Juspatriaapandava puurimist oli Marika arstva. Üldlaulupidu on avatud, esimene sädeleva Lenini ordeni all. Jah. Kuid on ju mitte ainult üldlaulupidu, isegi mitte ainult vabariigi suur juubel. On ka päev, millal Eesti NSV riigilipule kinnitati nõukogude võimu kõrgeima autasu Lenini orden. Seltsimees müürsepale anti lilli. Koor märkis selle fakti ära. Sõna Tallinna masinaid, tehase töölised seltsimeesmetsale. Seltsimehed, täna on meil kahekordne pidupäev vabariigi juubelit ja tema autasustamine, valitsuse kõrgema autasu Lenini ordeniga. Vabariigi autasustamine tema sünnipäeval, Lenini ordeniga rõõmustab meid kõigi kõiki väga. Täidab rinda uhkustundega. Täname kõigist südamest Nõukogude Liidu kommunistliku partei keskkomitee ülemnõukogu presiidiumi. Meie tööliste sooviks on alati olnud saada ise oma elu peremeeste, oma käte ja mõistusega loodud rikkuste valdajaks. Ja tänasel suurel pidupäeval on hea meel meenutada, et 25 aastat tagasi sai kommunistliku partei juhtimisel teoks meie maal aastakümneid kestnud töörahva võitlusest oma õiguste ees kroonis lõpuks või 25 aastat on meie koduvabariigis olnud nõukogude võim, töörahva võim. Need aastad on igaühele meist tõendanud, kui suurteks tegudeks on suutelised eksputeerimisest vabad tööinimesed, keda toetavad teised sotsialistlikud venna vennasrahvad. Võtkem näiteks kas või meie Tallinna masinaehitustehase kunagine Franz Krulli tehas ja see toodang on 1940 aastaga kasvanud 16-ks kordseks. Kodanlikus Eestis ei ole sellist arengutempu isegi mõeldav olnud. Töölistel on kadunud mure homse päeva eel. Mitte kedagi ei hirmuta enam tööpuuduse tont. Inimesed töötavad innukalt suurte tootmisalaste saavutuste eest ja seoses 100. aastapäeva autasustas NSV Liidu ülemnõukogu presiidium meie kehas tööpunalipu ordeniga. Autasusid on saanud ka palju tehase töötajad. Nii hinnatakse meie maal tööinimest. Mul on hea meel siin teatada, et vabariigi juubeliaastapäevaks võetud kohustused on Masinatehas auga täitnud. Meie töötaja pere teeb ka edaspidi kõik selleks, et täita tootmisülesanded tähtaegselt ja kvaliteetselt. Meie Tallina töötaja lubame olla kõrge tunnustuse väärilised, anda kõik oma teadmised ja energiapartei programmi elluviimiseks Nõukogude maal edasiseks võltsinguks kommunistliku ühiskonna kiiremaks ülesehitamiseks. Elagu Nõukogude rahvaste vennalik sõprus, elagu Nõukogude Liidu kommunistlik partei. Elagu kommunism. SÕNA Anija kolhoosi esimehel sotsialistliku töö kangelased seltsimees salatil Lubage minul Harju rajooni põllumajandustöötajate nimel avaldada sügavat janu Nõukogude Liidu kommunistliku partei ja nõukogude valitsusele selle kõrge hinnangu eest mis anti meie rahva tööle. Kõrge autasu Lenini orden on kõige kallimaks kingituseks meie vabariigile tema juubeliaastapäeva puu. Oma pidupäeval meenutavad meie töötajad tänutundega luurenõukogude maa rahvaste vennalikku abi, mis on loonud suurepärased võimalused majandusliku ja kultuurilise üles heitmete edukaks arendamiseks vabariigi sõprust ja vennalik koostöö nõukogude rahvaste vahel, mis ketis öises võitluses vabak Jakotalismi lugevne rahvidelt sõja kattunud on kõigi edusammude aluseks. Ka ühines kommunismi ehitamisel. Või esimese poolaasta töö tulemustest kokkuvõtte tee ütelda et Märtin meelemuutuse elluviimine on andnud häid tagajärgi. Nii täitis maja esimesel poolaastal viima riikliku müügikohustuse protsendilised. Veel edukamad tuli majad toime liha riikliku müügikohustusega, mis täideti 131 protsendiliselt. Järjest suurema aktiivsusega võtavad kolhoosnikud toda tootmise organiseerimise parandamiseks ja täiustamiseks. Et viia kõrge rentaablus yli, pandi kõik tootmisharu innustatuna, kõrgest autasust, Anija kolhoosi kollektiiv ja kõik Harju rajooni