Tere, ilusat pärastlõunat ja jällegi saade nimega lisapala eetris. Kindlasti paljud meie saadet kuulanud, kes pole, ütlen nii palju, et külalisteks need inimesed, kelle põhitöö ja eesmärk siin elus on teiste inimeste meelelahutustere tulemast saatesse. Tarmo Leinatamm. Tere, tere, natukene natuke vali oli minu koha pealt. Ma usun, et ma kas ma pingutasin üle, et mu põhiteeks. See küll ei ole, mul on põhitööks ühe professionaalse muusikaasutuse juht juhtimine ja ma usun, et me saame sellega kõvasti hakkama, aga tähendab, inimene on kord niisugune hetk et tal on ühed teised kolmandad-neljandad pooled, ja siis võib-olla üks suur pool on sellest viimasel ajal ka tõesti kujunenud, selleks et ma nii ühel või teisel viisil kas siis dirigendina või juturääkijana või üldse. Sa oled väga mitmekülgne inimene, ega sa ei ole tähtkujult kaksik. Ei ole, ma olen neitsi ja uskumatult neitsi ja kuke aastal sündinud ja üks kuulus kupp, neitsi oli Kaarel Ird, aga mina temaga sama maailmavaadet ei jaga. Nii et sa nii nii käre vanamees ei ole nagu Irdori Ei, ma arvan küll jah, et ma natukene leebem, natukene pehmem, pehmem, aga jah, ütleme pehme tirdega oli mul ausalt öeldes ikkagi õnn koos töötada 81.-st kuni ta surmani 80 65 aastat ja siis oli noh, siis ei olnud ta enam nii-öelda vana hirmus. Kuigi algusaastatel oli küll, aga lõpus oli ta päris läks päris ära, aga, aga sellest nii-öelda vanast kindlast mina olen iseenesest näinud ei ole, aga jutud käivad Vanemuises edasi. Legende liikus ikaga, vana legend, riik kuskohast ja neist üks noh, mina küll ei võiks rääkida, aga ma kujutan ette Manija vanad olijad Vanemuise teatris, sellest võiks teha omaette nii-öelda võib-olla isegi saatesarja, tead kui rääkida nendest inimestest, kes kunagi omal ajal legendid olid, sest ma vaatan, et siin vahest mõne mõne koha peal natuke ideede puudus, maandus raadiojaamas, et ei tea, mida teha, et vanad head rameeto ajad, ütleme meelejahutaja, et mida tõesti sai omal ajal Eesti raadiost kuulatud ja ma kujutan ette, iga eestimaalane seda kuut kuulis, kuulas ja kuulas hea meelega, need naljad olid naljakad ka, mis, sest nad reeglina olid olmenaljad. Või siis mingisugune vägi niuke läbi nende kolmandat asja öelda, aga minu arust nüüd võiks tulla nisuste legendide juurde tagasi härra Panso ja, ja miks ka mitte Raird ja Jüri Järvet, kes oli tuntud-teatud, ta ei mäletanud, kuhu odavam hommikul oma autopanija. Õhtul läks koju, ütleme niisuguste inimeste juurde tagasi. Mõnes mõttes me oleme selle kahjuks ka selle suure krooni tohinganaga kaotanud. Oma. Nojah, ma arvan, et ma praegu räägin sinu jutule lisaks ja ma arvan, et sina ka vastupidi, jagad minu mõttekäiku, et et tõepoolest, kui me vaatame, kas või me niisugust persoone avavad ajakirjandust või raadiosaateid või sest mul on ka tekkinud selline tunne, et Eestis on mingi 30 prominenti ja siis kirjutatakse, kas ta hommikul tundis ennast hästi, kas tal oli kõht korras. Nüüd ta lahutas, nüüd abiellus uuesti, mis tast nüüd on saanud, eks, ja tegelikult noh, niuksed väga suured tegijad, ma ei näe neid, ma ei kuule nendest midagi, et legendi mõte on muidugi väga. Kultuuriajalokke on Einari Koppel. Noh nagu poleks olnudki, Sulev Nõmmik ja Ervin Aabel härrad pera metsviisi maad ja meil on kultuuriajalugu, on niisugune. Ma isegi ütleks, et see ei ole 36, on 22 inimest, kes satuvad samale pildile, küll nad on selle nädala Kroonikas siis kroonika kroonikas sisannal sellel Ekspressi taga pildil küll nad löövad tantsu ja siis nad midagi joovad ja vot see on see seltskond, aga muuseas ma julgen öelda, et see on väga igav seltskond. Ma julgen otse välja öelda, meil on palju väärtuslikumaid inimesi. Kui vaatad neid pilte, siis võib isegi noh, ilmeksimatult ära öelda, et kui sa selle seltskonnalehekülje lahti lööd, siis võid juba umbes niimoodi pimesi aimata, et kes on pildil pilli mängimiseks. Ärme siin nimesid nimetan, jah. Nüüd kukkusime klatšima, räägime ikkagi eelkõige sinust. Ma alati küsin tavaliselt saates algatuseks, et milline laps sa olid meie külalise käest. Milline laps ma olin, ilmselt olid sa hea laps? Jah, ma olin ikka