Kui lugupeetud defi naine mulle selle austava ettepaneku tegi, täna õhtul siin Marie Underilt kõnelda ja mina esialgu kõrvale põigelda, soovitasin mõne kirjandusteadlase poole pöörduda, siis murti minut erksus just selle väitega, et tema luulestki ja temast kui luuletajast oleme küllalt kuulnud. Palju artikleid on kirjutatud raamatuid, ehteid aga temast kui inimesest ja naisest teame hoopis vähem. Teatavasti on ju isikulugu ja inimese ja looja looming. Need on nii tihedasti seotud. Katsungi selles vestluses kuulajale vahendada üht-teist temast kui inimesest. Peamiselt temaga kokku Putini vestluste toetust toetustes kodumaal põeb, testi isiklikult ei tundnud, seal oli ta minu jaoks rohkem nagu mingi abstraktsioon. Aga inimeseks sai alles õieti siin paguluses sattudes erame ühte ja samasse linnaossa neelari tinguleviga meelari mäele, nagu action seda meie elu kohta tavatses nimetada. Ja ka mõnel muul põhjusel, mis võib-olla üldsust ei huvitagi. Käisime algul väga tihedas perekondlikust seltskondlikust läbimisest. Paljudest ühistest huvidest, huvisuundadest ja jaga sümpaatiast hoolimata ma julgeks ütelda, et ma kellaajal oleks eriti lähedale pääsenud poetessile esiteks võib-olla minule omadest inimargusest tingitud, aga veel rohkem aukartusest. Mind oleks muidugi huvitanud ülimalt vestlus temaga täna teadmise loometegevuse teemadel, aga see polnud võimalik paljudel põhjustel absoni juba põhiliselt agressiivse iseloomu tõttu mis alati oli kellegagi millegagi opositsioonis. Ehk kujunesid meie ühiste koosviibimiste vestlusteemad ka vastavalt ja kui teil juhtus, et Johannes Aavik ka meiega tehtis, kellel ka ei puudunud omad kindlaks kujunenud temaatilised kepphobused siis meil palju sõnaõigust ei olnudki. Muidugi oli tol korral rohkem kõneteemadeks Kairgia pagulast, poliitilised probleemid kujust, kirjanduslikud küsimused. Pealegi, istudes alati absoni kõrval oli juba selle tõttu lähedale pääsemine poetefile raskendatud. Kui neid kahte nii filmitada jäi mulje erakorralisest vastastikusest kiindumusest ja kokkuhoiust mis absoni poolelt oli ka täiesti absoluutne ja kehtis elu lõpuni. Mäletan ühte külastust haiglasse vähe aega enne Hatsoni surma, kui temal kaasa aitasid kaasa toodud šokolaadikarpi avada. Šokolaad oli muide tema suur nõrkus. Ja juhtusin Silmena ö laualiste paberilehekest, millel on suurte tähtedega kinnitatud. Minu ainulaadsele armastatud elukaaslasele, kes on minu köik ja kelleta ma elada ei suudaks Under oli mulle varem juba rääkinud sellest usaldanud seda, et tema Tähendab nende kahekesi kõrvuti istumine oli õieti tingitud tema halvenenud kuulmisvõimet mistõttu ta oli alati pike istumagi baasi kõrval, kes tallegi kohe puuduvaga diskreetselt vahendab. Ta muidugi häbenes seda, et ta ei kuulnud ja, ja kahetses, et ta teda oli häbenenud, aga. Üldse sellist liigutavate palvelemist ja teenindamisvalmidust teha abielu mehe poolt nagu action seda ilmutas. Seda kohta lihtsalt väga tihti ainuüksi juba selle tõttu ta väärib kindla koha kultuuriloos, sest ei aimagi võib-olla kui palju õieti võlgneme temale. Marie Underi suurusest. Seistes nagu keeru pukkidel, tema sorteerid ja valid ja otsustas, keda vastu võtta ja keda mitte. Et ikka võimaldada ja kindlustada oma elukaaslasele elanik töö ja puhkus rahu ja teostades sisse osta ja muretseda igapäevaelutarvitus teelt keetes küpsetades muuhulgas kajab sepikut tegi ta kõik, et üldse igapäevatriviaalsus temast eemal hoida. Teadagi oli selliseid sel kätel kandmisel ka oma negatiivne toime võetesti isiksusele. Ta pole teatud kätav elu võõrsus egotsentrilise uski, milles ta ise kindlasti ei olnud teadlik, kuna