Lugupeetud kuulajad, seda, mis praegu lauluväljakul sünnib, sellest on teil informatsioon olemas. Lauljad jätkavad saabumist, vahetuvad ainult orkestrid. Endiselt lõõmas tõrvik endiselt aplodeerib kõigepealtvaatajad, keda ainult iga tunniga saab ikka rohkem ja rohkem. Kuid vahepeal vast kuulaksime uudiseid koduvabariigis ja laiast maailmast. Mida minu kolleeg Elfriede haljastus nüüd teile ette loen. Nõukogude Eesti 25. aastapäeva pidustused on jõudnud haripunkti. Nagu te juba meie otseülekandes kuulsite, toimusid täna hommikukoolil Estonia kontserdisaali Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee ja Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi ja Eesti NSV Ministrite nõukogu pidulik koosolek millest võtsid osa vabariigi tööstuse ja põllumajanduse eesrindlased, teaduse, kultuuri ja haridusalatöötlejad, ühiskondlike organisatsioonide esindajad. Koosolekust võttis osa meie vabariigi juubelipidustustele saabunud Enn Nõukogude Liidu kommunistliku partei keskkomitee presiidiumi liige NSV Liidu ülemnõukogu presiidiumi esimees Anastassia Läänovituslik aiand kohale ikka kõigi vennasvabariikide delegatsioonid. Kosmonaut German Titov, jääd külalised välismaalt. Koosoleku avas Eestimaa Kommunistliku tõi keskkomitee esimene sekretär seltsimees Käbin, kes tervitas meie vabariigi juubelipidustustele saabunud külalisi. Kauakestvate kiiduavalduste saatel valitakse piduliku koosoleku aupresiidiumi Nõukogude Liidu kommunistliku partei keskkomitee. Presidendi tee järel andis Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi esimees seltsimees Müürisep ettekandeks sõna, et Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee esimesele sekretärile seltsimees käbile, kes rääkis meie vabariigi majanduse ja kultuurielu tormilised arengud 25 aasta jooksul. Tormilise aplausi saatel astus kõnetooli seltsimees Mikko, janud tema kõnet, katkestati korduvalt kiiduavaldustega. Oma kõne lõpus luges, ütleme kõik hoian ette Nõukogude Liidu kommunistliku partei keskkomitee NSV Liidu ülemnõukogu presiidiumi, NSV Liidu Ministrite Nõukogu juubelitervituse, Eestimaa kommunistliku partei keskkomiteele, Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumile ja Eesti NSV Ministrite nõukogule. Kui teete meetmika. Jan tegi teatavaks, et NSV Liidu ülemnõukogu presiidium autasustas meie vabariiki Lenini ordeniga puhketitaalis Uuest tormilised ovatsioonid. Definitmika õnnitles Eesti rahvas külge autasu puhul ja soovis uusi suuri edusamme loomingulises töös. Seejärel kinnitab meetmetega Jan. Ordeni vabariikigi. Seltsimees Käbin täna Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee NSV ülemnõukogu ja Eesti NSV Ministrite nõukogu nimel kogu Eesti rahva nimel Nõukogude Liidu kommunistliku partei keskkomitee, et ja nõukogude valitsus raba riigile kõrge autasu andmise puhul. Käbin tõotas, ütlesin, et vabariigitöötajad vastavad Lenini ordeniga autasustamisele veel ennast kaldavama tööga vabrikutes ja tehastes, kaevandustes, ehitustel, kolhoosidest, sovhoosidest, teaduslikes, uurimisasutustes, kõigil elualadel jällegi titaalid, kauakestvad kiiduavaldused. Seejärel tervitasid vabariigitöötajaid juubeli puhul vennasvabariikide delegatsioonide juhid. Tervitused Nõukogude Liidu kommunistliku partei keskkomiteele NSV Liidu ülemnõukogu presiidiumile ja NSV Liidu Ministrite nõukogule. Lõpuks tänas