Tere, Te, kuulete saadet karikakramäng ja tänaseks saatekülaliseks on Maila Rästas. Soovime talle õnne juubeli puhul. Näitlejanna Maila Rästas kindlasti mäletavad veel Paljud teda draamateatrilavalt, aga nüüd on sellest vist juba viis aastat möödas, kui ta enam teatris ei mänginud. Mida teeb nüüd Maila Rästas? Maila Rästas aeg-ajalt teatris küll ei mängi, aga aeg-ajalt laeb raadios ja. Ja natukene televisioonis ja ega eriti ei kipugi linna. Maila Rästas elab maal. Heleri, seal on väiketaluloomad, lilled, liblikad, linnud, taimed. Kõik need pakuvad rahuldust, hingerahu, tervist. Kas te olete sündinud ka maal või alati on läbi-lõhki linnatüdruk nüüd alles jõudnud maale. Ma olen läbi-lõhki linnatüdruk sündinud linnas elanud linnas päris kohe kivide vahel, aga kogu aeg oli niisugune kärigatsus. Maa poole mulla poole kevadel kui mullast tärkavad esimesed lumikellukesed, nad annavad jõudu rõõmu. Ja kui nüüd tagasi põigata, kui ma päris teatrisse läksin noore näitlejana, siis on mulle meelde jäänud üks Jüri järveti lause ütlus mõte, ta ütles, nii et kui ma näitlejana läbi põlen, siis mina hakkan aednikuks, küll on ilus elukutse tegeleda lilledega ja taimedega. Jaa. Ja mul ma panin selle nagu kõrva taha ja seda ilmselt ma olen kogu aeg endal rinnas kandnud. Ja näitleja on ju mitu-setu korda teatris oma pika näitleja tee jooksul, kui rollidega ummikusse läheb, et nüüd lähen ära, siis mul on kogu aeg olnud niisugune tagavara mõte, et nüüd lähen aednikuks ja Joose mõtteni kaua idanesse, kui ükskord aegsaini küpseks, et ma tundsin, et ma tahan seda teha. Kuidas on see koht, nagu nüüd teile mõjunud, see loodus on see kuidagi teid muutnud teinud paremaks? Oi jaa, seda kindlasti. Ma olen loodusega saanud sina peale ja mis kõige tähtsam, loodus on mind aidanud endaga sina peale. Loodus on see, mis paneb inimese vaikselt enda üle mõtisklema, mõtlema oma eluülesannet. Tantsima on teie elu nüüd seeläbi muutunud kuidagi kuidagi rikkamaks või on see hoopis mingi teine elu, et ei saa päris päris öelda, et, et on on see, on see midagi, midagi uut või on või on see mingi ühe või teise asja jätk vä? See on ikka päris midagi uut, kui nüüd oma elule tagasi mõelda, siis see võiks panna tõesti niimoodi kolme etappi, kui me koolis kunagi ikka kõike arutasime, pidime, siis olid niisugused noh, tähised, et enne revolutsiooni ja pärast revolutsiooni revolutsioon oli siis nagu see see keskne punkt, noh ütleme, et minu käsk, elu keskpunkt on 30 aastat trit, siis mina võiksin sõnastada oma elu nii et elu enne teatrit ja elu pärast teatrit ja need on kõik kohutavalt erinevad. Kahtlemata ma ei alaväärista teatrit, see on minu elu kõige tähtsam etapp. Ei, sinna ei saa midagi teha ilma selleta. Ma ei olekski see, kes ma olen. Aga enne teatrit oli lapsepõlve unistused. Ja pärast teatrit nüüd on sootuks teine elu. Ja see teine elu maal on mind kõvasti kõvasti muutnud ja ma loodan, et paremuse poole, sellepärast et inimene, kui ta on teatris, siis ta on niisugused suletud ringis ja see teater on noh, kõik selle teatri nimel sa ohverdad, et väga palju oma perekonnaelust väga palju jäävad ilma abikaasa ja laps ja kodu ja ja see, seda sa pead niivõrd loomulikuks, sest kõige tähtsam on teater. Ja sa ei saa sellest enne aru, kui sa