tähelepanu ja hoolitsemine ja oli nagu kuulus enesestmõistetavuseni juba tema elumustrite ja hilisematel aastatel, kuigi mõjutas ka Underi iseseisvat maailmapilti. Hatsoni oma suvaline maailma sündmuste lahe lahendus. Et kõike kurnus läbi Hatsoni prisma. Marie Underi elu raamatu esimeses osas puudutab Watson vaid põgusalt mõningaid episoode luuletaja lapse ning noorpõlvest ja möödub tema esimesest abielust peaaegu ainult esimese mehe nime äramärkimisega. Jõuluraamatus ei mainitud üldsegi. Inimlikult on see muidugi täiesti arusaadav ja mõistetav aga Underi elulõigu varju jäämisel on see kahetsusväärne. Kartes, et mõni teinegi oluline tahk Underi isikuloo ja tehke kuidagi valgustamata ja, ja mõndagi, võib-olla kultuurlooliselt huvitavate väärtuslikku materjali läheb kaotsi siis ma otsustasin poetesti täiendavalt usutella. Kahjuks oli aga elu raamatu ilmumisel juba poeedi paari tervislik seisund seisukord selline tollesse eraldanud oma väikeste korteri seinte vahel, et nad ka muus mõttes olid täiesti kapseldunud iseendisse. Mõningane ühenduse pidamine jätkus veel vaid tütre kaudu ja sedagi telefoni vahendusel. Poeedi paari haiglate ja hiljem püsiravilasse pääsemine pääsemisel uueneb kontakt jälle alguses, külastades neid väga tihedasti. Õieti julgeksin ütelda, et saime tõelisteks sõpradeks. Nagu sillapeaks kujuneb selle meievahelisele, nii südame välja valamistele kujunes ootamata avastus, et me olime sündinud põetechiga sama Tallinna linnaosa kuulunud samasse koguduste ja peaasi, et olime olnud mõlemad leiva, Rotlased. Kuule kindlasti võõrastust äratava nimetuse kohta endast seletuse võib-olla vanavanema põlve tallinlastest mäletab mõni Väike-Roosikrantsi uulitsas tegutsenud lasteaeda või väikelastekooli, kus nelja lastele neljast kuni üheksanda eluaastani anti õpetust mängimise kõrval ka lugemise ja arvutamise laulmises ja käsitööd ja nõnda edasi. Õpetus oli maksuline ja minu mäletamist mööda mitte just väga odav. Aga sellest said lapsed üks kord päevas sooja einet ja tõenäoliselt just selle viimase seiga tõttu oligi kool saanud omal väljaspool hüüdnimed või ka pilke, nimed, leiva, raid. Ja meil oli mõlemal Marie Under ikka ühed-samad kogemused, et kui me sellest leivarotist tulime, kui tahtis, kodutänavalapsed meile järele jooksid ja neid osatasid Leela rätt leiva, Räkk. 27 aastasest vahemaast hoolimata tundus, et koolikord ja tavade kõik olid säilinud samadena. Taali juhataja Anna preili Krause samma minu ajal juba hästi, vanadaam. Jah, ja sellest meenutusi ja mälestusi oli sellest palju ja, ja tihti võti. Toet tehninud vähtu, ulje hüüatusega, Evar leiva ratt. Actioni eluajal ei julenud ma sündsusetundest juba puudutada teatavaid õrnema loomulikke küsimusi alati juures, olenema voodil, pool põiki külitades kuuleta hoolega, mis me rääkisime. Ning pärast ei oleks sobinud kuidagi näiteks kõne alla võtta Marie Underi esimesest abielu. Sellele mõtlema ma sain hakata seda teostama, sain alles hakata pärast taksoni surma. Aga olles esialgu väga mõjustatud actioni juures viimasel ajal ilmnenud paranoialikest tendentsidest ja ka nagu fikseeritud koju kippumise mõtest meelari mäe kodu järele, siis kulus peamiselt aega ära. Tähendab tema rahustamiseks. Aga mida kaugemale ajaliselt Hatsoni surm minevikku vaimseda, kiiremini taastus ka Underi vaimne tervis. Aeg on, nüüd kujuneb teatav rutiin, mida silmas pidasin iga külastuse puhul ja praktiseerin. Nimelt läksin algul tal lahedal ladestunud meelekibedust välja valada, et siis mõne meenutuse või, või ettevaatliku küsimusega ta mõtet teistele radadele suunata. Elavnes ta just siis, kui ma imetlesin küsima