pigem sinna heapoolne laps kui. Ma arvan, et ma ei olnud probleemne laps, sa olid viie poiss, ma ei olnud ka viiepoiss, mul oli kaheksandas klassis oli eesti keel kaks ja ja mul oli niisugune, ütleme, kui mul on, ma julgen öelda, et mul on mingisugust muusikalist andja on antud, eksju siis teisest poolt ajal ära võetud kogu see, mis mu käsi väljend ühesõnaga joonistamine, kirjutamine, see, see lihtsalt on ikke ta jube kui ausalt öeldes vaadata ka oma ma võib-olla miljoniga, materialistlik joon on, aga tähendab selles tunnistusi küllaltki niisugune 13 iideni. Niisugune noh, viiepoolne tulid paremaga kõige paremat aastal, mul mul oli kõige paremad hinded, olid, kui ma astusin konservatooriumisse sisse, siis tolleaegse muusikaga leemiasse astusin sisse, siis mul olid kõik viied, väljaarvest kirjad, mis oli kolm, kiri on kirjand, sisseastumiskirja ja siis ma sain, ühel semestril sain isegi kõrgendatud stipendiumi. Kas kirjandi kirjutaja nagu väga ei olnud? Ei, ma ei olnud, aga vot viimasel ajal mul viimasel ajal jälle ära kadunud, aga vahepeal mul kuidagi õudselt meeldis kirjutada. Tähendab oma mõtteid paberile panna ja ja vot, aga mis mulle ei meeldi, et ma loen ta parast üle, siis ma kukun kohendama ümber, tegema, ümber tegema jah, et, et võib-olla siin midagi peaks vahendama, siis minu jaoks asi läheb asi läheb lahjaks ja, ja ja ma ütlen, et ma olen olnud noh, teatris ka dirigent ja ja kui ma juhatan neid, seda või teist etendust juba seal juhatasin päris mitut-mitut korda, siis minu jaoks muutus asi igavaks. Tähendab kõige värskem teha, kes on kodus teha ja täpselt sama mall on ka. Julgesin kreisiraadio poolt ka rääkida, et meil on see, et me ei tohi Peetri Hannesega enne raadiosaadet rääkida, me räägime ennast tühjaks kui ettevalmistused. Ei Me valmistame, mõtleme, niuksed, niuksed, kontuurid, sihukesele lisasid on isegi hästi õrnad visandid, mis saate jooksul kindlasti muutuvad. Aga kui me hakkame nüüd niiviisi rääkima, et ütle sina nüüd midagi ja siis mina ütlen selle peale, vot siis on, siis on läbi ja me meil on kuidagi kehv, on öelda ka öelda, kui juhtub tulema mingisugune hea humoorikas väljend või midagi seda teist korda sisse, kaotab oma võtme ära, selles mõttes on niisugune iga kord, kui ta tuleb uue, kui ta tuleb uuesti, siis ta niisugune. Kui sama asi tuleb uuesti sistandliku, loid, aga kuidas paktid otsis ta värske. Selles mõttes on niuke enese vigu, ma parandan hea meelega enda juures isiklikult, aga aga nihukesed kirjatöid enam jah enam kuidagi ei istu, ostsin küll omal, mõtlesin. Uhkem ja kasutatud on muidugi näha. Et need kukun, kirjutame igasuguseid mõtteid, on igasuguseid. Nooruse juurde tagasi, kas sa olid koolis niisugune aktivist või või need anded lihtsalt hiljem ühe ühe niisuguse paisud haka korraga olid selle malevanõukogu esimees või? Ei kahjuks ei olnud malevanõukogu esimees tähendab muusika poolsa niiviisi, et vanaema kinkis mulle akordioni, vanaema kinkis mulle ka klaveri ja ma olen kuidagi noh, väga niukene. Nõme on öelda, aga ma olen loomulikult sellel teel olnud, tähendab ei ole mind suurt sunnitud. Ei isa ega ema ei ole mind sundinud. Ei ole ma ise nüüd mõelnud, kaetud, et ma nüüd enam ma ei lõpetam ära, et ma sinna muusikatundi või värki kuidagi seal mul kuuse kaasas olnud sul keelides noh, võib-olla on jah, aga et ma nüüd oleks mingisugune pioneerijuht kuskil olnud, ainuke kõrge koht oli 80. aastal, oli Raul Talmar iga, olin õpilasmaleva komandör, aga see oli ka niisugune rohkem teistsugune aeg. No teada, mis need komandörid seal jah, ei olnud me limalaga olite korralikud olla ka peaaegu. Et kõik see sõdurid tema muusikat ja hiljem asusid sellel alal tööle ja see oli kõik nagu ootuspärane Jah, mul oli tegelikult koolis, mulle meeldis matemaatika. Matemaatika mitte ei meeldinud, aga kuidagi sujus ja minu jaoks oli äärmiselt loogiline, mina ei saanud aru, kuidas mõni inimene ei oska ülesannet lahendada, ma ei saanud aru, kuidas ta ei saa aru sellest asjast, see on minu jaoks selline niuke lihtne ja loogiline. Küllaltki värk. Aga jah, muusika ikkagi peale. Kas on öeldud, et matemaatika ja