teatrist välja astud, kus sa eemalt seda rabelemist ja ringlemist vaatad, kus kogu aeg iga päev näitlejal on kell sabas. Õhtul kell seitse etendus kukub ja poolest päevast hakkad juba sellele elama ja see määrab kogu sinu sinu meeleolud ja tempod ja, ja see on pidev niisugune pinge. Nüüd ma olen sellest vaba. Ma olen enda peremees ja nüüd ma saan vaadata, kuidas teised selles ringis jooksevad ja rabelevad ja ausalt öeldes, mul on nendest kahju. Heas mõttes kahju. Ja ma olen suisa õnnelik, et mulle on antud see periood, kus ma saan kõrvalt eemalt vaadata Grit ja mis kõige tähtsam, tegeleda iseendaga, oma sisemaailmaga, oma mõttemaailmaga oma mõttemaailma avardada ja paljudest asjadest hoopis hoopis teistmoodi aru saada. Mõista ennast. Ja kui sa mõistad ennast, siis mõistad sa ka teisi. Siis mõistad sa loodust ja kõike. Nii et kõik tuleb alustada iseendast, enda vigade otsimisest. Kui sa need oled leidnud, need endale tunnistanud, siis läheb see paremini. Su tervis paraneb ja saan mõista, teisid teiste vigu. Ja see ongi. Minu arust peamine inimese juures, et ta suudab mõista teisi see tähendab mitte hukka mõista. Kuidas või on keegi, kes teid on nagu sellele mõttele lähemale viinud või see tervise parandamine ja, ja kuidas te olete selleni jõudnud läbi mille? No kõigepealt muidugi peab olema selleks tõesti ainult tervis tervist hakata parandama ja ma usu kardan, ega ühegi näitleja tervis ei ole tegelikult hea, nad muidugi on kogu aeg jalgade peal ja kogu aeg mängivad ja, ja, ja niikaua, kui lihtsalt nad kokku kukuvad, näitleja saatus. Aga kuidas ma selleni olen jõudnud, et see on hoopis niuke kaugem? Tegelikult otseselt olen ma praegu jõudnud oma tervise parandamisele mõttemaailma parandamiseni läbi doktor luule, Viilma, raamatute, mul on ka temaga isiklikke kontakte olnud. Ja ta mõjub kohutavalt, minule positiivselt, rahustavalt tervendavalt. Ma olen tema raamatutest ja temast saanud väga palju abi. Aga et üldse jõuda selle klemiseni, siis ma pean ütlema tänu oma kolleegile Elle Kullile, kellega oma teatris olles olin sageli ringreisidel ühes toas ja. Me tähendab omavahelistes vestlustes ma olin väga hea kuulaja. Ja tema rääkis ja tegeles niisuguste asjadega nagu müstika ja ja. Mitte mitte just parapsühholoogiaga, tema tegelas. No nagu teise tasandiga ja Ma algul kuulasin ja ta on just niisugune vestleja, kes absoluutselt ei suru ennast peale ja võttis hulga aega, enne kui ma hakkasin nende asjade üle mõtlema. Ja tekkis niisugune meeletu huvi selle kirjanduse järgi mitte huvi, vaid isegi suisa vajadus. Ja ma hakkasin otsima seda taolist filosoofilist kirjandust, see viis mind. Luule Viilma raamatuni, Gunnar minul näiteks enam ei ole. Mul oli väga kõrge vererõhk, viimased aastad, kui ma teatris töötasin, ma ei tea enam, mis on vererõhk. Ma ei tea, mis on peavalud. Ma ei tea, mis on külmad jalad. Ma ei tea enam, mis on südamepekslemine, ma ei võta enam kunagi korvalooli. Ma lähen kõikuma, tabletti koti suisa minema visanud. Ja, ja seda on kõik ühesõnaga teinud Viilma raamat, tutt ja minu enda vajadus, tahe ja soov saada tervemad. Üks. Hiljuti oli televisioonis kuulsas ja kummalises, ma ütlesin lause, mida võetakse tutvusringkonnas igal poolnaljana, aga, aga ma tahaks veel kord toonitada, et