kompromissid. On kas elu või surm poolt või vastupäev või enne või pärast ajalik või ajatu. Ja et millise teene valime uskmatu või lootust lendava usu? Nii et võime paluda, et andkem endid lepitada Jumalaga. Inimese poeg pandi Aristile meie uskmatuse pärast. Inimese pojamaisel teekonnal leiame palju otseseid viiteid ja vihjeid selle kohta et tema riik ei ole sellest maailmast. Järelikult ei saa me selles maailmas rääkida teise maailma seadustest ja meile mõistetavas keeles ning vormis. Inimese poeg tõi meile mõistetavalt moel sõnumi täielikust usust täielikust usaldusest. Son täielikust ei ühtki mööndust, ei ühtki kahtluse kõhkluse varjundit, nii nagu me seda näeme Jeesuse ja Maarjaluus. Isa sinu kätte annan oma vaimu. Ohvrisurma läbi lepitas ta meidki jumalaga ja ei mingit tingimist. Kas oleme vastu võtnud selle suurima tõe, mida inimese poeg tuli meile tooma lapselikult siira, otsekohese avali, ilma ühegi kavaluse varjundita usaldav oleku? Inimese poja teekonnal nägime täielikku usaldust kuni lõpuni. Isa sinu kätte ma annan oma vaimu. See on kõige vägevam usaldus inimliku isekuse vastu. See on piiritu kuulekus inimlikku tõrksuse vastu. See on põhjatu armastus inimliku omakasu püüdlikkuse vastu. See on teenimine, jootus, ootus ja teenimine. Tark on vaadata üles ja usaldada niiviisi kõrgeimat. Kui raske on lõpuni usaldada kui raske on loobuda oma minast? Kristlik sai alguse Peetruse tõdemusest. Parandage meelt kirikuni algusest peale, rõhutanud sidet usu ja täieliku usalduse vahel. Seda usu ajalugu on kujundanud nii Püha Franciscus Augustinus võlute. See on kirja pandud esimesel kirikukogul nik aias neljandal sajandil. Ja seda me loeme oma usutunnistuses. Aga see mina või iseprintsiip on viinud meid lahkteedele Mil inimlik arutlemist arve, et mitte öelda võimujanu on loonud teoloogilised erisused. Kujundanud mitmeid erinevaid. Kus elava jumala asemel võib kergesti dogmasid ja teoritiseerivat inimese sõna kummardama hakata? Paluma oskust kuulata, peidetud kõnet kuulata vaikust, kuulata jumala häält endas. Kirik on oma sünnihetkest peale seisnud hea Meie kõlbelise puhtuse eest. Nähkem siis seda suuremat sarnasust, mis meid ühendab, kui teoritiseerivaid erisusi, mis meid eraldab. Jumala sõna toimib ka siis, kui suurem osa meist seda üldse ei usu. Läbi aegade on leidunud inimesi, kes palvetavad ka teiste eest. Kui sündis taas Eesti vabariik, siis oli see taevalik ime ja kingi. Kas see ka, kus, kas suur osa neist olla tänulik Tiidu laulust, rääkimata? Kui tuli kokku riigikogu siis kellelegi pakkumisel pandi kogunisti hääletusele. Kas palvetada enne töönädalat tööpäeva või mitte? Rahva poolt valitud saadikud valisid rahva saatust määrava tee. Kannatusterohke eetika vaese ligimesearmastust hapralt pakkuva. Järk-järgult tugevnes korruptsioon. Üks esimesi euro tasemel üritusi oli erootika missivalimine kuus frakis ja häbeliku naeratusega prominendid. Prestiiž eks pidasid minna. Pornoajakirjad kõrvuti nätsupakkidega ei olegi meie kioskites nii kauge minevik. Raadiolained muutsid järsult stiili Lõmpsiva kõnepruugi kasuks mis arvati hästi peale mineraks. Plankudele ilmusid kuulutused 100 protsenti paatid. Väli räivid disko reedest reedeni. See viimane oli juba totaalne rünnak kasvava noorsooharidusega vaimsuse vastu. Eetika puudus korruptsioon. Need on ju tänase päeva märksõnad mis palistavad väsinud rahva kannatuste teed. Rahva, kes ise on sunnitud kinni maksma kõik valud ja vaevad. Selline on elu vaba valiku seadus. Neile on jäetud vabadus valida. Seitse aastat