Päevakorrapunkt näeb nüüd ette niiviisi kohtumine vabariigi rahvakunstniku. Linda. Ja kohtumist juhib armeeks küla väga lollisti, muidugi, eks ole välja kuulutatud. Ja mul ikka sümpaatne. Ja tänan, aga oleks parem öelda, et lihtsalt istumine kamina ääres aga ilma mingi juhatamiseta, sest tegelikult seda istumist siin teie ise. See, mis teid huvitab, ta on praegu teie ees ja meile muidugi, kes me teda rohkem tunneme, on seal täitsa loomulik, et ta istub meie keskel, sest vähemalt kõik kõik lennud, mis teatrikooli lõpetanud Kallati meiega koos olnud ja nii tore on temaga koos olla, tema käest midagi küsida. Ta räägib väga vahvalt ja. Ma arvan, et selle tänasetu õnnestumine sõltubki sellest, kuidas me salaja niukse vestluse vahekorra. Sest ega ta ju nüüd küll hea meelega siia ette istuma ei tulnud, meeldiks väiksemas ringis, aga me oleme müügiks rohkem siis võime pärast ülega sinna mulin. Kui ei kuule või. Aga noh, ta ütles, et olen ma siis nii vana, et mind eksponaadina välja panna. Seda nagu ei taha. Liisuga kutsutud muidugi ta tunneb ennast nagu libedal jääl praegu aga ta ütles, et no jää iluuisutajate nagu kohustuslik kava või. Siis ta on nõus meile ka selle kohustusliku kava kõigepealt ära tegema ja pärast läheb vabasõiduks lahti. Võib, võib, ma arvan, eks ole, kaarimine. Sõbrad lubavad, mul tulid natuke krõbisevat. Auditooriumi. Ühtegi suhtuti. No ometi maha kogu vormis Enam vormis lastest käed. Ja lisaks siis sinu ma panin. Oli imi lõpetama õnnetud. Rinna. Kuidagi väljasid ühti, mees mängib minu selja taga pisut teenijaga. Uisuküte leiab kindlasti midagi, mõni parem. Ja kui kellelgi on hirmus palju ei leiata vinnaks. Nii suur. Siis nagu kasvaks tal kaarini pärast hirm aina suuremaks. Mõlduma miinimum mille tagasi ja ja kaevateks daam võiks tunnista ennast süüdi Palo, Andres Lange või või tema jalgadeta, pusisin. See sõltub sellest, kui palju küsitakse. Ma loodan küll, et küsitakse, aga ma olen ka kindel, et kohe kähku need küsimus ei tule. Ja kas mina oskan kõigile. No täna oli nagu eile Afganistanist ja kõigest sellest ei õpi, siis oleks kena, kui lihtsalt hakkame omavahel rääkima. Kuni iialgi viisakasid oma kommentaari, kõigepealt räägib ilmast ja et asja juurde minema. Kuidas selles suhtes, et mul ei olnud kaasas. Aga ilm muidu sulle meeldis? Ma ei näinud ilma maalina. Mida viljalgel tähendab tervis on hea, tütre laste tervis on ka toredad, toredad valla tütrepoeg on? Ta on jah, 10 saab 11 ja kui ma ükskord küsisin, et noh, et nagu ametid või noh, nagu perekond peab nagu suunama võitmisega siis ma küsisin ta käest, kelleks tahad saada. Ta ütles nii, vised. Ma ei tea, Niiletaga kas direktoril on palju kirjutada? Ma ütlesin, no ja kui suur asutus on, siis on ikka küllalt, allkirjad ta direktoriks siis ei hakka, sest talle ei meeldi kirjutanud ta neljandas klassis. Noor, või kuidas sa suhtud, sellesse, tuleb soov ja mulle võiks ikka kujuneks siukse, rahulikum töö rahulikum töö, noh niiviisi tuled ja kõik teed nagu valmis ja siis tuled koju, noh, kas pesed pesu või ükskõik mida sa oled oma mõtetega, see on ju nii, et ükskõik milliseid või ükskõik, mida vidinad siia müüks, kõik ikka mõtled. Nuuskab mu, temal oled ka rääkinud, seal? Ei aita. Noorus on ju tänapäeval. Nad on nii iseseisvad ja nii palju targemad kui mainid. Ta läheb aga sina kukutada läbi ja vabiilsusin istudes. Aga kes mind, ma isegi usuvennad, seal uskuda. Üks nar, uskuge see kõik tunnete süngena relv. See näitleja elukutse. Ta haarab sind nii ja nii tugevalt ja kõigi numist. Kategooriliselt sihukest küsimusest, muidu ta hakkab küsima tõrjega ja. See oli võlgeri küsimus. Tema poolt. Mida tead näitleja plaanit Kotzenikida? Vaata sõnavabadust olla rumal ei olegi jah, näitlejaga bardakk. Tähendab, noh, aga mis te mõtlete tärkus ja selles mõttes, et kas ta peab, on igasugu head targem see oma maailma kultuuris, geriaatrias, oma ajaprobleemidest või vasta vajadusele. Küsimused on seda vajadust. Vaat, see on see asi, mida mitte keegi ei tea. See on siis nagu öeldakse, talent hakkas ei teate keegi öelda, mis Londonit. Kas sa oled istunud sisseastumiseksamitel palju? Jah, oled sa märganud, et olen oled sa eksinud või? Vaata, mul on häbi ütelda, ma ei ole nii, läks. Miski on, mis sulle ütleb, et jah on küll, aga ma ütleks, et see, missugune talent minu armastan sigiirgamini panin inimene ennast. Noh, kui ta ikkagi. No muidugi, kui ta tuleb ta ähmi täis, aga kuskil kuskil see paistab siiski veel. Ja mina, kui mina oleksin nüüd niisugune kange mees nagu ma ei ole kange mees ja mees, et siis mina teeks niiviisi. Et kõigepealt nugis tahavad tulla teatrisse. Ja vaata siin ära see täita. Vaat see enam ei peta, need nagu Panso nimetas seal rumal sõna, lavalauad. Lavalauad. Meie noorus, sõitsin püüne lava, noh, samad nutsid platvorm. Vaat see näitab küll ära. Sa võtad kohe nagu roll, ei, mitte rollilast, ta liigub seal, las ta liigub. No nii nagu minu nooruses. Teate, ma olen 72 aastat vana ja üle 72 aasta lava jube või mitte. Ausalt aga noh, seda ei saa ju võib-olla kui on ainult noh, et iga teatriooresam stuudiod või muide ja vot hiljem hiljem jah, siis võiks küll teha kooli saada, sest nad algavad ju nii noorelt peale. Nii arvan mina, ega see ei pruugi sugugi tõde olla või noh, minu arvamine nii drastiliselt nagu kiirgus on üks asi ja mina arvan, Kiievis veel, võiks minu meelest olla loomulik. Iseloomulik on muidugi see, mis seltsimees Annik ütles, et Aru peab ka olema. Kus ta läks oma meeli järgeda, läksime mehega Pariisi elab ja siis ta tuli tagasi natuke