muusika on seotud olnud? Ja nad seal on, loogika on sees asjal vot sellest on ka mõnel heliloojal tuleb ana, nüüd ma tean, et Ma võin eurolaulust ka rääkida siin kõrvalmaanteel praegu saatuslikud tunnid 51 laulu kohta, eks avate mõne inimese looming on kuidagi loomulik ja ta on loogiline ja mis sest, et kas ta siis vanaaegne või kaasaegne või ta on disko või ta ei ole disko tänava nämas on oma loogika ja oma joon sees. Teine võib nii palju vaeva näha, punnida, junni ka imeda ja imeb ja siis mõtleb, et ei, ma teen sinna veel selle bossi käigu vahele. No see ei ole mitte midagi väärt midagi üleloomulikku, mõni asi lihtsalt on, mõni mõni asi lihtsalt on ja teine ei ole. Ja kui mul ei olegi oma ja minul ei ole joonistamise poolte nii-öelda ütleme noh, ka kirjutamise poolt ja ma ei punninud, mis, mida ma joonistan, kirjutan nagunii keegi vaatab, pärisse taba. Alustasid sa Tartust oma karjääri Tallinnast Tallinnas ja, ja siis läksid Tartusse. Pärast konsiia suunati Tartusse kohelis Vanemuisesse. Hirt tahtis meest rahast sinna saada. Siis koormeistri või dirigendi poole peale ja, ja Arvo Ratassepp tegi mulle selle ettepaneku. Kuigi alguses oli ka Vello Pähn, aga plaan, aga Vello oli niisugune, rohkem möllu tahtis minna Leningradi kunsti edasi õppima. Et ära saada, on, mul oli pere, kahe lapse oli ka. Ja Indrek Toome korteri, Indrek Toome oli siis selle partei mingisugune esimene sekretär või kõige kõvem mees Tartus. Juhtumisi oleme perekonnatuttavad ja siis mis siis öeldes lasteaiakoht ja uus korter annelinnas. Nägin ei ole pikalt, ma elasin, on ikkagi, polnud pikalt mõelda. Lasin veel kursusele teema juurde tagasi tulla, kui sa oled tema käe all töötanud ja temaga ühes majas ja kuulnud neid legende ja tõsilugusid ja kuidas sulle isiklikult tundub või kuidas teile tundus vane muuseas, nüüd tagantjärele ja tollal, et kas hirm oli oma ajastu peegel kahtlemata, eks. Aga kas juht, eks selline kui peaks ikkagi olema väga käre ja niisugune konkreetne või on ta pigem niisugune noh, ikkagi rohkem negatiivne nähtus. Ei, vaat siin tuleb jälle see muidugi üheselt üldiselt aga siin tuleb jälle selle poole pealt, et mis on loomulik ja mis ei ole loomulik, eks. Mõne inimese puhul on, on hästi ebaloomulik see, et kui ta karjub kellegi peale või ta on tige või ta haarab, no ühesõnaga rinnust kinni ja sakutama, aga ird oli näiteks hiljuti niisugune niukene muus tutivad seal täitsa mõeldamatu see onu tirdi loomuliku loomusega koos ja see tema moodi tema oligi niisugune OK inimene, pauk, inimene, avatamis Vanemuine ikka tolle, ütleme 70 60.-te 70.-te ikka Vanemuisesse. Ikkagi ajad, eks ju, vanema üle käis iga aasta välismaavanem käis Moskvas, Vanemuine käis seal ja teiseskolmandas seal kõiki tagajalu, käru. Ird sõitis Moskvasse, ütles vot. Nui neljaks, mina olen juba mingi Liidu rahvakunstnik, Jossif Stalini preemia laureaat ja kõik tal oli Nõukogude Liidu sotsialistliku töö kangelane oli ja ta oli Nõukogude Liidu rahva kontsi võsa mees sai praktiliselt legaalse Moskvas kõike, mis ta tahtis, enam-vähem kõike, mis ta tahtis, olemegi Tatjana Pavlograd ja niisugune värk oli niisugune rida all. Ja see töötas ja vot niisugust juhte oli, oli vaja. Nüüd ma olen tõesti hakanud mõtlema etet. Et on ju rida teatrit, mis on hästi niisugused demokraatlikud, eks kus ütleme, kunstinõukogu otsustab selle niisuguse suuna, selle teise värgi, vot sellele teist teist teistpidine teater, mis see nüüd õige on, seda väga-väga raske öelda, aga see on õige, mis on selle teatri loomulik ja tolleaegne Vanemuise loomulik oli see, et seal on Irdi eesotsas, kuigi tema kogu see, ütleme tema haridus just nimelt nõrga T8 vastus oli tal teatrikoha pealt ikka fantastiline või siis tema haridus on vaidlustatav, kogu see tema käitumine seal nendel nendele kurikuulsatele aastatel, seal, neljakümnendatel 50.