seltsimees Käbin kõiki pidulikul koosolekul viibinud delegatsioone soojade tervitussõnadega ja edusoovide eest eesti rahvale ning palus meid edasi anda oma maa rahvastele eesti rahva parimate soovidena. Pidulik juubeliaastapäeva koosolek kuulutati lõppenuks. Vilniuse ametiühingute palee toimus täna Leedumaa kommunistliku partei keskkomitee Leedu NSV ülemnõukogu ja Ministrite nõukogu pidulik istung vabariigid Nõukogude võimu taaskehtestamisele 25. aastapäeva puhul. Presiidiumis oli Nõukogude Liidu kommunistliku partei keskkomitee presiidiumi liige, keskkomitee sekretär Mihhail Andrejev, it's suust lamp, meie maaliiduvabariikide esindajad, külalised välismaalt. Ettekande Leedus. Nõukogude võimu taaskehtestamise 25. aastapäeva puhul tegi Leedumaa kommunistliku partei keskkomitee esimene sekretär Smetskus. Talle anti sõnad hüljes suuslovile, kes õnnitles vabariigitöötlejaid juubeli puhul ning tegi teatavaks, et vabariiki autasustati Lenini ordeniga. Aga neid uudiseid kaugemal kälitele gramme, teadusliku kosmosejaama prooton üks ning viie maa tehiskaaslase üheaegne väljasaatmine Nõukogude liidus äratas suurt huvi. Inglise ajakirjanduse ajalehtedest ütlevad eriti, et kosmosejaam prootoni saadeti välja uue võimsa kanderaketi abil ning et see on märksa raskem kõige suuremas seda tüüpi Ameerika kosmosejaamast. Britney planeetidevaheliste reiside ühingu asepresident Kennet Kepleri kosmosejaama prooton üks lennu kohta. Et uusvenelaste kiirendaja vaieldamatult võimsam sellest raketist, mille abil Ameerika saatis välja Saturn ühe pole kahtlust, et venelased on astunud oma kosmoseuurimise programmi uude baasi. Yokohama sadamas asus koduteele. Delegatsioon tutvus 10 päeva vältel jaapani noorte elutark võttis osa jaapani Nõukogude noorsoosõprusfestivalist bussijaama mäe jalamilt. Täna algab Jaapani välisministrit Hiina ametlik visiit Itaaliasse. Nagu Franspress värgid puudutavad Tiina läbirääkimised roomad laialdast vaheliste probleemide ringi. Peatähelepanu pööratakse olukorrale Vietnami. Ma olen oi, ajaleht süüdistas Lääne-Saksamaad osavõtus Ühendriikide relvastatud interventsiooni Vietnamisse. Mitut liiki mürkaineid, mida Ameerika väed kasutavat Lõuna-Vietnamis kirjutab. Ajaleht on toodetud Saksa föderatiivses vabariigi. Samuti on saanud teatavaks, et von kavatseb ehitada Lõuna-Vietnami enda. Tuneesia rahvuskogu kiitis heaks seaduseelnõu, mille põhjal kehtestatakse Tuneesias ajaarvestus Gregoriuse kalendri järgi ning lülitatakse Muhamedi talente. Puhub mõõdukas kirdetuul. Öösel on kaheksa kuni 13, päeval 17 kuni 22 kraadi sooja. Soome ja Riia lahel Muhu väinade rajoonid ja balti mere keskosas puhub nelja-viie pallini kirdetuul, mis balti mere keskosas päeval tugevneb kuni kuueni. Halligi sademeid ei esine, nähtavus ja laine kõrgus avamerel 14 kuni 26, lahtedes kuni 14 detsimeetrit. Õhutemperatuur öösel kaheksa kuni 13, päeval 15 kuni 20 kraadi. Peipsil puhub kolme nelja palli kirdetuul, samuti sademeteta, nähtavus hea. Laine kõrgus neli kuni seitse sentimeetrit öösel on 10 kuni 12, päeval 20 kuni 22 kraadi. Jah. Aitäh, seltsimees Ilves ja lugupeetud kuulajad. Jätkame reportaaži laulupeo rongkäigu saabumisest lauluväljakule. Kõigil on võimalus puhata, isegi reporterid vahelduvalt. Kuid kes ei puhka, need on väsimatult orkestrimehed. Nüüd on neid laval tõsi küll, juba märksa rohkem peaaegu