Isad-emad hoiavad tütreid-poegi õlgadel, et nad näeksid paremini oma elu esimest suurelt laulurongkäik. Veel enam siinsamas rongkäigus, näärmed vapralt, aitad nelja-viieaastane isal-emal rongkäigus astumise rõõmsamaks teha. Ja uljalt kriibutab tulevane lahinguhimuline vanemate sammus, astudes lillega igale tänava ääres tulevale Bergitusele. Ja nii nagu kuulsite, liigub praegu, kui siit mööda Võiks öelda meie kolleegidest raadio segakoor, järg on jõudnud segakooride kätte. Siinsamas minu ümber on palju neid, kes laulurahvasse tuleb teele saatma ja nüüd tahakski teiega juttu ajada. Andke andeks, olete tükk aega nüüd vaadanud, peaaegu peaaegu tund saab varsti täis. Kõigepealt palun tuttavaks. Ma olen Tallinna Pedagoogilise Instituudi vanemõpetaja aru väga rõõmustav. Õige inimene võiks öelda õigel kohal oma värava ees oma värava. Mis silma hakkas ja miks? Täiesti pilte, ütleme niivõrd ilus. Ei oskagi kohe kõike öelda. Tundub, et sõnavara on väike. Eriti meeldisid lastekooride juures nende närvirohkus ja just need kollased punased valged kreemid, riided ja nii väga tahaks, et järgmine ka need, kellel olid need valged ja kalk pluusis tumedat seelikut tuleval aastal saatsid kallale. Seda värvi veel seal, eks ole. Kolanete laupäike, kas teil on paljud ikka vaid rongkäigus ja on küll, näete, siin ongi ees meie instituudi pere Mei pruunides-rohelistes ja meie. See on üliõpilastega Põhiosa on pedagoogilise instituudi üliõpilased, diregiat, dirigent on ka meil antset. No tuttavaid on palju, eriti just hea oli näha nende kollektiivide juhid, tuttavad näod, Need on ju meie majas kõik vabariigi eks ole raba riigikooli direktorina juhatajana või koguni koorijuhina oma tasandikud vallas täks igal aastal väga rahul ja neid kõiki näha. Siin ja praegu. Jah, kõrgemate koolide lõpetanute segakoor ja siin on ka teie inimesi. Ka meie inimesi oligi, oligi tore vaadata ja kuulda kõrvalt kui eriti lastekooride hulgas, kui nad möödusid, siis kogu siinne seltskond selle Pedagoogilise Instituudi ühe kivitrepiääre peal ja teise ääre peal. Kogu aeg tervitasid aga ühte teist inimest ja sest et on ju nii palju tuttavaid, need on ju kõik. Meie oma majast võrsunud need dirigendid ja juhi Andres treerundil tütar kaasas. Kas nõela üle? Su nimi on kinni? Külli. Ja siin on nüüd vaatad, kuidas laululapsed laulma lähedalt võrreldes. Lambikese laulad? Ei mina ise ei laulnud kooris lauluvoorus küll, aga üldse ikka, sest ega meil polegi ühtegi inimest koolikooris, laule koolis laulu korda. Laulad ja kuidas sulle meeldis siin vaadata? Siin meeldis mulle väga hästi, aga mis kõige rohkem, kõige rohkem meeldisid mulle ka lapsed, ka lapsi, aga täpselt ööbeda. Koor või käisid möldrid? Need olid vistra, nii palju oli leida, ei saagi, ei saagi täpselt kõike mäletada, tal ei jäänud meelde tähist, mulle ütles, kui läksid mööda Rakvere laste rahvatantsijad, need olid väga hästi siin nii kujundatud, liikusid mitteni tavaliselt rivisse, kujundlikult rikkusid. Vaat see talle meeldis. Aga kui näiteks ilmutatuna rõmbudesse lööks, siis me siin selle puhul rääkida vist ei saaks, saaks küll. Te arvate, et ma mõtlen, et kas ükski vihmas hierarhiline ja ükski vihmas varasematest kogemustest võime teada, et kuule vähemalt laulutuju küll rikkuda? Ei, seda me teame. Aitäh. Nüüd aga liigume mikrofoni juhtmega pisut kaugemale. Ja väga harva saab