tagasi leidsid taas väga paljud inimesed kirikuks. Testiti lapsi, käidi leeris. Ja siis paljud neist unustas taas kiriku. Aga see tuleb ikka meelde. Vähemasti siis, kui on tarvis matusetalitust. Miks me küll arvan, et tõeline vabadus ja pääsemine avalduks sellises välises teguviisis? Miks koguma tervikolemusega ei pöördu. Mõistmatu, kuidas nii lihtsat asja ei mõisteta. Kes ei käi kirikus sellepärast et seal ei kuulutata õigeks taassünniõpetust kellele hakkavad vastu õpetajate riided, kellele talitus, kes arvab, et kuidas küll üks suur jumal üldse peaks ühte hoonesse särama Toma. Kui ruumikas või kõrge kirikutorn ka poleks? Jälle see, et mina arvan, mina otsustan, mina olen see jagu. Aga kas kuuled? Mõtlen, kas kõik tõelised olulised ja suured asjad sinu elus on toimunud sinu kõikvõimsuse läbi või tunned end siiski kasvõi veidikenegi sõltuma olema. Ja siis mõtte, millistest asjadest ja mil määral sa oled sõltuv? Kas ei olegi need elu põhilised asjad järsku? Nii rohmelda võtta aega ja kuula iseennast. Kuule kaasinimest. Kuule loodust. Kuula endast targemate paremat. Kas sa tunnistad seda? Kuula siis endast targemat ja paremat, kes sind võib-olla inimesena üldsegi tunne. Ja sedaviisi ikkagi võib aidata sind. Olgu lohutuseks teadmine, et inimesepoeg ei tulnud mitte õigete, vaid patuste pärast siia maailma ja patuste juurde. Ja et mitte kunagi pole hilja. Kui aeg pole veel täis saanud. Kui aeg on täis saanud siis on meile antud aeg otsa saanud, aga mida see tähendab? Kas oleme lõpetanud selle töö, mis meile antud oli? Kas tööandja on loobunud või lootuse kaotanud? Ja Me oleme tunnistatud kõlbmatuks ning meid visatakse, kui prügi minema? Ja milliseid võimalusi siin veel oleks? Kui meile veel on antud aega, mis oleks tarkused ennast teenima panna enesearendamise läbi Ja siin on lõputult valikuid. Lõputult teid täiusele viivad taevateed ei tunne otsa. Ja neis on pikameelsust omakasupüüdmatu, st lõputut lootust ja vabadust, vabadust, vabadust eelkõige. Johannese evangeeliumis on kirjas needki Jeesuse sõnad. Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab. Ehk ta küll sureb. Ja igaüks, kes elab ja minusse usub. See ei sure igavesti. Kas sa usud seda? Ükski ei saa isa juurde muidu kui minu kaudu. Tõesti, ma ütlen teile kes usub minusse, see teeb ka neid tegusid, mida mina teen. Ja teeb veel suuremaid, kui need on. Sest mina lähen isa juurde. Nii et sa kõhkleja otsija või kõrk. Kuula, mida SÕNA sinus muudab. Kuidas ta sinuga kõneleb. Ja kuidas seeläbi hakkab sinu elu muutuma. Soovin sulle rahu nendes otsimistes. Ja ka siis, kui otsid vastuseid küsimusele kuidas olla maailmas, aga mitte maailmast. Meie tänases saates taevateed oleme kuulanud Roman Toi, Cyrillus Kreegi ja Rudolf Tobiase muusikat. 1955. aastal kirjutas Hugo Lepnurme kantaadi lunastus Kristuses. Teose teksti on koostanud Hugo Lepnurme ise Piibli erinevatest raamatutest, salmidest Jesaja raamatust ja uue testamendi kirjadest. Me kuulame nüüd seda, Hugo Lepnurme kantaati, lunastus Kristuses. Esitavad kammerkoor ja kammerorkester, glooria juhatab Margo Kõlar. Kaastegevad on sopran Annely Sarv, bariton Uku Joller, orelil Toomas Trass ja Ülle Kalvik. Me kuulsime, Hugo Lepnurme kontaati, lunastus Kristuses. Esitasid kammerorkester ja kammerkoor, glooria juhatas Margo Kõlar. Ja kaastegevad olid sopran Annely Sarv, bariton oko Joller, orelil Toomas Trass ja Ülle Kalvik. Te kuulsite saadet taevateed. Stuudios oli Ene Pilliroog. Ja meie saadet jääb lõpetama Roman Toi seatud koraal jumalannat meiega.