sellele on minu jaoks väga suur tähendus. Ma ütlesin, ma tahan surra tervena. Jumala eest, see on nii. Miks peab inimene surema vähki, insulti või, või maks läbi või kopsud läbi ja ikka ollakse harjunud, nagu inimene sureb mingit haiguses. Mina lapsena mõtlesin, et surm tuleb niimoodi, et ma jään magama ja ma enam hommikul üles järka. Ja inimene läheb ikka lapsepõlve juurde tagasi. Ja ma mõtlen praegu ka niimoodi, et surra tulebki niimoodi. Ei mingit haigustega midagi, lihtsalt paned silmad kinni ja hommikul enam silmi lahti tee. Noormeest, kes, Kelle ära? No kuule, veerudionaal ja sosinad. Saias tüdrukud, rosinad, külapoisid, et paber on kate rända valutava õllega. Ja on ka matud. Leid kui v. Taimi loor Remmdeeezzeerajale. Laimre. Kes on need inimesed, kes on andnud teile saatjateks, kes on olnud teie teie sellel pikal küllaltki pikal lennul, juba niuksed, armsad ja olulised? No kõigepealt ma kasutan juhust ja tänan oma abikaasat. Et elu on mind viinud kokku niisuguse inimesega, kes on tõesti rasketel hetkedel minu kõrval minul toeks olnud jaid LZ, ma sain olla 30 aastat näitleja. See on ikkagi sõprus ja armastuslugupidamine, hoolitsemine, hoidmine, see on jumal tänatud, et ta ei ole näitlejaga, siis tõenäoliselt me ei olekski nii kaua koos elanud. Meie, tema on elukutselt ehitusinsener ja, ja on töötanud sellel alal. Ja kuna ta on väga praktiline ja väga maine, siis ongi niimoodi tasakaal olemas ja elus peabki olema tasakaal. Tasakaalust väljas, see. See läheb viltu. Aga meie juba keskkoolipõlvest tutvusime, Koraneerisime, abiellusime. Minul on üks laps, kaks lapselast, Anna-Liisa, Tuuli, Marie. Ja. Ma arvan, et ma olen õnnelik inimene ei saa mööda minna Voldemar Pansost, kes on minu õpetaja, mitte ainult õpetaja, vaid kui ma Panso kooli läksin noorukina ja pea laiali otsas ei osanud midagi, ei mõelda, näha ega kuulda. Panso õpetas meid kuulma. Võiks öelda, et ta andis mulle silmad ja kõrvad näha ja kuulda seda käia lahtiste silmadega ja lahtiste kõrvadega elus, mis on väga oluline banzobani alusele kõik aluse kõigele mitte ainult, mis teatris on vajalik. Kaikamis elus on vajalik. Ja Bonzo sünnipäeval ma sageli käin. Ta haua peal lihtsalt vabatahtlikult, ma tunnen, et tema on minu vaimne suunaja terveks eluks. Siis on väga palju mõjutanud mind teatriteel. Head lavastajad, kellega mul on olnud ilusaid ja toredaid trollid peale Panso sapiira Angurjana Mikiver. Millises linnas te olete sündinud, mina olen sündinud Tartus, aga, aga seal ma kahe nädala vanuselt olla sealt ära tulnud. Põhiliselt ma olen elanud Tallinnas Tallinnas koolis, käinud üpris kivide vahel, aga kogu aeg oli igatsus nagu nagu maa järele ja, ja kui linnud ära läksid, siis ma ikka vargsi nutsin koos lindudega. Kuidagi kiskus maale, kiskus vee äärde, kiskus puude äärte ja kui raske oli, siis ma ikka läksin kuskile niisugusesse kohta, kus oli puu või oma suuremat nutud, olen ma nutnud samblasse ja, ja, ja ümber puu kinni hoides, mitte inimeste najal. On teil ka õdesid-vendi? Mul on hea kaks venda, üks nendest on surnud, vanem vend ja noorem on, on veel alla. Eks igal inimesel ole neid nutusid. Ja need peavadki käima käsikäes rõõmudega, sellepärast et kui ei ole nutu tõelist nutu, siis ei ole ka tõelist õnne ja tõelist