Üks haruldasemaid heliülesvõtteid Eesti Raadio arhiivis on heliplaat sõjaaegsest Berliinist tehtud märtsis 1944. Kuna reporterina esitleb teame kõneleja nime turism, keeltjanov. 1944 viibin Berliinis. Olen teel Eestisse ja kasutan paaripäevast peatust Suur-Saksamaa pealinnaga tutvumiseks. Sellele ilusale linnale on sõdama õuduse Pitvadki vajutanud. Anglo-Ameerika õhu gängsterid ei ole kohkunud hävitamast, rahulik. Tsiviilelanike elamuid ja tapmas vanakesi naisi ja lapsi. Berliini kesklinnas ei ole ma näinud ühtegi sõjalise tähtsusega eesmärki. Küll aga purustatud kirikuid, haiglaid, teatrid ja elumaju. Säärased on siis nende jultunud mõrvarite sõjalised eesmärgid. Kell on 12, kui kõlab igale pead lillasele tutta õhuhäiret treen nagu ühe löögiga sõidatud selle suurlinna elu. Trammid ja alma raudtee peatuvad inimesed võtavad kiirelt lähimasse varjendisse, tänavad on liitajaga tühjenenud ja linnas, kus alles mõni minut tagasi pulbitses elukvaliteet, tühjus ja surmvaikust on ju need inimesed sadu õhurünnakuid läbi elanud, nendest küll mitukümmend tõelisi suuri terrorirünnakuid. Ka mina astun suurema maja õhukaitsevarjendisse ning seal kuulen parajasti õhukaitse staabi teadaannet, et Berliinile on lähenevat suuremat angloameerika terrorilennukit üksused. Niisiis on jällegi oodata suurt õhurünnakut juba kostubki väljast raskete õhutõrjekahurite laskmist, millistest seguneb suurekaliibrilist pommide plahvatusi. Lõhkemiste õhusurve on nii tugev, et isegi selle suure maja raudbetoonist ja terasustega varjend väriseb. Teises maailmasõjas laienes sõjatanner kad tagalale. Inglased ning ameeriklased pommitasid Berliini ja Dresdeni. Sakslased pommitasid Caventritja Londonit. Venelased pommitasid Helsingit ja Tallinna. Näen, missugused neist olid terrorirünnakud, missugused mitte. Kannatajaks oli alati tsiviilelanikkond. Olen seda heliplaati varemgi kuulates ikka endalt küsinud. Kuhu võis saatus lõpuks selle mehe viia? Kui voolikuid, et päästa võimalikult palju inimelusid, on see ju iga kultuurrahva tähtsaim vara. Ka liiklusteed teatakse kiiresti korda. Juba paar tundi pärast rünnakut käib elu endise tempoga edasi. See oli teise maailmasõjahääl aastakümnete tagant ühelt vanalt heliplaadilt. Tere tulemast poriskelt, Jaano Kelt järv, Tallinna raadiomajja suvel 1989. Mul on äärmiselt hea meel, et ometigi käsatan siia, sest ma olen seitse neljandast aastast saadik Eestis käinud juba tosinat kordi ja sonis haruldane juhus lihtsalt, et see oli mul nii suur üllatus ja rõõm, et paneb hinge kinni kohe. Kõigepealt küsimus, millele ma ootan lühikest vastust, et naelutada kuulaja raadioaparaadi juurde kui laial sõjatandril oli teil võimalus jälgida teise maailmasõja lahinguid ja sõjakäiku Venemaal aga pärast igal pool Euroopas nii Prantsusmaal kui. Kui te lubate ühe isikliku küsimuse kuidas kelt jaanuarist sai kelt järv Siis oleks võinud küsida, kuidas Keld kirvest Saigel Tšanov seal venestatud nimi, muu vanaisa oli tsaari teenistuses riigiteenistuses ja tal ei jäänud muud üle, et seda kohta hoida. Ta oli raudteevalitsuse juures pidi oma. See tüvi jääks siis ta tegi sellest järvest Jaanov ja siis peale sõda Saksamaal võimaldus mul seda venestatud nime kõrvale jätta, nii et minu õige nimi on alati olnud Keld järv, Keltšanovoli venestatud alias kust on pärit keelteoskus ja see on koolis õpitud ja peale seda on sõja ajal ka veel kursustest osa võtnud ja mul oli keeltandi. Ma olin matemaatiline null, aga keeltega sain hästi hakkama, nii et mõne keele räägi, mis keeli valdate inglise keelt ja loomulikult saksa keelt keskmiselt keskpäraselt vene keelt ja siis kodumaa keelt eesti keelt. Emakeel on emakeel, on eesti keel. Mul on niisugune asi, et mu ema oli lauljatar, kahekümnendates aastates ooperilauljatar ja ta õppis ja laulis Itaalias ja Saksamaal. Milanos olime, ma olin siis väike poiss, nelja aastane, siis ta võttis mu kaasa, sinna ta ei tahtnuks loobuda ja tassis mind igale poole kaasa. Isa töötas Eestis, siin tal Remaar Trio ja siis Itaaliast asusime Saksamaal, tal oli kaheaastane kontraktsel. Seal juhtus säärane äpardus, et pidin kuueaastaselt kooli minema. Küsiti, et välismaalased, et siis pole vaja. Ema ütles, et jah, et aus Estland ja siis tegelen nüüd Islandist, et Reykjavik ist siis tehti talle selgeks, et ei ole, et ikka Eestimaalt ja Tallinnast. Ja kui siis Reival nimetati, siis ta hakkas aru saama. Aga siis ma läksin kuueaastaselt kooli, nii et kui ma tagasi tulin Läksin Tallinnas kolmanda klassi ja mul ei jäänud muud üle algkooli klassi, kui saksa kooli minna. 