mingis see temagi nägin ärada Altermanni. Nojah ja kuidas siis ikka, siis tehti ju ka ikkagi diaatrid? Mitte nii nagu praegu ei olnud ju aega tila sul paremini, nii nagu praegu vinni lõbus pare. Ja ei tulnudki välja, nad tegid kaks aastat proovi ja siis selgus, et ei tulegi välja, sest ikka kõik pumbale. Siis polder ütles, aga selle kahe aastaga võib-olla nad mõtlesid juba neli, viis, on need siis välja, eks ole. Mõtled ikka edasi. Ja kuskilt hakkas meil just noorsooteatris ükskord seda läbi viima. Proovi rohkem olla, kokku 28. Vahel oli nagu vähe, 28.. Need vanemad. Jah ja uued lennuväljad ja. Muutub ka. Või tähendab? Mis on nüüd, läheb jälle nagu natuke paremuse poole. Üksvahe Nad tulid kõik inimesi mutionuga ja siis oli üks, mis, mis käibel. Luuletus oli. Punane see ei ole mitte halb osaga siin. Ja mida mina arvan, aga seda muidugi, see on jälle minu arvamus. Kui mina oleksin teatrijuht ja, ja niiviisi ma ei ütleks süstee koha peal, võib-olla isegi kõrgema kohaga. Mina vaata, see on sellelt suurelt kodumaalt meile tulnud meeletult paisutada koosseisud suureks. Sest suuri, nii palju talente muud, kõlas. Nii väike rahvas, väike riik, me peaksime natukene, me nagu sõna teie oskate kõike rohkem vene keelt, kui mina, me natuke Perezraetame. Ja siis tuleb teatris niisugune asi. Koosseisud on nii suured on, inimestel ei ole tööd. Aga kui inimesel ei ole tööd, mis ta siis tuleb? Ta hakkab kas natukene rohkem alkoholi pruukima, sest see oli ka meeldiv tööajaviiteks või nad seisavad. Kus nad olnud viis 10 tükki, 10 tükki. Ja tööd ei ole, seisab, aga aeg, lendab aeg. Ei ole teed? No aga miks me paisutame siis need, need koosseisud, kui me ei saa neile tööd anda, kui me ei saa neid? Nad tulevad ju teatris mängida nad ei tule ilus seisma teatris. Niukest toredad tüdrukud, kõik teate, koolist tulevad kõik, sa oled neli aastat neid jälgi. Ja nüüd ta tuleb, lihtsalt ei jää seisma. Oota, kas jääb mõni haigeks või siis antakse roll kolmel päeval. Siin õige, ikka juhi peaks koosseisud või siis peaks olema rohkem saame teatris rohkem mängida, saab. Nii, arvan mina, vana inimene, meil oli ju. Keeles ei ole ju, nii. Et nooruses on kõik kena, muidugi, see on lihtsalt vanainimese mõtte. Aga meil oli tol ajal väga vaene ju teater. Ja me ei palganud rohkem näitlejaid, kui oli vaja. Ja siis veel lõhkusin, tol ajal oli ikka eriti see töölisteatriperiood, mis ma seal olin Põldruse, selle õige, siis sa läksid hirmuga tahvli juurde, et kas järgmisse Aga kuidas seda nüüd parandada, ega mina ju ka ei oska. Mask. Sina oskad? Oskad? Eius. Televisioon. Ära kuidas ta teaduses provotseerides pioneeridega ka veel ei ole, väga palju. Tööprooviruumi on veel pool tundi aega alles kiirema pean jooksma. Sinna või tänna. Kuidas te peate õiges kohas? Mina pean seda õigeks, kui palju inimene vastu peab, sest viga televisioonis lisada haltuurat näiteks Maximilian, seal see on? Praegu vist ansambli juht on jah? No igatahes anneks. Esimene on, muidugi üks päev. Ei meie saksa. Tema kirjutab niiviisi et tema peab etendusi mängima kuus vähemalt 20 korda, muidu ta ei ole vormis. Rääkimata sellest, et ta televisioonis finiiskad. Ta peab seda tegema. Aga mina arvan, et kas ei ole meil nii. Et kas ei ole natuke laisaks mugavaks suurriik on selja taga, Me oleme lihtsalt mugavam. Me peame suutma rohkem, me peame tõesti suutma rohkem. Ja kui mina võtan teles, on televisioonis, oli vastava. Ma ei tohi oma marki täis teha, vabandage väljendust, eks ole, ma pean hästi. Ma pean etendusel ka jõudma, tähendab, kui palju ma suudan, kui ma olen vana, ma enam ei suuda ma kuskilt. Ta oli noh, sina natuke mäleta teda, tore koomik oli. Ja tema kirjutab seal, et ta ostis selleks omale isikliku lennuki pärast etendust jõuda filmi. Vaat, see on jälle seesama asi, see on ikka seesama asi. Jäikesisema Me tulime diaatrisse, andke andeks, see leping, midagi juhtub või niiviisi, no hea küll, juhtub siis ametiühing, kaitsetöökaitse seaduste, seal on kõiksugused, muud seadus. Kõik niiviisi. Aga kui sa ainult sellesamaga, mis sa laval teed, vastutad? Sa pead ju vastutama. Ilma leivata. Sa pead vastutama. Lell nüüd tehakse ju ka konkursse ja kõiki niiviisi kas süüakse mandariini, eks ole, noorus. Ja kõik niiviisi. Aga meil oli, tähendab minu nooruses noh, see on ikka tükk aega tagasi, eks ole, siin keegi enam ei mäleta neid Aid. Ja siis kevade poole, siis hakkasid teatri sõitma noh teistes linnades ja otsima omale ja ega me ei saanud ju trupi suriks anda, palju seda riiklik toetus tuli, me pidime ju isegi üllatav. Ega ma ei taha öelda, et siis parem oli mitte seda mainida. Ja mitte mitte mitte ka huvitav, kõik skulptor. Teater, neil olid rohkem vastutus oma tühist. Kus sa pääsed, sa pidid tegema, sest aprilli tulijat korraldan direktor, tähendab, need on ikka kutsutud direktori kabinetti, aga siin on meil olnud, tähendab, sind ei vajanud tuleval aastal, tead? Eks ole, saad aru, meil? No ma ei taha seda ütelda, ega see ei olnud orja kauplus, vaid nõiga töö. Tähendab, kas on mees võtaks kõik tagasi või võtaks vähe tagasi? Igale inimesele tuleb tööle anda. Ja kui ta tõesti selle tööga hakkama ei saa siis tuleb ta lihtsalt otsida üks teine. Nii arvamine. Miksteater peab niisugune koht olema kus kõik Kuulis luulusid. Selleks oledki tunnistajatel. Ja ikka võitmise. Kui ma oskan vastata. Kas teie olete kunagi ära mõne osa kaadrist, liimi või kilo? Mida ajapuudusele veel sellega, et see neile ei meeldi. Mina olen isegi teatris ära õitsema. Ta õigeks, et mina kõike pean tegema, mina küll ei tea. Minu