rõõmu. Sellepärast et, et kui sul on väga suur õnn kogu aeg, siis juba kukla tagant tunned, et kõik on nii hästi, et nüüd peab midagi juhtuma ja juhtubki. Ja, ja praeguste oma kuu 60 aastaga sealt võtta on niimoodi, et see peabki nii olema. Ei, ma ei võta seda traagilisega ega katastroofi naet, et nüüd läks halvasti ja kui on vaja nutta, siis mina olen välja nutt ja mina ei ela sissepoole. Mina nutan välja ja tänu sellele ma olengi praegu suhteliselt nii terve, sest need, kes elavad sissepoole, nüüd elavad ennast haigeks. Aga kumb on olnud elus rohkem? No kindlasti on rõõmu rohkem, sest luule Viilmaga ütleb oma raamatus, et head on ikka 51 protsenti, halb on 49 protsenti, halva katsume ikka allapoole surutud, tead, oleks peal. Aga mis puutub heasse alba, siis ma ütleksin niimoodi, et päris paar aastat tagasi ma veel mõtlesin niimoodi seal sama või maal juba olles. Et nüüd ma katsun ainult heaga, ma olen kõikide vastu väga hea ja ma proovin ainult heaga, et ma muudan sellega inimesi paremaks ja ennast loomulikult. Ja nüüd ma olen aru saanud ei jõudnud veendumusele, et see ei ole õige. Ainult heaga ei saa ja ilmselt ei tohigi. Elu peab olema tasakaalus ja ma olen jõudnud selleni, et inimene peab tasakaalus hoidma ennast nii, et õiget oleks rohkem ja valet oleks vähem. Siis on head rohkem ja halba vähe. Sest vahe, kui sa oled õiglane siis tuleb ka õigluse nimel väga valusalt öelda, valusalt teha. Aga hiljem see pöördub heaks. Aga kui sa ka siis, kui on vaja karmi sõna või, või vahele sekkuda või tõesti ennast kaitsta ja sa oled lihtsalt hea. See lõpptulemusena on halb. Nii et tasakaalus tuleb hoida õit õiget ja valet, mitte head ja halba. Mis oleks need veel mõned asjad, mis teid võiksid elus huvitada, mille juurde te võiksite jõuda, kuna kui ma teatrist viis aastat tagasi ära tulin, siis mõtlesin, et mina hakkan kirjutama tema ja kirjutan, tähendab noh, nagu kõik mõtlevad, et kas need on need memuaarid või, või ükskõik et, aga mul on ju nii palju selle 30 aasta jooksul, mil mida paberile panna. Ja nüüd ma pean ütlema, et ma ei taha kirjutada ja ma ei tee seda, mitte seda, et enne mind on seda nii palju tehtud ja veel tehakse. Aga ma tunnen, et ma, ma ei taha kirjutada. Ma, ma ei, ma ei taha pliiatsitega sulepead kätte võtta, et ma olen nagu sellest väsinud või. Ma tahan teha just nimelt seda, mida ma praegu maal teen. Ma tahan lilli kasvatada, taimi kasvatada, näha, kuidas nad kasvavad, teha midagi praktilist. Ja näha selle resultaat iga-aastasele. Ja ma tahan näha päikesetõusu päikeseloojangut. Ma tahan olla selle looduse keskel rüpes mida sealt ära tulla. Ma ei taha linna tulla. Vaikselt liigapõikena ülema lahkunud ideed ja v siis korjan kimbu hülaseni ja sul. On? Nad kinnitavad. Semu käest joove. Vaikselt-vaikselt pilliga. Kui suured on lõpuks käes kõikjal? Sana liitis iga päev sulle tuua. Olgu sirel, roos või orhidee. Nad kinnitavad. Selle eks ta vaikselt-vaikselt iga Kui sügis alla kuid elu viib viimsed astrid sinu jaoks, murran peenralt. On meil käes ta, kelle juures ta vaiksete staabiga Vaikselt pestaabiga. Märtson. Mõtteliste harjutustega ma lasen lahti oma positiivse energia. Siis ma olen täis energiat, siis ma tõusen voodist üles ja ütlen tere hommikust, ilus päev. Täna tuleb ilus