-te mina ei ole seda peaga omast ei ole saanudki seda näha, aga seal räägitakse igavest juttu, see on. No see on see, millest mina ei taha rääkida, aga see, et ta seal niisugune kõva seal teatris oli, see oli kuulus selle asja juurde. Nii et oli mees nagu orkester, tar ühtlasi hea administraator ja ühtlasi ka hea näitejuht. Jah, tähendab tal ja tema näitejuhi jälle koha pealt on jälle tekkinud mitut pidi arv, on mittepidi arvamusi, sest oli kõrval Epp Kaidu, eks kellega nad koos kas nad ise ka abielus ka elasid koos. Et et kes seal siis rohkem taga oli, kas siis Epp Kaidu või Kaarel Ird või siis oli Kaarel Irdi kas nii-öelda noh, kuidas nüüd öelda nii kõva assistent nagu Endla Herman, kellega ta veedab oma vanaduspäevi Tartus praegu, kui ta juhtub kuulmas tervitan teda Meade vendamast selles suhtes väga lugu, et tema suutis Irdi kõrval olla. Isegi vist päris mitmeid aastakümneid sundis, suutis kõike seda taluda ja olla tema just näitejuhi assistent ja nüüd ei tea, eks kus, kelle ideed või kes on need seal niuke selles suhtes on, ma ei julge väita, et nüüd need õudsad, geniaalne lavastaja kindlasti olid meestelaulud ja naiste laulmine, mis omal ajal olid, aga samal ajal olid ka värsked Hermaküla Vanemuises värske Jaan Tooming, eks ju, Vanemuises, kes kindlasti süstis sellesse õhku juba nii palju uut, nii palju noh, niisugust inspireerivat, et sealt ei saanud, seal ei saanud kehvasid lavastusi teha, näiteks on olemas niisugused. Mina tunnen, tunnetan kuidagi ruumi aurat. Ma tunnetan, kas siin on sina, kas siin on jama tehtud või on seal midagi nii rüüstab, sädemed on sees ja kui sa tead, et sul on kõvad tegijad, teised kõrvale, see ruumis iseeneses on niisugune plahvatuslik nagu heas mõttes plahvatuslik niisugune impulsse improvisatsioon on olemas, siis sa ei saa seal kehva tööd teha. Näiteks seinad ikka aitavad või aitavad, muidugi muidugi käitud ja seinad võivad kohest altada mingi informatsioonilisel kirjelduses. Fakt muidugi mailisega vaata, need lauad peavad, siin võib olla väga palju asju, mida nad peavad ka nii-öelda eetritagust juttu ja rumalaid sõnu, niuke asja. Provokatsioonile küsimus ka, miks Stars ära tulid? Võib-olla mõnes mõttes sai aeg otsa, aga kuigi me saame linnapiimaga väga hästi praegu läbi Mõistsime tol ajal asju asju teisiti ja siis kuna tema on väga ambitsioonikas ja väga erudeeritud inimene, ma olen temaga viina võtnud ka otsa ja talle ka vestluspartner ja laulab laule võrdselt eesti ja saksa keeles, aga musikaalne inimene. Aga tema juhiomadusi ma ei osanud hinnata ja ma eeldan, et ka siiamaani praegu kui ta juhtub kuulma, siis ta kindlasti andestab mulle, ma ütlen, et me saame läbi. Kas ta tahtis olla või, või oli Kirdi järglane? Ja ma usun, et ta ei tahtnud olla Ildi järglane, ta tahtis olla samasugune ilmselt ees oma epohhiloovesteet esteet, eru, Tiit ja nii-öelda noh, olla selle Tartu vaimuga koos, aga esiteks ta on juba füüsiliselt väiksem. Mirde, sinna ei ole midagi lähiaja hirmu peale. Ajab hirv, tähendab, ird ajas hirmu peale, aga Priimäe käest tigedaks, vot seal on suur vaks vahet, see hirm, võib-olla ka heatahtlik hirm, ma saan aru, kui niuke saldad, kuus meetrit pikk juuksed, pikad juuksed, tol ajal tajad, kahvlid, manustatud lahmaklama, hõlmad lahti, ta, mis kurrat siin tehakse? Ei tule, mitte väike nirk, niuke keel. Priimägi on noh, saad tigedaks, lihtsalt. Tervist nagu keskkoolis on, et, et me räägime taga. Et järgmisel ületud hellus pimeta tegema. Sellist nagu keskkoolis ma üldse koolis on, et õpetaja või vähemalt direktor võiks olla meesõpetaja, mina mõtlen, et jah, et noh Mingisugune osa jah, peaks, peaks koolist kohe kindlasti olema mees ja kui oleks minu teha, siis mina investeeriks tõesti. Ma tean, et ma saan nüüd kindlasti väga ebapopulaarseks, et olen nii-öelda noh kui sul on see, kes teeb soodel vahet, tähendab ma ei ole naisõiguslane, eriti, aga tähendab koolides ja majutab olema mehe lõhn. Mehe lõhna ja nii-öelda mehe sõna peab kõlama üle koridori. Jämedahäälne ja konkreetne konkreetne see, mis võib-olla ei salli natuke ka liiga palju vastuvaidlemist, aga natukene võiks sallida. Nõva peal kuulame muusikat, mida sina oled tänaseks saateks valinud ja ma nägin, mis su eelistused, mis su eelistused on seal on niisugune, nagu nende lugude põhjal ja, ja esitajate põhjal vaatan nisugune meloodia. Diarmaste ja tähendab muidugi mulle meeldib ka Carlorfja ja noh, niisugune