pool laval orkestri meeste käes ja kui üks grupp tõmbab hinge, siis kohe alustavad teised. Sellega, et meil laulust lugu peetakse ja kõik laulavad, oleks nagu harjunud. Aga et meil on nii palju orkestreid, sest tänasest üldlaulupeost võtab kogu vabariigist osa 115 kollektiivi ühtekokku 2200 mängijat. Üldlaulupeo peakomisjoni liikmed siiski praegu kuulsite, tekkis üks vaikusehetk, kus lauluväljaku täide pannud suminat tuhandete inimeste sumin kes siia oma pidutujus on kokku tulnud ja laulupeo algust ootavad. Kolonnid on aga praegugi üksteise järel teel. Kohtla järve, Pärnu, Haapsalu, Harju rajoon. Ja kui kolme kilomeetri pikkusest marsist ongi jalg ehk pisut väsinud siis Loitvast laulupeo tervikus ja vastuvõtjatest möödudes muutud sammust reipaks sirgeks. Kauaoodatud tänast päeva palju on vaeva nähtud siia pääseda. Suure töö on teinud iga laulja palju vaeva näinud kõige väiksematega kooride juhid, et oma kodupaiga laulurahvast innustada ja õpetada. Kuskil siinsamas lähedal peaks praegu olema teel Harju rajooni Rahva võidu kolhoosi segakoor. Selle koorijuhiks on kolhoosi kultuurimaja juhataja Silvia suur söödik noor naine, kes lausa põleb töölustist, nii nagu see lauluta tõrvik seal oma alusel. Ta käis perest peresse ja nii kaua, rääkis, kuni sai kõik häälerühmad kokku. Pärast seda, kui kohalikele ülevaatustel oli kiidusõnu koju kaasa toodud ja laulupeole sõit muutus ikka kindlamaks. Siis oli laulda soovijad juba rohkem kui tarvis. Ja niisuguseid entusiaste on neil mitmeid kümneid. Kord laulupidude traditsiooniga idanema pandud seeme leiab ikka uut kasvupinda. Tänuväärt tööd on selleks teinud meie rajooni linnade nimekad koorijuhid. Voldemar Rumessen Pärnust on juhtinud 30. aasta vabariigi teeneline kunstitegelane Paul Krigul Viljandist 40 aastat. Tänasel üldlaulupeole sõidavad nende õpilased oma kooridega. Täna peetakse pidu ka meie sõprade juures Lätis ja Leedus. Nemadki tähistavad oma suurt pidupäevalaulupeoga. Niisamasugune hiigellaululava, nagu meil on ehitatud ka Leedus meie arhitektide ja akustikute projektide järgi. Pidupäevaks saabus Leedust koju tagasi meie laululava üks autoritest akustikutest seltsimees Oruvee kellega nüüd vahepeal mõne sõna juttu puhume. Dotsent Helmut Oruvee ja palju aega ei lähe, kui tõrvik süttib seda tüll. Tervist varsti ja siis tuleb asuda jällegi rivisse rivisse, kus oleme juba olnud aastaid aastakümme 15. Kunagi alustasin seda, et koorilaulumeeskooris mis on juba nii kaunis, nii kaugele jõudnud. Praegu ma laulan teast akadeemia meeskooris, kes samuti on juba jõudnud nii tuvastatavate kooride hulka küll noorele küllaltki küllaltki juba tragi. No hea, sellepärast et eks palju ole ta seal niisuguseid entusiaste koos, keda huvitab peamiselt kaasaegne muusika ja kaasaegne kooritase on muidugi midagi muud, kui ta oli aastat 10 15 tagasi. Teie kolleegid, teadlased, on nad kõvad laulumehed. Palju nendest kooris laulab teiega eest? Mul ei ole praegu täpseid andmeid, igatahes teaduste kandidaat peaks olema midagi nii 15 16 ringis. Esialgu doktoreid meil veel ei ole, kuid arvata vastav endale taas tulemas. Laulu doktoreid on veterane, meil eriti nüüd ütleme päris nii väga. Hallpäiseid veterane on esialgu vähe, kuid neid ikka leidub. Nii möödunut, üldlaulupeo lauljat kui ka praegused samuti kõik külalised ütlevad alati meie laululava akustilise