arvates ongi see väga õigesti, aga kas seal on põhiprobleem Lagooksi kolleeg lugevatest üle ei ole näidanud väga paljud, kellel on põhiprobleem, on selle välja kevade osa, mida peab. Nägi probleemi väga kehvades. Mida see keeruline äralist aga kuidas möödudes näiteks heale tuttavale režissööride võiks olla tõesti töötab ja ülesanded olnud lõke annab sulle niukse jaamadelt Dylan Hinerisse ja ta tunneb mind ikka jah, no mul hambamaterjal. Aga mina seda küll patuks ei pea ja eetika rikkumiseks, et üks niisugune, no ütleme, valmis näitleja ei taha mõnda tüüta, tähendab Ta tahab teha, aga ta tunneb, et ta ei tee sealt midagi. Mina ei pea seda patuks. Või õieti ka niisugune see Nicole niukene rikkumine. Mina mängin riiki, mina ei ütle kedagi. Mittetrulli. Emale annan pahann aprilli. Missugust mina ei pakkunud midagi, kus lahte lastega, kevade see selle ausalt välja kõvera trolliväliselt täiesti. Aga siis on ju nii parajalt tööd ja siis valitaks see trupp on, eks ole, ja valitakse nende. Aga kas ei ole küllalt, meil praegu võetakse tükk huvitav tükk toredid aga tuleb välja teatris selle rolli jaoks mänge. Aga mis see on siis? Peaks olema. See on ideaalne, aga kuulsin. Ootame küll. Kas see igavene juut juut? Opereeritud lavastajad ei tundnud ja alles. Taali Eesva funktsiooni ei ole probleeme. Lavastaja on Heidi veel. Ka varadi. Ehe lava ja ei tule toime. Kavatse veel näinud? Ei ole ja ma ei saanud. Tähendab, teisest poolest ei saanud praegu aru. Esimesest poolest marsa, teisest poolest tähendab, eetiliselt aeg on lavastaja lavaproov. Eetiliselt, no kui ta on juba lavastaja, eks ole, ja töötab ja korraldada ei saa, hakkab nii võõrustab, tuleks siis viinaravilasse. Aga mina arvan, et minult vist enam ei nõuta. Ma nii mõtlen. Aga ma ei tea, kui. Tõsi, tõsi ja kui tuli, noh, see, Mina see on täiesti suva või. Nii nagu Sergei Levin ütles suuri saavutusi väikestes rollides, minus ka kilp. Ei, ma ei usu, et ma nii ütlesin. Ma vihkan niisugust rolli, kus tõesti midagi teha ei saa, sest niisugust rolli Ta valvab? Ei no on niisugused, no lihtsalt satiin võib uurimista, midagi ei oska ta, seda ei saagi teha. Funktsioonist taotleda. EKRE täitis sääski. Suhteliselt. Palju mis sa teed, rull, jumala armsaks tegema, seal on päriselt see kuskilt ikka ühe asja leidma. Mispärast sa seda mängima hakkad? Vahel ikka mõnda rolli ei hakka armastama, tiimis saab ja siis ei ole midagi parata, tuleb lihtsalt õhtustustesse, kannatab koos publikuga. Ja. Kuidas publiku? Saalis. No eks ta ikka muutub, miks ta ei muutu, inimesed juutavad, eks publiku kõikuma. Aga teate, mis, mina mitte ei ütle, et see on loll muidugi, Ülle. Ma olen natuke muidugi, ma ei ole auahne mon nede edev moone. Mulle meeldib mängida ja mulle meeldib mängida, kui ma tean, et keegi on saalis, kellele momendil ma ei pruugi teada, kus ta istub ja kus aga. Nihukesi etendamisside välja pakkumise. Nii ta on. Aga publik, publik, publik, publik, publik on inimesed, tulevad sinna, saal, no kuidas nad on? Seal oli meil niisugune perel on meil ju ikka lavastus, rohkem komöödiad ja tema oli niisugune inimene, tema istus ikka saalis ja kui rahvas oli saalis ja proovid ja ega tema meid laval ei vaadanud. Tema vaatas, kuidas saal reageeris. Tal oli Cité testimas. Kasvas televisioonis jah. Tal peaks siiski mingisugune, no nüüd kus te olete kõik ilmlõpmata, nii haritud ja kõik keelekoolide asjad. Tal muidugi oli, algul, kui ta tuli, oli kummaline, kui ma esimest korda oma häält kuulis. Ja no mis ma veel ütleks? No see on, see on nüüd lautori koonevuna lautor oli puhtalt saksa kooliga näitleja, saksa kolinu, seal ta oli kõige rohkem käändi hõbi. See on tõesti tõsi, tema ütles, et see on ilusti öeldud, et küllap see on. Et rolli. Ja siis, kui sa oled ta siia kõik sisse saanud, vaata siis sa saad teda värvida, aga ennem pead rolli rollis läbi närima. Ja kuidas sul voolab kõik need pikad laused ja lühikesed laused ja kõik muud asjad? Hiiu märgib. No siis sa võid teda värvida, kuidas sai seda, kui sa oled ta läbi läbi närinud? Päris. Ja ja. Linda on ikka nii närv, visioon. Isegi kui on. Ma pean tema läbi rääkinud Ocean. Mitte seda, et eduva unustan teksti ära mitte sellepärast, et meelde tuletada. Võib-olla see, mis klaverimängijal harjutused, mis viiuldaja, mul peabki olema. Mustrit, ta peab olema. Enne etendust mitte kunagi, mitte kunagi, sest sellega võid niukene õnnetus tulla, et sa hakkad mängima ja Rogers niuke mulje. Sa oled selle lausi võitlejaid. Ei, ma teda tähendab, kordan läbi, kas hommikul KuMul proovi üle või eelmine päev või niiviisi? Ei, aga enne, vahetult enne etendust ei ei, ei, ei, ei, ei. Sest seal võib juhtuda tõesti niisugune asi. Sa oled mänginud etendust loetavaks kaks nädalat järjest. Palju rohkem, kui me olime Draamateatris, meie reisijad kestsid viis, nad on. Ja kuidas see mõjub? Ei, ma ei ütleks, et see halvasti mulle meeldib. Korolemmil meeldiv issand jumal, kui tore. Mulle meeldib mängida, no mis mina saan, paneb, osa, istub ka, no miks ma ta mängib? Kas ei teki mingi rutiin või õhtust õhtusse? Tuleb minul ennedest mingis maa kohadeni asemel enam niisama, see oli ka tükk. Ta algas suurte monoloogidega, mis kestis. Antsul oli esimene 10 minutit, filovinal tuli järgi 12 minutit ja siis tulid jälle. A'la toona ta oli hea. Tähendab, oli, nojah, oli praegu taimi. Ei, mul on õnn andnud väga häid partnerid elus, tõesti. Eks ma neist olen ikka natuke õpiks. Filme, ma olin plika, nemad tegid süsti, haltuurat, nemad draamatrupp Estonias puhkas Pärnus mehaan pärnu tüdruk punkris Pärnus