pealt vaadata Voldemar Panso head tuju, ta kaamera. Kuidas just praegu märkasin, ega teist, kaua see seisund ei ole, ma jah, nii pidevalt pedagoogile oma pedagoogilise kaadri pedagoogilise instituudi juures vaatan neid rongkäik mis kõrvale jäi meelde ja eredalt. Eredalt on muidugi palju oleks ja muidugi kõige võimsam, seega, kuidas terve, rahvastab ühte kohta kokku täitsa vapustava mulje ja septeen maitseb, millega kostüümid on tehtud ja see hooge elu rõõme. Kui siia juurde veel ilusilm raha on antud, siis tegime seda isemoodi surin, selgroos, mille kohta öeldakse seal isa armastas ta kindlasti. Ja no eks te ju ise laulase ja ma ei saanud laulu, mis 10.-ga tänaval pealt, vaat mul on puhkus. Ja selleks tarvis. Aga täitsa vahva, täitsa vahvel jõudes, mis minusse, värvide harmoonia on maitsekas ja kas iga mees oma kodus laulu selgeks õppida, korraga saab kokku ja kooskõlades kõik helisema hakkab, seal täitsa oli, see isemoodi võtab südame alt õõnsaks. Ei olnud see niisugune pidupäev, ma isegi jätsin sellepärast kino festivalil Moskvasse minemata, et elada kaasa sündmustega. Panen alati suurte rahvakogunemiste nautija Harjumaal mitme 1000-ni. Tallinnast on palju rahvast, ma lähen seks puhuks linnast ära, ma seks puhuks jään linn nagu rega eriline eksitele õppida ka ju noh, ja kõigepealt üldist teile eriti. Kõigepealt muidugi teatri ja lase koorivaates homne puhmik ja siit jah, me läheme siit materjalid laulupeo ära ja siis pärast veel rahvakunstiõhtu, seal on terve perega osa meie perekonnaliikmest laulavad ja mängivad kaasa suguvõsas lendamisel, Lihulasse igalt poolt poolse maja on praegu inimene, rahvas ei osanud ega, eks vist niisugune poolvõõrastemaja olukord on. Pea tallinna igas peres on praegu jah, igas perega, see on niisugune kena vilja, kui ema meile õlut Kadin, koduõlu on eriline ka pidulik pidulik pidulikult päevad, et kõik lapsed on korraga koos ja ja laulavad ja hommiku mängisime orelit, lisaorelit ja muusikatähe all. Ja te rääkisite klassegooridesse, on teie tulevane publik? Läksisti, nõudlik publik ja kindlasti et opositsioon, jah, see, Aga praegu, head kuulajad juba kaugelt kaugel, käib aplaus kogu aeg mööda vaatajate rivi ühises taktis ühises sammus. Akadeemilise meeskooriga. Kolleeg Ivar Trikkel võidu väljakult juba. Koor on aga niivõrd populaarne. Ja praegu, muide Pedagoogilise Instituudi esine vaikseks, rahulikuks. Pedagoog akadeemilise meeskoori noortekoor lõi lahti laulu. Koor koorilaulja laulja järel liigub Narva maanteel pideva pideva katkematu reana. Laululint mille ees aga küllap vist juba laulutõrvik on lauluväljakul ja õige pea antakse peatornist leegiga luba laulule mille viimane rida alles veel kusagil kaugel-kaugel tulemas. Olgu siinkohal väike kõrvalpõige statistikasse. Vähem Pole meie kooride liikmete hulgas neid kes on laulnud 25 aastat järjest, täpselt sama kaua kui eksisteerib meie vabariik. Ja nüüd nädalas kulub koorile harjutustele viis-kuus tundi, see tähendab viis tundi aastas 300 tundi ja 25 aastal 7500 volli. See tähendab, et meie veteranid on laulmas neli aastat peaaegu neli aastat järjest. Ja seega on nad ka aukohal. Ja nii viiakse laulud, koor, koori Lin linnarajoon rajooni järel kokku. Ikka nii, nagu südamest tõuseb leek. Hea sõber kuulaja, seekord aga lubage nüüd ennast juhatada sinna, kust laul avab tiivad ja ülemaade