Kes on elu jälgimise oskus ja elukogemus. Nõnda on öelnud see inimene, kelle lastetoas me täna oleme. Ta on öelnud ka seda, et kui tahad lill ilusti kasvaks, siis tuleb teda hellitada. Ja tema kohta on öeldud ka nõnda, et Ta oskab ka elus olla natukene näitleja. Juba vestluskaaslane hakkas naerma. Täna on meie külaliseks siis mõnusa ja laheda olekuga inimene Jaanus argulas. On öeldud, et teil on hästi palju piipusid, nii et vahel on nii, et üks nendest paljudest on siis suusjad. Ta ei pane isegi tähele, et kus ta siis praegu on, ah näed, et suus. Praegu hakkavad lapsed hästi varakult kõiki neid vanainimese elukombeid omaks võtma. Et kas on meeles ka, kui vanalt esimene suitsu suhu pandud. Tehtud mavaleta Volux pingina läksime suusatama, kujutage ette, külm, külm, 20 kraadi külma. Tuletas mulle meelde jäänud, mäletad, et kui sa piibule panid tuld peale mulle piibu kaba ja ja siis paberkestad olid seal taga, mulle seal suitseb, kodus topiti suits. Siis no eks ma võtsin sealt tubakat ka. Muidugi see oli hirmus vahele jääma. Ükskord. Siis tantsis ikka. Pesunöör on ju tore? Aga ega see maha ei ole jäänud, no nüüd on ta jah, nüüd ma ei ole üks, kaheksa aastat. Aga piibu, see tähendab pilgud, on mul kõik ilusasti nagu kollektsioonis. Riiuli peale ikka. Kõige hullema, kui läheb piibu poodi, mul on palju maju läbi tõmmanud, neli 50 piibu läbi tõmmatud ja töökorras on võib-olla seal kümme-viis piipu ja. Aga kui lähed piibu poodi ja näed uusi Piipisse, siis ma ei tea, see on nagu naistel käekott. Kärdlas vaieldi, ühikuid kallis, aga, aga no muidugi enam tegemist ei ole sele asjaksust. Aga lapsepõlves siis ikka Saketi kõvasti, kohe kui ära tabati, poiss kuskil nurga taga. Pippa tegi ja sakk eale, ema isa ei ole veel puutunud ka ema ikka. Maega ja seal üks huvitav asi, ema jäänud mulle raha, isa andis raha. Aga rahakott olema käes, seal perekonnas niimoodi ära jaotatud. Ja tema oli siis natukene sellise rangema poole ajal emal põhikaristuse, kui ta vaatas niimoodi, siis siis oli juba teada, et aga, aga mul on ka niisuguseid asju, ma tean, et ma lõhkusin peegli ära. Hakkasin juskui koolutava juukseid, üleb suhkrumee. Aga meil ei ole niisugune peegel ja see alus, mille peal ta oli. See oli äkki niisugune nõrguke ja, ja kuidagi ma selle peegli niimoodi upitas, seal kukkus mulle pähe ja ema ei öelnud kolini tõsised asjad siis ema ei olnud kunagi mitte üks sõna, öeldakse, et seitse aastat õnnetust ka siis täida või. No ei tea jah, ega seal ei olnud midagi, siis oli 39 aasta oli kohe. Suitsust hakkasime rääkima kõigepealt, aga kas tuleb meelde veel väike poiss Jaanus üks hästi pisikene poiss, kui esimest korda ennast mäletad? Nojah, need esimeselt kangastused võivad olla. Ma arvan, üks kolme ja poole aastaselt kolmeaastaselt Hollo meele sööd jõulud. Ma olen Vaivaras sündinud inimesel, seal, kus olid elulised lahingud, mõjus kunagi ära ja siis on mul praegu südamel. Kui siin te rääkisite lilledest siis Sinimäed. 