Vikerraadio. Tervist head kuulajad. Kell on viis minutit, 10 läbi. Me alustame huvitaja saatega. Me räägime täna teisipäeval tervisest ja räägime haigustest, nendest, mis on mõnevõrra tõsisemad ja pikaajalisemad, näiteks migreen. Ja nädalavahetusel toimus migreeniteemaline häkaton, ehk siis arstid, patsiendid ja valdkonna nutikad tegelased olid koos, et pakkuda välja siis ideid, missuguseid nutilahendusi programmeerida valmistada selleks, et migreeni kiiremini ära tunda, patsiente aidata, haigus kontrolli all hoida, suhelda oma raviarstiga, missuguseid lahendusi välja pakuti, sellest räägime siis maratoni peakorraldaja Kitty Kubo aga juba mõne hetke pärast. Teine tõsine teema, millest tuleb juttu, on Eesti põletikulise soolehaiguse seltsi eestvedamisel tehtud tähelepanuüritus. Et inimesed teaksid, mis on põletikuline soolehaigus teadvustada patsientide muresid, nimelt siis Tallinna teletorn Tartu kaarsild, võidu sild. On värvunud valgusega lilladeks, et sellele haigusele tähelepanu pöörata ja missugust arstlikku tuge patsiendid vajavad, sellest saame rääkida Eesti põletikulise soolehaiguse seltsi esimehe Janek Kapper iga ja samuti siis tänases saates. Päris tunni lõppu jäävad nagu ikka Eesti rahvusringhäälingu novaatori Mart Laari terviseuudiseid, mida vahendab meile toimetaja Marju Himma. Mina olen saatejuht Meelis Süld, head kuulamist ja kaasa mõtlemist. Nõnda siis tänases huvite saates me räägime nii mõnestki tõsisest haigusest, aga teisipidi vaatame ka üsna lootusrikkalt olukordadele ja ma tean, et nädalavahetusel toimus siis teaduspargi Tehnopol juhitava Eesti tervishoiu või tervisetehnoloogia klastri eestvedamisel ka selline häkaton või või mõttetalgud peaks ütlema koos IT-valdkonna inimestega, et mõelda välja neid lahendusi kuidas siis patsiente aidata, soodustada patsientide ja arstide suhtes ja võib-olla siis ka hoida kuidagi seda haigust kontrolli all ja siin stuudios on selle häkatoni peakorraldaja Kubo tervist. Tere. No tekib ikka küsimus, et kuidasmoodi üks nutilahendus või äpp võiks aidata siis inimesi, kellel on migreenihaigus, et me mõtleme ikka, tablett võiks aidata, eks ole, ja ja võib-olla mingisugune protseduur või füüsiline aktiivsus või, või kes teab, mis asi, eks ole. Selline mõtlemine meil on jäänud, kui me tervishoiu peale mõtlema tõepoolest, samas oma igapäevaelus me kõike muudes olukordades diginutilahendusi kasutame. Et ilmselt jõuavad need lahendused ka ikkagi üsna pea tervishoidu. Just see inimeste ootused tervishoiule ja kuidas tervishoiuteenust tarbida ka muutuvad, et samamoodi kui taksot saab tellida äpist või hotelli, broneerida samamoodi me tahaksime tegelikult saada suhelda ka tervishoiuga ja seda teenust tarbida. Et see on ainult aja küsimus, millal lisaks tavaravimitele ka nii-öelda digitaalseid raviviise hakatakse meile välja kirjutama? No kui me mõtleme nutitelefonide peale ja võimalikele lahenduste peale, siis võib-olla esimese asjana tuleb meelde võimalus ideaalis, kui oleks olemas broneerid oma aega siis arsti juurde ja saada kuidagimoodi suhelda oma raviarstiga. Ja see on inimese poolt vaadates kindlasti esimene küsimus ja migreeni häkatoni samamoodi, et et kui see on selline spetsiifiline haigus, kus arstiga tuleb veel jagada osa informatsioonist ehk infot, kui palju sul on olnud neid migreenihooge, kui tugev su valu on, milliseid ravimeid sa oled võtnud, kuidas need ravimid on toiminud ehk et inimene ise peab korjama nagu terve hunniku informatsiooni enne kokku, kui ta sinna arsti juurde läheb. Et siis sellega seoses ongi, et üks asi on see, et kuidas siin arsti juurde mugavalt aeg planeerida, võib-olla arstiga suhelda, aga mitte nii iga kord ise kohale minna. Ja kolmas küsimus veel, et kuidas saaks neid andmeid vahetada selliselt, et et neid ei peaks nagu paberile kirjutama ja siis kuidagi arstile kas paberil saatma või siis vastuvõtule kaasa võtma ja siis arst hakkab omakorda naistelt paberit lugema ja arvutisse sisestama, aga tänapäeval võiks see asi juba kuidagi kaasaegsemalt toimuda. Keda te sinna kokku kutsusite häkatonile, et oleks olemas kogu valdkonna informatsioon ja teisipidi need kõige paremad ajud kes mõtlevad, need nutikad lahendused välja. Väga õige iva oli selles küsimuses, et see kogu selle asja idee, selline autori algataja tegelikult oli Eesti peavalu selts