ja nad mängisid siis sead. Prantsuskomöödiaid, mis oli nii viie tegelase Kehrali. Väga huvitav vaadata, lipud paindumatu hoiduda. Aga ma ikka vaatasin. Nad läksid välviivneriga nii raaginal kokku. Aga siis kuidagi ehmen probaatest, nagu selgus mulle viineri. Kogelmata naiskust, mina, issand jumal, kas üldiselt ma olen seda nii palju Joiskandiga, mina tahtsin tantsijaks saada. Oma trupi teen, ja siis sõidan kõik ringi, lavastanud. Mõte oli. Ei tulnud välja. See ei olegi väga kaua tagasi. Ei saa ju minut miskit tarka miskit Niukest sügavalt või niiviisi mingit traktaat niiviisi ütelda. Ja mina olen päris kindel, kui tuleb niisumad, öeldakse, vahel inimesed laulmas sured, kui tuleks niisugune situatsioon. Ma usun mõelaks külm olevat. Eks ole näiteks? Muuseas, ka on seeme, kus lava kõrval seda vaadata, jah, aga mitte kõik ja väga meeldis. Ma tulin väga kaua, ma tulen ikka no ikka ligi paari tunni ümber, teate, ma pean hakkama hingama seda õhku. Vaadake, mis oli imetore, kui me tegime seda Tammsaare kompositsiooni. Nendel, nii toredad noored mul küll nad olid toredad. Ja vot see, ma ütleks, näiti juhile on see väga tähtis see atmosfäär, kus me töötame, kui see nii. Ja ma tahan, ma tahan sinna sisse tulla siis ja mind keegi. Ma tulen lihtsalt teatrisse koristeril koristama. Sest see oli mis me mängisime seal Tombi klubis, see noorsooteatris seal ei uskunud, siis oli, mängisime nõmmekingsepad. Ja kui mina ei saa, vot meil ei ole ju siin. Sest et see on niisugune pool, noh, niukene. Siis anti meil kolmveerand märk. Kas andeks praegu kaval toel? Viisasisendi kolmveerand ja kolm. Ja kui mina siis valmis ei olnud, siis ma kardan, ma ei oleks iial valmis. Ma pidin siis kolmveerand tundi enne etendust valis. Tõmbasin oma sigareti või ma läksin laval või üks, ükskõik, mis ma siis tegin. Ja mina siis olen nüüd valmis seal nõmmekingseppadest pea ja kõhn. Kilosed kinos kino ja seal on söökrock. No nii palju kui mina olen kinud, ei killusioni see oi jummal komasenaal, Kulita läksid. Nemad mõõdavad ära. Te olete vist kõik kinos käinud, eks ole, mängitav, mõõdavad ära kriidiga või midagi panevat kivi jummel, kuidas mütsi all? Tähendab, mina ei oska välja mõelda, eks ole, kui ma proovisin, et nüüd ma siit edasi enam ei lähe, siis ma lasin kõik ära hävitada. Märgid soones. Ikka. Puhtalt eks küla, aga loomulikult, sellepärast, et kui tulevad nunnist, sest siis hakkab lavastajate mängima. Näitlejad hakkavad, et. See ei ole tööproov. Meil on võivad tulla väljastpoolt vaatama. Tulevad paratamatult. Lubatakse. Seda lubaks. Mina ei ole ju lavastaja näitleja, lavastaja. Kuidas? Siis, kui ei ole aga Selles mõttes, et kui sa siia jääd, siis saab siis joome kohvi või teeme midagi inimlikuks. Ma olen väga aeglane. Seal oli küll, jah. Ma ei tea isegi kasvõi. Mängida laval purjus palkadega näitleja. Levinenuma kohevuse. No lihtsalt ei meiega otse läbi nende. Nüüd kuradi ja mõtled, et pead ikka kuidagi ei, Nolühe kannatab ära. Aga on juhtumeid, kus on ikka väga mitu parandama. Siis on raske. No vot see ongi, et ühele meeldib pärast. Te olete näinud, ei ole muidugi harpuun lugenud. Kiir luusida pummeldamas muidugi oma hääle maastuli ravini, mis oli kott ja siis ta võidi meile. Vagunis oli ümber inimesi, kes kutsusid ta külla. Ei mul endal vist ei olegi. Ei, võib-olla ei meeldinud, et seal nii joon, magneesium omi. Mul on veel üks. Sellest lepingusüsteemist väärt ja mida veel otse paluda nende viljakast aastate jooksul. Aga need võiksid natukene tagasi tulla, muidu. Kas avalikkuse tähendab mitte, Ma mate publiku saalis etenduse ajal kõrvitsa, noh, laiem avalikkus suhtume näitlejaselts on muutunud selle 50 aasta jooksul. Muutunud. Näitleja kohta üldse ma saan küsimusest Masama. Et tähendab, kas teda rohkem hinnatakse, suhtumine, näitlejatöösse, roll sellesse rolli jäänud tema on muutunud rohkem küll kiidab väiksemaks. Aga siis ta oli ikka. Ja. Värsket hapukurki Mulle meeldib kaks tükki, ma söön nende ära, sest nagu maksta ja selle küljes siis tema oli just näinud mind või, või ma ei tea. Tema puder. Me läksime kaklema, suur no mina tahan maksta. Veinid on kingituseks. No niiviisi. Ja siis kohus ümber. Seal õnnistas ükstapüksi, tee jooksis, ma tahtsin üles tulla, aga siis ma läksin tuli, siis ta enam ei tulnud. Ikka. Ai, see põhjus nii kallis normatiivse põhjused, missugune põhjus ei käijal, mis küsis praegu, miks, mispärast mikspärast siis. Näitleja oli? Selles mõttes nagu alla tõi Ta oli lihtsalt ühte asja, palju on siis võid ju sekas juhtuda, mõni lambal. Valmite kvaliteedi enegi. Ta on kättesaadavam. Seega juba, et sa sõidad kohale näiteks autoga teadesse. Vanasti sõideti hobusega, tuldi Viljandimaalt. Ei too. Oli teile rääkida? Ja nüüd ma räägin sellele kust mina hakkasin aru saama, mis mina, isand. Mis kusagil sügavas tagument tol ajal nimetasin sügavas maanurgas, kus ei olnud joominimbusi, tiimis tulid hobusega 30 kilomeetrit etendusel. Ja siis meenutame kerima. No ma ei tea, mis ma siis pärandile tuleb, ütleb, et mulle see tähendaks. Sinuga tahetakse rääkida minale. Kui ma oskaksin maalida, siis ma maaliks selle paari ära. Tüüpiline eesti talumis natuke kõhn, jäätiselt kühmus. Ja seda ma olen, küll tähendab taskurütmiline osastav Asprojektiivisi kooseni. Tema ei rääkinud midagi ja mees siis tuli mu juurde ja ütles, et ta tänab vedaja et iga õhtu ikka, see on ikka väga raske elukutse. Iga õhtu niiviisi kannatada vinni viisi nuputa. Ma olen püüdnud seda pidada ei või ükskõik, kas mängin Tsoorus või teadvus, kor ikkagi tuleb nii palju mängida, kui