rütmiline metarütmiline ütleme, teisel teisel põhjal olev muusikaga, tähendab, aastad teevad oma töö, mulle tõesti meeldib meloodiline ja hästi lauldud ja hästi tasakaalukas seal ja loomulik muusika. Laseme siis tingimused on nüüd esitada. Jätkame saatega ja saate nimi lisapala külaliseks Tarmo Leinatamm. Sa tegeled praegu ka mitmel rindel, saan ma nii aru? Mis me rääkisime Tallinna filharmoonias seal siis nagu, nagu niisugune juhi tasand jah. Ja olen ma lähen stratiivne tasa. Ütleme, kus kolmandat aastat saab täis need juba võrreldes selle hea, küllaltki staažikas siis Õismäe kandi rahvas, tänu teile, lehvitan sinnapoole. Valis mind Tallinna linnavolikokku peaaegu 700 häälega. See on, kui sa neid neid asju ei tea, siis on päris kõva. Kui savisaarel on 4000, ütleme. Ja neljandana 700 eestlane rõivapoiss, suurile tihti teedi pannakse pahaks ja tihti räägime sellest, et oo, mingid muusikamehed ja näitlejaid ja mida kurat seal volikogus ja sa tunned, sa saad seal sõna sekka. Ei, ma arvan, et ma arvan just, et, et niisugune et see nii-öelda pehmem pool või siis sotsiaalvõi kultuurihariduse poolamust päris praeguses volikogus päris võimule päris kõvasti esindatud, tugevalt esindatud. Ja ma ei ütleks. Ma usun küll, et mind ei alahinnata ja jala hinnata seal, ütleme Peeter Jalakas, kes on ka volikogu liige. Jalad ei ole ainult Eino Baskinit, Signe Kivi. Mis doktoreid Liivi seal ja doktor haugi ja vähemalt ma küll ei ole seda näinud, pigem on võib-olla niisugune küllaltki, küllaltki võrdsena tuntakse seal respekteeritakse, restaureeritakse. Tähendab, tänu sellele, ütleme, raadio tööle siin televiisoris nii-öelda vahest paruka kostüümiga olemast, eks ta jätab eks tähendab niisuguse väikese jälje ka, aga vot kui sa ei tee sellest välja, sest ta hakkasid segama näiteks too õugana narrinavat või no mitte küll nii hullusti, aga Peeter oli ka vahepeal volikogus otsustaja sealt ära minna, Petra olin vahepeal volikogus otsustas ära minna, aga. Ta ütles ka, et noh, et, et see nõme tähendab nagu suhtutakse nagu tal ainult see see pool on esindatud aja inimene mõtleb väga normaalseid mõtteid, inimesed on väga normaalsed plaanid ja saab kogu asjadest süsteemselt aru, eks loogiliselt aru. Vot see nagu. Mis oja. Kema jumal sul teada, mis sealt tuleb, ei ole. Saage temaga tuttavaks, te saate aru, et tegemist on väga-väga normaalse inimesega. Dirigendina nii klassikalises kui ka nüüd uuema aja muusikast Tegelikult jah, mul oli, nüüd juhatasin eelmine nädal üle hulga aja, tähendab, juhatasin eelmiste eurolaulu ka seal Tallinnas, aga ütleme täispika kontserdiga üle hulga aja. Tervis vahepeal nagu ei võimaldanud seda teha. Teatrist tulin Estonian ajatest, tulin ära. Ausalt öeldes, koormus läks minu jaoks natukene liiga suureks seal ja teed, teisalt tuli jälle Tallinna linna poolt niisugune hea pakkumine siis Tallinna filharmoonia hakkate juhtima ja olla niisuguse ühesõnaga aidata olla juures seda, seda, mida kõik Tõnu Kaljuste. Tõnu Kaljuste on meie maja kunstiline juht. Praegune orkester on Itaalias ja olla nii-öelda administi administratiivse poolepealselt juur juures ja me saame Tõnuga väga kenasti läbi ja me mõistame teineteist. Ja ausalt öeldes, et ausalt öeldes dirigeerinud siis vot vot siis kui meeldib. Ma ei tea, võib jah, ma näiteks me leppisime oktoobris kokku, et ma juhatan nüüd eelmine nädal tegin Tallinnasse kontserdi prossija Sahharovi Pille lillega tegin Tartus, eks ju. Ja nüüd ma, kui kõik kenasti läheb, siis ma juhatan, tuleb üks suur saksofonifestival, kus tuleb Euroopasse maailma tuntud kodanikud tulevad siia, siis ma juhatan Tallinna kammer orkestrit saksofonifestivalil ja kui kõik kenasti kenasti läheb, võib-olla olen ka eurolaulu juures seal maigus. Eurolaulus. See on kindlasti räägitud ja kirjutatud ka ka sinu suu läbi ja see on muidugi omaette saade omaette teema, aga niimoodi lühidalt meenutused, et oli kõhe ka. Ei vat ei olnud, ausalt öeldes, lood olid head ja küllaltki hea ja ma ütlen nii Priidu Pajusaare puhul kui ka Armo kallaste puhul oli tugev tunne olla. Sest sa nägid, tähendab, orkester saad ise orkestris mängida, Sa