ja Eesti peavalu selts koondabki siis võtmeekspertiisi, peavalude ja migreeni teemal erinevaid nii eriala arste kui, kui perearste ja nemad olid seletatud ettevõtmise algatajad ja tõesti ise nägid seda, kuidas nii nemad ise kui patsiendid võidaksid digilahendustest ja nüüd on küsimus, et arstid-õed tihtipeale ise ei näe ennast nende lahenduste arendajatena, vaid hea meelega ütleksid, et, et nüüd mõned IT-poisid, patsiga poisid, võiks need lahendused valmis teha. Aga kui vaadata maailmas, et kuidas hea tervise digitervise lahendus sünnib, siis ikkagi kaaned, probleemi, omanikud nii-öelda peavad üle laua tulema ka lahenduse loojate poole. IT-inimesed või disainerid või ettevõtjad ei saa lahendusi luua ilma teadmata. Arusaamatu tegelikult selle probleemi nagu sügavamast olemusest ja häkatoni oligi. Kaks asja, mis eriti rõõmsaks tegid, oli see, et, et arstide ja patsientide pool oli ise väga aktiivselt esindatud, ise osales ka lahenduste loomises ja teisipidi, et see nii-öelda innovaatorite IT-inimeste disainerite seltskond, kes kokku tuli, olid väga rahvusvahelised, et meil oli üle 10-st riigist, olid osalejad. Kas nende IT-poiste ja tüdrukute hulgas oli ka need, kes ise migreenihoogude all kannatavad? Ja meil ürituse alguses moderaator paluski märku anda käega, et kellel ka endal on migreeniprobleem ja vähemalt pool saalist tõstis käe. Tundub tõesti, et see ei ole ainult nii-öelda paberil kirjas suur probleem, aga ka päriselt igal inimesel on, kas endal migreen või vähemalt ta tunneb kedagi, kellel on migreen. Aga räägime nendest võimalikest lahendustest siis, et mida välja pakuti. Aeg oli siin kolm päeva mõelda, ideid, ma saan aru, et ühtegi äppi veel nüüd kolme päevaga valmis kirjutatud, lõplikult, aga, aga samas ideid selles suunas liikus küll. Ja ideid oli väga erinevaid ja ideid, pakkusin laekatonile välja nii juba olemasolevat Eesti tervise digitervise startup id, idufirmade tiimid kui ka täiesti koha peal moodustunud tudengite ja patsientide või nii-öelda erinevates kooslustes tekkinud tiimid ja need lahendused võib-olla, kui peerida natuke, nad jagunesid nagu kaht Ühed lahendused, mis proovisid siis seda probleemi lahendada, mis on migreeni diagnoosimisel ja mõtlesid erinevad diagnostiliste küsimustikke peale, mis aitaksid, kas siis inimesel, kellel on migreenikahtlus, on peavalud ja migreeni kahtlus, aitaksid tal endal nii-öelda selgusele jõuda, kas tal võib olla migreen, aga ka perearstil, kellel ei ole spetsiifilist, siis migreeni või peavalude alast koolitust oleksid temale nii-öelda tööriistana kasuks juba perearst saaks suurema osa migreenist ära diagnoosida ja ei peaks haigeid siis edasi saatma neuroloogi ja spetsiaalse peavaluarsti vastuvõtule. Teine pool lahendusi olid siis need, mis puudutasid seda, kuidas migreeni migreeniga inimene ise saab oma haigust paremini tundma õppida, nii seda siis migreenipäevikut pidades kui ka seda migreenipäeviku infot oma arsti ja meditsiinitiimiga jagades. Ja kolmas teema oli meil, inimeste teadlikkus oma haigusest ja iseenda haigusega, parem hakkama saamine seal merele. Üks lahenduse idee pakkuja, kes oli üks hispaania füsioterapeut, kes panniga kohapeal kokku tiimi et kuidas viiese migreeni info tõenduspõhiselt ja kaasaegselt inimeseni ja nemad töötasid siis selliste infograafiku ja videoanimatsioonide põhiste lahendustega. Huvitav, kas tõepoolest nende äpid, kui sinna panna inimese sümptomite kõiksugused tähelepanekud oma keha ja siis valuaistingute kohta kirja, et kas see võib olla ka tõepoolest selline abivahend, mis aitab varakult juba tuvastada mingisugust lähenevat migreenihoogu ja ja võib-olla saada kiiremini selle haiguse kulule sel hetkel jaole, et kas selliseid lahendusi ka oli? Ja selle migreenipäeviku mõte paljuski sellel, selles on tihtipeale patsientidele tundub, et kui nad satuvad arsti juurde, arst ütleb, et hakanud kirja panema oma peavalusid ja mida sa enne seda peavalu tekkimist tegid, siis inimestele tundub, et nad teevad seda arsti jaoks, et arst saab sealt ka olulist informatsiooni, et aga eelkõige on see inimesele endale kasulik, et õppida selle migreeniga koos elama, sest kui see migreen juba kunagi teismeeas on alanud, siis ega ta enne selliste hiliskeskiga üle ka ei lähe temaga tuledki pida koos elama. Ja see õppimine, tarkus tuleb koos kogemusega, aga