23.-sse saksa linna linnakool Endla tänaval oli sest mul oli eesti keel ununenud, rääkisin ainult itaalia keelt ja saksa. Kas meie vanemad muusikahuvilised peaksid mäletama teie lauljatari, tema nime? Ma vaevalt usun, tal esines oma neiupõlve ja oma abielu mehe liignimal, niiet teraskeltšanov ta elas, esines ka tera seal ainult Saksamaal. Aga ta oli üks eesti kuulsaima lauljatari miilitsakorjuse tuttav ja sõbratar ja nad õppisid koos ühe lauluõpetaja juures. Nii et väga võimalik, et keegi teda mäletab, ta jättis laulmise 30. aasta alul, kui ta vend suri. Olete Tallinna külastustel käinud vaatamas oma vana koolimaja? Olen käinud 74. aastal, käisin sees, istusin vanas pingis. Üks väga kena naisõpetaja näitas mulle seda kohta, oma klassis olin täpselt samas pingis. Meie poolt sisse lõigatud märkmed olid veel näha pinkidel, ainult plaat oli värvitud ele roheliseks, aga muidu olid täpselt need pingid, kus ma tollal 35 aastat tagasi istusin. See oli siis endine Gustav Adolfi gümnaasium. Ma siis läksin saksa koolis saksa algul käisin veel kolm aastat ja kui mul, siis kui mul keele enam-vähem selg oli, astusin Gustav Adolfi üle keskkooli kaheksandas klassis. Ja mille siis lõpetasin 39. aastal. Olite te 1939. aastal, mil algas teine maailmasõda, kui Saksamaa tungis kallale Poolale ja kui Eestisse saabusid punaarmee väed, olite te siis Tallinnas? Olin Tallinnas. Terve aeg elasin kõik läbi. Mida te sellest mäletate? Kõik, kõik, mida mälestada vaja. Ja kõik, mille järgi mu elu hiljem kulges, siis nägin neid rongkäike olin Kadrioru lossi juures, ma elasin tollal Koidula tänaval. Nii et kõik, mis on ammu juba teiste poolt räägitud ja kirja pandud seda võime ainult kinnitada. Olin tollal kaheksateistaastane. Täie mõistusega. Kirja on pandud nii ja naa. Ja kirja võib mitmesuguselt panna. Aga see oli minu silmis oli see masendav ja. Ja siis 40. aasta lõpus isa töökoha tõttu ja tema tegevuse tõttu tekkis küsimus üles, kas oleks võimalus lahkuda eestist? Sakslaste ümberasumine oli toimunud juba tollal, 39. Mul läksid paljud endised koolisõbrad saksa reaalkoolist tuttavad läksid ja siis hakkas see asi kuidagiviisi arenema ja siis lõpuks ei jäänud muud midagi üle. Kui siis püüda veel viimast väljapääsu leida ametlikku väljapääsu. Ja see õnnestus seetõttu, et ma olen pidanud viis aastat saksa koolis käima ja mu ema sellel sunnil oli siis ka saksa kultuurivalitsuse liige ja nende paberite alusel siis ma suutsin oma vanemaid välja saada, ise lahkusin eestist viimase rongiga, see oli aprilli alul, ma täpselt ei mäleta, vast oli 10. aprill või nii, kui Saksa saatkond lahkus ja tegelikult sadamast Tallinna sadamas viimane rong läks, tulite viimaseid lahkujaid? Jah, viimase rongiga. Jah, tol ajal võis ja siis minna otse läbi Lätti läbi Läti, Leedu, Poola, endise Poolaga. Täpselt. Saksa Ida-Preisipiiril seisis seal raudtee ääres üksainuke sõdur sügavas lumes. Siis me pildusi vedel eesti sinki ja viinapudeleid välja. Aknast. Kas te olete nõus jutustama, kuidas teist sai rindereporter? Kui sõda algas Nõukogude Liiduga, siis ma Arvasin, et siis on kõige parem võimalus, kui Saksa mereväkke lähen. Et pääsen jälle Tallinna kanti tagasi, kuidagiviisi ma töötasin kaks kuud Saksamaal Berliinis Philipsi raadiotehase juures, aga kuna niikuinii oli sätta kutset oodata, siis arvasin, et kui vabatahtlikul lähen, siis võin valida ja antigi valida. Aga kahjuks mereväkke vastu ei võetud. Ujumisoskuse jätan seal midagi ja seal olid omad kindlad tingimused nendel