päev, tuleb ilus päev. Isegi siis, kui ei ole, päike ei paista, ikkagi tuleb ilus päev, kunagi ei tohi voodist tõusta halva tujuga või ma olen väsinud või, või, või täna on seda või teist või seda tuleb teha. Mis puutub tegemistesse, siis ei tohi kunagi ennast sundida, sest kui inimene sunnib ennast tegema, siis lõppkokkuvõttes jääb ikka inimene haigeks. See on vaja ära teha, see tuleb ära teha, ma olen väga kohusetundlik, ma teen selle ära, ma sunnin, ma tegin selle ära. Inimene ongi haige. Kui inimene suudab lahti lasta nii palju positiivset energiat endas, uskuge mind, ka kõige halvemat ja talle seni ebameeldivamat tööd tahab teha. Näiteks ma toon näite, mul maasikaid hulga maasikavagude vagusid pikad vaod ja siis, kui ma mõtlesin, et oi, nüüd on vaja maasikad ära korjatud, nüüd tuleb maasikasse minna, maasikat puhtaks teha ja oi, see oli kole töö. Ma jagasin nad vagudesse ära niimoodi päeva kaupa, et nii palju teen. See oli kohustus. Mu käed valutasid, mu õlad valutasid. Ja nüüd, kui ma olen täis positiivset energiat, rõõmu teha, tahtmist, tahan neid maasikat rohida, tahan olla maasikas, min tööl lendab käes. Ja ma tahangi nii, et mul ei oleks ühtegi vastumeelset tööd ja uskuge, see, kui ma nüüd mõtlen, siis ongi see peaaegu juba, nii. Ka ei olegi midagi niisugust, mida me teha ei taha. Kui teid rõõmuga siis tahad kõike teha ja pärast seda, kui te olete üles ärganud ja päeva tervitanud ja siis tuleb siis tuleb see, mis momendil vajalik on teha, näiteks suvel ma lähen kohe välja. Kas ma lähen siis väljal? Kui mul on näiteks raske või midagi niimoodi siis aitavad mind lilled, ma lähen kohe lilli pöörama, lilli kastma, lilli, rohima, lilli kobestama. See annab koheselt, ütleme kui on rasket midagi halb uudis või, või midagi niisugust, see tasakaalu tagasi. Aga üleüldiselt mul on triippone tööd, ütleme praegu oma, istutan külvama tidesse, pikeerin, taimesid ringi kastaneid ja kui vastavalt sellel aastaajal, ühesõnaga, kui algab see hooaja töö, siis kõik, mis kuulub aia juurde vahel ei märka isegi ei süüa ega midagi ja õhtuks on tõesti rõõm vaadata tehtud tõest ja kasvab ja, ja õhtul käin veel läbi ja ja tunnen rõõmu sellest, mis olen teinud, aga talvel talvel suusatama kaks korda päevas tervitan päevara. Suusatan ja räägi metsas, koeraga ja puudega ja. Kas selline elufilosoofia on muutnud, muutnud ka kuidagi toitumis- ja söögiharjumusi? Hei, ma taimetoitlane ei ole, ja söömist ma ei ole otseselt niimodi orbiiti võtnud, et ma nüüd ei tee seda või ei söö seda või, või, või kaalujälgija, ma ei ole kunagi olnud nagu teatris olles muidugi Taliet pidi pidama, kostüüm pidi ikka viis aastat järjest selga minema, see on, oli loomulik, see käib elukutse juurde. Aga praegu ma olen ka selle vabaks lasknud ja olen mõelnud niimoodi, et kui aastad tulevad, et siis võib ka kehakaalu tulla ja ma ei usu, et teda nüüd nii ülekaaluliselt tuleb, et et kui ta muidugi tervist hakkab segama, sest ega priske inimene ei ole sugugi terve inimene. Aga ma usun, mõõdukuse piirus, võib kõike endale lubada. Kas uued harjumused ja teie eluviis on kuidagi teie meest muutnud? Aga? Tähendab, ma pean ütlema, et abikaasal on paraku kuna me oleme täiesti erinevate elukutsetega, on meil hobi hobid täiesti kattuvad, on täpselt