Kui. Ma ta ju. Kuule. Sa ei saa ju? Ümber sul? IRL-i loode viima saadetud. Kannul. Ime huulil. Ilm avardub ja paik. Ning imedes ruut. No siin ei paista Mis võib? Kui. Siis hooaeg 1000 967 siin on veel ja uuslavastus kopeedial on oma tähendus eesti balleti ajaloos, seekord tõi selle välja Mai Murdmaa siis üks tore joon, mis läheb läbi kõigi nende aastate, on siis püüa, et laval oleks eesti heliloojate teosed, eesti teosed. See on üks väga oluline asi, mis mulle tundub, tänapäeval kiputakse ära unustama. Ja tookord tuli siis välja uustormide randu uuesti, Paul Mägi tõi ta välja. Ja, ja siis tuli välja muinaslugu muusikas väga huvitavalt huvitavalt tehtud lugu siis meie tuntud heliloojast, eks ole, Valgres on kõikidele teada. Uus Luikede järv jätkab nüüd seda, eks ole, klassikalise balleti kavas olemist ja siis ütleme, kogu aeg oli olnud eelmistel aastatel Burmeister siis nüüd esmakordselt tuuakse meil välja Luikede järve nii-öelda kanoonilise tekstiga tuuakse välja Moskva variant. Laeva noova oli see, kes selle Luikede järve välja tõi. Ja, ja huvitav on see, et Luikede järve esietendus oli tegelikult Helsingis. Estonia sõitis jälle Helsingisse ja need praktiliselt meie Tallinna publik ei olnud veel seda näinud, niimoodi avalikule etendusel väga ilusate Eldur Remperi kostüümidega ja lavakujundusega tuli ta Helsingis välja. Väga edukalt. Tantsis seal Tiiu Randveer oli selleks ajaks kujunenud juba tõeliseks priimabaleriin, eks ja kui lugeda neid tolleaegset soome arvustusi, siis on ainult ainult kiidusõnad selle kohta. Ja muidugi on ka sellel ajal omad kurioosumiks tuli välja jutustus tõelisest inimesest. Sellepärast et niisugustest asjadest ei pääsetud Prokofjevi pääsenud kosilast. Teda sunniti niisugust asja kirjutama nagu Stakovitšenkimistes operett. Helde looja. Aga ta oli niisugune aeg ja Uudo väljas oli sisse kange mees, kes selle asja oma peale võttis. Kuigi Georg Ots, siis oli see tõeline inimene. Aga noh ja nojah, see oli üks niisugune aja märk. Balletis tuli veel väljasse, treeni küürselg, selg väga huvitava toreda muusikaga, sellel balletion ka oma pikk ajalugu. See teema on küll tuntud ainult siin ida pool Lääne-Euroopas seda müürseks alguse, algselt oli puni muusikaga kui ta välja tuli, üks niisugune omaaegne romantismijärgne balletimeister rattuks anud Leon tõi selle välja. Ja, ja miks pärast trenni uuesti võttis asja käsile? Et sellel trimmieelsel perioodil oli see vana küürisexalm juba niivõrd moonutatud, et seal oli listi Ungari rapsoodia, sest seal oli ööbik need, see oli niisugune kohutav pudru selles pudrus kuidagimoodi välja tulla. Muidugi, meil ei olnud esietendus sellel balletile, see oli juba varem olnud väga huvitavalt Leningradist tollel ajal, aga kuna n suvel üldse oli selle perekonnaga sõdin ja ka väga tihedad suhted, siis tegelikult kõik balleti ära, see on Enn Suve see meil välja toonud. Nii et see vene vene muinasjutt. Ta hakkas päris ilusasti kõlama, seal on nüüd ju lolli vanuse pärast printsiks saada niisugune. Meil Peeter Roos oli üks huvitav tantsija ta väga suuri osi teinud, aga need, mis ta tegi, Need olid väga põnevad tehtud, tema tegi seal seda tsaari, kes tahtis ka siis nooreks ilusaks saada ja hüppas kastma tema katla sisse, aga sinna ta muidugi Calder paistoli tahvli karakter, poiss ja tal oli huvitavaid rolle, näiteks ta tegi ka operetis tööd, aga doktoraybolitis oli ta seal see inimesena ja Parmaley. Ja siin siis selles külgseks elus sai ta ka sädeleda. Ja muidugi ma loeksin selle hooaja niisuguseks tööks, trubaduuriks oskab Jüri ja Kirill juba palju rohkem rääkida. See oli muidugi, see oli lihtsalt võimas, võimas märkumise. Ma pean tuba, tuur on üks selline etenduses kahtlaselt jätkas just nimelt mööda hotellade tütarlaps kuldsest läänest iidade ja paljude-paljude teiste 60.