ekraanile ja selle autorile suur-suur, aitäh. Kuidas teil endal on oma laule laulda? No see tunne ei ole enam midagi uudis, tegelikult juba laulsime seal oma kollektiiviga viis aastat tagasi. Esimene tunne oli muidugi natukene üllatav, natukene nagu juba ka oodatud tunne sest seda kõike oli arvestatud ennem juba eelnevalt projekteerimisel ja nii ta pidi olema. Muidugi esineda seal mass, koori hulgas on siiski midagi erilist, sa midagi muud kui esineda kuskil kontserdisaali laval ka sellepärast, et see mass, koor, see on nagu midagi niisugust. Vahava mere taost, kar haarab kõiki, innustab kaasa. Nüüd on muidugi juba see tunne, ma ütleksin juba neljandik enam päris uudis, see on juba tuntud kogemus üldse. Kuid siiski ta ongi hea, ta ühendab jällegi uuesti ja kõrgemale. Mul oli hiljuti võimalus paar päeva tagasi sama tunnet üle elada ka Leedu laululava nimelt seal toimuvat taevapeaproovid ja minul ei olnud seni võimalust olnud seda kontrollida. Tundub, et leedulaste laululava on muidugi samuti õnnestunud, kuigi nende looduslikud tingimused ei ole vast viis aastat, ei meil Tallinnas. Kuid nende laul kõlas samuti hästi. Proovisite seal ka ise laulda, ise laulda ma seal ei saanud proovida, aga seal peamiselt kuulajana. Aga see jääks täiesti rahuldava mulje. Aid püha, jääb teiega ühes öelda kogu meie teadlaste perele. Suur tänu meie tänase teadus eest üldse, palun, palun. Aplodeerivad väljakule sammub Tartu ja tartlaste kolonni ees muidugi Vanemuine oma auväärse lipuga ja suure pannooga. Esimene laulupidu Tartus 1860. Pane mulgi, ta on seotud ka Lydia Koidula nimi oli koorijuhiabid, võttis agaralt osa esimese üldlaulupeo ette valmis. Tema toimetas trükki noodi ja faktide kooridele laiali. Korraldas loterii, et katlatulus vaimustusega võtsid kuulajad vastu esimesel laulupeol uni leiulaulu, mis olid loodud viibija koitma sõnadega. Ja tänasel üldlaulupeole tulnud kollektiivid pidasid oma aukohuseks viia Lydia Koidula ammune metsakalmistul lilli. Sellest ajast on nüüd möödunud napilt kaks mehepõlve. Kui meie vana-vanaisad tulid oma esimesele suurele peole tulid pikkades mustades maani ulatuvas kuubedes, kes tuli jalgsi toidukaid kaenlasse, kes oli vankriga logistanud pika teekonna jõhvist Tartusse. Nii nagu lauluväljakule jõudma Kohtla-Järve segakoori Heli kunagised lauljad ka hiljem meie vanemaid koore loodud jõhvis juba 1862. aastal. Põlvest põlve on koor edasi parandanud mälestusi. Esimesele laulupeole sõidust. Kukruse koolmeistrile Siimon söödile sündinud laps sellel ajal, kui teised hakkasid hobustega Tartu poole sõitma. Kange laulumees ei tahtnud aga sellepärast veel laulupeolt ära jääda. Niipea kui kodus asjad korda said, ruttas ta jalgsi teistele järele. Et jalavarjud 150 vestluse teekonna jooksul ära ei kuluks, läks ta muidugi paljajalu. Nii mingi laulupeole 100 aastat tagasi. Aga seekord raudteel pandi käiku erirongid. Paljud kolhooside sovhooside koorid olid omas sõidukitega Balti jaamast mõjutamist paikadesse sõideti kümnete bussidega ja kõige pikem marss toimub praegu linnasüdamest lauluväljakule. Kas te tahaksite praegu kaasa marssida selles samas reibas rütmis, mis teieni käitun? Mina tahaks küll. Ja mulle tundub, et ka kõik need, kes lauluväljakule kogunenud hea meelega marsiksid ka korra tribüünist mööda. Praegu tulevad järjekordsed kolonnid. Tütarlapsed on käest kinni