lendab. Saatjateks, aga olgu seekord koori mootod. Need kooriv fotod viib iga koor kaasa suurele peopaigale. Ja siis on teile juba teejuhiks kolleeg Ivar Trikkel pidurüüs ning ootus suminas Tallinna lauluväljakut. Niisiis lülitame ümber Tallinna lauluväljakule. Me oleme kahe kuigi läbi linna, kus praegusel tunnil kõigil on ainsaks liikumissuunaks Lauluväljak ei olnud kerge. Tõepoolest, see teekond oli omaette elamuseks. Sest kõik autod, kõik jalakäijad on täna ühes nõulja ühel kursil. Ja see kursson lauluväljakul. Me tulime ülevalt Lasnamäe poolt, esimene pilt lauluväljaku roheliselt nõlvalt siia alla laululavale. See lihtsalt hämmastas. Laululava on ühtlaselt tühi hall foon, selle taustal sinine meri, keskel orkestrid. Need on meie vaprad tuletõrjujad ja muide need ega koos niisama vapralt mängivad külalised Armeeniast nende kõrval üldlaulupeojuhid, kes tervitavad kõiki saabujaid ja lõpud too lõputu kolonnide vool, mis põhjaväravast. Ainus suundub lauluväljakule, et siis lõunaväraval uuesti taanduda laululava taha ja pisut puhata. Inimesi on siia jõudnud juba väga palju hulk tuhandeid muidugi parajasti veel nii palju, et kõiki pinke täida ja eri värvipingid annavad veel ühe toonide mere sellele värvi hulgale juurde. Praegu saabuvad ikka veel lapsed ja kui te vaatate kella kell on praegu neli ja 10 minutit ja graafiku kohaselt 20 minuti pärast oleks pidanud laulupeo rongkäik lõppema siis ma võin teile juba praegu öelda, et rongkäik venib märksa märksa pikemaks. Küsimus ei ole mitte selles laulupeo korraldajad, ei oleks teadnud, kui palju on peolisi vaid vastuvõtt on täna erakordselt tuline. Millised kanalid on kohale jõudnud juba ennem, ei. Nathan asetanud oma lipud lava lõunatiivale ja tõmbavad nüüd hinge enne suure peo algust. Laululava põhjaväravates sammuvad tribüüni etega üha uued koloni. Õieti polegi juurdunud tribüün, vaid laulunema esimesed astmed, kus neid võtavad, tervitab, sest ega vastu üldlaulupeo peakomisjoni liikmed. Lauljate ja pillimeeste armastatud dirigendid. Nõukogude Eesti 1965. aasta üldlaulupeo üldjuhile. Üldjuhtideks on Nõukogude Liidu rahvakunstnik Gustav Ernesaks ühendmeeskooride vabariigi rahvakunstnik, Jüri varistel ühend, segakooride üldjuht, vabariigi teeneline kunstitegelane, Ants kiilaspea Riga kooride juht, vabariigi teeneline kunstitegelane Alfred Karindi, samuti segakooride üldjuht, vabariigi teenelise kunstitegelased Arvo Ratassepp ja haarata Uibu, meeskooride üldjuhid. Vabariigi teenelise kunstitegelased, Lembit Merlin, Richard Ritsing, naiskooride üldjuhid. Vabariigi rahvakunstnik, Karl, leidnud vene ja lastekooride üldjuht, vene kooride üldjuht, Beltsime Tungal lastekooride üldjuhid, vabariigi teeneline kunstitegelane Heino Kaljuste ja kuluaaripoistekooride üldjuhil Aksel Pajupuu ja Uno Järvela. Sümfooniaorkestrite üldjuhid, vabariigi teeneline kunstitegelane Neeme Järvi ja Heino Rannap. Puhkpilliorkestrit ei juhi vabariigi teenelise kunstitegelase Leopold Vigla, Jaan Kääramees, Helmut Orusaar ning Voldemar lemmik. Nii see oli pikk loetelu. Kuid ärgem unustagem, et iga nime ja aunimetuse taga on inimene, kes enda jäägitult on eesti muusikakultuurile pühendanud. Asjata ei öeldud proovide päevil. Meie dirigendid on nagu väepealikud. Nad sütitavad lauljate hiigelarmeel ja viivad enese järel lahingusse. Ja võiduga, tead, aplausitormiga tulevad nad