Junud naeratas ja lausus. See on väga hea, teen, mis te siin pakute nagu päris. Kuid kopi reageerinud meelitusele, kuigi see oli siiras vaid ütles Teil seal näos on üks isevärki tõbi. See juhtub siis, kui asjad kehast sassi lähevad. Mingit ainet saab liiga palju või liiga vähe. Linnainimese haigus. Mida ma tegema peaksin, sära läheks? Küsis lund ja juubeldas sisimas. Naine oli ta tuleku tõelise põhjuse läbi hammustanud. Kui ma praegu teile seda ütlen siis te hiljem mõtlete, et miks te ise selle peale ei tulnud. Kui ma jätan selle ütlemata, siis ei tule selle peale kunagi lausus kokk ja naeratas soojalt. Lund tundis, et ta peab naist veenma, et mitte kaotada võimalust saada teada tõde. Ta ei saanud siiani päris täpselt aru, miks oli naine üldse olnud nõus teda vastu võtma. Kuid teda lohutas Liiseli lause, et kokk on üks neist. Ma väga palun, vaatas ta naisele anuvalt silma. Kokk võttis oma aja, ta ei kiirustanud ega venitanud ülemäära kaua, et mitte panna lund end halvasti tundma. Ta vaatas Lundy käsi, mis mängisid närviliselt teelusikaga ning lund peatus. Kui teil võimalus tekib, minge kuskile, kus on palju loodust. Alustas naine võimalikult palju puid, kett, põldu, rohtu. Kui te olete seal pähklipuudel vaikuses siis püüdke kuulata, kas te kuulete, kuidas kuskil kaugel voolab. Jõgi. Algul vaikse vulin, aga siis metsikumalt, kuni lõpuks tormab justkui kosest alla. Ja siis alles tõuseb, te lähete edasi, kuni satute jõe enda juurde. Või satute niidule põllule luhaveerele talu kohta, kes teab. Igal juhul on seal väike maja. Selline vana Plato vajunud käeksubja naksub natuke viltu. Ent maja ei ole tühi. Ühes toas istub jämedakoelise tammepuust laua taga habemik mees või hoopiski naine, laps või mõni loomgi. Igal juhul vaatab ta teid ja teie teda. Tema ongi loona, istuks seal liikumatult ja hoiab maailma vee peal. Järsku haaras kukk Lundi käest kinni ning pigistas seda tugevalt, öeldes. Sinuloona aitab sind. Laps. Lund neelates läbi käe käis kuum sähvatus. Kuidas ma sinna saaksin, sinna ei tohi ju minna, loodus, alalen, hävinenud, hävinenud. Kas olete seda näinud? Kõik teavad seda, et seal olid taimedes purulatsiooni ja, ja epideemia. See on tõsi, et epideemia oli ühel väga väikesel alal. See tekitati kunstlikult. Et saaks rääkida haiguse edasi levimisest, uutele taimedele ja siis juba metsadele põldudele. Et saaks hirmunud inimesi linna suunata. Milleks kontroll? Ja muidugi maksud. Kontroll, kelle üle? Teistsuguste meiesuguste. Kas Loonade üle? Öelge palun, kuidas mina oma loona üles leiaksin? Lihtsalt mõelge ta peale. Äkki saate teie ka mind aidata? Kõige rohkem saate ise ennast aidata. Minge koju, istuge hämarasse nurka. Sulgege silmad ja rännake metsa. See rännak viib teid teie esiemade sünnipaika sinna, millest ammu enne oma aega loobuma pidite. Ja siis lähete mööda jõe äärt, hundinuiad ja hõbedaste tiibadega kiilid saadavad teid, kuni jõuate kohale. Siis olete te oma hinge kodus ja siis mõelgegi loona peale. Igaühe loona on isesugune minu loona oli väikese poisi kujul. Teie loona on kindlasti keegi muu. Siis mõelge selle peale, mis ma teile rääkisin, et elate siin linnas haigena ja ministril on siin