sa oskad. Kolm ja siis ma küsisin, nad olid hobusega, see oli küllalt pikk 30 kilomeetrit hobusega kanaga härrast sõita tagasi. Kas see nüüd on tühiasi ja kui palju on selliseid öösi saalis, ma ütleks, keda praegu ei tea, kes on, kes on tulnud ilmatuma aja maa tagant jäävad ainult sind vaatama. Noh, näiteks midagi ei tulnud mind vaatama, täitsa mõelda küll takkajärgi, aga vat seal lava peal sa seda toodet osalevad ikka äratasin mõtte viiakse. Et ei tohi ühtegi etendust niisama käest ära üksi ja ta lihtsalt ei suuda mobiliseerida. Ei suuda nii palju, kas see tuleb aastatega, ma ei tea, aga lihtsalt noh, ei tule lihtsalt sellepärast, et no mis sul inkade ala lase, alahindamine on. Lausa lausa on küll ju. Tead. Vaatad vähe, rahvas saalis, kõik ütlevad, oi jumal, no mis me teeme siin vähe rahvast, aga seal võib-olla aastal ei saakski, räägib sedasama, eks ole. Aga, aga vaat seal võib üks olla. Üks asi on see, et sa teadlikult tõesti tahad seda teha seal ühele inimesele, teiseks kere ei tule lihtsalt tervisele. Dixon. Pro lendab täitsa lagedaks 20 aastat seda kooli vaatan, mis teha, teistmoodi teeksite. Nojah, aga sellest need, kui nad tulevad, mis seal koolis, kas see on kõik korras, mis saab teha? Ainult selles peatuses. Realiga tulebki seal näiteks kogu aeg tööd saada. Võib-olla peaks siis olema viltu priva, aga meil on ju kõikseoses sõltuvusest. Kateeder. Kõik on niivõrd vähe. Kindlasti peaks vähem olema kui kaks sügis, selles ma olen kindel, eks ole, Merle 25-ga tööd teha, jah, aga kui see kool üldse kinni panna, kas sa sellesse suhtuks? No ja siis peaks niiviisi olema, kui ma rääkisin, et peaks olema teatrite juures stuudio, eks ole, ta kohe tuleb hakata nagu vanasti hakkab kandik, võtke sealt, ta läheb edasi, sealt tuleb edasi. Langes siis me läheme jälle tagasi, aga me peame kõik seal edasi. Tulen uuesti tagasi, sinna. Niisugused teod häbiasjaks peetakse sellist asja, kui sul on layer, loed, leiab rolli. Kas sa pead häbiasjaks minna ressori juurde öelda, et vot see on minu roll, palun teil. Aga minu meelest see on väga tark tegu, lojala joosta. Aga paraku ei ole repertuaaris, eks ole, meil on ju kõik non loovatuse olla. Tähendab, ma tahan ja usutakse, et ma seda võin mängida. Võib-olla nad tuleval aastal võtavad plaan, eks ole, nojah, vot sest, et kõik on ju. Küsimus, kuidas sa suhtud autorideks? Improvisatsioon ei olnud aga see on proovide perioodil saamises. Ei, ma olen truu autoritekstile. Praegu muidugi noh, aastad on ju nii palju ivani. Tsitaat praegu tunned töötajaid, on vähe tööd. Etendusel momendil ei ole mul momendil, sest mul on televisioonis imetore. Krossiteater oli seda mänginud ja see oli olnud televisioonis ka, aga mina ei ole näinud. Soolo, Horner soolo olete täpselt nii tore oleks ajada ja, ja seda nii olümpiaatele värske teater nii palju. Ah, ega üheski teatris nii palju vanureid. Naisi on ainult Jõgeval. Männi, noh ilusti no vot, see on. Aga muidugi jah, nüüd viimasel ajal muidugi peab ju ei ole ka minu aastaid arvestanud. Ja ma sõitsin küll oleks võinud ju midagi ikka teha, aga ei olnud, majas ei olnud midagi. Nüüd mul, eks ole, tuleb siis tema asjadel. Läheks, tuleks. Nii et ja palju siis mina enam suud polnudki? See niisama muidu nagu ma ütlesin, eluseks. Ma magan üldse öösel halvasti, mulle meeldib hommikul maga. Ma ei oska seda ütelda, kas massaa Abaga tähendab, ma jään halvasti magamakuma, nii ütleks. Ja siis justkui pead tõusma otsioni, hea uni. Altuuradega või kuidas neid nimetatakse, mina ei võta, neid haltuurat ei tule siis ma olen ikka palun teil nonde timmitte hommik küll, aga vara, pruu. Ballentigi hommikut, kuri naine. Ei taha tõust. Et Soome nähtujaks hommikul. Oi, ma tõusen Maporiis, mis kell peaks alustama? Proovi arvaline jumala pärast, tee enne kella ühteteist, aga 11 on juba paras, ei ole. Sinu isikliku subjektiivse enese ei ole paras, aga mai, kuni ma teatris töötan, ma pean alluma tee, noortel said oma tahtmise. Saavad seda nooretekteeria prooviaeg on ju täiesti suvaliselt, määratakse seda kellelegi kunagi öelnud, lihtsalt. Lava proovida. Naerab lava kasutamisaeg, nuia. Ainukene ma mäletaks pull, Turus oli, kes sellega arvestas. Temaatikaks ja ministriga, naabrit Lavrovi tilkus. Proovib pikkus, oleneb täiesti proovistelt. Kunstlikult seda venitada ei saa, et sa pead võimalikuks niisugust proovibrahvikutesse tulema kokku, ütleme näiteks kell 12, teeme seni, kuni me teha tahab, Jaak kui meil on veel teha midagi, aga kui meil ei ole ja nüüd vat proov on kella 11-st kolmeni ja me peame selle aja välja venitama. See on minu milist japs. Vahel läbi proov Karli lihtsalt tahvlil, tead. Nii on minu arust, sisuliselt kisub, kisub ikka sellega, et noh, et muud ülesannet selle kõrvale tohiks olla, sest vastasel juhul ei lubanud niisugune kollektiivne ikkagi palju ühineme. No ta on ju nii kujunenud juba sajandil Nornilis kui nii juhtidel, noh, mingisugust tahtmist ei ole, proovi teha, siis on proovidel alale laiali on juhtunud, on küll juhtunud? On küll. No siis peab aega olema, tähendab, see on ikka noh, algul, kui sa, see hammas ei ole seal verele läinud. Pärast kummitab seal kuumer, sa pead selle inimese valmistage. Vaat just nii valimiste käest, apteek, räägi kolhoosist midagi. Ma katkestasin sind ära, järgmine käisime sotsiaalses mõttes käre emal. Ta oli tore mees, oligi arvel. Milles seisnes tema näitlejad arvestama? Vihmine oskas seda rääkida. Küllap ta meid kõigi mõistes küllap ikka ka seesama asi, et nii-öelda raha eest seda tööd ei teinud, ta lihtsalt tahtis. Ta läks ära ja