võtnud ja aplausi taktis, nii nagu neile plaksutatakse, kiigutavad nad kätega ja marsivad tribüüni eest mööda. Rajoonile mängib 13 oma Rajooni puhkpilliorkestrit sest Tartus on pärit ka meie kõige vanem puhkpilliorkestris on vähe aeglane pasunakoor, kes mängis juba esimesel üldlaulupeol. Temalooja Taavi tota Virkhausi Väägvere Taaveti eestvõttel levisid puhkpilliorkestrid üle maa ja tolleaegne Eesti Postimees kirjutas. Kui ühel Kihelkonnal veel muusikakoor ei ole, peab ta selle endale suureks häbiks, rutab ah. See on tore, aplaus on nii tugev ja südamlik, et katkestab jutulõnga ja otsekohe vaatad, kes on parajasti. Jätkakem juttu kangest mehest, praegu Rädaletiski. Eesti Postimehes kirjutas, et kui ühel Kihelkonnal veel muusikakoor ei ole, peab ta seda endale suureks häbiks ja ruttab. Edda, mitte viimane ei olegi kätt adra külge panema, muusika põldu laiendama. Orkestreid tuli aastatega üha juurde ja kokkumäng läks seda raskemaks. Sest pillid olid erivabrikutest, ei kõlanud kokku. Mis siis muud, kui tuli hakata torusid väänama või puupillidel tükke välja saagima. Aga ka sellega saadi hakkama ja kontserdid ei jäänud pidamata. Suure töö on tänaseks peoks teinud meie orkestrite ja kooride dirigendid. Kuigi pille ei ole enam vaja väänata ja kooridele ei pea mitme kilomeetri tagant häält tooma harjutusool jääbikiga. Me palume nüüd mikrofoni juurde meie kõige vanema üldlaulupeo üldjuhi. Vabariigi rahvakunstniku Karl Einbund. Algajal. Meie laulupidude veterani ja Eesti NSV rahvakunstniku väsimatu töömehe armeelisega. Kuidas tänavu koorid on ette valmistatud ja halduri kohe. Mina juhatan üldlaulupeol. Laul Leninist Eesti lastekoorid on eriti väga hea ettevalmistus ja on välja valitud parimad parimatest, nii et loodan, et lastekooris esinevate kaugelt paremini kui parimatel. Kordan, mina juhatan veel. Käesolev üldlaulupeol vene koore, mine, koorid on teinud selleks üldlaulupeoks tõhusat tööd. Eriti tuleb alla kriipsutada vene kooride osa Narvas. Narva annab ühe pea kolmandiku lauljaid Kreenholmi manufaktuuri vabrik. Seal on kuus vabrikud, viljas vabrikusse, onu koodi. Naiskoor, see näitab kaheksa koori ja kõik tekitus armastusega. Tööd annavad ääbamis ka Narva koolid, nii palju kui koolil, nii palju on koore ja kõik laulavad korralikult, mõned isegi väga hästi on rõõm, et meile on tulnud külla kuus liidu. D-kultuurimajakoor ja moskvainsenerfüüsika instituudi meeskond, kaks kori Ukrainas, Tultsini linnak ja kõige suurem pool kilometraažiga saekindel, nii et andsite oma kontserdi teisipäeva õhtu ja rõõm oli kuulda nende kultuuri rel oli tunda nende viljarõõmu, et nemad saavad meie üldlaulust osa võtta ja nemad laulavad meie kooridega kaasa. See, mille üle rõõmu siin esmakordselt, kus meid, liiduvabariikidest on nii palju koorelise varduslika laulavad. Kuidas saaksite, kas ühe lausega öelda risti burgerite valmistamiseks, sest et kõik ja kõikide veel proovidel olite ka alati kohal. Igatahes meeskoorid on enamasti kõik kontsert toorik ja ma arvan, et need laad saavad esinema väga hästi ja võib-olla esimese püha võib-olla võtavad tõmmanud meisterlikkuse poolest see laulupidu on üldiselt muusikaliselt elamine valisuslikul, teised töölsel mitmes kord see võtate üldlaulupeost osa? 1923.