-te aastate väärtust meest Joani teatrilaval. See oli etendus, mis näitas publikule Estonia teatri solistide malli. Sest et see, mida nõuab trubaduuriks, see on väga kõrge tase, alla selle, seda etendust teha ei tohi. Ja tol ajal pakkus lavastus välja väga huvitavaid tegelaskujusid, just nimelt eelkõige suurepäraste lauljat. Hendrik Krumm jõudis tagasi oma mitme aasta jooksul kestnud õpingutelt Itaalias ja kõrvuti paljude paljude ooperirollidega, midagi oli valmistanud ette maestro palga juhendusel oli valminud ka trubadu ning see, mida Hendrik näitas man riikuna, see kvaliteet, see oli midagi tuut. Tihti võib mõelda, et kast Ruba tuul just nimelt sobib Krummi hääle just nimelt tema võimalustele tähendab tegelenud Hendrik minu meelest oli noh, rohkem isegi nagu lüürilise kallakuga laulja. Aga olgu nii, kuidas ta on? Võib öelda siiski, et Ruba tuur oli kahtlemata nii Estonia laval kui ka üldse Hendrik rummi loomingus üks tema tipprolle tegeleb terve ooper, pakkus välja väga palju huvitavat eelkõige lavastuse puhul seda midega. Paul Mägi kostitas teatris viibijaid ning kogu seda tervikut kogu seda muusikalist tervikut, mida kujundas koost Neeme Järvi. Heldur Enteriga muidugi koor, koori väljatöötlus, ma mäletan, kuidas Neeme Järvi töötas välja koori ennem etenduste proovide ajal, ta kutsus koori riide ette ja võttis kogu aeg neid kõige raskemaid kohti mitmeid kordi. Ja seni, kui koor omandas vastava kalapinna. Ja muidugi sellised lauljad nagu Aino külvanud. Tiina Jaaksoo, Tiit Kuusik. See ju kõik rääkis, see oli koos suurepärane tervik. Kui palju me oleme läinud, tuba tuuriga väljas. Ja igal pool on etendust võetud harukordselt hästi vastu. Moskvas laulis Tiit Kuusik, Hendrik Krumm laulsid niivõrd hästi seda etendust, et Moskva teatrikülastajad olid lausa tormi nende kahe lauljate peale. Nad oleks Tiit Kuusiku võtnud käte peale pärast etendust niivõrd suurt melu liikmeil trubaduuriks. Meenutagem, kuidas Krumm laulis man Ricostreta. Iga kord tuli laulda kaks korda ja lauda doosid. Me teame, et väga paljud lauljad maailmas laulavad, Mariko reedab transpordis. Toa asemel võetakse kassiin, Siibe mull, isegi tänapäeva kõige nimekamad lauljad. Hendrik Krumm laulis tol ajal kogu aeg ainult originaalis. Ja polnud peaaegu ühtegi etendust, kus see noot poleks, ta on tulnud välja ja see oli see, mis köitis nii Moskva publikud Leningradi publikut kui ka oli Tallinna publikule üheks väga nauditavaks muusika. Hetkeks tuletan meelde, kuidas lavastaja Paul Mägi aitas ka veel sellest leta mõjule pääsule kaaseks ole, sest lõpus seal lülitub koor ka veel juurde ja oli pildi muutus, et see on üks täielik niisugune. Ootaksin löök vapustust mis mulle meeldib mägi juures ja mis mulle meeldib väga just nimelt rentervjuus. Nad kuidagi ai tahavad, nagu tunnetavad ooperit niivõrd hästi läbi, et nad aitavad nagu lauljal pääseda hästi mõjule. Ja see on ka väga oluline. 