see, see kogemus tekiks, ongi see, et iga kord vaadata natukene, mida ma enne tegin kuumuse peavalu tekkis, neid nimetatakse vallandajataks, et mis võis olla minul selle peavoolu vallanda ja nüüd, kui on nagu digilahendus, mis võimaldab seda hästi lihtsalt üles märkida, siis tekivad sellised mustrid. Et inimene saab ise juba aru, näed, siis ma tegin seda. Proovin nüüd seda mitte teha, äkki siis mul ei tule enam peavalu. Kuidas on selle arstide poolega, et nemad tuleksid nutikate lahendustega kaasa? Ma kujutan ette, et kui on olemas mingisugune mis võimaldab suhelda näiteks arstiga, et neid kasutajaid oleks küll ja küll, kes tahaksid siis ühendust võtta ja oma infot sisestada ja loota, et siis arst on valmis ka nõu andma, aga kas see arst ka mingisugust nutikat lahendust kasutab, teisel pool on, on küsimus. Ja see üldine, kui me räägime nüüd üldiselt siis arstide digilahendus ongi jah, kaks teemad, et oleks neid rakendusendid ja teiselt poolt oleks neid arste, kes oleks neist teadlikud ja usaldaksid digilahendusi, et arstid natukene on veel sellised võõristavad või või mitte väga usaldavad digilahenduste osas, aga see on ka sellise võib-olla kogemuse ja praktika ja teadlikkuse puudumise küsimus ja ma arvan, et seda tüüpi hägatonidega ka see teadlikkus tõuseb ja see nii-öelda isu digilahenduste järele kasvab. Sest kui arst tegelikult vaatab, et ta tahaks oma selle limiteeritud vastuvõtu aja kulutada võimalikult efektiivselt, siis ilmselt ei ole see efektiivne ajakasutus see, et nad hakkavad seal patsiendiga koos paberpäevikut vaatama ja seda digilukku ümber kirjutama, vaid pigem see visiidiaeg võiks juba, see info võiks olla juba elektroonselt kõik arsti töölaual ees, selleks et patsient sisse astuv visiidi aeg läheks efektiivselt siis inimesega vestluse peale. Kas mõni lahendus läheb töösse ka? Läheb ikka, et me andsime, meil oli žürii sellele häkatonil, kus olid väga esinduslikud, peavalu, arstid olid patsiendi esindajad ja nemad otsustasidki anda siis kolmele sellisele efektiivsemale lahendusele ka väikese nagu stiimuli või taganttõuke. Et nad tõesti saaksid siis ka ellu viidud ja, ja ma usun, et Nendest kolmest lahendusest kindlasti on lähiaasta jooksul midagi ka sellist, mis arsti ja patsiendi kätte päriselt ka jõuab. Need kolm lahendust ongi Hins, mis on siiamaani arendanud lahendust HIV patsiendi ja tema raviarsti vaheliseks digivisiidiks, chati nii-öelda vormis. Nüüd nad vaatasid häkatoni käigus, mis on migreeni patsiendi vajadused ja migreeniarstivajadused ja tahavad sinna arendada vahele siis ainult digivisiidi, aga ka siis chat poti, nii-öelda õe peavalu, õe, kes siis nii-öelda assisteerib ja abistab peavaluga inimest Sid enne visiiti. Teine auhinna saanud seltskond tekkis häkatoni käigus ja tema nii-öelda töö nimi on heli Helifentayeri ja see kujutaksis selliste kergete intuitiivselt peavalupäevikut, kus sellel hetkel, kui sul inimesel peavaluhoog hakkab, ta ei pea hakkama väga palju kuhugi infot sisestama, vaid ta saab lihtsalt nii-öelda keerata telefoni siis migreenirežiimile. Ja see migreeni reziim fikseerib ära, hakkas hoog ja ühtlasi lülitab välja sissetulevad kõned, saadab seal sõnumi lähedasele ja, ja katkestab ära kalendris olnud kohtumised. Ja hiljem võimaldab ka siis natukene infot juurde panna ja seda siis arstiga jagada, nii et arst enne visiiti näeb selle patsiendi lugu ja andmeid siis juba elektroonselt. Ja kolmas lahendus on meeteid ka üks väga värske Eesti digitervise startup mis proovib seda suhtlust nüüd patsiendi ja perearsti vahel samamoodi lihtsamaks muuta sellega, et enne visiiti toimuks juba digi võimalusi kasutades palju infovahetust, info kogumist ära ja sama samamoodi, et pärast visiiti oleks ka selline nii-öelda järeltegevus, mitte nii, et et inimene võib sinna ära kaduda. Pärast visiiti. See oli põnev, mida te mainisite siin teise lahendusena, mis võitis siis teatud Preemia ja stardikapitali, et on võimalik panna telefon migreenirežiimi. Miks see vajalik on, et et saaks selle telefoni sellisesse asendisse, kus ta enam ei, ei vasta kõnedele ja saadab siis sõnumi lähedasele ja lisaks sellele katkestab kohtumised ütleb, et vabandust, ma ei saa tulla. Jah, see tähendab seda, et kui migreenihooga hakkab siis inimene päev kuni kolm päeva ei suuda, on töövõimetu või ei suuda tegelikult