-st aastast peale, nii palju, kui neid on, nii, olen olnud al-Quaedal seal neli. Neli ja üheksas laulupidu. Missugune laulupidu jättis kas või omas südamliku selt või oma olemuselt Teile kõige suurema mulje. Kõige suurema mulje on jätnud 1000 960 aasta üldlaulupidu, sest meil on nüüd laululava ja sellele akustika on olemas, enne seda ei olnud ja ei olnud ka mõju. Nüüd võivad inimesed kuulata, lõbu tunda, nii sa oled, 1900 kuuekümnendaist rahal oli kolime laulupidu, kes olid laulupidude poolest kontsentreerunud, meil on laululava ainulaadne, kõige parem maailma pöörete juurde pea kogu aeg tegelenud põhiliselt lastekooridega, eks ole. Aga ma mõtlen nii, et nad olid hästi rahutud ja tõstavad tuju, ei ole nad millalgi minul rikkunud tuju ja, ja iga kord tunnen nendest rõõmu, aga ega siis linalise pidevalt olen juhatanud vanimaid koori, niiet käte vahel ja, ja vaheldusi ühtemoodi ja isegi vanade personaalpensionäridega pidevalt töötanud juba seitse aastat tegevusel lai. No kes parem, kes halvem on, eks seda otsustab juba rahvas laululavalt õige ja siin ei ole, meie oleme oma tööd teinud kõik oma panuse anda au nendel kori juutidel, kes teiste meie üldlaulupidu nii ette valmistanud kergelt kätt taktikepi hoidmisel tänavaga. Tõepoolest, laul jätab nooreks. Seda kinnitab maestro Karl Leinus oma energilise sammuga. Kuid lauljate seas on temast vanemaid mehi. Viljandi Sakala meeskooris laulab kaasa 86 aastane doktor Mats Nõges. Tema oli mees, kes koos Juhan Simmi kasutas 1912. aastal üliõpilaste meeskoori. Juubelilaulupeole tuli nõgeste perekonnast tervelt kolm põlvkonda korraga. Vanaisa kõrval tütar ja tütretütar, kes laulavad naiskooris Tungal. Kuid vanade, paljude laulupidude traditsioonidega kooride kõrval laulab tänavu arvukalt noori noored kes on loodud alles viimastel aastatel uutes tehastes kultuurimajades, teadusasutustes. Tallinna noortest kooridest, kelle aastaid võib mõõta alles poisikesepõlvega on Teaduste Akadeemia mees naiskoor. Mõlemad koorid on aga küllalt laialt tuntud heade kontserdiprogrammidega ja pidupäeva künnisel disainimisel dirigent Arvo Ratassepp. Vabariigi teenimiseks kunstitegelaseks. Sammud on nüüd juba astutud ja õige pea läheb suureks lauluks. Eesti NSV teeneline kunstitegelane Narva Ratassepale. Mida tuleviku peale võiks laululaval uuesti teha. Sest teie ja teie koorisin suutvormisentsiaatoriteks? No seal on Nova lubab nii mõndagi ja ka need soovid, mis siin möödusid, näitasid, et niisuguse koolides on paar 1000 lauljat tööd, ettevõttes keerukaid ülesandeid, merikoorid, laulsid koha kantaat Laul parteis. Veljo Tormise kantaat, lauldi ja tantsiti 100 lauljaga. Need kõlavad kõik toredasti. Ja kui lisada siia, et mida suurem on üldse mitte ühendkoorilauljad on väga palju tuhandeid siis rasest peaks neid laule tulema lihtsamalt. Aga kui ta nüüd paari tuhandene, siis võiksime näha tulevikus päris huvitavaid asju. Teie puurid, Teaduste akadeemia kooris, kõik on suhteliselt teiste koolidega võrreldes nooremat ei jah, ega seal palju aastaid ei ole möödunud laulu veensainud loonud. Seal on hädalu traditsioonidel, oleme seda töö käib nendega kust mõte tuli suurfarmide kallale asuda. Neid väiksemaid laul on lauldud üsna palju, siis tekib, mõtleme, nii, hakkad mõtlenud, vaataks ümberringi ja tuligi nii välja, et et niisugused asjad osutusid päris päris meeldivaks paladeks. Tänaseks hästi vastu ja seda oli tänavast, ta sai lauldud Tambergi muusika draamale kuningas