sagin, mõtted, jooksmine, kiire, kuhu, kas seal on üldse tähtsust? Lund naeratas hüvastijätuks. Ta arvas teadvat, kuidas sinna jõuda. Veel uksel pöördus ta tagasi ja küsis kas loomad suudavad energiat kontrollida, peatada valgust, generaatorite salvestite tööd. Ma sain selle märgi. Naine, kes oli juba teel Luitmist ruumi poole, peatus ja lausus veel enne ruumi kadumist. Kes tunnetab loodust, kontrollib energiat. Lund kartis, et see kõne tuleb. Ta pidi juba paar päeva tagasi artikli üle andma, kuid polnud selles toimetuses juttugi teinud. Mees oli parasjagu virtuaalpoes, proovis oma kolm T-mudelile riided selga, kui peatoimetaja sisse helistas. Lund ohkas ja istus, mehe asemele. On kole. Me peame rääkima. Peatoimetaja istus kodus köögilaua taga ja sõi karbist lõunat. Tomatsutas luristas, imes kanakonti. Kallas karbi nurgas tilkuvad kastet suhu. Kri jooksutas pidevalt noaga vastu plastkarbi põhja toitu lõigates. Söögipaus 15 minutit. Lausus ta, osutas karbile, tulid mulle meelde parim luidgana kogu linnas, bakteri ja karnitiini vaba. Ja mõmisessis täis suuga. Ainult tegelikult ma. Helistasin, et küsida, millal noogud tuleb. No ma mõtlesin, et sul on praegu muud teemad esikohal. Püüdis lund end välja vabandada. Millised Lunda? Et valitsuse mõtte mobiile kuulati pealt, see oli eile. Meil pole pomm, teemasid, lund, me ootame sinu lugu. Peatoimetaja Heili, ärritunud, kuid tõmbus siiski kohe tagasi. Aga sellest ei pea rääkima. Mis sind vaevab, kullake, lugu pole. Lund vaates peatoimetaja rasvunud näkku, uppunud silmi ning luidetud kanast läikivaid sõrmi ja sai aru, et aususega pole selle mehe puhul midagi pihta hakata. Ma alles kogun materjali, sain kokaga kokku. Nii, ood said intervjuu. Tubli. Kuidas politseinik asjasse seatud on? Sain, ja ma ei oska öelda, kuidas me rääkisime teistest asjadest. Mis asja, millest? Loodusest, sellest, kuidas inimesed on järjest haigemad. Oota, mis asja? Lund. Kas sa hakkad mõistust kaotama? Ma olen otsustanud töölt lahkuda. Nalja teed, mida sa räägid. Ja see töö ei sobi mulle. Ood, lund, rahune maha. Neilt ei minda niimoodi ära, meil on reputatsioon. Kõik uuringud näitavad, et suurim väärtus on pikaajaline töötaja, no neetud. Aktsia hind sõltub otse sellest. Alune. Võta aeg maha, mine terviselehele. Taad. Ma soovitan sul oma arsti. Vastust ootamata jätkas peatoimetaja häält tasandades kassa kombineeritud ravimeid kasutad näiteks üherohi pluss eriti head on farmiin pluss Slofter unerohi kombineeritud kaalualandaja isu pärsia ja kergRaustiga. Mis sa arvad, kuidas me siin hakkama saame? Täitsa omavahel, räägin sulle nagu sõber sõbrale. Muideks, minu meelest on see nahk paremaks läinud. Ära nüüd hakka, eks? Lund mõistes, et telefoni teel ta seda olukorda ära ei lahenda. Eriti veel mehega, kes usub kombineeritud ravimitesse. Võimalik, et järgmiseks soovitab ta nano dokterit, kellest ei võinud teenuste hinnataset arvestades Lundi palgaga reatöötaja unistadagi. Ei, ma olen otsustanud, aga me räägime sellest veel. Üritasite juttu, kuidagi lõpetada lund, ma lõpetan nüüd ära, et me kohtume homme kell 10 minu kabinetis. Sa tuled kohale, räägime kõik sirgeks. Ma tõin su omal riskile ära. Ma ütlen ausalt, teised toimetajad