oled orkestrile nagu reaktsioon on nagu lakmuspaber, ta räägivad loo läbi ja siis jäädmis näod lähedane ja ja ütleme, kui lugu on hea, kui sa ise oled niisugune niukene nirupoolne kutt seal ees, no see on ka kohe näha, eks, aga kui sa oled, kui sa tead, et sa usud sellesse loosse keelatud maasse siis või kaelage häälda, nagu oli kaks aastat olnud, sa oled teadmisega peale, sa oled julgenud sinna ette peale ei ole suu peale kukkunud ka enam-vähem lehvitada oskad siis, sa tead, et sa tuled sealt võitja nalja. Sealt ka see tiitel, sa said mingi väga in in dirigent. Dirigendi tiitli tiitli ja sellele ma olen äärmiselt uhke, tavalise orkester, orkester ja, ja see oli niisugune, tähendab see ei ole eurovisioonist kaasas, see tähendab, see ei pea olema, aga lihtsalt millegipärast arvati. Arvati Oslos, et, et ma olen ikka nii kõva kott, et vot sellel vennal tasemel proset küll ära anda. Eks nad kodustele tegid seda ikka, paber oli nagu niuke väike, ise teada on, et kullast valatud ja sinna sisse pressitud, aga see on niisugune tunne, et see on niisugune küll väike, aga niisugune meeldiv tunnustus sellele, et mida sa oled ja see on väga meeldiv taluda. No peale kõige seda viskad villast ka veel. Tuleb elusalt ja kõiki. Kõigele kõige kõigest ei saa nii rääkida, nagu sa mõtled, siis vahest natukene nihuga. Kui kaua on tehtud seda kreisiraadiot? Kreisiraadiot on tehtud neli või viis aastat, neli-viis aastat. Mais. See on siis pea sama vana, kui sa raadiogi, eks ma mõtlen kukku. Kuku kuku, sai viis kevadel, no ütleme siis me saame neli jah. Mingi nagu aastal vahet, initsiatiiv tuli teie poolt või Erki Berensi poolt oli. Kuna Peeter käis punaste kuku raadio, sealt komme on nüüd nii, et kõik, kes umbes, ega mina ka, kes seal on, no tule sisse tega saada, aga noh, nüüd on muidugi muutunud professionaalse, ise saad ka seal on heas mõttes selles mõttes, et mina sain oma proovida nii-öelda hommikut teha, et olla seal, tulge uuest kella 10-ni, muuseas see on väga, väga raske on olla raadioajakirjanik, kes ei ole midagi, ma olen sellise päris kõvasti ämbrisse astunud. Jah, näiteks öelda nii, et võib-olla niisugusele lihtkuulajale tundub see, et no mis teha mikrofoni taga ja ja muudkui räägite, mängib muusikat. Ei ole, ei ole, aga siis tähendab Erki Erki Berensi poolt tuli niisugune noh, ütleme signaal, et võiks nagu mingist hakata niisugust hoopis teistmoodi. Selles mõttes kreisiraadiot võib-olla tema alguses kujutas ette seda ka natukene teistmoodi ja kui me Peetriga tegime esimese saate kahekesi siis Hannes, teil ei olnud nii-öelda seltskonnas. Siis me ise ka ei teadnud, missugune see peaks välja tulema, aga siis ta hakkas juba kujunema ja nüüd omase vorm on ka olemas. Ja ma kujutan ette, et see vorm on kahjuks varsti ammendumas meil seda ise. Tunnetame nii-öelda noortega Peeter ja Hannes ega siis juba ette, et vaata, see, see aeg vist hakkab ka juba ümber saama, sest et Peeter Oja on väga-väga enesekriitiline ja kriitiline inimene ja ja kui ikka hakkab asi läheb punnitamiseks, siis on küll lõppeval. Kuigi jah, oja puhul võib tunduda, kõrvaltvaatajatel on nii, et igal juhul Parex ja igalühel seda ja et seda küll, et tuleb, lendab peale kahte peet. Pärast pärast pea igat saadet. Nii-öelda analüüsite analüüsid on võib-olla natuke palju öeldud, aga, aga niisugused juhime teineteise tähelepanu teatud. Kus Leinot Võrno ja Oja kokku said? Mees Peetriga, kui mina töötasin Vanemuisesse, Peeter suunati sinna, aga aga meie laulsime Peetriga, Tallinn Tombi poistekooris, mida omal ajal Uno Järvela juhatas. Ja me vist saime siis me teineteist mina küll ei mäleta, aga me oleme ühe pildi peal ühe skoori pilte, kus A ikka kõrvuti ei, ei ole kõrvuti, üks hoopis teises otsas ja teine teises otsas. Aga noh, siis me küll nüüd ma küll ei mäleta. Tema on Peeter ja tema oli siis Peeter Oja, see? Oo, ma võiks, ma mäletan lapsepõlves juba palju öeldud. Ta tuli pärast lavakatuli lasi vist ennast ennast Tartusse suunata ja paistab, et see Tartu elu talle täitsa meeldis, sest ta ise praegu elab Tartus, tulen kodu Tartus ja pere. Kuigi võib tunduda, et on Tallinna