ja nii siis mereväkke ei pääsenud. Siis läksin tagasi tööle ja siis sain korraga kutse. Härra, nii ja naa. Teie vabatahtliku alusel kutsutakse teid maa oma rumalast noorest peast arvasin, et see on nüüd käsk tulla väkke. Aga see oli lihtsalt, mul poleks vaja olnudki minna, sest ma olin ju vabatahtlikud merevägi mallinud. Mõtlesin oma hambaharja, kes oma hambapasta ja läksin siis sinna Kuugasti. Ja muidugi peale kuue nädalast väljaõpet, lühiväljaõpet saadeti kohe idarindele, nii et ma sattusin juba 41. aasta talve poole Ukrainasse Lõuna-Ukrainasse. Nii et siis ida pole Kiievist. Siis teenis rumal seal oma esimese aura, külmutusleha medali nimetati meelseda. Kes pealtpoolt Kiievit olid. 42. aasta ajalehes vist seletama või tõlkima. Muuseas ida pool Kiievit, kus suure külma eest 42. aastal avanes võimalus keelteoskuse tõttu just tuli erikesksel peakorterist, et keelteoskajad tuleks. Kas teil tuli läbi teha vastavad katsed? Tuli küll teha ja, aga enamasti need ei olnud kuigi rasked, milles häälteproovid olid ka seal sobis või, vastas mikrofonihääl. Ja see läks hästi ja siis tulid vabast Vabalt jutustada mulle meeldinud näeginud umbes minut-poolteist üksipäini omaette kabinetis, seal millest räägib näiteks ühest vanast muistsest saksa kõrtsust, mõelge, et olete seal sees ja mida te näete ja mida te kujutate ette, siis mul tulid mingisugused suitsetatud paigid, laias meeldis, ma hakkasin rääkima ja rääkisin nii kaua, kuni mul aknast näidati, et aitab küll valmis ja see oligi tegelikult kõik. Siis on veel väikest väljaõpet, kuidas aparatuuridega ümber käia, sest aparatuuri tulid tol ajal tähtsamad kui inimesed. Meil oli see seljas kantav tseesar magnetofon, tseesar lindiaparaat ja Doora oli siis autos sisse ehitatud. Sõitjaga ja siis võis asi peale alata. Kuidas oli organiseeritud rindereporterite tegevus, kuhu nad kuulusid, mis üksusse? Kõrgem ohvitser ringhäälingu juures oli üks võrreldes nüüd Ooberst Trumpil ülem leitnant. Ja organiseeritud oli ta nii et ta oli kokkuvõte rügemendi tugevus umbes üle 2000 mehe, kõik kokku kirjamehed, joonistajad, filmimehed, fotomehed, ringhäälingumehed. Ja siis olid seal rahvuste eriosakonnad, meil oli kokku seal 19 rahvust koos. Hollandlase prantslasi ja ja silulide vastavalt alale organiseeriti, tulid grupid ja need grupid saadet siis kas. Sõjaluuletaja nimel, kes langes 42. aastal tema jaoks võetud see nimi. Ja siis saadeti need üksikult vastavate diviiside juurde välja, nii et ma olen oma Aja jooksul seal üks, seitse kaheksa relva SS-diviisi külastanud nii muhameedlaste mägiküttide diviisi Jugoslaavias kui ka igasuguseid saksa diviisi ja siis lõpus olin Eesti diviisi juures ikka nagu külaline. Kolme nelja nädala tagant siis tulijale Berliini tulla ja seal oma ülesvõtet lindistas, korraldada ja paika panna. See oli iga mehe üksik omaette asi. Kuidas toimus nende tsenseerimine või viseerimine või käikulaskmine? Tsenseerimist kui niisugust ei olnud, pandi ainult kvaliteedi kohta. Loomulikult oli kaks erinevat asja. Sõjakirjasaatja andis rindest teateid sündmusi ja siis olid, tarvitati meid, käsutati meid ka ära, need, kes mitu keelt rääkisid propagandasaate jaoks ja see kulus täielikult saksa siseministeeriumi Kööbelsi alla. Ja seal vastavalt nõude kohaselt siis kutsuti välja, tehti need saated, kas Königsbergis oma eriosakonnad, aga seal ei olnud sõjakirjasaatja mingit tegemist ja seal ei nimetatud ka nimesid kõnelejate või rääkijate nimesid. Kuna igal sõja seletuse või selgituse või asja asja juures pandi nimed ikka, Jesel kasutati anonüümselt, tegelikult seal siis oli, vastab temaatika ette antud, mille üle rääkida ja siis seda vaadati läbi, kas on sobiv. Ja seal siis võis tsensuur olla, kui ta nüüd kuidagi, mis ei sobinud selle propagandajoone sisse. Aga muidu sõjarindelt saated seal mingisugust meil igatahes tsensuuri peale ma ei tea, kuidas Wehrmachti, kuidas oli. Kui kiiresti rindereportaaž jõudis rindelt eetrisse? Hiljemalt järgmisel päeval lennukiga kas lennukiga või siis olen näiteks, kui ma