67. aastal toimus ka minule väga olulise Valgre Raudmäelt. Selle valmimislooga on seotud mitmed tõigad. Esiteks, teatud ringkondades ei nähtud eriti hea meelega, et ühest põhja nende arvates põhjakäinud inimesest tehakse tervet õhtut täitevmuusikal. Ja selle tõttu me lavastus loa saime. Õigemini etendamise loa saime vist alles mõni nädalatel väljakuulutatud esietendust, nii et isegi peaproovidel me ei teadnud veel, kas kõrge komisjon suvatseb sellele eluõiguse anda või mitte? No see oli ääretult suur ja huvitav töö, sellest võiks väga-väga pikalt rääkida. Minule oli ta ääretult põnev, samas väga murederohke aeg. Sellepärast et Valgre oli ju paljude elavate silmis veel endiselt elav ja, ja mul oli mure, kuidas ma suudan oma nappide lavaliste kogemustega niivõrd eripalgelist rolli usutavalt esitada. Aga see oli ääretult ääretult tore töö. Sulev nõmmikut. Ülo Raudmäelt jaga Lembit roosalt. Nii et see püsis meil repertuaaris, kui mu mälu mind ei peta kusagil 11 aastat nii, nii et me olime juba ise moraalselt vananenud jaga dekoratsioonid olid juba niivõrd suure kulumisastmega, et vahel oli päris lausa eluohtlik laval nende dekoratsioonide keskel mängida ja, ja liikuda. Kas partnerid vahetasid välja selle aja jooksul? Peaosalisi küll see ei puudutanud, aga küll hiljem. Endel Pärna asemel tuli Arvo Laid. Ja siis, kas ta tihendit asendas hiljem Katrin karisma, teisi puudutas vähem asoon, Hugo Malmsteni asemel tuli endalt Zimmermann ja, ja võimalik, et puudutas seda teisi väiksema osalisi. Eller, ja kes selle tehasel? Helgi Sallo. Kui ma järsku avastasin seina pääl käskkirja, kus muinaslugu muusikas oli kavas repertuaari võtta ja kui ma ehmatusega märkasin, et mulle oli usaldatud peaosa. Mind valdas tõeline paanika ja hirm. Püüdsin küsitleda Valgret hästi tundvaid inimesi, kellega ta oli koos töötanud koos musitseerinud. Uurisin arhiive ja mulje koorus sellest inimesest hoopis teine pilt. Tal ikka tõesti erakordselt suurte annetega meie väikese rahva. Ütleksin suur poeg, keda loodus oli õnnistanud väga mitmekesiselt, eriti just ta oli andekas humanitaaraladel, kuna juba gümnaasiumi lõpetades oli ta omandanud niivõrd korralikult inglise keeles, et väga paljud oma esialgsed laulud kirjutas ta inglisekeelsetele tekstidele. Ja kummaline on see, et kui ma kunagi hiljem küsitlesin mitmeid tema sõpru, et kuhu on Valgre maetud, siis enamik ei teadnud ükskord metsakalmistul jalutades päris juhuslikult avastasin tema hauad neid. On muidugi tore, et tolleaegne heliloojate liit ja kultuuriministeerium leidis võimaliku tema hauale pisikese hauakivi tänutäheks ja kus hauaplatsil? Seda on väga lihtne leida teatriühingu või noh, nüüd juba teatriliidu matmisplatsilt liikudes paralleelselt kõiki seda aiaäärt umbes 300 meetri kaugusel on üks viieharuline kask. Ja seal aiaääre äärde ongi see meie nüüd juba kergemuusikaklassik maetud. Tormide rannaga oli niisugune lugu, otsustasime Paul Mägiga toome veel veel kord tormide ranna välja kunagi publikule läks väga hästi. Kuigi tema oli nii muusikaline keel oli nii väga Ernesaksa lõik. Ja kas ta nüüd selle aja publikule, mis nüüd me teeme, mõjub või mõju, seda me muidugi ette ei teadnud. Ainult üks asi oli. Paul Mägil tekkis nisukene idee, ta tahtis seal palju asju ümber teha. No aga tema ümbertegemised olid huvitaval kombel nii kaunis vägevad ja julged, et tekkis nüüd küsimus, et mismoodi tema sellesse suhtub, nõiapool mägi läks siis muuli juurde, Smuul oli libletist ja Scosmuuliga läksid Gustav Ernesaksa juurde, hakkasid rääkima, et me tahaks uue redaktsiooni teha. Et need asjad nagu ei sobi enam tänapäeval. Gustav Ernesaks kuulas pealt. Natuke aega, vaikis. Teadki. Tehke, tehke, mina enam ei sega