inimene. Et tema, Tartul on noh, nii-öelda veresse, siis ta tuli sinna ja ja noh, võib-olla kaks, kaks ühtemoodi mõnedest asjadest aru saavat inimest jäävad ikka kunagi ühise keele, kas siis läbi õlle või läbi pitsi viina või sibularõnga ja ja ütleme, miks vürtsikilu näiteks võib siin öelda, eks hakkavad jooksma. Ja Hannes oli siis tol ajal oli tark Tartu kunstikoolis õppis. Ja siis ta oli kuidagi ta hoopis ka, mingit niisugust asjata kuidagipidi oli seal teatriga seotud kostüümikunstnik või oli mingi, mingil muud ei ole seotud, ühesõnaga see nii-öelda vanemas ümber see ring sai. Kreisiraadio on alanud Tartus? Jah, küll mitte saadet saateid tehes, aga, aga sealt. Me oleme tuttavaks saanud. Te teete või tegite juba vanast õhtuks midagi Eesti televisiooni, millest väga põgusalt oli hommikul televisioonis jutt. Jah, me tegime niisuguse saate, mis nüüd on pandud eriti kuumal ajal nagu 22 15 no kõige parem aeg, jah, kõige parem aeg juusist ja sa saatematerjali on tõesti koos ja mis seal salata käime, käime kolmekesi mööda neid inimesi, kes on kunagi kreisiraadiol külas olnud ja soovime neile siis head vana-aasta õhtut. Ta küsima, kuidas need on aasta läinud, mis suusad nad veel ka. Järgmise aasta plaanid ja seal on kobarreklaami vahel kuna sidunud. Kuna need on ravimtaimele pandud nagu järgmine küsimus juba kuidagi tendentslikaga, tervitatakse Toomas Lepa tulekut ETV etteotsa ja kas need head meelelahutusajad, mis kunagi olid, ütleme ETV naljasaadete näol on nüüd nagu tagasi tulemas? Vot, siin on väga palju küsimusi, tähendab, Toomas Lepp, ma tunnen väga põgusalt sellest ajast sellest ajast, kui ta oli seal. Ei, TV3 sinna tõi koos juba seal Lasnamäel TV3 pesa on siis meil on paar vestlust on olnud, aga noh, nii et kuule Toomas, nii me teineteist ei tunne, võib-olla me sinatame, võib-olla teietama, see kõik oleneb temast. Kindlasti territud. Sest mis seal, mis seal öelda, tähendab, selles on tõetera sees. Et võib-olla tippjuhi koht ühes asutuses on võib-olla tõesti viie-kuue aastaga piirdub sest ma hakkan ise ka, hakkan ise juba selle oma koha peal natuke tunnetama, et võiks võiks veri vahetada. Peame üks inimene kindlasti ühel. Ta ammendab ühes suunas. Mingid lääne psühholoogid, tööalaste suhete uurijad on kirjutanud, et kui inimene töötab üle viie aasta ühe koha peal, et siis on tal midagi viga ajatele pakute muid? Jah võib-olla ja, ja noh, tähendab rotatsioon ütleme, kas siis kultuuriasutus, ütlen, minu puhul näiteks kultuuriasutus ükskõik missuguse, aga see on muidugi väga tervitatav nähe ja kindlasti on tal oma. Kuna ta on nii vanadele tegija noh, võib öelda ikkagi mitte väga vana, aga noh, normaalselt vana teletegija kindlasti on tal oma visioon olemas, missugune peab televisioon olema. Ja ma kujutan ette, et niisuguse temperamendiga inimene viib selle ka täide, kas ta siis kindlasti lendavad seal vaasid ja võib-olla ka veri, veri voolab ja nii edasi, aga see käib kõik see käib kõigega. Kõiki niisuguste suurte pööretega aga käib kaasas. Mis nüüd puutub meelelahutussaadetes ja siis seda on küll raske, väga raske. Nüüd öelda. Et noh, et mis, mis seal, mis seal muutub või, või, või võiks muutuda. Muidugi, need ütleme, sisseostetud mängud ja kus sul on teksti ette teada, liigutused ette teada, need on kindlasti põnev põnev nihukesele, ütleme ma olen kõva õllesõber õlle kõrval vaadata, et vaatame, kas nad tunnevad selle selle kuti või selle tädi või naise või tüdruku seal või mehe ära või nad ei tunne seda ära, eks ma olen ise ka seal saates käinud, mind ei tuntud ära, oli põnev, kuna nad oli põnev küll, natukese mööda teist rada minema hoopis noh, nende noh, see selleks. Ühes saates eks puha reisile kindlasti kihvtvadki heita, kelle ta nüüd valima kas saab ja siis üks dub, siis tuleb järsku pikem kui peigmees, küll siis on kodus pahast rääkimist nädal aega juttu rääkida ja ja nii edasi, aga, aga nii-öelda oma oma ETV saateid seal on väga suur. Minu arvates on seal väga suur nii-öelda ühiskond, poliitiline potentsiaal televisioonis tegijatena. Indrek Treufeldt ja ütleme, Sulev Valner ja kogu see seltskond sealt tähendab riigitelevisioonist