lahingust välja. Ja niisiis, lugupeetud kuulajad, kohale jõuab Tallinn needsamad tuttavad kolonnid keda saatsime võidu väljakul. Ainult vastuvõtjad on teised ja nemad tervitavad saabujaid niisama tugeva aplausiga ja niisama heameelselt kui need Tallinnas. Külalised, kes võidu väljaku ääres seisid Möödudes üldlaulupeakomisjonist mööduvad kõik kolonnid laulupeo tõrvikust. Tõrvikukandjad seisavad dirigentide puldi kõige ülemisel astmel. Need on linna remondi- ja ehitusvalitsuse tublid töömehed kes väga palju head on teinud meie, Tallinn, nii kaunis on, nii nagu me teda täna külalistele näidata võimeline. Seda remondi ehitusvalitsusest Kalju Kivi ja Heinrich raudne ning teeninduskombinaat ühendus peainsener harusoo, kes on võtnud osa kõigist Nõukogude Eesti üldlaulupidudest. Möödunud sügisel süüdati Nõukogude Eesti vabastada, mis see 20. aastapäeval Tallinnasse sangari monumendi igavene tuli. Tänasin, süüdati sellel igavesel tulel üldlaulupeole. Ja üldlaulupeo piduliku alguse hetkedel viiakse lauluta tõrvik üles kõrgele põhjatorni kus lööb läitma suur laulutuli. Seni on aga meil veel aega sest tõenäoliselt viibib ka üldlaulupeo esimese kontserdi algus. Nagu te isegi kuulsite, saabuvad alles Tallinna koorid. Esiemade lõputu rahvarõivakangas, mis, mis möödub, lausa inspireerib kõnelema. Ma näiteks kirjutasin välja endale Paistu naise seelikutriibu, stiku ja suka kirjadeski. Nüüd teile natukene seda ette lugeda. Need on näiteks niisugused mustri ja värvi korral. 1,3 sentimeetrit Vabarna punast, 0,3 sentimeetrit valkjashalli, 0,8 sentimeetrit, samblarohelist 0,3 sentimeetrit, kollast 0,2 sentimeetrit punakaslillat ja nii edasi, ikka edasi, kuni ring täis. Erinevate kihelkondade ülikondade ilu ja värvi Merik mis juba mitmendat tundi voogab siin muudab tõepoolest sõnatuks. Ja kuidagi ei oska teile seda üksikasjaliselt edasi anda. Kõik need käisekirjad ja undruku triibud ja sõba mustrid igal Kihelkonnal ikka oma kihelkond jaga, oli üle 100. Tõsi küll, laulupeolised on hakanud ühtesid ülikond ikka rohkem tarvitama, osa seetõttu unustuse hõlma vajunud. Nii tabab pilk tänasel peol eriti sageli Muhu küpsete viljaväljade värvi seelikut. Anseküla musta põhitooni Rapla või mihkli sinist. Ei oskagi neid nii täpselt eristada. Kuid ma mõtlen, meil on pisut aega. Palume ehk asjatundja abi. Mikrofoni juures on etnograaf Aino Voolma. Kui palju neid erinevaid rõivaid? See on väga raske öelda, siin võib märgata umbes 150 ümber erinevaid niisuksikust, selline, mida saab nii lokaalselt ja ajaliselt eraldada. Muidugi see ka täpne, võib-olla kõikumisi siiapoole sinnapoole ka need on ikkagi hästi palju, arv on niigi küllaltki soliidne, sest kihelkond oli meil ja pandi olime 111. Sajandi esimesel poolel kandsid mehed valdavas osas Eestis juba eelmisest bändist pile neetud kints pükstest ja pakist koosnevat ülikonda. Tähendab püsiksid natukene allapoole põlvi ulatuvad püksid. Ja sinna juurde siis meie mõistes niukene pintsak ning siis ühe v2lja kirjaga ja jõukamad kandsid ka Facebooki, aga see oli rohkem levinud eriti levinud just Põhja-Eestis, aga Kesk-Eestis üldse suuremas osas Eestis. Aga igal pool see ülikond ei saanudki valitsevaks. Kihnu mehed kandsid pikki, mitte päris pikk, see on ikkagi ulatuslikule kedelu kontideni, peaaegu 1800 kuuekümnendat aastat kandsid nende pükste peal sukki kad, aga hiljem hakati