tihtipeale ei suuda valgus taluda, ei suuda helisid taluda, ei suuda ka näiteks testi sõnumit ise sisestada, kuna tema nägemine võib hägustada. Ja, ja kõige vähem ta tahab ilmselt seda, et telefon helisema hakkav või aga samas on igapäevased toimetused ju kalendrisse, seda hoogu ei ole võimalik naha ehk et kuidas võimalikult mugavalt, siis saaksid need tõesti kokku lepitud kohtumised ilusti üles öeldud ja kuidas see lähedane saaks selle sõnumi selliselt inimene ise seda hakkama sisse toksima, vaid telefonis on see sõnum juba sees. Ja kui see migreen migreeni reziimi peale vajutamine toimub, see sõnumi saatmine toimub, et ta nagu lihtsustab oluliselt selle hooalguse puhul inimese mida ta nagu tegema peab, et ta saab tõesti minna ja oma peavalu proovida üle elada järgmised tunnid ja päevad, mitte siis tegeleda ulmega. Mainisite siin seda, et on olemas ka juba siis selline äpp, mis, mis tegeleb HIV-patsientide ja arstide omavahelise suhtlusega. Et missuguseid ideid on veel välja käidud tervise valdkonna häkatoni teel, et kui seekord nädalavahetusel oli meil migreeniteemaline häkaton, siis, siis mis on varem näiteks HIV valdkonnas, kas siis ellu rakendunud-rakendumas? HIV valdkonnas üks rakendus, mis ja kaks aastat tagasi ka siis HIV-testita häkaton tekkis, on täna kliinilise uuringufaasis, kui selle tulemus on ka positiivne, siis läheb nii-öelda igapäevaselt perearsti juures käiku. See on siis selline HIV nutikas skriining. Mis tähendab nutikas siis seda, et see Screeningu algoritm leiab perearsti nimistust teatud siis tunnuste põhjal üles selle potentsiaalse riskirühma, kellel võib olla HIV ja keda oleks mõtet HIVi osas testida. Perearstile tähendab see seda, et tema akt töö aknale ilmub väike punane linnukene teatud inimeste juurde sised kaalu, HIV testi tegemist ja mingisugust suuremat nii-öelda lisatööd see arsti jaoks ei tähenda, et digilahenduste juures alati, kui arstide ootusi vaadata, on see. Ta ei tekitaks lisatööd, sest arstide, õdede ressurss on väga piiratud ressurss. Kas Eesti tervisetehnoloogia klastri on veel mõni häkaton, lähiajal plaanis, et migreeni häkatoni meil nüüd juttu oli ja võimalikest uutest lahendustest kas on veel midagi sihikul? Konkreetsest teemast võib-olla isegi praegu ei räägiks, võib-olla ongi, et kui saadet juhtuvad kuulama ka ka kas patsientide esindajad või tervishoiutöötajad, et kindlasti, kellel on ideid, pöörduge Eesti tervisetehnoloogia klastri Connected Hels poole ja arutame, sest kõik need siiani toimunud häkaton nüüd on ka olnud peaasjalikult arstkonna või patsientide enda initsiatiivil välja pakutud. Aitäh tulemast saatesse, Kitty Kubo selle nädalavahetuse häkatoni mõttetalguteks. Peakorraldaja loodan, et need IT-lahendused, mis välja on pakutud tõepoolest jõuavad ka tegelikult meie telefonidesse ja aitavad siis kas migreeni paremini kontrolli all hoida või parandada tõesti patsientide ja arstide omavahelist suhtlust. Täna räägime siis nii mõnestki tõsisest haigusest. Alustasime migreeniste võimalikest nutikatest lahendustest, mis aitaksid seda haigust paremini kas kontrolli all hoida või parandada suhtlemist patsiendi ja arsti vahel. Nüüd liigume kehas allapoole ja räägime põletikuliste soolehaigustest. Meil on stuudios Eesti põletikulise soolehaiguse seltsi esimees Janek Kapper. Tervist, tervist. Praegu on siis õhtutundidel, kui, kui vaadata ta Tallinna teletorn lillat värvi ja Tartus oli eile õhtul Kaarsild ja võidusild ka lillades värvides. Miks nõnda? Just täpselt nii oli ja, ja ikka sellepärast, et tõsta teadlikkust meie kahe olulise haigusele. Kohta, et siis on haavandiline kollid ja kroonitõbi. Mis sa siis põletikulised, soolehaigused, need on sellised haigused, mis on väga varjatud, eks samamoodi nagu migreen mille puhul, ega sa ei tea, mis teise inimese peas toimub, aga samamoodi siis ei tea, mis inimese sooles toimub. Just ja see iseenesest tekitab meile täiendavaid pingeid, sest me elame nagu topeltelu, enamus ei julge ega ei räägi sellest tegelikult teistele. Ja sellega sellest tingituna on vääritimõistmist tihti vaadatakse, miks sa jälle tööle ei tule või, või miks sa saad töö juurest näiteks vaba päeva, eks, teistele ei anta. Miks sa ära pead nii palju käima? Et, et inimesed ei tea, et tegelikult on see raske haigus? Et sa ei ole lihtsalt ei luusi ei tee vaid, vaid