ennast ooperitegemisse. No ja siis Paul Mägi ütles, kas ma võin paluda siis dirigent Kirill Got sepad tema siis. Kus ta veel lisaks sellele esietendus tuli siis ta ütles, et kas, kas mina ikka kirjutasin seda. Kuidas seal Ernesaksa ja orkestrisuhe olnud orkestrisuunaline niisugune, kuna me mäletame, esimese Ledaktsiooniga läks orkester aia taha. Ja seal tekkis väikene, mitte väike kaunis suur konflikt. See orkistratsioon tuleb siiski ümber keha, ta seal oli väga palju vigu. Ja ta ei kõlanud ja nii edasi. Ja siis ma läksin tolle aja kultuuriministri juurde ja ütlesin, rääkisin talle ära, et vot niisugune plaan on. Autol selle peale vaata peaaegu on nõus. Ja ta jäi lõppude lõpuks nõus ja tegigi orkestratsiooni tol ajal Paul karpirtaali konservatooriumi aselektor. No ja muidugi see orkestri asioon. Muidugi Ernesaksa puhul oli see Tormide rannaga, sest ka sellel esimesel väljatulekul oli juba eelnevalt õige mitu varianti sest Tormide rand läks Moskvasse ka ja seal oli väga palju muutusi. Jaa, Ernesaks kohta võib seda öelda, tantsuinimesed on ka päris palju kokku puutunud, kuigi balletti tal ei ole, aga tal on väga paljud Andrus seeme ooperites ja ta oli alati väga lahke ja vastutulelik. Ja muide sellest samast Tormide rannast rääkides 15. üldtantsupeol, vot siis see Kalevi staadionil. Mait Agu lavastas selle nii, et, et seal on veel tallu küllaltki palju muusikat, mida saaks kasutada. Aga siis jutu nüüd balletile edasi mees, siis kui me oleme rääkinud õige palju Helmi puurist ja, ja Tiiu Randveerost siis sellel ajajärgul, nüüd me oleme siis 60 seitsmendas aastas, siis peab ütlema, et on nagu märkamatult kasvanud nende suurte nimede kõrvale veel üks mees on Tamara Soone kes on meie balletinoos kaks erakordne isiksus. Täiesti erakordne isiksus igas mõttes, nii inimesena kui tantsijana, tajunud kunagi petensioonidega, aga ta tegi väga ilusat tööd. Ja nüüd, kui me rääkisime 66. aastal tuli meile Luikede järv siis selle Luikede järve juurde väga ilusasti sobivad Tamara Soone, Vjatšeslav maimussow, kes oli ka saanud tema tema partneriks. Ja soone oli väga niisugune lüüriline, aga tal on niisugune nukker lüürika oli temal ja siitpeale teeb ta teeb ta õige palju peaosi ka edaspidi. Et saaks Aru tema karakteri eripärast sellel ajal juba eespool on juttu olnud, et et eesriie avanes ja meie inimesed pääsesid igale poole sõitma või paljudesse kohtadesse. Siis on niisugune jutt teada, et just seesama soone ja maimussow ühel pikal reisil, mis oli maimustamine, esimene reis Samaara, siis koolihonorari saamine. Ja tema mõnus ei saanud aru, mis, milles on küsimus. Tamara, panin sinna hunnikusse oma honorari, mis oli muidugi palju suurem, sest tema oli siis juba kogemustega artist, seal oli ka omad kategooriad ja siis oli ta määra lugenud. Vot see on sulle seal mulle jaganud, selle täiesti võtta sealt ära. Ja ütelnud, aga kullake, me teeme ühesugust kunst. Vaat see on iseloomustada tellidega, Belia ju avas professionaalse Estonia balletiloo, mis võiks selle balleti edu saladus hallata, nii tihedasti ja suhteliselt pikalt on alati lavadel olnud. Ja mitte ainult Estonias, vaid et kui ma vaatan seda ümberkaudseid maid isegi lähen sinna Balkani poolsaare kant, et siis ma näen, et kui panets endise nendel maadel, siis ikka on kupeele seal kuskil ligilähedal olemas. Olgu see siis leedulased või ükskõik kes teine. Ja see on väga lihtne seletada, sest et ta ei ole grand ballett, ütleme nagu uinuv kaunitar või ka