võiks natukene oodata on ja nad on väga teravad tegelikult kahju härra Toomet ära läks. Et võiks, mis sest, et nad saavad meie, mis estendad, saavad raha nii-öelda riigikogu käest, nad saavad, saavad ikkagi maksumaksja raha ja maksumaksja Eesti kodanik ise, Eesti kodanik võib tellida ja oodata riigitelevisioonilt rohkem adrenaliini, just ühiskondlik-poliitiliste seisukohtade saadeti suhteliselt, mina paneksin tunduvalt teravust juurde, oleks see minu, mina julgeks Rich riskiks seda panna, oleks oleks seal mõni asi minu otsustada. Nojah, need rahva räpased telemängud on meil vist tõesti niimoodi seljas nelja jalaga nagu hamburgeri, Coca-Cola ega pääsu ei ole, sellest aga. Aga oma toodangut muidugi jah. Seal tervitatav, et reklaam lahkub, selle reklaam lahkub seal kanalil, sest et ma ei, ma ei taha siin öelda ühtegi telekanali nime. Ma ei saa, ma ei saa vaadatud. Palju peab mulle näitama, et ma, et see või teine asi on hea, eks. Nojah, ma formuleeriksin su mõte niimoodi võib-olla lõpuni, kui sa lubad, et jumal tänatud, ETV-st reklaam lahkuv, ei pea lahkuma, mina teleka ees sellel ajal. Jah, täpselt. Meie aeg läheb armutult kiiresti edasi. Sa oled huumoritegijana olnud, et noh, ütleme või muusikuna või kellena tahes laval. Ja eetris on naljakad ka juhtunud midagi, tavaliselt ma alati küsin. Me külalistelt, et kas sa oled läbi lava kukkunud või noh, ei. Ega Tõnu Aav ütles mulle väga hästi. Et kas on midagi pähe kukkunud. Ma küsisin, ta ütles, et mis siin naljakat me iga kord väriseb metsalt, mingi asi ei lendaks laialt, et siin pole naljakat mitte midagi. Ei noh, nii on, tähendab mina olen olnud ise seal Vanemuise päevil lava juures, kus on dekoratsioonid, kukkunud selga ja mu abikaasa töötas ka tol ajal teatris ja tal on siiamaani üks väike niisugune. Mööda halbadel ilmadel käiksin lihasest midagi läbi. Aga kindlasti on, kindlasti on juhtunud, aga. Et seal küsis Udkesised kasvanud rebi põrumisi tõotuse ja need on kõigi selja taga, miks ma pean neid meenutama? Samuti võib öelda, et need naljakad tahab alati naljakal on minu arust on pea alati on kaks poolt, et keegi kellelegi on see naljakas ja kellelgi ei ole naljakas. Aga ei, mina ei oska praegu noh, juhtunud on. Juhtunud on tõesti igasuguseid igasuguseid asju, mis tagant küll naerma ka siis tol ajal, tol ajal ja hetkel hetkel aga elus endas on vatt. Hannes Võrno niisugune tüüpide, nii-öelda väljamõtleja, temal on niisugune tema inimene, kellele meeldib läbi akna inimesi vaadata jälgida lõpmatuseni ja, ja seal on kogu see kogu see plejaad armsast loomariigist. On on esindatud ja ka noh, kahjuks mul ei ole nii palju, mitte et Hannesel ropult aega, aga ma ei ole minul pikka närvega. Hannes ütles, et ta oli Tartus. Siis koolipäevil oli tundide viisi istunud Tartu bussijaamast sõpradega joonud õlut saanud Kalaevadanud lihtsalt inimesi ja selles suhtes on tal niisugune noh, kuidagi vaist või naistega on juures, et inimesed on väga erinevad. Nii nagu. Mida, mitme palgendilisem on inimene või raadio või televisioon, seda rohkem võidab vaataja kuulaja. Oled sa õnnelik inimene? Teeks midagi teisiti oma elus? Kui saaks alata otsast? Vaevalt külma on nihukesed. Ma olen niisuguse iseloomuga. Teistes poodides ja võib-olla mõne asi mõne asi, mõni asi oleks natukene pehmemaks. Viimane küsimus, et oma oma vaatajatele, vana-aasta õhtul ja tänastele kuulajatele kogu meie väikesel Eesti rahvale soovi midagi. Need jõulud ja aastavahetus on küll nii läila teema. Ma ei, ma ei soovi, mida mina soovin, kannatust, sest kallid inimesed Ma kujutan ette, et kitsad ajad on möödas. Tuletage meelde aastaid 80 990 91, tähendab talongi, kui üks tähendab üks peab alati kaotama ja kahjuks on see üks põlvkond, kes praegu kaotab, aga meil on lapsed ees. Et varuge kannatust, ei ole sellele Eesti maaelul häda midagi. Suurepärane, aitäh tulemast, aitäh. Head vana aasta lõppu. Sulle häid jõule. Lõbus kindlasti vana aasta lõpp, eriti alates ajast 22 15 ja vaatan oma lollusi. Lapsed ka ja kõik. Selline oli tänane saade lisapala, meie järgmine saade on siis jällegi kahe nädala pärast samal kellaajal kuulmiseni.