olin ameeriklaste maandumise ajal prantsusrannikul siis läks see kuriliga otsekohe brüsseli ja sealt mängiti üle. Mõned saated tulid ka palju hiljem, kui seal tuli mingisuguseid parandusi teha või, või või midagi vahelt välja võtta, mis ei sobinud võib-olla siiski. Kui lähedale lubati rindereporterid tulejoonele kas esimestesse kaevikutes ja täitsa püssirohu lõhnaõli? Muidugi ka, kas need kraadid lehtedesse või kus ennast pesitsesid koos oma tehnikuga olid juba tehnikuga seotud kaabliga sest ise sa kandsid, oli sul mikrofon kaela juures kinni, ümber kaela, suu ees, käed olid vabad, käed olid vabad ja käed täitsa vabad ja siis akud olid tehniku käes ja kaabli olid seotud, sest sinu seljas oli Zenit. Meie kõige kuulsam filmimees Eks see oli muidugi ohtlik elukutse. Elu, kardetud. Sonar harjus ära sellega. Ega valikut ei olnud suurt. Kus te olite teise rinde avamise ajal? Kui algas liitlaste invasioon Euroopa mandrile Säärane juhtus selline nali, et me esimesena kuulsime seda ühe hollandlase amatöörjaamast. Kell viis hommikul, kuuendal juunil. Et maandumine toimub prantsuse rannikul ja muidugi keegi seda ei uskunud, aga me võtsime seda Hollandast. Kuigi mõned teised kohalvula ei uskunud seda veel nii. Ja lõpuks siis kolm tundi hiljem liigese ametlik teade meile muidugi mitte avalikult veel ringhäälingusse tuli alles lõunal kell 12 aga ametlik teada meile. Ja mulle tuli siis käsk seal, et otse sinna asuda, sest meie sõjakirjasaatja Titter Menning järgis, oli, oli Pariisis, ei pääsenud sinna nii ruttu ja ma olin seal lähemale haamri läheduses. Ja siis tuli bensiini kokku hankida ja siis ma tegin ühe heliplaadi või lindistasin kuulmanni tervitusi oma abikaasale, ta andis mulle selle eest 200 liitrit bensiini. Nii et siis sai sinna tulema, nii et ma olin tegelikult umbes üheksa tundi peale esimest maandumist olin juba ranniku ääres. Kirjeldage sealset pilti, palun, missugune olukord seal valitses, kui te sinna jõudsite, kui te jõudsite tegevuspaigale? Kui ma jõudsin lähedusse sinna ütleme üks rannikust veel 10 kaheksa, 10 kilomeetrit eemal siis oli seda tohutut mürinat juba kuulda, lahingutegevus oli kuulda, noh, me muidugi ei teadnud, kas nüüd pommitamine või on see laevastiku tuli ja pärast tuli välja, et see oli laevastiku sõjalaevastiku tule all, olid need rannaääred seal ja kuidas öelda, minul oli see ennenägematu maalin küll läbi, aga enam-vähem kahe ja poole aastase sõjakäigu igasuguseid asju näinud, aga mida ma seal nägin, see oli, mul ületas mu ettekujutus võimet. Tagantjärgi teada saades ja umbes kokku arvestades oli üheaegselt õhus liitlastel 11000 lennukid. Tervise rinny enam tuli, ma täpselt ei tea, kilomeetrite arvu ütelda tagalas, minulik võis olla üks viis-kuuskümmend kilomeetrit pikk, seal segus, inglased tulid. See oli lehaabrist, lääne poole. Nimedest on mul meeles ventu, vilja tru vill, ma olin pärast seal karjas seal vahel ja see sinnasõit. See oli üks pikemaid teekondi üldse kuus kilomeetrit nelja tunni jooksul. Nii et iga mõne meetri tagant tuli autost välja niukene papli Alee. Pidevalt ei olnud täpselt näha, aga joont mööda võis, võisid lennukid seal näha ja nad käisid seal järjest üle ja tulistasid kõik, mis seal liikus. Kui seal pärast enam midagi helikus. Nad tulistasid põllul jäneseid. Et nagu lennuk silmapiirile ilmuste hüppasite välja Iga kahe kolme meetri Räkodolime kraavis ja ime, et meil midagi ei juhtunud. Paar lasku sai porilauad auto porilaua taga, muidu ei juhtunud midagi, kuni me lõpuks paika jõudsime, õhtupoole hakkas asi natike rahunema, siis nad vist ei viitsinud enam. Siis oli see juba nii, et peaaegu sellest aitas juba, aga mis seal järgnes, noh? Raske on öelda, aga vedas mina terve sõjakäigu ajal niisugust asja ei ole näinud. See ülekaal ja see, see võimsus oli nii tohutu. Ja ometigi. Me teadsime ühteteist mis on ju nii, aga tegelikult me ei teadnud mitte midagi. Nad ilmusid niuksed asjadega lagedale, meil ei olnud ettekujutust, et nad löövad seal pooleteise või minuti jooksul üle väikse 20 