siis ta kustus väga rult. Tema eluks oli diaatrid vaja, ta küsi talt ära, võhiklik kadus liiga ruttu kodus. Ma ei usu, et ta ei oleks võimeline Untenatagi. Niuke imelik küsimus tähendab võime oletada, et olete mõne osa elust alguses välja tulnud. Tähendab, kas sellest saab ise aru ja Ruslan nii juhtunud, muusikast saadud, kas on nii juhtunud, et ise tunneb? Ta on halvasti, aga, aga, aga teised kiidavad ja vastupidi. Arvustajad ja vaatajad. Hakkab lõpuks vajaka ja osud osutusel. Halb näitleja Rose aga kuidas, kuidas sellesama küsimusega prooviprotsessi. Prooviprotsess, mis on need minule meeldivad rohkem ranged näitlejaid aga selle enese enesekujutluse ja selle ega sünnilava minule küll nii väga ruttu ei tule, aga vahel ta plahvatab muidugi rutem. Et see on alles, tähendab, tähendab mingi hinnang on mingisugune sisetunne, tuleb siis korall, käpasem tähendab sellele, kuidas noh, vähemalt üks seen või kust ma hakkan nüüd, kus ma hakkan seda kuju nüüd kasvatama, kus ma võib-olla lõpp ükskõik, mingisugust stseenikene või kuskil, vaata, minul on niisugune asi, mina pean seda inimest, keda ma nüüd hakkan mängima, põhjalikult tundma. Aga nüüd on mul praegu üks niisugune asi. Noorsooteatris käsi, kus on pandud roll kokku 10-st lauses või noh, nihukesed hallid on kõik ühed teiste laused, üks ütleb sealt, aga nüüd on pandud neid lindusid ja mina isa jalgu alla, sellepärast üks laused nagu Est karakterist. Teine lause, ma ei saa inimest valmis. Ma lihtsalt ei saa valmis. Üks lause räägib teisele vast. Ajaloolistest isegi isiksustest põld roosist laustoimetaja lautorist, nendest räägime siis veel, jääb selline tunne nagu noh, vot vot palesto siia nüüd paika ja tänapäeva. Et vot küll oleks äkki äkki mingi lavastajat rega järsku lahti. Räägi nendest on jah ei no nendest on alati jäänud selline müüt või Fasson. Praegu näiteks, kas sa näed praegu meie tänapäeva lavastajate juures, kellest me räägime? 50 aasta pärast, niiviisi? Hakkab kingiks noomitus ja kindlasti või kuidas, kuidas ma ei oska ennustada. Aga kindlasti ja see, mis ma ütleks nende vanade näitlejad, et nende meisterlikult ja kõik see on tõesti tõsi, sest nad olid täpsed. Missi professionaalsus ongi muudkui täpsu. Vaen laval, tänapäeval ei ole enam tarkus. Kuldsed sõnad, kui mul oleks vastupidi, kas te olete töötanud lavastajaga, kelle puhul on see mõte, et tema peaks selle tulekahju näitlejale, konkureid näitlejal kui on näitleja, mis ta lükati, aga noh, eks paha olla tüütute muidu Ei, mul on vist ilus, on. Ja teile selle aastaid, aastatega sihukesed Poola tükk ja seal oli siis niipalju oli seal, tähendab vana poola meesnäitleja kohta oli see asi tehtud. Ja siis ta rääkis seda mängides me mäletame, et kõike muud on töö ja kõik vana näitleja. Aga unustame ära, näitlejal peab ka õnne olema. Aga mäletad sa seda, kuidas see kõik tundus, siis alustasid. No me seda, et ega seal suurt vahet ei ole, minu tütretütar ja mina Ja ma ei tea seda. Aga no teatrisse tilkusid ja seal ma olin siis n. Käissi. Estonia käis suvel jälle Truberi suvitusPärnus, siis oli neil natuke tantsijaid vaja või viinud niuks niuks, kepslevad ringina kuur ju kaasa ei võtnud. Siis võeti mind seal pärast ma külmetasin oma põlvi, tramoliinistestatu. Me ei ole rääkinud sellest. Ma ei tea, nüüd ei ole, aga sel ajal olid nüüd ei ole. Sel ajal olid oktoobrikuud meil Eestimaal väga külmad. Paraadid jäid ära, ikka külmutatud. Ja säilik tuli siis ta oli oma kõrk tipus. Siis ta käis meil ikka kuiva operett ei läinud. Ma käisin koolis. Siis ta tuli, mängis, kas trolli tegid? Noh, see oli ikkagi saal täis. Mina tahtsin ykstaselikud. Niukene ja hiljem, kui ma seelikuga õhtu õhtul mängisin, ma rääkisin talle vaatamispärst, põlved ära külmetanud, õnnistati niukseid. Issand, kui tore on, kui on, kui on päris teater, meil Trumpi klubides ei olnud, hävitajad tulistasid kõiki ülesse pandud niisugusele enne etendust lava. Aga lõhn seal. No ja see on jällegi niisugune, siis on ikka tore tunne. On küll. Sul on kalduvus armuda onu partneritesse ja lavastajates. Armastab koeratükist orolliga Tulevi uus armastus. Kust väärata uus armastust ilma armastuseta saapad? Igavalt? Troll kelleski imatud temaga temaga. Aga usk on ju tore olla aru. Loomulikult ma selle pärast kõige toredam tunne. Nii palju juhtunud etendust eemaldatakse inimesedki. Jah, ikka ei juhtu minagi esindajate selja peale. Mina olen kaks korda asjaajamise pärast helistanud. Mõlemad korrad ma kuulen kaugelt, kui Lindo tuleb telefoni suunas kuskilt korteri lõpust ja ma kuulen tingimata, see on nüüd keegi, kes olid ära, kas kuulen? Ma pean pettumuse valmistama, mina, kellel on vaja läinud tassi? Jah, seda juhtub ja. See on tore, eriti juhtub seda need Tammsaarega või õige tüütab ära söönud nii palju teda kõndinud. Arrak ütleb, aga. Meil narr, aga ikkagi. Miks me saame kõik natukene mentingitaks? Süniin. Tänu. Poognatõmme, mis ma ikka oskan rääkida, et see nagu sina ütled, käpas. Muidugi ma teda enam mängida ei saa, muidugi tahaks. Võrratu, võrratu naine, võrratu roll. Võib olla kaua-kaua aega, kui käppa sai. Kolm lavastust. Kolm lavastust. Ma ei tea. Esimene kord oli. Kas oma salasoovi pole saanud realiseerida kõik teatris, missugused sõnas, no vot taanduda, mängida, mängida või on mõni jäänud niiviisi kõik Õiegi mängima ja teate neid riigi, mis Eestimaal oma, neid on mitu ja trolli mul nahka. Sest korraga enam ei saa seda mängida korraga vaata oli repertuaaris, sügisel hakkab tööle uus riigikord. Ja nii on mitu head rolli läinud. Tulge mu matustele ka info sellepärast, et