39. aastal oli Soome sõda ja emaga käisime sugulaste juures, ma olen võrdlemisi hea suusad. Ja ma suusatasin sinimägedes seal tohutud ilusad kuused ja siis suusarajad. Ja minu soov oleks küll, et meie loodusrahvas looduskaitse võtaks ette ja teeks kasvõi ühest mäest Sinimäe tagasi, see tähendab, istutakse kuused sinna tagasi. Aga siis ma olin vanaisa kodus, seal Viivikonnas talus. See oli üldse niisugune. Seal 15 talu metsa sees, Alutaguse näiteks. Suvel mul vanaisa käest võib-olla temaga imitatsioonivõimeid õppinud tallijahini mõisnike jääger olla. Ja lasti seal võib-olla mõni kits maa või aga see ei olnud mitte nii edasimüümist seal kõikjal talutoidu juurde ja siis samas talus olid mul esimesed jõulud, mida ma mäletan. Pühaks mälestuseks kujutage ette, kui talutuba kõik selle keeva leelisega puhastatud ära helendavad põrandad, siis on väljasel loomedal kuuseoksad. Metsast toodud kuusk, kuusk on ehitud õunte ja piparkookidega. Ja muidugi küünlad ja mäletada jõuluõhtut, siis mulle nii meeldis, hobune. Piparkoogihobune ja ma külmad krahmasin. Tahtsin seda ära võtta ja lell ikka keelase. Ja teate, niisugune õnnelikum hommikul ärkas. Pistsin käepadja alla. Kord elas maas. Kes seene kenal ta nuudli memmeke kingi sees Ja ema poole ja siis. Martsipanileid ka poiss, vaatasime. Algingi viiks ta tervelt neli. Laual kelp reas. Ning samas kirsa Tähendab selles mõttes, et püüdnud varastada. Ja ma tean, et naabri naabermaja liivakastis oli ilus auto, aga minul ei olnud mänguasju ja me oleme lihtsalt mitte vaesed, aga, aga sihtis kesti lastele joostud. Pärbi nukk jumal teadvuses niisuguseks kommertslikuks ja ja oli üks auto ja mina võtsin, hõlmasid autodega, rihtisime. Aga seesmiselt ma teadsin, et kui ma selle auto ära võtame, siis ma varastan. Ma ei küsinud. Ja võitsin ära. Kodus põrandal. Automaaniane, nemad, mis autoson? Leidsin. Seda üldse tähelegi, aga aga minul oli sellega tegemist. Otseselt nüüd triibulisi ei saanud, aga aga oligi tegevus. Aga ma olin üldse väikselt oli nisuga. Ma mitte memmepoeg, aga ma olin ema nisugune lemmikemalt, ma olen ka õppinud palju, ema oli niisugune hea jutustamisoskusega hea huumoriga. Ma mäletan alati, kui seltskond oli koos, ema nimi oli Linda. Linda, räägi seda juttu. Seal käisid nagu ma pealt kuulasin, münt pandi varem magama, rahvas kõik naerda, see oli nii. Ja, ja siis ma mäletan, bar, tegin emale omamoodi. Eva piinlikkus olukorda. Ema armastas lapsi võttisel võõra lapse sülle. Tähendab, mina sündisin Vaivaras, meil oli seal siis oma maja. Meie ja no mina, ma olen nii koduse ämmaemanda vastu võetud, mitte kuskil keskhaiglas. Ja kodus, ma ei mäleta nii palju, ma mäletan, et kõige esimene mälestused, terav nuga ja niisugused kardinad olid tupsud, olid otsas ja siis ikka üteldud seal tugijala ja lõikasin lehik. See oli niisugune, alla kolme tava. Rohkem ei, ei ole selles meeles. Aga need tulime võrdlemisi vara Tallinnasse ja nii et ma Al kooli ja kooli pole olema kõik Tallinnas. Mulle meeldis väga tsirkus, kui ma praegu siit raadio aknast välja vaataks, oli, me elasime siin lähedal üldse, see oli minu kant. Me elasime Lembitu tänaval Maakri tänav saali tänaval ja siis seesama politseiplats. Eks see oli siin tuletõrje maja juurest enne lendu gümnaasiumi ja mina olin igaõhtune tsirkusepoiss. Meil oli seal niisugune oma väikene kamp, pea. Ja noolisime ikka igal vanematel isal ei olnud ka anda kogu aeg isadel koduski ei olnud. Meil ei olnud niimoodi, et iga päeva anna mulle seda või üldse niisugust asja ei olnudki nagu, nagu mõnel kohal tuleb, istub jälle tütar põlve peale, isane