meetrise jõe, loovad tankist silla väljamehi ei näegi, see tuleb kõik automaatselt jooksis üle. Ja siis ranniku ääres mul oli võimalus seal oma masinat ära peita, ees koostehniku sõita ja siis selle aparatuuriga tseesar aparatuur kantava aparatuuriga. Saime ulualust ühes rannakaitse kauri punkris. See oli meie pääs nii-öelda käsi oli kuus kuni seitse meetrit maal nii ei võinud midagi suurt pähe tulla, betoon ja siis muld jälle ja siis jälle betoon jälle puud ja värgid ja asjad, niiet. Ja sealt me siis võisime seda jälgida, seda asja. Seal tuli siis meresõda lahinglaevastikku na muidugi väikest osa, aga see selles aitas juba oma silmaga jõudsin 376 sõjaväevara lugeda. Ja samal ajal olid õhulahingud Õhulahingud käisid terve aeg ja siis muidugi nad hommiku tundil katsusid, tuli üks langevarjud, diviis kannab seda, me saame pärast teada, et see oli terve, diviis katsus maanduda selja taga. Aga see ebaõnnestus alguses, neil diviis läks enam-vähem peaaegu täielikult plaaneritegavist plaaneritega jah, ja siis seal olid tollal niuksed, kuidas nimetada seda, neid maiad sisse löödud teravad vaiad. Kuidas seda nimetatigi Rummeli sparglit ja Romney sparglit Stalini täpsel, trumlit spargel ja ja siis seal, kus väga palju. Ja siis ei katsetatud seda enam ja hiljem nad maandusid eemal. Ja nad jäid kaljude alla kinni. Nii et nad ise ei teadnudki, kui tugevalt olid ja et et nende ja tegelikult, mis nende vastas seisis ka minu silmis pärast. Ma ütlesin seda, et kahe aasta jooksul rasva söönud kaks ja pool rannakaitsediviisi mis oli säärane üllatus, et nad muidugi tagalas just normandiis purustasid ka väga palju, niiet. Et teie esimene mulje võis olla väike, ehmatav. Kui suur võiks isegi öelda, sest ma ei olnud seda ette kujutanud, et sõda nii väljana. Seid suunati sinna aga teatud ülesandega anda reportaaž. Ma ei tea, kuidagiviisi mõju, mõjus mulle nii tohutult, et ma tegin ühe väikse silmapiiril laevadest Väikse saate, mida on näha, oli ja mis seal nii toimus, siis mul ei jäänudki midagi mudeli, ma jäin mõtlema, et kas ma pean nüüd sealt punkrist välja pugema või kuhu ma nüüd lähen oma tehnikuga ja vaatama ja siis andsin teisel päeval ühe kodeeritud küsimusi Berliini tsentraali Taiste asele mu tehnikani raadio kaudu teele. Otseühendus ja ma ütlesin nii, et mida ma pean rääkima, kas muinasjutt? Lakooniline vastus tuli tagasi, et rääkige muinasjutte, Sifreeritult šifreinud kolme sõnaga ärtsilmsi, Merzin. Ja valmis oligi asi. No siis ma hakkasin, püüdsin öösel sealt ära liikuda, siis järgmise tööd ja siis vaatasime-katsusime kuskil väiksemas rindelõigu pääseda, kus oli nii jalaväe lahingtegevust, aga seda tegelikult suuremal määral veel ei olnud. Nii et suhteliselt viletsad saated tulid mul seal välja tuule tõttu kamis väljas, meretuul oli nii kõva ja ega seal sa ei saa tehnikat vaadata nii ise, nagu sul mikrofon on, kus sa just parajasti augus istuda ja juttu ajada või mida sa näed. Ja ega siis tehnik ei saa sind seal ka dirigeerida tantsu küljes, seal kolme-nelja meetri pikkuse kaabliga ja vaatab, et nina hästi sügaval augus on ja siis kolmandal või neljandal on nagu meestiks mainisin, siis Afgans tuli meie juurde ja filmis seal ja sai siis surma, siis oli tule kallale merelt jälle. Ja siis juhtus nii, et, et palad tulid väga halvad välja. Tehniliselt kasutati ikka neid teie kastid sealt. Kaks tükki läks eetrisse ja siis öeldi, et nii viletsad, et täna õhtul meil peab midagi erilist olema, kas teil midagi muud ei ole kaasa toodud, siis otsisin selle. Lahingumüra ja istus klaasi taga ja mul oli väike konseppar lauset ja ma hakkasin rääkima ja näitasin näppudega, mis peale panna jõudis, õigeaegselt pole seitsmeks veel. Ta ei reetnud, et see oli, loomulikult mitte, see oli testinud hands Jaagub ja minu vaheline oma ära tehtud, sest midagi tuli pakkus ja no tegelikult ei saanud ka muud räägitud, kui see, mis tõeliselt seal aset leidis ja mis oli ainult. Mul kodusid ütlesid alati, ma sattusin iga kolm-neli nädalat vahest kuue nädala tagant Berliini ikka