ei kiitnud mu valikut heaks, et on politseiniku ajakirjandusse. Et liiga erigeneetikaga liigid, aga ma jäin endale kindlaks. Ma olen veendunud, et sul on kogu info käes, eks. Lihtsalt asi on selles, et sa oled kriisis. Loomeprotsesside puhul on kerge kriis tavaline, võtta aeg maha, puhka välja, mine vara magama. Võta rohtu ja hommikul räägime. Ära selle loo pärast hetkel muretse, eks. Lund noogutas ja kõne lõppes. Enne kontakti kadumist nägi ta veel, kuidas peatoimetaja äkitselt pooleldi söödud luidgana koskarbiga käega laua pealt põrandale lükkas. Lund unustasin istuma ka peatoimetaja rääkis ravimitest. Haka vastu lund kummitas ta meeltes. Ta püüdis meenutada, kes talle unerohtusid tutvustas. Ilmselt oli seda oma mees, kellega nad akadeemias tutvusid ja peagi kokku kolisid. Mees tarvitas neid juba enne teda ja pakkus iga probleemi peale tallegi kombineeritud ravimeid. See on selle vastu, kui homme on eksam ja pole jõudnud õppida olid mehe tavalised sõnad ravimite tutvustamiseks, mida ta kookis oma hiiglaslikust, ravimikapist. See on selle vastu, kui sa tunned, et sind ei mõisteta. See on selle vastu, kui su vahumasin dussiruumis ei tööta. See on selle vastu, kui ühe inimese lifti tungib veel keegi peale sinu, kes väidab, et tal on kiire keeldumiselt väljumast ja nii edasi ja nii edasi. Mees oli algusest peale Lundile rohtusid peale surunud ja mingi hetk oli ta hakanud neid võtma. Eriti, kui need nii meeldivalt voodi kõrvale valmis pandi koos klaasikese imendumist soodustava mahlaga. Kas sa oled lõpetanud? Sõitis mees sisse? Ta tuli alati kõige ebasobivamal hetkedel tavaliselt siis, kui lund soovis üksi olla ja oma mõtteid mõelda. Lund noogutas ja libistas end valges tugitoolist maha. Mees võttis kiirelt oma endise koha sisse, sisenes rõivapoodi lund, aimas, et kohe hakkab meestleda pigistama teemadega, mis talle sobida võiks. Kas ta võiks selles või tolles pullover is hea välja näha. Ning milliseid moetrende, kommenteeris moekunstnik amatöörlang viimati oma saates Sassinista sinule. Ta otsustas kiirelt lahkuda, kui mees äkitselt küsis. Mis meist saab. Lõng jäi seisma. Mis neist saama peab? Küsimus oli tulnud väga ootamatult. Ta ei oleks eluski osanud aimata, et mees üldse sellistes kategooriates mõtleb. Ta ei olnud inimene, kes kaalutleb, staatus, pood? No sa oled viimasel ajal väga imelikult käitunud, ütles mees surfates, samal ajal kaelasidemete osakonnas. Mul on lihtsalt olnud tegemist selle artikliga ja nii sa oled nende täppide pärast mures, eks. Ja ka nende ära muretseme, leiame mingi ravi. Jälle ravimid, ma ei taha enam ühtki ravimit. Oli lund konkreetne. Miks need aitavad sind? Mees tõusis püsti ja võttis tal õlgadest kinni. Anna, Sa ei saa ju oma eluga hakkama, vaata ennast. Sa ei olnud uurijana keegi, nüüd ei saa sa isegi ühe artikli kirjutamisega hakkama. Mees vaatas Lundile sügavalt silma ja sosistas, siis. Sa oled nii ilus. Hoolimata sellest haigusest. Tule siia, las ma kaitsen sind. Lund tundis nõrkuse hoogu, mis pani pea ringi käima, kui mehe soojad käed oma rinnale surusid. Ta püüdis meest mitte vastu emmata, kui ta uuesti sosistas. Kas sa mäletad, kui me seda korterit valisime? Käisime ühest