maaelu, looduse ja selles suhtes minuga ühte meelt. Ja me oleme mõlemad koos, kõiki neid asju teeme koos ja võib-olla see on ka hüvitus selle eest, et et me oleme 30 aastat, kui ma teatris töötasin, nii palju pidanud lahus olema ja, ja palju asju üksinda läbi viima. Sest teatritöö oli ikka alati õhtuti kinni ja pikad ringreisid, et võib-olla nüüd me seda on loodus ja saatus meile seda korvanud, et need asjad. Me teeme kõik praegu koos ja tunneme võrdselt head meelt sellest. Kuidas teie vaatate sellisele asjale nagu armastus, mis mõtted ja mis tundeid seeläbi aastate teis on tekitanud? Armastus on püha sõna armastusest saab inimeselt inimene igal eluetapil erinevalt aru, lapsa lapsemeeles on armastus seotud ikka emaarmastusega ja, ja niimoodi. Ja neiuna ja küpse naisena on armastusel kindlasti hoopis teistsugune tähendus on kindlalt seotud ka mõningal määral seksuaalsusega jääks ta sinna valdkonda kuulub. Aga nüüd armastus laiemas mõttes. Ja mina antud ajahetkel võiks öelda niimoodi, et mina saan aru armastusest. Et. Armastus on üks suur andmine. Varem. Ma tahtsin, et mulle antakse. Ja sain armastusest niimoodi aru? Ei, seal ma vajasin seda. Aga praegu ma saan seda aru, et kui ma ilma igasuguse tagamõtteta annan, pidevalt annan. Ja kui ma näen, et see vastu võetakse ja sellest aru saada Minu jaoks on see kõige Tähtsam ja kõige parem. Et teist inimest mitte hukka mõista. Kui näiteks keegi sulle pahasti ütleb või, või pahasti sinule teeb tõesti ettekavatsetult siis kõigepealt, et sul ei oleks valus, et sa ei solvuks haigeks jääks sa kõigepealt pead suutma ja tahtma teda mõista mitte hukka mõista. Ja mulle tundub, et selles ongi see võti. Kui ma suudan teisi inimesi mõista, miks ta nii tegi, miks ta nii ütles. Ja mulle tundub, et sealt võibki kasvada välja see armastus kõikide inimeste vastu. Sest kui ma teda ära mõista tema halva siis ma ei ole tema peale ei kuri, ei tige, ei solvunud. Ja võib-olla sealt lähebki edasi. Teine etapp, et ma saan ka seda inimest armastada, kes mulle halba tegi? Millised on need rollid, mida te erilise armastusega oma südames kannate või meenutate oma teatri? No eks ikka kõige raskemaid, kõige raskem murdmine minu elus oli üldse Voldemar Panso ka Tammsaare, Tiina. Oi, ma murdsin seda niimoodi, et kondi tragisid ja ma olin täitsa meeleheitel. Sest see oli mulle siiski suhteliselt kauge ja, ja, ja väga raske ja see, mida Panso tahtis ja ma olin proovide lõpuperioodil täiesti kaoses. Ja ma tahtsin rollilt ära öelda, sest ma arvasin, et ma vean Pansot alt, läksin ta juurde, ütlesin, et et ma enam ei suuda, et mul on absoluutne kaos ja Bonzo hüüatus, kui Maila tore kaosest sünnibki. Ja midagi ikka sündis ka ja maksan Tiinat kõige raskemalt kätte tulnud rulli. Oma kõige paremaks. Võib-olla oli mingi pöördepunkt kvaliteedis siis mul on armastusega meeldinud roll Shapiro juures tehtud kolme Sõesnatas, seda loeti ka ühte minu tugevamate rollide hulka, ise ka seda armastan. Ja ma pean siin ütlema, ta oli seal negatiivne poolus ainsamana, kes astus vastu teistele ja see pidi olema tugev löögirusikas, et üksinda võtta vastu üksinda olla see negatiivne kehastus. Ja, ja ma ilmselt tajusin seda ja tunnetasin, mida sa piiro tahtis ja ilmselt ta leidis selle minu süles. Ja ma