tsentraali mõneks päevaks, et asju korraldada seal ja siis uusi materjali sealt kaasa võtta ja linti ja nii seal oma teha, see oli grupitehase Li sõitja, tehnika, mina. Ja täitsa omal käel olime seal selles suhtes niitja, antiklik, varustus ja kõik, mis vaja olime, panime ise kirja ja ja siis, kui ma pean, Lynni tuli mul kodused, ütlesid juba, et kuule, vaata, et sa nii tihti ei tule. Siis kui sa oled, siis nad kenad rünnakud on, siis leiavad siis aset, ma ütlesin, et mis kenad siis nad tulevad kolm korda öö jooksul. Et muidu aitab ühest korrast, aga nad tulevad iga öösel. Nii et ma olen tegelikult seal ikka neid Rünnakuid küllaltki palju läbi elanud, aga see muutus kuidagiviisi, ma ei tea harjumuseks. Sa olid keldris ja elasime ühes väga heas rajoonis, kus olid majad valminud 38. aastal ja need olid juba kuidagiviisi nüüd keldrit juba nii planeeritud, planeeritud, et majad varisesid kokku, keldrid jäid alles. Kas nad olid 20 kõikusid võikuna, mina ehitustehnik ei ole, et ma ei tea veel, seda tehakse. Aga igatahes see. Ma pean nüüd midagi muud ütlema. Need rünnakud ei mõjunud pärast enam nii, sest see muutus igapäevaseks. Aga kohutavalt mõjus mul rünnak Tallinnale. Ma olin juhuslikult kolmveerand tundi enne üheksanda märtsi rünnaku alguses siia saabunud. Tollal sõitis kitsarööpmeline veel ja ma saabusin, ma ei tea, see viimane jaam oli Tallinna sadam, pist. Sellega saabusin. Ja siis kolmveerand tundi ilmal kasse rünnak, nii et seal see oli kuidagiviisi midagi muud, kuigi ta nii nii tugevate lõhkeainetega ei toimunud, vaid rohkem põletis vahenditega. Süütepommidega, süütepommidega. Et te elasite selle rünnaku siin täielikult ja kahe kahe lainevaheajal käisin oma tuttavaid ja sugulasi külastamas, vaatamata abielule käisin Kuke tänaval ja laulupeo tänaval ja esimese rünnaku elasin, mis algas vist umbes nii kell kolmveerand seitse minu mälestuse järgi. Elasin üle v siin vesivärava tänaval, seal raudtee kõrval kohe onu juures. Ja siis peale kella ühteteist oli enam-vähem vaikne. Siis on see rajooni saanud eriti kannatada. See ei saanud, aga sealt oli kõik näha, kuidas kõik põles. Ja siis läksin linna keskele. Läksin kukkede vanemalt otsimas ja leidsin neid veel alles, aga kõrvalmajad põlesid, kõik. Teise rünnaku ajal oli, kui see teine laine tuli minu mälestuse järgi, nii umbes kella poole ühe paiku ja see kestis tegelikult nii palju, kui mul meeles on hommikutundideni nii kella kolme või poole neljani siis siis ma olin Koidula tänaval kivimajas ja seal oli üks kaitsevarjend ja seal oli ta enam-vähem ümbruskonna inimesed kõik kokku tulnud. Aga siis ma olin nii väsinud, siis ma jäin seal magama, keldris panin kiivri peale, jäin magama ja siis need ainult ütlesin time imi imestasid, ütles, et no kuidas ta magada võib, aga ma lihtsalt ei suutnud. Uni tuli peale, olid harjunud sellega, nii et see oli üks tegelikult igapäevane asi. Aga siin inimestele võistleb muidugi kohutavalt mõjuda. Milline mõju võis olla teie arvates sõjakäigule Nendel terrorirünnakutel, nagu te ütlesite ja nagu tollal saksa propaganda seda nimetas, mida nad tsiviilelanikkonna seisukohalt kahtlemata olidki? Ja milline mõju neil oli? Vaid see liitis rahvast kokku, mida suurem häda kätte jõudis, mida suurem puudus kätte jõudis ja viletsus, seda rohkem üks, üks teine aitas. Nii et nad oma seda ülesannet demoraliseerimine, ülesanded mingil juhul ei täitnud ja kuna ma nii tihti Berliinis jaga mujal saksa pinnal vana saksa riigi pinal liikusin, siis oli igal pool näha, et rahvast, hammas ikka rohkem koomale ja kokku ja loomulikult viha vastase vihkamine ja siis juhtusid igasugused asjad, muidugi, kui siis lendurit langevarjuga alla tulid, siis lasti need langevarjuga sööma. Kui need pommitajad seal on pihta saanud, lennukist välja hüppasid. See arenes sõja lõpupoole, kui rahva viha ikka suuremaks läks, rasva omakohus oli see seal rahva oma, kohusin, lasti õhus veel alla. Mida loodeti sellega tuua? Ja te saite selle sõja ajal laialt ringi käia ja võrrelda olukorda ühel teisel