kohast teise ja ükski ei tundunud õige. Aga kohe, kui siia sisse astusime, hüüdsid, said, see ongi see. See oli nii ilus, keset seda päikeselaiku. Kui sa õnnelikult naeratasid. Lund ei suutnud meenutada, et siia oleks kunagi päike paistnud. Aga siia ei saa ju päike paista, me oleme liiga madalal. Siis paistis, vastas mees enesekindlalt. Vastaskompleksi ehitati hiljem, mäletad ju küll. Sosistas seda ja siis õrnalt Lundi juukseid. Lund ei mäletanud. Kompleks oli alati aknast paistnud, päikest polnud ammu näinud. Mees justkui imestada endasse, ta tundis, et ei suutnud selgelt mõelda ning õieti hingatagi. Kas sa mäletad, millal me siia korteri ostsime? Ei? Järsku taipasin õudusega, et neid asju polnud kunagi juhtunud. Tuli mehe korterisse sattunud ööl pärast üht politseinike pidu. Nad olid liiga palju kanget alkoholi pruukinud, segamini meeleolu pillidega. Ja unustanud end viimasteks. Lund ei olnud viitsinud koju minna, mees pakkusega hea meelega oma pinda edasiseks napsutamiseks. Ja rohkem polnudki sealt lahkunudki. Nad ei olnud mitte kunagi seda korterit koos ostnud. Järelikult oli teil kuskil oma kodu, aga kus seda lund ei mäletanud. Ta oli täis võltsmälestusi, neid samu, mida kokku oli maininud. Lund karjatas õudusega lükkas mehe endast eemale. Mees kukkus lund, jooksis välisukse juurde, kuid muutis suunda, et laualt oma isikutunnistus võtta. Mees oli vahepeal püsti saanud ja tormas põgenevale Lundile järele. Ta sai sammu naisest ette ja pani käe isikutunnistuse peale. Hannese siia. Karjus lund. Ta tormas mehe poole, kuid polnud küsimustki, kes on tugevam. Mees haaras ta kätele nagu padja ja tassis magamistoa poole. Lund mõistis, et tal pole pääsu. Rabeles, kuid see ei aidanud. Ta rippusele mehe õla nagu tühi kott. Ning abitus kutsus esile meeleheidet. Ta aimas, mis saab, kui nad puhketuppa jõuavad. Ta topitakse ravimeid täis, ta magab end välja ja kõik algab jälle otsast peale. Järsku märkas ta postamendil otse käeulatuses mehe armastatud kreeka vaasi hüüdri, et ta sirutas mõlemad käed, haare spaasi ning testis selles sisimas tuleva ebaloomuliku jõuga mehe pea kohale. Kes tunnetab loodust, kontrollib energiat. Laususte poolsosinal. Mees lamas liikumatult, suunatuke avali peast immitses erkpunane verenire nende korteri valgele vaibale Lundistuste kõrval käsikukkumisest katki, ümberringi hüüdrjalt killud. See justkui polnudki reaalsus, vaid mingi kummaline nihe unenäos. Ta tõusis ja hakkas vaikselt toas edasi-tagasi kõndima, tundes varvastel vaiba pehmet karvkatet. See oli ainus, mida ta tundis ja mis meenutas talle vaikselt, kus ta oli. Järsku jäi lund seisma, ta vaatas nende korterit viimast korda, pilk paaniliselt ringi Vilamas nagu hirmunud loomal. Silmad liikusid uksele arvutile vaibale, uuesti uksele vaibale, jõudmata kordagi sellele lebava meheni ning seejärel uuesti arvutile. Ta võttis arvuti kõrvalt raamatu, mässis end seejärel kiirelt Neupringi uut kasukasse ja sulges enda järel ukse. Hääletult nagu alati. Liisel ei pärinud midagi, lihtsalt juhatas Lundi tuppa palustel võtta lamamisvoodil istet ning serveeris teed. Siis istus ta vaikides koos Lundiga, rüüpas teed ja ei kiirustanud teda tagant. Avatud aknast