molu ei aita raha. Aga isa andis tsirkuserahaga, no ei olnud nii palju ja siis siis käti nagu rublik telgi alt ja sisse ja ja juss passima, millal see orkester mängima hakkab? Tuleb üks pikk mees, läheb mööda, poiss, kas sa tahad tsirkus minna, mõtlesin ja ma tundsin, et alkoholilõhnad, tuled seal keedmil seal mänginud fotoaparaati, tule, ma lähen sinna taha, aga see oli minu muinasmaailm, kujutage ette, kui ma välis väljapoolt olin vaadanud neid reklaame täitnud. Žonglööride ja õhuakrobaadid, klounid ja nüüd ma sattusin sinna taha ruumiseni nagu, nagu teine maailm. Nii põnev ta võttis, tegin omale klouni grimmi ja sul ei ole muud midagi teha, et ma viskan sulle musta üle niisuguse Mäti üle ja maneeži siia. Ja tuled tagasi nõiaküll. Ja ja oligi niimoodi, tuli siin mu emahäälse kloori nimedik mees ja kuld välja, see, see selle, no see number oli võrdlemise labale ja ja kurvalt lõppes minu esimene esinemine ja siis ta keerutas sinnapoole sinnapoole nagu pilti teha ja siis lõi mulle lihtsalt jalaga tagumikku, kukkusin sinna Sahed kurgu, Carrehnilise suu oli saepuru täidis. Mitte pisarad, aga kurb, esimene esinemine oli nii viletsa aplaus. Mitte minu kukkumise peal, aga number oli niisugune. Ma olen küllaltki hea õpilane. Me olime klassis kaks paremat, istusime kõrvu, tehke mina, kõik olemas, spikerdanud kiikasin naabrina Elduri pealt ka, aga me olime mõlemad nagu priimus. Nõukogude aeg tuli ja siis tulime siia, mängisime jalgpalli ja täiesti oli kohe. Ma saan kooliõpetus tagantjärgi aru. No kujutage ette, kaks kõige paremat õpilast ei õpi vene keelt. Poliitiline lõpuks läksime aga siis, kui ma juba keskkoolis Auto, Johannes skii, kaubandus, märts kool, tema oli direktor, välju, nimekas kooli mees ja andnud välju keemia õpikuid ja ja kujutage ette niisu momente, aga mina tegelesin inspektoriga kevadel eksamid. Ja tegin eksamid ära ja kui oli juba nimi, oli kirjas Jeltsin ta vastu võeti, siis võisid tellida omale koolimütsi. Roheline kuld. Kollane pael välja. Ja mina olen ja siis sai kuulutatud ja pleegitatud bussihaavad kõik arvetsi tahtindi, uus, allakäinud, mitte nagu või. Ja ma tulin tartu maanteel seal keegi kiriku juures. See müts peas tuleb Otto Johannes kiisilt, aga mina teda ei olnud näinud. Hakkab kaugelt vaatama tuleb tema koolipoiss. Ta oli niisugune mees, kes ainult teades suitsetab, õpetaja viskas koolist välja, suitsetama ei tulnud üldse kõne allagi, rääkimata nagu praegu on suitsetamisruumid, õpilast. Ja tuli ja minu ette seisma. Maardu tegi ümber härra Mauruse ringi ja läks edasi. Ja ma mõtlesin, et huvitav, mis vanahärra mind nii vaatab. Ja siis, kui me olime üles rivistatud aul. Ma vaatasin sama mees, hakkasime klassidesse minema, siis võttis, vaadake, missugune pedagoogi mälu võttis käest kinni, ütles, kas nüüd tunnete mind? Mõtlesin ja. Ja aga no õpetajate palju külge me olime, noh nooruses olin nagu linnapoiss vanematele õieti ratast rohkem nagu poistega olla ja vanaisa talus ja seal oli nagu igav olla ikka. Ja siis oli väele lasse suvi, kodus oli Pätsi muster lastes uuringud. 