või kolmandal rindel. Ja kus oli kõige raskem? Teate ma nii kõikide üksuste juures muidugi ei saanud ära käia, ma ei olnud ka Stalingradi all, ma olen seda kuulnud ja näinud ja seletustest mõnedest, kes seal on välja tulnud ja kuidas seal see olukord oli. Aga minu olemise ajal idarindel oli kõige, ütleme nii-öelda. Liidu väed nii kokku surutud, niukse väiksema ala peal ja seal ma nägin sõja viimast Ratsaväeataki neli kaks otsa diviisis Elarkovi katlas ja nad püüdsid sellega läbi murda. Ja nad oleks peaaegu läbi murdnud, kui mitte viimasel momendil poleks kohale kutsutud. Umbes 200 tanki. Sõjamandril maal lahinguväljale lahinguvälja minnes siis see oli kõige õudsem, nüüd kümned tuhanded surnud hobused säält. Aga muidu raskem, kõige raskem situatsioon ja üldse olukord oli see liitlaste saabumine sest see oli nii tohutu ülivõimas, et seal tegelikult kui normaalne mõtleja kohe jooksu panema, seal ei olnudki midagi mõtelda, näeb seal oli ainult, aga ometigi siiski võideldi seal veel ja toodi sinna veel. Raisati kaks väga hea diviisi, üks oli see noorte relva SS-diviis, nõndanimetatud Hitleri juugend, eks diviise teine oli sisse lipsanud esimene tankidiviis. Õhus oli liitlaste ülekaal. Liitlaslennuväe ülekaal. Täielik täielik saksa lennuväge, kui niisugust ei olda, seda võis umbes võrrelda, nii kui ma nüüd võib-olla natike imelikult ütlen, seda asja ostma ei ole õigetes rindelõikudes olnud. Aga Saksa lennukit võrreldes seal liitlaste tohutu ülekaaluga olid umbes nii nagu ma mäletan idarindel olekust liidu lennukeid. Mina igatahes peaaegu neid ei näinud ja kui nägime, siis mõned Rantantsalia tahi lennukeid sõja algetapil oli aga vahepeal, nii et seal ma Edemendit vahet seal tegelikult need ei avaldanud üldse mitte mingisugust mõju. Sama vähe liidu jahilennukid avaldasid mõju sakslastele kui Saksa lennukid liitlastele tulid pidevalt ka, kust ma ju see, mida, mida mina nägin ja selles lõigus seal inglaste juures üritati üks ööse, suhteliselt pimedas juba oli üks leidis tukka rünnak aset sööstpommitajad, sööstpommitajad ja ju 87. Ja ilusa häälega sireeniga sireenidega nende viledega. Need viled muidugi tokski midagi demoraliseerisid, võib-olla mõnda jalaväeüksust, aga mitte seal sõjalaevu. Ja siis seal tuli 72 72 lennukit ja nendest tõmmati umbes 20 minuti jooksul 69 alla oma silmaga loetud. Tulejugasid nähtud ja alles jäi ainult kolm, kolm, 72-st kolm. Sest see sõjalaevastiku tõrjetugevus on ju ühel suurel suuremal sõjalaeval nutuga kuma kindlusele. Nii et selline väike asi teha. Ja seal nendele vastu üldse lennukeid ei pandud, kiiremini tõmmati lihtsalt õhutõrjega alla, sest see oli nii. Lasid niukse kate kohe ette, et need kukkusid nagu tähekesed ilusti alla. See operatsioon Overloordeski liitlaste invasioon Prantsusmaale algas kuuendal juunil, ööl vastu kuuendat juunit. Jah. Ja 13. juunil tulistati välja esimene rakettlennuk mürsk, lennuk Faw üks üks, mida sakslased arvasid oma salarelvadest Fow ühest Faugahest. See oli tegelikult, kui nii võtta, nüüd tagantjärgi seda vaadetes. Sakslased lootsid, eriti tsiviilEnekund lootis, et see päästab neid nendest kohutavatest nõndanimetatud terrorirünnakutest. Aga sellest ei tulnud tegelikult midagi välja. Aga muidugi propaganda ehitas seda imerelvaks ja ainsaks, võib-olla isegi Faugaks pärast. Ei muutnud ka olukorda, esiteks, produktsioon oli liiga väike ja huvitav on ju see, et olukorda ei muutnud ka nõndanimetatud esimene turbodüüs lennuk. See Messerschmitti kaks kuus, kaks reaktiivlennuki reaktiiv, nõndanimetatud reaktiivlennuk jah, millest siin on, pärast need arenesid jetid. Meie prae kaheksa Tšetid välja, neid oli ka suurel hulgal. Ja ma esimest korda kuulsin neid hammeris Eesti diviisides jõulu paiku, kui nad lendasid seal üle laagri ja me mõtlesime, et neil on õhumiinid, sest meil vist täitsa võõras. Meil niuksed kõla kuulnud veel, propellerlennukil on hoopis teine kõla. Sest need olid need, aga nendel toodeti suhteliselt suurel arvul. Aga nad ei pannud midagi enam toimima. Millisel sõjaetapil teil tekkisid kahtlused, et Saksamaa võib ka sõjakaotada? Võib-olla see paistab teile, et ma püüan tagantjärgi väga tark olla. Mina ütlesin seda iseendale. Kui Hitler kuulutas sõja, ameeriklane sel momendil oli sõda mitte võidelda. Ma ei ütle, et ma kaotada võivad, aga ta ei olnud Saksamaale enam mitte võidetav. 