ta laste Maidad ainult külmaga muidu. Üldse praeguse töö. Ja nad lubasid selle praegu kuskil müügil. Vaid ei, Lõuna-Eestis ei tule, aga räägi. Miikuva tahtsid sõita Taškenti hommikul kella seitsme aeg, kui avati, avati see lennujaama puhvee. Hirmus kavatsus minna sinna õlle järgi Taškenti sõita. Nii, mis pärast seda piletit ja tähendab vist ei läinud lennuk, mina mäletan, aga ma ütlesin. Teatas kinkida. Asi oli ilus, muidugi pidulised, sõidame, taski. Sõita mul meeskonnal täitsa pool ei hakka, mis seal juhtub? Meloodiana, ma ei tea, kas tohib öelda, muidu? Meil ei olnud raha? Ei, raha pidi. Ütlesid, et sulle meie piletid. Vitaalsust, mis ta ütleski täna siin üks huvitav asi. Palju teie põlvkonnad ning Itaalsemaid, nooremad kokkuhoid niimoodi lähevad enne rahva ja enne ära ja enam ei ole. Võiks enam ei ole. Miks kõigil tulevad enne depressioonid väsimus, et miks kõik lähevad enne untsu enne teatrist ära ja muuda, kuidas sa jaksad, kuidas müüakse, milles see asi on? Tõesti. Jõks. Ei, see on tõsi, et Nad saavad üha vähem ja vähem veel kõrvalt vaadates. Ei, mitte et nad vähem andekad oleksime, midagi veel, kus võitionitaalsus atrokureerumise protsess, kohutav vastupanu võimet, vastupanu võime. Ja noh, veidi, aga neid ju peaks olema paremini. Atrofeerub. Ja, või lavastuste krahh elatakse väga kaua-kaua-kaua aega üle niimoodi ma olen alati tahtnud küsida, et noh, et vanasti olid juba inimesed, igasugused hädad, õnnek, krahvid. Mäletan. Ernaga juhtusime. Ei mõjunud tsellu. Estonias. Tema ei olnud mitte natsid männi. Ja siis tuli just Adamson-Eric tulises selgur. Sel ajal, mis tuli Pariisist, lõpetas omad õpilased. Ma mõtlesin täitsa oimetuks etenduse pärast esimest ja viimast korda ma nägin, nii et ikka meie elasime, krahvid. No ühe õhtuga. Ei noh, võib-olla ta nuttis patja kodus. Aga ta teatrist sellepärast ära ei tahtnud, ju minnakse noaga lahku, kas siis olid vaja teatrist ära minna? Või mis on? Üldse vaja on, ajas muutunud ongi, aga kuidas sõnadega, mis ta vahel öeldakse, et seal sõnakõlks, liiga palju külgsutatakseiu. Millega kiiramisel vanema legendiks? Rohkem nalja? Et kuidas oli haiglasele kiirust aga palju seda ütlesin, neid oli lihtsalt sel korral vähem. Sõel oli tugev ja jäik, tõesteni suurema kiirgusega. Nüüd oleks rohkemgi konkurentsipuudus. Emaithowski konkurentsipuudus ei taheta, tähendab praegu palju valvureid, 1900 euro kiiremaks. Komprazi võiks rohkem olla. Elanikega seotud konkurents? Jah, kolm, kes omale peatuste konkureerisid vähem kui praegu, seisavad aga looming. Aga see ei tähenda, et nad seisavad, ei vaata, konkurents ei ole mitte selles mõttes, et kas sa saad noh, rollis seal on, siis oli rolli saamine ja elukutse, eks ole, üks ja sama asi ja praegu on niimoodi, et sa võid seista kõik need 10 oma ametit, sa ei kaota sulle. Või noh, selles ma ei ole kunagi ridu rääkisin. See ongi, ütleme niimoodi ümber, et noh, et praegu ei ole õiget konkurentsi. Vaata selle kohta, mis sa ennist rääkisid, siis oli vähe näitlejad, kõigil oli tööd, võeti ainult need, keda vajat, eks ole, praegu teater, näitlejad täistöödes teatri eel terves sisenes. Isiksusena. Erineva kuju. Herta ütleb, et kui ta ei näe, kuidas sõnum käib proove ja siis ta tõuseb. No ei edasi, iga kord ei ole käimises ei, ma ei ole erinevalt, aga kuskilt ma, jah, ma pean. Mina ütlen niiviisi, nunnad küsivad. Mina ütlen, ma pean selle inimese vahel. Ja inimese, eks ole, härda inimese pead valmis tegema. Jah, inimesed vead valmis tegema. Kuidas? Atarrast ehk akad, mina ei, mul ei ole seda, et siis ma pean seestpoolt. Ja mina Türk sellest ikka rääkis Eduard Türk, et tema käib ja seisab turul ja vaatasin nagu inimesi on niiviisi, et tal läheb pärast vaja. Nii et kuidas seisis endalegi, mille. Peale mina jään oma röövline keelata, ise? No ei tea ja see on päris selge ja kuidas sul on see, et ega sa ei hakka ju mõtlema, et nüüd sa paned selle käe nii või astud nüüd nii ta jussist, tuletavusi, samast edaseks küsimus otsa ütles, et selle, kuidas tulid sinna kuskil laua taha sind tervitama, et vot naisel ja teosed seda kasutasid seal ära. Aga see on ju niimoodi. Et kui niisugune sinna on niisugune tunne tühist Nuias, siis peaks olema ikka ma ei tea keskusele välja maaliksakse mul praegu ka meeles. Omaette, ja niiviisi mees nüüd räägib sellest, mis on ikkagi perekonnapea ikka mees räägib. Kuidas ta seal siis Sel korral kindlasti momendiks. Aga milline? 10. Et mis? Ma ei tea, võib-olla noored kui need, nüüd on see asi natuke teisiti. Vaata nüüd on ju niiviisi leid, teatrivoolusid on ja nüüd viimasel ajal nii palju. Üksvahe oli lavastajateater, seda ma küll lihtsalt lavastaja näitleja nagu ei olnud mitte miski, kõik lavastasid koledast. Lavastasin järedendiselt, näitleja kadus nii ära, et kas ta oli seal, sest lavastus oli lavastaja, tead, ainelised oli mõtlejad. Riiklikes kontseptuaalne torkis on. Niisugune. Turisti käitus nii-öelda. Mul on küsimus selle jutu peale teinud mõlemad 50 aastat tagasi kokku sardriitikad, elektrit, kas asi ei ole üldse mitte näiteks kas ei ole äkki selles, et muutunud on, tähendab see, et nüüd on kõik ametlikud, tähendab see, mis kirjas märk trükimustas, osaleti kohutavatma? Ametlik, tähtis, oluline noh, inimestel, noh, seda me teame, et sa oled tõde, aga noh, mingis hinnang ametil tähendab suhtumine sellesse, mis lehes trükitakse, muutnud üldse. Aga muidu küll ei ole enam kellegi subjektiivne arvamus, vaid see on juba kurat teab mis, see on juba ravila hääl, eks ole. Selles ei olegi salule. Kas on näitlejad? Animafilmi alla