Oidipus, mees kooli sümfooniaorkestrile ja mõlemad koorid koos akadeemia naiskoor, meeskoor, kaitset Carlorfi lavalise kantaadis. Kattulli karm. Need läksid päris menukad, kolm kontserti tuli järjestatud ja kogu aeg täissaalile. Nii küll. Ja kui laululaval võib olla kahtleks väljak täis inimesi, probleem, noh siis persest koore natuke rohkem, ütleme nii 500, siis võiks juba kõik asjad kostab kaugele välja. Kuidas Marsil oleks? Kenasti hea tuju ja hea ilmaga. Ja see on kõige tähtsam tuju laulu haliseks. Ikka ülev ja hea on siis nagu hääled ka rohkem Torrese. Ja nii ta on. Nonii, aitüma ja tugevat dirigendikätt. See vool on koos lauljatega Lonnidega laulupeo väljakule keeli. Juhtub mõnes kooris tuttavain olema või meeldivat kostüümi jätkatakse teed lauluväljakule üheksa. Ükskõik kui kaugel ja kui mitme päeva eest kabiine tulvil täna kohtuvad ja lõpevad kõik teed riimi lauluväljakul. Küllap olete, mõtlesin teiegi kuulajatale eesti laululõngal igavik. Loetlesin vaid veelkord, kui palju külalisi vennasrahvaste delegatsioonid, turistid välismaal, palju kõige erinevamad maade, kõige erinevamaid mõtlevaid ajakirjanike. 25 aastane Nõukogude Eesti on saanud tuntuks ja lugu p. Randla tubliduse ja töökuse vili, kes suutis võita endale vabaduse ja täna võib kõigile näidata, milleks vaba rahvas suuteline. Alatiseks jäävad meelde esimese nõukogude valitsuse peaministri Johannes Vares-Barbaruse sõnad. Suured sündmused teevad suureks väikese Rastmani. Oleme näinud tänavaid jänese lainetavat rahvamerd, kui tuules liikuvat õitsvat rukkipõldu põldumist tõotab head, saadi. Me tunneme, et mõne päevaga oleme kasvanud suureks. Et meiegi teeme ajalgi. Nende sõnade lause sellest on nüüd möödas 25 aastat. Ja täna ei kahtle enam keegi, et nõukogude rahvaste 11 toetavad ja 11 kandiks, mida ta peres ka väikene Eesti teeb. Kommunismi ehitades ajanud. Väga lugupeetud kuulajad, on aeg. Enne ainult anname veel sõna üle Puubelt Veldermannile. Et kuulda pidu, rongkäigud lõpetanutest. Lugupeetud kuulajad peaaegu kolm tundi kestnud pidurongkäik läbi Tallinna ei lõpe ikka veel. Ikka on veel lõpuni aega ikka saabuvad uued kolonnid, mida tervitatakse endise reitusega. 33000 lauljat, tantsijat ja pillimees ei taha kuidagi läbi tervituste laine lauluväljakule jõuda. Meiega anname nüüd jutujärje üle puhanud reporteritele kolleegidele Walton pandile ja udugastele. Enne ainult, kui lõpetame mõni sõna ehk oma muljetest. LCD pile kujuneb nii värvikaks ja nii erutama et ilm on niivõrd ilus ja vastuvõtu nii tuline. See ülendas küll kõik ettekujutused, kuigi ka meie silm lauluväljaku lõunatornist ei anna reportaaži teile esimest korda. Ja nii jäigi meile sellest rongkäigust unustamatu elamus, millest võib-olla ehk osakesi murdosakese ainult suutsime teieni edasi kanda. Kuid juba ainuüksi selle lauljate rivi, värvilu, marsilusti ja lippude mere pärast tasus täna tänavatele tulla. Ja tallil tegigi seda peaaegu et nagu üks mees. Koju jäid ainult need, kes teisiti ei saanud. Kuid rongkäik, see on alles kõige algus. Sissejuhatus suurele peole, pisut hingetõmbeaega, et puhata, jalga kinnitada keha seada koorid lauluvalmiks. Ja juba te kuuletegi, kuidas vaba rahva laul oma suurel pidupäeval vabariigi 25. sünnipäeval avab liivadel tõustasid Lasnamäe kaldal mererannalt sünnima kohale. Head pidutuju teile kõigile, lugupeetud kuulajad.