Luikede järv on grand ballett või ütleme, Raimondo vaid ta on niisugune. Nii nagu öeldakse, prantsuskeeles, tantsutehniliselt ja, ja ka ütleme, osaliste poolest kättesaadav väga mitmesugustele truppidele. Pluss veel saime ilus tellibi muusika ja, ja, ja see on üks saladusi, miks ikka ja jälle pöördutakse kopeedia juurde tagasi. Ja ma tegin seda, ma ütleksin kõiges stiilselt, seal oli palju tantsu seal kuulsat Slavia variatsiooniga esimeses vaatuses mis tookord jäi nagu tagasihoidlikumaks, see oli lavakujundus Lembit roosa tegi seda ja ta oli väga huvitav kunstnik. Ta oli väga huvitav kunstnik, aga mitte alati olnud tal täistabamus. Ja, ja mulle tundus, et see muusika lihtsalt nõuab natuke teistsuguseid värve. Ja, ja ta oli väga lakooniliselt tehtud, sellel ajal tuli moodi siukene lakooniline lava kujundamine. Ja see jäi võib-olla liiga küüniliseks. Ja sellel ajal muidugi ei osatud meil ka valgustada etendust, eelkõige balletietendust veel, nii nagu tänapäevased osatakse juba teha, aga võib-olla ta see roosade, kus väga palju, ma ei osanud teda nagu suunat, vaid oma tahet anda, talle edasi. Aga üldse teinud. See läks päris ilusasti rahvale selleks. Sellel ajal läksid need asjad kõik, mida me oleme siin nimetanud, need asjad on kõik läinud väga hästi, publiku pea, publik käis sellel ajal ära, tahakski uurida, et tegelikult jah, oli ju truba tuur, aga oli ka jutustus tõelisest inimesest. Et kas siis inimesed valisid neid, jutustasid, tõelistest inimestest, valisid küll, valisid küll, et see jutustus tõesti ainult paar korda kama sulle rohkem vist läks, aga mina mäletan, meil olid administraatorid, toredad inimesed. Kui te võtate nüüd pileti jutustesse inimesele, siis me anname teelevat tuba tuurile. Kaka, kaks piletit, mõnele minu selline kingituste komplekt oli väga traditsiooniline, vaid väga. Ja ega ma tulen veel korda, Lembit roosa juurde tagasi. Ma rääkisin tema tööst kopeedias. Lembit roosa oli muidugi väga hea kunstnik, väga isikupärase käekirjaga. Ja tal on väga palju suuri õnnestumise, ta töötas ka väga mitmes žanris, on väga palju ka sõnalavastusi etenduse kujundanud ja, ja tal on sama sellel samal hooajal eelmisel hooajal siis muinaslugu muusikas väga lakooniliselt ja väga ilusasti. Ma tulen ikka tagasi, Renter Mägi juurde. Nad, mõlemad olid suured kunstnikud. Nad mõistsid teineteist niivõrd suurepäraselt ja kogu see algus, kust see esimene punkt, kus kogu looming hakkas peale, see koondus nagu ühte ühte mõistmisesse arusaamisesse. Siit lahenesid nagu kaks teed. Paul Mägi lavastas ja Renter lei dekoratsioone, kostüüme ja kogusid tervilt Ühendus pärast jälle selleks, et tuua publikuni välja esietendus. Ning tänu sellele jõudsidki lavale sellised etendused, mis jäid kauaks-kauaks repertuaari. See on samuti nagu Kirill Raudsepp rääkis ühes oma saates sellest, kuidas dirigent on proovisaalis juba ooperi loomise algul. Tegelikult nii. Ta peabki olema. Sest dirigent on ju see kell, kes kujundab kogu seda ooperi, balleti tulevikku, tähendab, et kõik peavad teadma, mis rütmis on, aga mitte niimoodi, et kontsertmeister on klaveri taga, inimesed ootavad, küsivad, et mis tempos nüüd läheb, etendus. Kontsertmeister, aga ma ei tea, dirigent pole mulle veel öelnud, siis tähendab, mis siis juhtub, kontsertmeister mängib oma, dirigent tuleb pärast kuskil vahetud kuskil enne esietendust. Ja vaat siis ei sünni mitte kunagi niisugust tervikut, ka niisugused asjad on juhtunud ka, mis üldse juhtunud