38. aastal käid sealsetel, kinkis igale poisile rahakoti ja tüdrukutele hõbesõle. Me sõime serviisi peal, kombeõpetaja, seal kõik korralikult olema soe ja vot siinsamas on tule tegemine. Kivilo. Ja ümberringi olid kuivad väela metsad. Ta võttis oma grupi kokku, meid viis metsaga, poistel oli ikka tule tegev nagu vaba, olid ükskõik kus ei tiku, ei olnud läbi suurendusklaasi ja siis kõik jobu. Ja viis meid metsa. Kaevas ilusti, nii nagu peab väikesel kanali ümber selle lõkke ääres mättad, vastavalt tegime tule eiei sealjuures kogu aeg jutustuses, vot poisid, näete, tuld tuleb nii teha. Ja õpetused tuld tuleb ka nii kustutada, kui ma ära tulin, see eluks ajaks meelde vaadates lihtsalt asja öeldakse lihtsalt edasi, jää jääb sulle eluks ajaks. Kuidas vennaga läbisaamine oli? Vennaga platsil on jälle mäel kohesed veel, aga niimoodi, et vendale meistermeelse, siis kujutage ette käsiõmblusmasina kast, see oli tehtud laudas veel lisaaastatel vahend, aga nii, et mul on hambad suus. Ja tema tagumik risti seal ta tegijaid, lehmad ja hobused midagi niimoodi ja oli seal laudas ja tallis ja niimoodi mängis mind ligidal meneramine, äärad. See asi oli kõik, need majad olid kõik nagu sõja ajal, temal on 20 70. aasta poisse, siin oli lennuabiteenistus kummitas, valin. Pinginaabri sõbrad tulid Torontost külla ja küsivad, et no vennastusime ühe aasta poisina ta küsivaid. Jaanus, miks sina ära tulnud, kui me kõik ära läksime? Küllaltki raske küsimus. Ja Ma küsisin, mitmendat korda sa külastad Eestit ja ta ütles, et teist korda. Ma ütlesin, et kujuta ette, Ans, kui me kõik oleksime ära tulnud, teil ei oleks siis ju kuhugi tulla, neid lausa 45. aastal kuulsin draama keldris oli esimesel seoses õpperühmas. Ja kujutage ette, mis lause tol ajal maksis, nuhk olid kõik kohad täis. Üks mees hüüab teisele, et terve meie rahva saatuse selles lauses. Hitler päästab venelane vabastab, eestlane pole hädas olnudki. Ja mina olen ka selles suhtes õnnelikult läinud, et ma ei ole tundi töös parteis ega üheski armees libedad. Nii et mul ei ole tarvis eritama eestlasest rõhust läpile, seda ise olnud oma südames, nii nagu usklik ütleb, et jumalalt seda. Kas see hakkas ikka sellest fotoaparaadi mängimisest? No ja mul oli, mõned koolis oli vahvar, no siis oli meil teine direktor, Kiiselleksin Ameerikas Torontos oli. Ja siis algas kooliolümpiaadi ja mina õppisin ära Juhan Sütiste rööbliku. Läksin direktori juurde, aga direktor, kes oli väga, väga tore inimene ja. Luuletused süüdist rööblikuma, küsisid kas on, on pikk. Ma ütlen jaa, tühistist, salmin, katsugu lühemalt, muidu hakkavad köhima ja nii selle rõimlikuga ma sain vabariigis esikoha ja Tallinnas esikoha ja ja kaks aastat järjest sain sõnaga deklaratsiooni alale kohale. Ja siis selle reblikuga jumala koolipidudel, vot seal siis hakkas see niisugune populaarsuse. Esitab röövlikutele siis juba aplodeerib TTV. Aga samal ajal kujutage ette, mismoodi mareilisel pärast sõda. Saksa-eesti mehe säärikud koostad tankisti, kali, veed, tuulepluuse, ülikonna ma sain siis, kui ma Moskvasse õppima läks. Ma isegi seal, tüdrukud, meil tead, et mul on ainult üks väitel rohkem ei hulk. Aga ega ega niisugust asja ei olnud, et tundsid häbi või? Ma tulin tagasi, ma läksin kontserdisaal esinema, väljendasin veel. Ütleme, kummitallaga, kingad seal, rahvas plaksutab poole ikkagi laval. Ja samas on vennapoeg on kodus suur ütlemine, et vot poiss lõpetab seal. Kaheksanda klassi lõpupidu on ja ei ole nahktallaga