pean tooma niisuguse näite, et see on võrdlemisi kummaline näide. Et kui ma laval olin, salme reegiga kõrvu ja ma mäletan, et ma saatsin teda välja väga inetult, väga võikalt. Väike-kookosSalme Reek minu ees ja mina siis käratasin talle välja. Ja seda nii vaikselt, nii nagu saab Piroitlesid isada, karjuda vaikse häälega ja siis käis alati saalist niimoodi kahin läbi. Ja see tähendas seda, et issand, kui võigas, kui kohutav. Aga mina seda hetkel aval nautisin, läks 10-sse. Tähendab, minu negati vihm läks 10-sse, et rahvas saalis ahhetas kaastundest salme vastu. Näete niisugune komplitseeritud asi, millest võib näitleja rõõmu tunda. Ja siis on mulle meeldinud väga veel rollinguriano juures. Trutse Meie nooruse linnalt Paulina. Hiljem siit vanemast perioodist, noh, mulle tõesti meeldis mängida. Klaver murul. Lotte fon, Stein oli väga raske roll, see oli tõesti suur suur pähkel, ega ma seda lõpuni kätte ei saanud. Kahtlemata ta mulle meeldis, aga ta oli väga raske ja, ja väga närvesööv. Enam ei tahaks. Kuidas teile komöödiate meeldinud mäng? Ma arvan, et mu elu koosnebki sellest, ega minuga igav ei ole. Ja laval paraku läheb seda vaja ja, ja alguses oma teatritee algul olidki mul rohkem koomilised rollid. Hiljemmakat hakkasin katsetama, raskemaid ja lihtsalt avardasin oma ampluaad, aga karaktereid ma karakterrolle ma keeran ikka koomilise kandi peale, see on mul veres. Te olete teinud ka palju raadiotööd? Mulle raadio väga meeldib, sellepärast juba sellepärast, et ei pea pähe õppima, omal ajal tegin ka televisioonis väga palju lavastusi lastelavastustes ja ja seal oli, noh see kohustused pidi pähe õppima. Ris ma olen väga palju kuuldemängude kuuldemänge omal ajal teinud ja, ja nüüd viimased viimased aastad olen päris palju lugenud järjejutt ja ja ma pean ütlema, mulle meeldib raadios lugeda ja, ja mulle tundub, et iga materjal noh veel vaatamata minu eale ma igast materjalist midagi Bin ja endale panen nagu selle eesmärgi püsti, et kas, kas ma nüüd saavutasin selle, olen ma jälgitav, olen ma kuulatav, kas sõnaga mõte tuli välja nagu ise kasvan iga selle raadiolugemisega enda jaoks, kui teid nüüd kutsutaks teatrisse tagasi, kas te läheksite teatrisse tagasi mängima mõnda või midagi niisugust, ma saan teie küsimusest aru. Ma nüüd julgen vastata. Ma läheksin teatrisse, meeleldi, teeksin prooviperioodi kaasa. Ma tahaksin väga proove teha huvitava lavastaja juures, aga iga õhtu mängimas käia, seda ma küll ei taha ja tõenäoliselt ma ütlen ära. Aga siiski tähendab, nüüd tekkis üks niisugune mõte, et meie esimene kursus taha tahtvat teha mingit lavastust Meie esimese kursuse näitlejatega. Sinna ma küll läheks. Ei ma sul tordisess müüru mis. On 1000 paare. Koor Viljandis maa, aerutasin õhtul järve, udu hõljus hõbeda seal veel. Ja siis me nuus, mul. Vana tuttav hallist paadimehest, kes seal ootab äkigal, tal nägin neidu, kes sealt mul läbi ka videsed viiks ta üle tee. Kiireltoliinseaal Talle andsin ta kordus samuti kui laulus ju kus. Need silma, oo need silma muld võiksid sööda Me ja udule meid varjaska. Kui langes nei rinnale. Kal tale, kui jõudis, küsisin, mil näen teid, et mulle ei kaoks võileibu, ei et eks siis kuu, ütles nei. Iialgi kaldale uut? Ei jah, tõesti, kuuvalgel nägin kaldal ootas peig.