sa oled haige kodus. Mis õigused on? Haavandiline liit ja kroonitõbi, et mõne sõnaga nendest haigustest, kuidas siis inimese tervist? Mõjutab need on põletikulised soolehaigused, mis esinevad jämesooles, ehk siis haavandiline koliiton ainult jämesoole lõpuosas. Aga kroonitõbi võib-olla terves seedetraktis ehk siis suus kuni panekuni välja. Ja sõltuvalt siis haiguse faasist. Mida ägedamas faasis on haigus, seda, seda raskemad ja tõsisemad on, on sümptomid. Alates kõhulahtisuse, Hest veritsusest välja heid, väsimusest, naha erinevatest haigustest, igemepõletikud, silma võib lüüa just kroonide puhul erinevaid haiguslikke nähte. Millest, millest see kõik tuleb? Ei tea, keegi ei tea selle algpõhjust, aga, aga on tuvastatud, et see on mingil määral pärilik, mingil määral keskkonnast sõltuv. Heaoluriikides on haigestumine kõrgem. Kehvemas järjes riikides on, on, on vähem haigestumisi. Meil Eestis on haigestumine selline Euroopa keskmine võrreldes Soomega, ütleme nii, et heal järjel, et meil on kaks korda vähem haigestumisi 100000 inimese kohta, meil on 10 haigestumus 100000 kohta, Soomes peaks olema 25. Sega. Aga on tõusuteel. Kahjuks, et me räägime siis ikkagi tuhandetest inimestest Eestist, kes põevad põletikulisi soolehaigust? Jah, kuna konkreetset registrit ei ole, siis ongi nii-öelda prognoositav, et arvatakse, et kuskil 2500 inimest on Eestis seal, kellel on diagnoos kastis krundi tõbi või haavandiline koliit. Ei tea, kas nad oma perearstile julgevad rääkida sellest ikka. Ja ma usun, et arstid on, on teadlikud, sest üldjuhul on see, et kui sa oled ikkagi diagnoosi saanud, siis on sul olnud mingi ägenemise faas, ehk siis sa oled ikkagi saanud ravi ja, ja, ja sellest tuleb rääkida sellepärast, et sellega kaasnevad teatud nähud, mida, mida on on ja selgitada, et see tuleb sul sellest haigusest ja, ja see, et, et mitte nii-öelda valesti mõista kas välja ravida ka on võimalik, neid haigus välja ravida ei ole võimalik, aga on võimalik saada patsient remissiooni ja pika laselt emissioonis olevaks, ehk siis et sa võid olla aastaid ilusti ravi peal ja sul tegelikult on minimaalsed sümptomid, mõnel ei ole üldse ravi peal ja on täitsa hea, aga Ta tuleb, võib tulla tagasi teatud asjade kokkulangemisel lihtsalt ühel hetkel. Mis see on, millega tuleb? Patsiendina olla ettevaatlik, et siis kas haavandiline liit või kroonitõbi ei ei ägenenud. Kas enda kogemusel võin öelda, et eelkõige närvilisust tuleks vältida stressi ületöötamist? Noh, nagu tavaliselt kõikide teiste haiguste puhul, need on need põhiasjad, mis, mis, mis tekitavad. Lisaks kindlasti võid endale teha liigaga söögiga. Et kui näiteks läheb välismaale kuskile ja seal julgelt sööd noh, nii nagu ja teinegi, aga meie puhul lihtsalt on see, et siis võib kaasnedagi selle kõhulahtisusega ka nii-öelda see soole ärritus ja sellest alata ka ägenemine. Tasub olla ettevaatlik, mõelda ennem, et mida sa sööd ja, ja. Patsientide esindusühingud ja seltsid. Need on on nii mõnelgi haiguse vormil olemas, mida Eesti põletikulise soolehaiguse selts on nende inimeste heaks püüdnud ära teha, kes siis kannatavad haavandilise kolliidi või, või kroonitõve all. Eelkõige pakume neile võimalust kohtuda teise sama diagnoosiga inimesega Eestis, et, et nad ei peaks internetist lihtsalt lugema postitusi foorumeid, vaid nad tahaks ikkagi tulla, kohtuda ja rääkida oma emakeeles, teise inimesega, kellel on täpselt samad mured, rõõmud saada, jagada oma mure, et jagatud mure on pool muret, et ja see on näidanud, et on tegelikult hinnatud võimalus ja seda kasutatakse. Lisaks Me korraldame regulaarselt iga aastaga suuremaid konverentse, kuhu me kutsume arste, erinevaid terapeute ja toitumisspetsialiste, ehk siis kõik need teemad, mida, mida meie liikmed ise soovivad. Ja aitame nii neil tulla toime selle haigusega, ehk siis lastest teadlikkust, et kuidas olla terve, kuidas, et üks asi on saada see diagnoos ja ravi, aga teine on see, et kuidas see päriselus nii-öelda terveks jääd. Teile mõnda imedieeti ei pakuta. Eks Need dieedi teemad on päevakorral, aga kuna dieediga nii, et see on väga individuaalne, siis Ühte töötavat asja ei ole. Et selles mõttes meie soovitus on alati see, et igaüks peab ise katse-eksitus meetodiga ma enda jaoks leidma selle õige sest igaühe keha on see, mis, mis ütleb sulle, et kas see sobib