11. detsembril, kui Ameerikasse kulutati sõda. Siis te panite selle prognoosi küllalt varakult. Ja muidugi sõja lõpukujutist teisiti kuidagiviisi poole ette. Aga ma teadsin, et see on võimatu võita. Ameerikat ei või lüüa seal täielikult, toimetada on tehniliselt ja nii üle ja nii tugev ja niisugune produktsioonivõime on tal. Alguses nad jooksid ju. Aga see võttis need ainult poolteist aastat aega, siis panid jaapanlasi jooksma ja nii nad panevad iga teise jooksma, kui see vajalikuks osutub, aga see ei osutu vajalikuks. Ja seda ma nägin ja siis selle täieliku kindluse, ma sain nende maabumisel. Te olete käinud mitmel rindel mitmesuguste üksuste juures. Kas te käisite oma kantava magnetofoniga ka Eesti sõjameeste juures? Käisin küll ja kus ja millal just? Sõja lõpupäevil, 40 44. aastal jõuluks esimest korda, kui, kui jälle tugevdati hammeris. Hammer oli üks õppelaager ja seal täiendati Eesti diviisi tollal ja siis mul oli seal ülesanne jõulusaateid üles võtta rügementide komandöri tega. Seda ma tegingi seal ja siis läksin jälle tagasi Berliini. Ja siis Eesti diviis paisati pärast Kreesla lahingute juures briigi alla briigi tagasi vallutama. Ja õnnestuski. Ühelt poolt marssis vastane muusikaga sisse puhkpilliorkestrit, ega sellest arvates, et selline ei kaitsta. Ja teiselt poolt hüppasid eestlased rongilt maha ja vallutasid linna tagasi nii-öelda. Ja näete mind Storsiga Berliini ja siis läksin jällegi Sileesiasse Openni alla, Eesti diviisi oli, see oli aga nähtavam moment, see oli vist juba märts ja veebruari lõpus märtsikuul. Siis Eesti diviis oli täies koosseisus seal Saksa Wehrmachti üksustega, ooperini läheduses, need olid rebase eri põllumehed, need olid rebase rippal mehed ja siis seal sai minu hea sõber ja see filmimees Roomualtaagis. Need lahinguid seal ja see sai minu kõrval ka jala haavatanud, tema õnnekombel ei saanud surma, ta sai kopsulasu ja ei saanud sellest aru, mis oli puhas läbilask ookeani läheduses venelased ründasid seal, aga siis löödi tagasi rünnak. Ja siis ta ütles, et mul on niuksed imelikud valud, kops hakkab, tahab, pole minema järgmisse külla. Siis kahekesi kompisime tagasi ja siis lõpuks tuli välja, kui me ta punkti jõudsime, oli puhas läbilask. Aga ta oli 14 päeva hiljem jälle rindel nii ilusti kokku lapitud ja pandud, niiet. Missugune oli eesti meeste meeleolu seal Saksamaal ja, ja Tšehhimaa südames ajal, mil Eestimaal enam lahinguid ei olnud, kui nad olid kodus? Ja ma kujutan ette, et eesti poistele täpselt sama seisukoht, nii et mure koduse pärast ja teadmine, et enamus vist teadis, et seal ei ole midagi enam teha. Kuigi ütleme, propaganda rääkis teist keelt. Et meil ei ole, võis olla sünge. Väga sünge ja aga kui midagi oli, kui lahinguks läks, siis nad olid platsis. Eesti diviisi osad, mõned väiksemad kompaniid ja nii sead isegi Wehrmachti üksuste vahel. Sest Wehrmachti mehed olid enne valmis taganema, kui see üksus Te tulite puhtalt välja sellest sõjast? Enam-vähem tuli puhtalt välja, ühe killu paremas jalas, avastas mul Kronos tollikontroll, viis aastat tagasi tulid niisugused kiipz vahenditega esimest korda ja iga metallipealse kriipsu ja reageerib ja siis mul treeningülikond seal rongis sel ajal siis ma olin koos oma noorema oma pojaga. Teda kuulati üle, ei olnud midagi, kaelakett oli ära võetud, siis ta käis äkki all valama jalasääri hakkab piiksuma, süljetus toeta. Siis vaatasime mõlemad järgi tollimees ja mina ei näinud midagi. Ja siis ma nägin seda väikest haava ja siis mul tuli meelde, et mul seal granaadi killud sees, et üks nähtavasti sisse jäänud. Siis ma selgitasin talle selle loo ära ja siis ta nõustus. Sestap Pealtpoolte näinud midagi. Aga muidu pääsesin õnnelikult läbi.