panna, söör teeb kohe nulliks seda see tähendab, et lugege lollust. Ei miks, seda sellepärast. Et see, kus seal trükib ära lehe Saller, toimetada sellega nõus, siis see tähendab lugejale saab toetust. Ei, seda ei saa teha niimoodi, et sa paned allkirja või pealkirjas Reoloog mudas liin üleviga lihtsalt suhteliselt hea. Tähendab, sel ajal, kui mina, noor inimene olin ja teatrist siis oli, tähendab seadmiste x y, kes nad olid siin, see oli tema subjektiivne arvamus, mis ta nüüd minust kirjutatud, aga nüüd ei olegi. Ma lihtsalt, kas kontseptsioon on õige või ei ole, kas see on miski muu puhas kriitiku lollus, mis ei jaga selle rolli muutumist ja sina rektebazankamist jumala ja on arusaadav metraalne keelse leiva grilli. Näiteks kui sa ise ise vaatad, jakk, mina olen väga hea linik ja oled, on noh, mis sul seal, mida sa näitlejatööd või siis seda tõesti selle, selle kontseptsiooni või tervet, seda lavastust või seal on need rahva kui, kui mina vaatan, oleneb ütelda, sest eks ole kudema vaatan, ja kui ta hakkab mind kuskilt häirimis Maakrisse kujutamegi, mees, ma ei saa, anname. Üks üks väitlejad kohutavalt aga teised jäävad täitsa segased või, või kuidagi õnn, mulje asja, mis ei ole kunstinõukogu, ei võta vastu, meil on ju nii palju neid kes ennekõike ennem, kui ta publikutele. Vaat kuidas suhtuda sellise vanasti kuulutati välja näiteks, et seesama etendus mängib peaosasse. No ja see oli siis, kui ma ütleks, sel ajal ei olnud lavastajateater, see oli siis nagu näitleja teadmed, mina olen ise, käin näitlejad etendusel vaatamas, külalisena. Palun. Minu eelmine minu minu jaoks Ja kuidas sulle tundub, kas see on õige või ei ole. Et ma lähen, vist näitlejad ütlevad, näiteks ma käisin, kui oli see inimene, inimene draamas oli ju täiesti eraldatud. Ma käisin ikkagi karmis vaatamas, mitu korda. Eks ole, ma ei võtnud seda tervelt, seda lavastust tervena ei võtnudki päriselt omaks, aga seal oli väga osav nippidega. Kuidas? Iialgi. Mina olen näiteks Aldrin eramu tenor, AT tikke asemiste aga digikülma õigustatud ja seal sees enda jaoks haigutav eale hääl, sama suur, lai ja nii edasi. Aga tahtlik inimene ei saa, ei saa. Kas meil on mõtet? Muutub halvaks näitlejaks, mis takistab, mis takistab? Kindlasti, kui televäikseks tigedaks sussi sussi sussi sussi käib, sealhulgas, mis ta takistab ja näitlejale. Väga. Pikapeale seda ei ole rolliga mida sai suurt kohvi võitjale mõtet. Oi. Heas. No seda ma ka ei olnud, aga võib-olla pehmeeelne seanud, mõistva, hea ja halb inimene lõpuperve ilmas arvesse võtnud ka nendele inimestele, kellel on päevakorral või väga kuule, aga kui Inimene ei tea midagi mis seal olid, aga, aga on ka sul laval partner. Nii ongi ja nüüd võib ta sulle meeldida. Ta peab, aga näed järelikult järelikult see ei ole ikka niisama. Aga muidugi endale meeldivaks ja ta lihtsalt olla, aga ma temaga pärast tööd, ega ma räägin praegu, mis sa temaga laval teed. See ongi eeldused, sa pärast sealuuviga. Kuulge, lähen lavale, saan need suhted pikapeale, need elujooned peavad rollides. Ei, seda ma ei usu minule. Minule küll. Ja arvata õpeteletu parkvaataja, näe lõpuks läbi selle suhtlemisega üldse, mis olla. Olla vaid see probleem üldse. Tõesti velo arvaks erineva treener. Tähendab, see on isikliku asja lavale toomine peab raudselt ja seda ei tohi, küla seda ei ole. Ja ilusat ei tohi, aga no ei, ei pruugi tulla. Kui sul ilmselt, kui sul on ikka roll on, tähendab noh, sinu enda roll, milles sa tunned ennast hästi ja kõik, siis ilmselt see kaob ära. Ja kui ta on selline väga halva joonev teadmine ei lähe umbes diabeedi, vaat siis ta võib küll olla seal mingil väetraga. Ta kaob ära väga sageli lavadelt. Mõtter. Kohtadesse kusjuures mina olen 52 aastat. Pikatingimusest palju räägiks minuga maiust, Hommikuks, mõtleme puraka küsima. Pikalt ilusasti räägitakse minekutest. Tapsil karu. Ants võttis. Ega me seda ära ei niideta. Jutule tuulia tüki ajal nii palju inimesi 40 kuivaralt saks trumme näitlejana ta nüüd olnud näitleja. Päris tõsiselt kunagi. Nonii viisitega tõega. Aga ilmselt on halb inimene ja valge iseloom läks siis asja. Ja, ja, ja nii halb halb iseloom ja halb inimene peaks selle asja. Ma oskan, vahe nimetavad hea iseloomuga inimesi selles mängus tõepoolest on juba hull elu, kus kuidas päriselt küll sa kojukutse või oleme me ise või olema. Noh, mis on hea inimene ja inimene nüüd lihtsalt loll. Proovile panna tegelikult mõtle ta. Juba mõistvalt. Tea, kas tema kinni kes kristus, rüüstus? Jah, mine ja vaata, kinnine peab olema. Misasja, kus on veel eeskuju võtnud midagi silmas meisterkokk? Mina küsisin seda hirvi käest. Jüri juubeli, tema viskas artiklist temal kommunismi, küsin ta käest. Mis sa sellega mõtled, täiustanud? Ma palun ainult ärge seda võtke, nii nagu see oleks nüüd issameie või kuidagi nii see lihtsalt vana näitleja niuksed mõtted nende järgi käia ei saa kellegi järgi käia, lava ise pead omale välja töötama selle asja, kuidas saab, sinna juurde jõuad. Ma ei tea. Kuulannam jahurslasid, mina olen ilmaga, huvikool annab oskuse, no lihtsam hakata peale. Aga kuidas seda tehakse, kuidas liikuda, seal üleminek oli suitsu ülemine jupp nööri näitlejast mul ei ole olnud. Ei ole. Eskonnale ollakse väga hästi tunda, kui algul on küllalt, rullõpikus ei ole mind ja ei olnud küll, aga vaata, kui hästi tal see nui on tunda annab ja ja kohe nagu öelda, tolku oli praktika, ta mängib sul nii ja vot terve lava ära tuleb ja kuulab, see ja see on, see on suurepärane. Aga kas see on vajalik? Ei no vajalik või mitte, aga ta oskab ja doktorant.