siis kandma pükse sokkide peal ja niuksed poolpikad-pikad-pikad, püksid ka Ida-Eestis veel seal Iisaku eestlaste juures ja samuti setud setudele kodunenud sugune ülikond ja ka veel päris lõunas mulgi alal. Naiste rõivakirss oli muidugi eriti suur ja eriti komplitseeritud sellest rääkida. Lõuna-Eestis võime äratan mitut lokaalset erinevat rühma mulgirühmas, iseloomulik on siin, et, et siin väga kaua sellised niuksed, vanad, võib-olla ürgsoome-ugri elemendid kauem kui mujal. Siinne naised kandsid kuni möödunud sajandi keskpaigani lahtiseid kokku õmblemata seelik vaipu, mis mähitki ümber puusade ja kinnitati vööle. Ülekäigu koht käetises puusapõlle ega need olid siin tavalist igast mustast villasest riidest või ka eetrist noorematel Spruutidel madalatega, tänaseks suvel aga valged linased ja nimetused olid neil samuti nagu samasuguste ristilt kujustel. Õlaga hetkelgi olid, nimetasid sõdalas nuttu ja siis tallakool. Kuule, aga võta, nüüd murti lähedalt naabreid Lõuna-Võrumaa siis leiame seal vastupidi, mürkide mustale värvile kandis valgeid rõivaid nii hästi. Ka seal kandsid naised kaua Kukkondlemata vaipseelikuid jaa, õlale võetavaid kujulisi õlakatteid, mida nimetati aga siin kõrikuteksmitesse, taksot kirikuks, samuti ka seda kaitstes sind kirikuks ja samuti lihasest või siis kasid ballai. Palakas võeti õlale palla pool mehiti ümber puusade. Ja muidugi kaunistused siis ikkagi teha hoolikad, eriti just Ülale võetaval riide laial mis kuulus ka nii ikkagi piduliku rõivastuse ja mütsist väärikamatele. Juba abielus näitlejale. Ja esiemade iluotsimised ei olnud ju asja. Nende anne ei kadunud koos linna rõivakandmisele tulekuga. Nii nagu lauluarmastust on põlvest põlve edasi antud. Kipperandusid esiemad oma kunstniku talendi tütardele. Ei ole paremat kinnitust, kui astuda sisse pidupäeva tarbekunstinäitusesaalidesse. Seal tänaste meistrite vaibad, linikud, tekstiilikangad, keraamika. Meie peole on saabunud palju külalisi vennasvabariikidest ja välismaalt. Kõik nad imetlevad neid töid ja imetavad rahvas, kelle keskelt niisugused meistrid on võrsunud. Sedasama rahvas, kelle kohta mõisnik arvas, et nende keeles võib ainult söögist ja sõnnikust kõnelda. Ja mullastikuleht ka, mis harjumist nõuab. Targemad jutud jäägu targemate keelte jaoks. Millest me räägime ka täna ja me ei häbene seda. Põld annab meile leiva ja leivata, Mei laulaks. Aga kuidas me mullast räägime? Me räägime mullast ja mullaga seotud mõtetest nii nagu poetess Debora Vaarandi oma luulekogus ranna lageda leid. Ning kunstihoones on välja pandud Enn Põldroosi hinge tungiv maal inimesed ja mull. Sellest seisad kaua ja seal on väga palju mõtteid. Seal nad on, need paatiast punased kah, kes punased mullad, kust Gordon puudu märjast, kond kuivas, mitte aga hoolest visadusest, millega meie põllumehed oma mullas kinni on. Ja kuigi neis muldades on kõike vähe saakide pärast, ei pea me häbenema. Ja praeguselgi hetkel, kui meie siin lauluväljakul kogunema mas suureks laulupeoks on kolhoosnikud väljadel väljas kus logiseb traktori vikati, kus kerkivad heinarõugu jõega igal pool ole kaasas ka kantavat raadiot, et olla meiega vähemalt eetri vahendusel küljes. Meie poolt jõudu tööle teile kõigile, kes te täna meie leiva eest väljas olete. Täna lauldakse ka teie tööst. Oodake vait, kuni rongkäigu viimased kolonnid on pidupaigale jõudnud.