erinevatel etendustel sellel. Kiievi Teatris kogunesime siis kokku, juba olid koos ka ukrainlased. Ja keda ei olnud tol korral oli peanäitejuhi asetäitja Paul Mägi. Meie inspitsient kes oli parajasti seal jaak, Randva. Ütlesin kuule, mine too mägi siia, eks natuke aega mööda, uks läks lahti. Mägistus kaksiratsi, jaak Randva seljas, nii nagu hobuse seljas. Ja, ja randme ma käin nüüd mägi siia, mina Assis tutvustasid suure žesti, kas meie peanäitejuht? Naer oli üldid mulle? Meil sina olidki Tormide ranna juures ja üks tore momente tuleb sulle meelde. Eino Ottol. Saare joonitegi hukkusid proteesid ja ta oli. Aga lõpuks siis sai kätte, aga uus ütlesid ja tal oli väga raske edasi mäng, kus ta käis käpp nimetama lava ja otsisid neid proteese. Kõik läks päris normaalselt edasi. Tormide rannas oli veel minu isiklikul niisugune juhus. Vot meil dirigentidelt käis valge vest nii-öelda nööriga kinni, kaela taga ja selja seda riiet ei olnud ainult ees, oli Vess. Šestikuleerides see nöör kaela taga hoidis seda risti läks katki ja see vest vajustiku valge põll mulle sülle ja Maltid äras ja ja, ja oligioto vaatasite, mis, miks ta tähendab valges põlves? Märgusena teen pärast, kes oli üks äärmiselt veetlev ja äärmiselt teatriinimene siis räägiti niimoodi, kuidas Martin trad hommikuti võimleb, on voodis pikali, tõstab üht kätt nimodi lasedele, Allast teid, seal siis tema võimlema ja kui ma nüüd mõtlen, mida ma ise teeb täpselt sama. Ma mäletan Marilendik lummiga. Ma olin Leningradis maaliteatris ja lektravjaataja etendus. Vialeta viimases vaatuses peab olema nüüd nagu surmaeelne tegelikult oli seal kaalus vähemalt üle 100 kilo. Ta istus toolis ja laulis oma viimastaariat pagiipnu niivõrd ahastava häälega ja nii kui ta seal istus, tuli lavalt väikene Iierrekene, mis oli juba natukene roti moodi kuskil ja läks ilusti talle selle kleidi alla. Aga meie, Indrekuga olime seal just selles nagu ütleme, artisti keskajaloo osas. Loosis ja seal oli siis ka need trupist seal inimesi ahetasite. Et jumal jumal, et seal ületanud nii närviline, et kui sa hakkad teda järsku kõdistama, et siis pole enam Aaretega mitte midagi, pole olla see, aga sära Hähkis ja laulis ja laulis ja siis oma viimase ahastava karje tõusis ülesse. Ja nii kui teil süles natuke kleit, kerkis ire keelemini putki tutvutud välja. Saal naeris, sai nagu väiksest rahuldust, lave istus maha ja väga imestas, et huvitav, et miks sisuka tormiline aplaus on. Aga keegi ei saanudki aru, kas see oli nüüd Irele lauljale situatsioonile. Kas meie lauljad sel aastal ka väljas käisid? Võib öelda, et 67. aastal oli kõige tähtsam Estonia diaatrikas troll Soome rahvusooperis. Need olid ju tegelikult aja, kus väga raske oli üldse diaatril välja pääseda. Ballett käis aga ooperil ja kogu teatril, see oli küll. Võib-olla eeldaks esmakordne sellise kvaliteedi ja maastabiga välisreis paremini teatris, teater käis nii Moskvas kui ka Leningradis. Aga nüüd viis Estonia soome Luikede järve maskiballi tiibeti smendi. Ja nagu kriitika märgib, oli see, kas troll suurepärane. Üksmeelselt kiideti Tiiu Randviiru, Kalju karaskit, Georg Otsa Jutale istet ainukülmandit ja paljusid paljusid teisi meie kunstnike peale. Soome Castroli toimus samuti vuti terve esinemine Riia ooperis mis samuti läks suurepärase menuga. Ja kõrvuti nendega toimusid paralleelselt Georg Otsa, Tiit Kuusiku, Anu Kaalu, Margarita Voites, samuti Aleksander Püvi esinemine Moskva kongresside palees, kus tüvi laulis suure eduga