voolasid lisaks jahedatel õhumassidele tuppaga liikurite hääled ja laste kilked, kes olid vallutanud betoonist mänguväljaku akna all. Lundistus talvekasukas ja hoidis kuuma teetassi. Kahe käe vahel ta peaaegu ei tundnudki, et see kõrvetab. Mul on hea meel, et te olite nõus minuga uuesti kokku saama ütles ta. Liisel tõstis käemärgiks, et selle üle ei peaks liialt tänulik olema. Järgisin teie soovitusi, rääkisin selle kokaga. Tal oli seal üks lugu poisiga ja siis rääkis ta Loonadest tulistasite välja katkendlikku sõnade, mu siis märkasid, et Liisel vaatab ainiti aknasse. Kas keegi jälgib meid? Tasandas ta häält? Liisel ei vastanud, küsis vaid, kuhu te teid suunas metsa või soo äärde või jõe äärde ütles lund. Ja sinu loona oli seal lund neile teed, et karjumisest valulik kõri rääkimise jaoks puhtaks saada. Ma panin silmad kinni, olin ühtegi metsas. Ning võttis vastu seesama lind, kes oli tookord meie akna taga, kui mu vanaema suri. Ja siis me läksime mööda jõeäärt. Seal olid hundinuiad ja hõbedaste tiibadega kiilid. Jõgi auras öisest puhkusest ning oli valmis esimeste päikesekiirte peale virguma. Jõeäärne oli tulvil tugevat lõhna. Mulle meenus, et see oli see sama lõhn mida olin alati tundnud lapsena vanaema korteris potis kasvanud luuderohu lõhn. Ma ei mäletanud juba ammu, et taimed oleksid lõhnanud. Need, mida õhuaedades kasvatatakse, need taimed ei lõhna. Vanema maja juurde jõudes nägingi. Kuidas kogu see vana taluhoone oli mässitud luuderohtu mille vahelt paistis üksik punane uks. Ja siis ma mõtlesin, et kui ma oma loona juurde lähen, kas ta on üldse seal. Ja mis saab siis, kui ma jäängi sinna, väljapääsu pole. Ning mul tekkis hirm. Aga siis mulle meenus, et Loonani jõudmiseks piisab sellest, kui tema peale mõelda. Ma mõtlesin. Ning luude rohus majatagune aas valgustus tõusva päikeseketta ees välja. Seal oli mesilaste sumin. Ma jooksin, kõrred peksid vastu mu paljaid jalgu ja ristikhein paitas mu jalataldu. Mõjuksin niikaua, kuni hing jäi kinni. Ja seal ta seisis. Minu Loone. Säilita teie Liisel. Liisel jäi tõsiseks. Te peate siit ära minema, teate seda? Jah? Lund noogutas, tal polnud enam ühtki valikut. Kas te aitate mind? Küsis ta vaikselt. Ma võiks. Aga ma ei tea, kas ma saan. Ma pean kokalt küsima. Võib-olla oleks hea, kui keegi veel temaga seal oleks. Kellega seal ei saanud Lund aru, Toby asega. Vastas Liisel jätkas kiirelt. Ma teen paar kõnet, me peame leidma teiselt poolt inimese vahetsooni, keskeid katab. Teil Iidee on, eks? Seda ärge ära kaotage mõisadid üle viia. Parem oleks tegutseda kohe, kui teda teie korterist veel leitud ei ole. Kas te söönud olete? Olge rahulik, kõik saab korda. Me oleme emmega. Lund avastas alles nüüd, et Liis oli kõne, meenutab talle lindude Sägistamist. Ta ei olnud sellele kordagi varem mõelnud. Anna lund pööras pilgu õue ning märkas, et kevadel langesid taevast üksikud haprad Sabrulised helbed. Ta liikus akna alla ning seisis seal, kuni lumevaip betoonist mänguväljaku õrna kihiga kattis. Siis avastas ta oma käest raamatu avas selle kaane ja luges tiitellehelt puhtas maakeeles. Lühike õpetus, mis sees, mõned head rohud tääda antakse. Lund sulges raamatu katsus oma käsi ja naeratas.