põllumajanduse ala töötajad mõistavad sügavalt oma vastiku partei kodumail ning jätkavad veel aktiivsemalt kommunismi ehitamise suurte ülesannete lahendamine. Olgu tervitatud. Me ei andnud, me ka ei andnud. Suurepärane. Kui algas aplaus, väljus baarist trobikond mudilasi, kõik ühtmoodi kaunites rahvarõivastes sinise kleidi keset neljas poistel nadioosid lillekülas partei ja valitsus seal juurde ja andsid suured, puhkesid lilli. Esimese kimbu loomulikult selgines Niko Jaanile. Lauljad neete tänaseid Noovutusega. Püüdjad ei kuule, ei kuule. Ülemnõukogu presiidiumi esimees kordas oma sõnad. Ja siis oli ilgelt hästi kuulda, seda kuuleme praegu juba. Kõiki tuhandeid, kümneid tuhandeid, sadu tuhandeid lauluväljakul viibijaid, suure päeva Eesti NSV autasustamise puhul Nõukogude valitsuse kõrgeima ordeni, Lenini ordeniga. Võistluse hilinemine kõnetoolis on Germandid. Temale kangesti omadel kodusel ja soojal viisil tervitas Nõukogude Liidu kangelane German Titov kõiki. Pidulisi kosmonautide pere poolt. Ja nüüd ta näitab käega, kas saab rääkida ka lauljatele. Kogu laululava on nagu üksainus suur kõrv, kahjuks ei ole seal valju hääldajaid. Liiduvatav kangesti koduse ilme. Herman tiptop tuleb dirigendipuldist alla uuesti kõnetooli. Ja nüüd lõpuks tool, kes kõik termanditovile andi üle anti, üle valged tallad tagasi oma kohale. Niisiis on Eesti NSV 25. aastapäeva pidustused Tallinnas jõudnud haripunkt, see suur kooriate astus NSV Liidu rahvakunstnik. Professor Gustav Ernesaks. Ehk lühidalt öeldes hakkab peale. Ja nagu tavaks, otsekohe täis häälel, 30. 1000. südamesse. Gustav Ernesaks antaat, Laul ava tiivad. Nii avas laul oma tiivad Nõukogude Eesti suure juubeli üldlaulupeol. Mõistab, et meie 10 mikrofoni suudavad kinni püüda siiski ainult piisakesi sellest tohutust laulu kosest. Siin väljakul oli teisiti, siin tundsid otse füüsiliselt, kuidas kõrge lavakaare alt läks lendu. Laulja sööstis vaba linnuna üle mere ja põllu, metsa ja maa päikesele vastu. Päikesele vastu nii vaha kui on luule. Nii kaua, kui on elanud poeetiline mõte on inimene võrrelnud kõige eredamalt kõige soojemat oma kujutlustes elustava päikesega. Meenutagem kas või Lüdigi koitu. Inimene teeb seda ka täna ainult märksa konkreetsemale viisil hõlmina. Kui oleks võimalik koguda selle sõpruskaare alla kõik rahvad ja hõimud siis kuuleksime palju uusi laule. Tungi neis heliseb võitlus Koit ja kodumaa ning lootuste tähiseks. Lenini nimi. Nii on see praegu Vietnami džunglis, Angolas avannideni Hispaaniast Santo Domingo ääre linnadeni. Kõikjal, kus rahvad võitlevad vabaduse eest. Lähevad ajad muutma, muutuvad olud ja muutuvad laulud. Kuid kunagi ei lakka inimkond laulmast päikesetõusust. Rahust Leninist. Töörahva suurele juhile on pühendatud ka järgmine laul. Üldlaulupeo esimese kontserdi kavas. Kuid praegu ulatanud esimesed lillekimbud Gustav Ernesaksale alustas võimas ühendkoor üksiti ka esimest küll väga väikest pereheitmist. Nimelt lahkuvad laste ja poistekoorid. Esimesed erutavad minutid on siis jälle õnnelikult läbi elatud. Ja vist küll 90-st teist, kelle aparaadil just kõik lambid korraga läbi pole, on jõudnud vähemalt korra juba kahetseda, et ta Tallinnas ei ole. Aga muide, siin on kogu aeg säärane ülendatud tunne, et mis siin veel raadiolambist või mikrofonist või antennist või muust. See pidu peaks kostma ka sellest pillist, mis on juhtumisi üldse lahti keeramata. Kui säärane aparaat peaks vabariigis kusagil leiduma. Nii vägev, rõõmus ja ilus on olnud suur pidupäev. Ja nagu ikka Jääb kõige värskema meelde algus. Dirigendipulti ilmus Eesti NSV rahvakunstnik Jüri variste. Võimas ühendkoor ja tema teine ammune üldjuht Jüri varisti võtavad vastu kuulajaskonna tänu. Ja laulja taridel kaks kimpu lilli.