või, või see ei sobi ja ikkagi mõistusega asja teha. Konsulteerige kindlasti arstiga meil olemas ka haiglate juures toitumisnõustajad. Et võib-olla minna siis nende juurde, et saada nii-öelda konkreetselt minu vajadustest tingituna õige dieedipäeva menüü. Et päris ise niimoodi lihtsalt internetti minna ja hakata proovima, et siis võib juhtuda, et läheb asi hullemaks, et teda päris kindlasti ei soovita. Kuidas on ravivõimalused siin Eestis võrreldes teiste riikidega? Ravimivõimalused on Eestis päris head, et võrreldes siin balti riikidega, siis tegelikult ma arvan, et meil on, on päris head, ütleme, et väga head. Ja võrreldes Euroopaga ütleme nii, et kõik ravimid, mis on Euroopas kättesaadavad, on tegelikult kättesaadavad ka meil Eestis. Et selles suhtes ei, ei saa nagu meie haigustega patsiendid väga kurta. On see noorte haigus, vanade haigus, meeste või naiste haigus, kas siin on ka mingisugune statistika või soodumus, kellel see rohkem nagu välja löönud? Pigem on see noorte haigus, et see hakkab ikkagi teismeliselt teisme eas isegi lastel, et peale ja, ja ta kestab terve elu. Et minu isa on ta juba 18 aastaselt diagnoositud ja siiamaani. Et nüüd viimased 10 aastat on ta küll emissioonis olnud tänu uutele ravimitele, aga varasemalt oli see, et oligi ägedas faasis ja ja nii ongi. Et siin niimoodi öelda, et naisterahvad meesterahvad ei julgeks öelda, et ma usun, et neid on suht võrdselt, aga pigem nooremad on need, kes saavad diagnoosi. Aga ravimeid tuleb võtta regulaarselt või sõltub sellest ravi ägenemise või ravifaasist, et. On inimesi, kes ei võta üldse ravimeid. Nii heas olukorras, mõned on nii, et võtavad väga palju, käivad kogu aeg arsti juures. Et see sõltub ja mis ma siis hetkel parasjagu oled. Mismoodi suhtusid? Tallinna teletorn või või siis Tartu linn, kui tuli mõte, et võiks sellele haigusele põletikulise soolehaiguse, olgu siis haavandiline liit või kroonitõbi pöörata tähelepanu sellega, et, et värvida. Valgusega kaarsild võidu sild Tartus lillaks või, või siis torn lillaks? Väga hästi, nad olid koheselt nõus kaasa lööma ja teletorni. Tartu on juba meil mitmendat aastat koostööpartnerid. Et iga aastaga üritame leida juurde, et, et üle-Eestiliselt oleks võimalikult palju selliseid meediakajastusi kohaliku elanike seas. Märkaksid inimesed, et tegelikult ongi suur probleem, et selle haiguse teadlikkuse tõstmine just Eestis siseselt, et kuna selts on suhteliselt noor, alles 2015 aasta loodud siis et me jõuaksime kõigi selle 2500 haige, nii et nad ei peaks olema üksi. Et nad teaksid, et on olemas selline selts, kus nad vajadusel saaksid küsida nõu ise oma murest rääkida, et me saaksime ka nende mure ka tegeleda. Et mida rohkem on inimesi, seda rohkem on erinevaid vaateid, muresid, et, et me ei, ei tea isegi kõiki, võib-olla, ja me ei oska ka neid siis aidata nendega tegeleda, et see oleks meile väga suur kergendus, kui kui nad pöörduksid meie poole ja jagaksid oma muresid, aga miks just lilla värv sest ülemaailmselt on, on võetud selline toon IPT ehk siis selle põletikulise soolehaiguse tooniks, et see ei ole meie välja mõeldud, et me lihtsalt läheme kaasa, sest teistes riikides on ikka juba seltsid 20 30 aastat vanad ja ja neil on suured kogemused. Et siin detsembri alguses, nüüd pöörata tähelepanu põletikuliste soole haigustele ja ma saan aru, et selle haiguse päev tegelikult on nagu kevadel Mida tähistatakse just et tegelikult ongi, et ülemaailmne põletikulise soolehaiguse päev on 19, mai, aga Inglismaa ja Soome on nüüd viimasel paaril aastal hakanud tähistama täiendavalt tähistama täiendavalt ka detsembri esimest nädalat. Ja kuna meie oleme, vaatame just Soome poole, et mida lähinaabrit teevad, siis, siis oleme teist aastat võtnud üle selle detsembri tähistamise ja üritanud ka siin teha natukene teavituskampaaniat mõnda projekti ellu viia, et juhtida tähelepanu ikka endiselt sellele haigusele. Aitäh tulemast stuudiosse, aitäh kutsumast. Põletikulise soolehaiguse seltsi esimees Janek Kapper ja kui on inimesi, kellel on soov võtta ühendust teiega, siis teid leiab kindlasti internetist otsingusüsteemist väga kiiresti üles. Koduleht on ka üsna lihtne. IPT. Nüüd aga jätkame huvitaja saates novaatori terviseteemadega portaalis novaator ERR palee on hulk teadusteemasid ja tervise teemad siis nende hulgas ja stuudios