tomposeid pise karminis. Hendrik Krumm käis taas Ungaris, samuti Jugoslaavias, kus esines Rigolettot ost poeemist Travjaatas samuti Neeme Järvi esinemised ning võib öelda, et see oli väliskülaliste poolt ikka väga tore hooaeg. Ja pakkus kõigile nähtavasti toredat elamust. Muidugi väliskülalist, sest oli väga meeldivalt just nimelt eelkõige nimi, Nicolaeva esinemine Nathan patrialayst samuti inimesest oska. Ja balletis võis öelda koldoomavat ning Lazarevi siis Ellis. Need mõlemad Sofia rahvusooperi solistid olid väga ilmekat ja väga plastiliselt kujundanud seda rolli teostust. Ning 13. detsembrini oli samuti Estonia teatris väga niisugune kuidagi meeldejääv etendus. Nimelt esines Alfredo osas Traviatas Venezuela tuntud laulja Alfredo sadel. See oli tüüpiline spinto tenor sama kauni hääle kui kauni välimusega ja väga ja mängumaneeriga just nimelt väga loomuliku mängumaneeriga ning publik võttis teda väga-väga soojalt vastu. Vot need olid võib-olla meie selle aasta kõige eredamad muljed. Seinovastele tahab täiendada oma mälestusi seoses balleti käimistega. No ma olin nende käimistega seotud ka omamoodi, sest et see oli juba aeg, kus Tiiu Randveer esialgu koos Hendrik järgega käis väga palju ringi, Tamara soonest ja, ja mõnus soovist oli juttu seal, teised sõita tulid ka. Ja meie inimestel oli niisugune tava ja niisugune komme, et nemad ei teinud nii väga balletikatkendeid vaid nad tahtsid ikka saada originaalnumbreid. Ja, ja eks siis minulgi tuli neid teha. Ja Peab ütlema, et noh, üldiselt on nende sõitude puhul ju see, et inimene sõidab ühest linnast teise. Retsensioon üldiselt on raske saada niisuguste sõitude puhul. Aga need pretensioonide, mis ikkagi meieni jõudsid, need olid ikka väga kiitvad, sellepärast et olid niisugused niinimetatud üleliidulised trupid, kus oli siis väga palju eelkõige just Moskva ja Leningradi tantsijaid. Tantsijate sõitudest räägime. Aga noh, et näidata seda palju rahvuslikku kultuur, siis selle tõttu pääseks mõnikord meie tantsijaid ka sinna, kuutleb leedulasi ja lätlasi. Ja muidugi see andis nendele sõita, said väga-väga palju juurde ja aitas nende kujunemisele kaasa ja aitas kaasa sellele, et igaühe eripära välja tuli ja silma nimetaksin ka Jüri Lassi nime. Et meil on rohkem Paleriinlasti juttu olnud, aga see on see periood, kus Jüri Lass särasest printsi rollides tema oli just klassikalise repertuaari tantsija. Ta paistis silma ka mitte ainult partnerina, vaid ka just nimelt variatsioonides tähena balletis. Muidugi, Endrik Kerge oli veel sellel nendel aastatel veel tantsija rollis, aga juba oli ilmne, juba oli ta näidanud, et ta on ikkagi eelkõige just tantsiv näitleja ja tema ampluaa läks, läks palju laiemaks ja ma hüppaksin kohe, kuna barretist on jutt, too ka juba järgmisse aastasse, mis on üks omamoodi naljakas. See 1968. aasta omamoodi nagu katseline tuli välja kõrveri mees pisu Hannaga, kes Vilde pisu Hanna motiividel. Aga ma julgeksin öelda, et see katsetükk oli selleks ajaks võib-olla hiljem selle juurde tagasi pöörduda. Ma arvan, et see päriselt õnnestunud. Ta ei tõusnud, see ütleme, muusikal mitte isegi ooperit või muusikali tõusnud originaalse tähendab Vilde pisu Hanna tasemele või ütleme, nende kergelavastusega televisioonis hiljem väga-väga vaimukalt ja toredasti. Sellel tasemel muusikal ei olnud ja, ja teine kui mitte niisugune, ma ütleksin, mitte Estonia mastaabis. See oli puhkepäev Roomas, üks vähetuntud helilooja päev vabandustel pühamberoom, pühapäev