kingi. Aga see kostüüm ju rublikuga sobis väga hästi kokku ja. Oli küll ja teine kaks aastat, siis ma lugesin veel Jüriöö ülestõusust katkenud. Aga tegelikult teatrisse päris teatrisse tulek oli koolipoisina ja ma olen nii, et ma õppisin. Ma käisin Tallinna teatriinstituuti keskkooli lõpueksam, nomelise kuul läks, Bidendab kaubandus kommertskool oli eesti ajal üks asjalik kool, sellepärast see andis elukutsele, võis olla. Plaanindus tehnika Rahandustehnika emale lõbu oli diplomeeritud bilansist ja kui läksin kraatlikel varandust üles, kirjutan veel ühel juuksuril sõivate nii läbi. Mina tulin ära. Punaarmee naljas saabus, avati draamateatri juures õppestuudio ja siis avaldaja trupp stuudios. Seal vastuvõtueksamid, kõige noorem ja siis näete rebliku preemiad Jubajaskas. Siis just oligarh võimlikku preemiale. Nii et mul oli üks eksamisessioon, oli 23 eksamitel, mitmel pool võtsid asja väga tõsiselt. Ja, ja siis ma olin juba tähendab õppestuudios 44. Pühade ajal vallutusretk ja mängisin vene partneriga, mis ma mängisin massi sõdurimised keldriaknast sisse, siis oli olu käis vaatamas, mõtlesid. Kas see on häbematult niisugune hea soe tunne, kui rahvas ei ole sind unustanud, sinu? Aga 46. aastal seal kõik enne õppimist olin, ma juba mängisin perekond, forell igatseb rahu. Toolidel pingid, pikad pingid, 10 senti või ma ei tea, mis ma vaatasin Allas väikest poissi. Ja ei olnudki sõna, läks neli-viis aastat mööda ja mängisid temaga koos. Nimi hakkab kõlama, siis kõlab, aga ei hakka, sa võid lõpetada panna. 20 tõesti oled eluaeg teed teatri Dorjanud ja su nimi ikkagi sõle. Aga minul läks õnneks sellepärast, et mul tuli koel. No kujutage ette, augustis meid võeti Draamateatris ja ja veebruaris juba kevade esietendus. Samas kes mäletab, oli, oli mais oli õnn kaasa esietendus, need olid noh, niisugused pommid ova voodis, rahval meelt. Sellega sele populaarsuse. Võitsin Janno terve Roosovi repertuaariga ja kõik pärast estraadil ja. Kui nüüd vaadata lapsepõlve tagasi veel ja katsuda välja lehitseda, et mis siis enda arvates oli see kõige tähtsam, mis sai just sealt kodust ja nendest aastatest ja koolist ja kaasa võetud Ott on mul kodus eriti poolehoidu isa poolt ei olnud, et vot nüüd jumal tänatud, ei olnud siis ta on rida inimesi, kes vaatavad oma lapse tütrekese otsese teate, mina panen oma siinetlaseli Üllekese korreograafilise koolide võssa, baleriin. Mina vaatan neid, vaatan, et lapsi sügisel lapsed yksi alandada, lasta isegi üle ukse, kui ta ilmus siia ukse peale, siis komisjoni saadavat tagasi randa ja milleks vanemad peavad oma lastele sisse süstimatatud sinusse baleriini sinusse mõjutama. Jalgpallialad. Sa ütlesid, et poisis viiulimängija poisk oli viiuli tunnis käeksutada seal nii nagu on. Ja ootame näitamine. Tule, tule, tule ruttu ära. Mäng nii ei saa ja mul oli sellest hea meel, et ega minu vanemad ei, ei takistatud inimene õpib ja teeb. Leidsid, et see on raske elukutse ja elu kutse, mida pärast kooli alles hakkad. Töö juures lööb välja, kus saab näitlejad, ei saa. See ei ole nii, et vot mingi ja algteadmised on. Muidu kunst on julm, ta meelita palun kõik ligi. Pärast asetab iga öö halastamatult oma. Te kuulsite saadet lastetuba. Oma lapsepõlvest jutustas Jaanus argulas ja temaga vestles reetmade.