on meil Marju Himma, tervist. Tere hommikust. Alustame. Alustame skisofreenia, sest me oleme täna nii palju rasketest haigustest rääkinud, ega me ei saa siis sellelt lainelt minema minna. Ja Tartaliga olis tehti hiljaaegu üks huvitav uuring, tegelikult üks teine uuring, millega, millele me ka viitama artiklis. Ma lugesin neid artikleid, et huvi ka selle mõttega, et kas on midagi uut, mida me skisofreenia kohta ei tea, et see haigus on olnud inimestega ikkagi juba nagu sadu aastaid ja, ja diagnoosituna küll küll veidi vähem. Aga millest see tekib ja mis minu jaoks oli väga huvitav ja üllatav. Info oli see, et tegelikult on, kas skisofreenia taga päris suur osa ikkagi ajukeemial ja nimelt selles, et Me teame küllaltki safreeni, on selline aju, tarituslik häire ja tuleb välja, et skisofreenik, aju siis teatud osad toodavad liiga palju dopamiini. Ehk me siis teame selline keemiline ühend või mis, mis tekitab meis ka heaolutunnet. Ühe saju osas on seda dopamiini siis liiga palju ja teises aju osas jällegi liiga vähe. Ja kui dopamiini on liiga palju, siis ta tekitab hoopis tajuhäireid ja paranoiat ja meelepetted ja häälte kuulmist. Kui teises aju osas on siis omakorda dopamiini puudu, siis see põhjustada paatiat ja üksindustunnet ja motivatsioonipuudust. Et seda nüüd, miks dopamiini tasakaal ajus täitsa niimoodi välja läheb, ei osata siiski öelda. Aga nagu me teame, skisofreenia geneetilise eelsoodumusega haigus ehk et küllap seal tagasi see geneetika on, mis teistpidi on jällegi positiivne või tore teadmine, nagu me teame, geenitehnoloogide töötavad selle nimel, et ka geeniteraapiad välja mõelda ja mida rohkem me teame, mida need geenid teevad kasvõi sedasama dopamiini osas, seda suurem samm on meil jälle lähemale sellele, et võib-olla kunagi näiteks geeniteraapiaga oleks võimalik selliseid haigusi ravida. No see on hea jah teada, et mis, mis mehhanismi seal ajus parasjagu siis toimib, mis, mis toimub ja, ja kui on juba see mehhanism teada, siis on lootus ka ravile ja eks praegu kaalutakse edukalt skisofreenia haigeid inimesi. Just ja üks teine uuring, mis oli küll Massachusettsi tehnoloogiainstituudis MIT-s tehtud hiljaaegu ja nemad hoopis uurisid siis skisofreenia patsiente kellel, nagu me teame, skisofreenne ei teki niimoodi päris üleöö, vaid seal eelnevad sellised episoodid millest isegi võib-olla alguses ei osata arvata, et tegemist võib olla skisofreenia, aga noh, näiteks on mingisugune äkiline käitumise muutus või reaalsustaju kadumine või inimesele mõtlemine häiritud ehk et sellised väikesed märguanded justkui, et see haigus võib hakata kujunema hakanud, kaardistasid ära, siis millised need eelepisoodid on, mis välja löövad ja nende uuringus osales, siis vist oli 159 patsienti, kelle puhul tuvastati ka neil kõigil olid selliseid episoodid varem esinenud, mis tähendab seda, et need tunnused enne kui haigus päriselt välja areneb, juba esinevad varem. Mis tähendab tegelikult seda, et neid inimesi on ka varem võimalik aidata, sest kui skisofreenia juba täiesti haiguslikult välja areneb, siis on see väga raske. Nii sellele patsiendile endale kui ka tema lähedastele temale sotsiaalse elu korraldamisele, paljudele muudele asjadele. Tartu teadlased uurivad kanepi tarvitamise mõju ja, ja ja lastelaste ajudele just ennekõike, kuigi ma ei kujuta ette, kuidas üks üks laps kanepiga. Kui puudub see võib tunduda uskumatu, aga hiljaga tuli just välja siis ÜRO uimastite ja kuritegevuse büroo ühe sellise raportiga, millest selgub, et maailmas kasutabki kanepit ja siis mittemeditsiinilistel eesmärgid ehk need inimesed, kes kasutavad kanepit just nii-öelda mõnuainena 181,8 miljonit inimest, seda on väga-väga palju ja nende hulgas on siis 15 kuni 64 aastased inimesed. Ja Tartu teadlased toovad ka välja, et see probleem on ilmselt laialdaselt laialdasemalt levinud, kui me oskame arvata. Ja kui me teame, et ma ei tea, alkohol või mõned teised uimastid kahjustavad kindlasti arenevat organismi, siis kanepi puhul on seda justkui nagu vähem, uurides sellel samal põhjusel, et no kuidas need, kuidas need arenevad, ajutises ikkagi selle kätte saab, kuidas need lapsed seal kanepi kätte saavad, aga pigem tuleb arvestada faktiga, et küll nad saavad, kui väga tahtmist on ja seetõttu on oluline uurida, et mis seal siis kaasa tuua, nad on alustamas selle