Roomas ja pühapäev Roomas. Vello lavastas Vello Rummo ja see nagu ei olnud Estonia mastaabis mitte Vello Rummo oma tööd oleks halvasti läinud. Aga see teos oli ennem olnud muide meie Vene Draamateatri mängukavas, aga nähtavasti siis repertuaari põud oli niisugune. Ja ma nimetaksin seda 60 kaheksandat aastat just eelkõige balletiaastaks tuli välja kaks väga huvitavat etendust ja väga olulist etendust. Mai Murdmaa tõi välja balletikolmiku. Sellel ajal läks moodi lühi lühivormid, enamasti siis kolm lühiballetti ühel õhtul ja see oli siis esimest korda, kui me tutvusime Vena partoki, soodalatus, mandariinid, võlu, mandariinid. Ja ma ei saa natuke siin saba liputamata. Ta me olime Valter Lutsuga olnud varem Ungaris ja sealt me tõime, ma ei ütlen, et Mai Murd nautisin meie juttude peale selle asja kavasse, aga, aga igatahes meie olime need, kes esimesena nimetasime, mida ungarlased soovitasid. Me küsisime ungarlased Teie heliloojate teostest, mis esmajärjekorras pakuksite väljendusega pela partubki, Võlumandariin, siis pakuti välja. Ma võin öelda, et hiljuti Estonia teater käis Ungaris just nimelt võlu mandariinifestivalil. Ja me näitasime sama lavastust. Võib öelda, et publiku huvi selle etenduse vastu oli väga suur. Nimelt esitasid ju terve rida teatreid mitme mitme mitme päeva jooksul sedasama tükki. Ja ometi just nimelt Mai Murdmaa lavastuses see, mis pälvis erilise tähelepanu. Kui meil oli pressikonverentsi, siis Natalja kassat kina passilop esinesid ja ütlesin, et pole näinud seda etendust kaua-kaua aega aga ütlevad, et sama värske, nii kui ta oli just nimelt tol ajal sama värskena aktuaalsena mõjuv lavastus. Ja praegu tantsis Kaie Kõrb vaimustavalt. Aga algselt muidugi oli rabav Juta Lehiste, see oli tema õitsengu aeg. Ja Tiiu Randril tegi prostituuti, väga-väga huvitavad ka mandariinid. Garantsiski mitmeks aastaks, no tähendab, kuni pensionile minekuni jäi ta meile tegi väga huvitavaid rolle ja see mandariin oli üks esimesi, kus ta silma paistes ja nagu ma juba olen rääkinud, et Tiit Härmi kaotama kulu teatriga sidemeid. Nii et kui Tiit Härm tuli välja mandariine, siis oli ka muidugi see väga-väga suur vapustus. Ja, ja selles balleti kulmikus tuli veel barokkvariatsioonid ja ameeriklane Pariisis. Ja mis oli ju väga tore. Aime Leis, kes oli laval olnud juba 53.-st 54.-st hooajast oli siin väga sädelev Parisid. Ta oli tõesti väikene, armas Pariisitar. Ja, ja noh, see muusikas on kõik tunnevad Mai Murdmaa oli selle selle muusika olemuse väga hästi ära tabanud ja see ameeriklane oli muidugi jälle jaanis garantsest. Ma ei tea, kas meil siis seal tekkiski see romaan, et elutee on hiljem koos läinud ja läheb kuni siia selle ajani välja, ma võin öelda lihtsalt selle peale seda Eino ütleb niimoodi, et ühe või teise asja kohta ütleb niimoodi. See oli vapustav ja see oli tõesti vapustav. Aga arstid ütlevad istet, hoiduge, hoiduge vapustas tegelikult tegelevaid, ma ütlen kogu see teatrielu, kogu see teater üks vapustes teise järgi see aasta oli veel huvitav just nimelt selle poolest, et Estonia teater käis Taskendis, kus ta esines Luikede järves poogeebeeessis, samuti trubaduuriks krati raudse koduga. De mõtelge vaid, kus asub Taškenti. Kõik dekoratsioonid tuli viia sinna. See oli suur kast, rollis oli raske. Kas troll? Aga Estonia inimestele see oli nagu eksootika? Jaa, Tascentlastele see oli tutvumine põhjamaa kultuuriga. Nii et mõlemale andisse küllaltki palju. Ning tolle aja etendusse