uuringuga, aga mida juba on tegelikult varasematest uuringutest teada, on see kana binoidide ehk siis sealhulgas ka kanepi tarvitamine on seotud nii lühiaegsete kui püsivate erinevate tervisele kahjulike tagajärgedega, on need siis ärrituvus, rahutus või ärevus või depressiivsus ehk paljud need asjad, mida me teismeliste puhul nagunii juba näeme rohkem kui tavaliselt. Ja ka tähelepanu ja mäluhäired. Et need teatud sümptomid võivad olla lühiajalised, aga mõned asjad võivad ka pikaajaliselt mõjutada, just areneva aju puhul võib see olla eriti probleemne. Ja siinkohal võib teha vist ka üleskutse. Kuna Tartu teadlased on alustamas selle uuringuga, siis Tartu Ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliiniku koduleheküljelt on võimalik leida veebipõhise küsimustiku, kuhu siis oodatakse 16 kuni 45 aastaseid inimesi, kes kanepit tarvitavad. Et siis osalema selles uuringus. Ja siin tuleb silmas pidada ka ennekõike seda, et tegemist on teadusuuringuga, keegi ei mõista teid hukka teie tervisekäitumise pärast, aga oluline on siinkohal võib-olla oma tervisekäitumisega panus sellesse, kuidas, kuidas see on mõjunud Teyla. Ehk andke teadvusele oma panus, isegi kui see on võib-olla mitte nii tervislike eluviiside kaudu. Kas me migreeniska räägime mõne sõna räägime nii kreenis et ma toon selle teema sellepärast üles, et sul endal on ka kokkupuude selle haigusega olnud ja me just saatetunni esimeses pooles rääkisime nädalavahetusel toimunud hakatunist, kus mõeldi välja nutikaid lahendusi, et kuidas seda haigust kontrolli all hoida, päevikut pidada, parandada arstide ja patsientide vahelist suhtlust läbi läbi äpi või, või tore funktsioon, mida, mida tahetakse teha, on see telefoni saaks panna nii-öelda migreenirežiimi, et siis ta saadab, eks ole, teated välja, et homne kohtumine jääb ära. Aga sul on endal kogemus ka selle haigusega ja, ja oled võidelnud. Ja ma arvan, et minu kogemus algas kuskil seal hilisteisme eas tegelikult ja tundus alguses, et võib-olla on pingepeavalude, eks perearstid ei pane seda diagnoosiga väga kergesti, nii et põhimõtteliselt veden aastaid kannatada ja mina kannatasin aastaid selle all sest et migreenile, nagu me teame, ei ole ka väga head ravi, sest me ei tea ka väga selgelt neid põhjusi, mis seda tekitavad ja sisuliselt aastaid ma elasin migreeniga, mul oli mõni aasta tagasi terve aasta, kus mul oli kogu selle aasta peale umbes viis päeva, kus mul pea ei valutanud ehk et see on väga-väga tugev elukvaliteedi langus. Aga siis ma juhtisin oma töö käigus tegema ühe huvitava intervjuu ühe neuroloogiga, kes tõi välja, et migreen on mugavate aristokraat ja naiste haigus. Ehk et need naised, kes siis elasid väga mugavat elu, kes pidid ennast väga vähe liigutama ja mis mõnes mõttes läks ka minu elust teiega, kui, et ma väga palju ei liikunud. Ja siis ma sain soovitused, et äkki ma proovin jooksmist trenni tegemist, et iga kord, kui mul pea valutab või tunned peavalu hakkab tekkima siis lähen teen nii kaua trenni, kuni ma tunnen, et mu pea. Ja umbes kaks pool aastat tagasi ma saingi sellest niimoodi lahti, kuigi mul esineb neid episoode ikka, et pea valutab, mõnikord on erinevatel põhjustel pea valutab muidugi ka. Aga et ma oskan seda esiteks paremini ära tunda ja teine asi, et minu puhul liikumi näitas, et ma julgen võib-olla soovitada mõnele teisele ka, et kes ei armasta jooksmist, võib-olla mõni muu asi, jalgrattasõit või lihtsalt võimlemine, aga liikumine tõesti täiesti hämmastaval kombel aitas. Ja kuna sa andsid mulle need kätte ühe huvitav raamat migreenimaffia siis nüüd huviga loen, mis, mis siin teiste kogemused on. Aitäh sulle praegu vahendamast Teemasid novaatori portaalist ja jagamast oma isiklikku kogemust ja julgust temast siis võib-olla ka mõnda inimest. Ehk on ehk on võimalik siis kehalise aktiivsuse spordiga kammigreenist jagu saada või seda haigust kontrolli all hoida. Aitäh, Marju Himma. Jätkame siin kohal Puuluubi looga. Täna hommikul laual, ärka, laduge, pea ringi käib raadios Maarika. Staabivalt laim, uurivas tuua korvitäis puid. Kaasvaikuses käisime seal, käisime seal on või kas sellest on kasu? Kaasonid, vea? Kell on 10 ja 56 minutit, peagi 10 57 minutit. Varstan eetris, uudised pärast seda tehke kindlasti kaasa ka virgutusvõimlemist. Mina, Meelis Süld, tänan teid kuulamast. Olge terved.