midagi tema noorest põlvest või kui küsimus ja kõne alla tulid kirjanduse kunstielufilosoofiat või igavesse ellu puutuvad küsimused siis ta ilmutas suurt, et vaimuselgust ja mäluerksust nimad püüangi siinkohal kuulajale. Marie Underi paradigma dificu loos leiduvaid lünki täita poeteetilt eneselt ükshaaval korjatud mälestuskillukesed abil. Muidugi on seal mõndagi, mida ei sobi sündsusetundest puudutada mitte praegu või kui üldse kunagi. Marie Under on sündinud eelmise sajandi lõpu Tallinnas tolleaegse nimetusega Allemanni uulitad väikese ärklikorrusega puuhoonete, nagu sellised tol korral tänavate kaupa leidus ja nagu praegugi veel levinud Korter oli ühetoaline kütte- ja keedukoldega ruum ühe ainult aknaga õue poole. Hoone on praeguseni alles kauniks käre roheliseks värvitud, nagu te teda säilitatakse nagu Marie Underi sünnipaika kultuurloolise mälestusega, nagu te hiljuti lugesite lehest, oli seal sinna kindladki süüdatud. Poetess sündis vanemate kolmanda lapsena. Kokku oli perekonnas hiiglast kotkrid, surnud aasta vanused evange liin või Eeva Marie Pärta ja Krista riik või ka Crich priid nagu emadeta olevat kutsunud. Millest vanemad Marie sündimisel elatusid ei selgunud. Igal juhul oli isa Hiiumaalt järgnenud oma noorele naisele Tallinna kui see leiva oma veel leiba. Vanema paruness Bergeniga koos Tallinna elama asunud. Annemanni tänava majja jäi tulevane luuletaja kuni teise eluaastani Lis järele kolidki Tui Toom-Kuninga Kuninga tänava nurgal asuva Peeter Baueri nimelisel vahete kooli juurde, kuhu Priidu Under oli saanud koha Rätsep. Ta poeb defil oli eriti meelde jäänud maja ümbritsev park, aeg kus oli suuri kastaneid ja sireli puhmatlike, millega õige kobaraid tema ikka pidanud võrdlema keedetud riisiga. Nagu näed, leidsin juba lapsena poeetilise võrdlusi, kommenteerita ise seda tõika. Kui ema kedrata Ta oli laulnud, kui ilmasin, pinime, sihtilmaleega nutab, väetika, oli tema alati suure häälega nutnud. Ka mäletas ta, kuidas ta nelja-aastasena trepist alla kukkudes olevat saanud ränga peapõrutuse, mille järele pidi kaua voodis lamama. Kui isa teda oli peasidumisel valitsenud, teda suuremale ettevaatusele. Et kui ta on niimoodi võid kasutada saada, siis tema oli küsinud, kas ka minuga koos taevasse tuleb vaim Torpoli lisa noori abilisi, kes teda olevat eriti hellitanud ja hoidnud. Minu esimene armastus, ütles täitsa naerdes. Juba siis odanuta soravalt lugeda, milles tanud korra oma ristiemalt ühesilmalisi vana tüdrukult Katilt Allemanni tänavalt terve hõberubla ja Nonnens laieri tasuks viimane olnud puna tupsudega pearätikud. Tui tänavalt toimustikade leivarotid käimine, millest oli juttu eespool. Üks meeldejäävamaid lapsepõlve mälestusi ja elamusi oli tal jaanipäevaaegne merele, Hiiumaale kui mari oli üheksaaastane. Aga sellest ta ise kirjutab eluraamatus, seda võib igaüks lugeda. Hiljem asuti elama kuskile Pärnu maantee lõpus asuvale tänavale tõenäoliselt invaliidi tänavale kuulitsale, kuna poetess mäletas kasarmu taolisi ehitusi kodu läheduses ja vigadest ning sante, kes seal elanud. Korter olnud säälgi ühetoaline palk laega ja kütte ning keedukoldega ruum kus suviti olnud selle võrra palav, et tema õe Evaga maganud õuepealses kuuri mille seinapragude vahelt imetlenud kuuri taga asunud aedniku krundil toretsevad peiteküllust. Isa hankinud sel ajajärgul perekonnale ülalpidamist pihlaka raamatukaupluse teenistuses seistes rändraamatukaupmehena ja pühapiltide ning piiblisalmide niitajana. Sellest Pärnu maanteekandi korterist alustas Marie Under ka koolitööd kooliteed saksa tütarlastekooli kaslandikuna kuskil apteegi tänaval, nagu ta ise naljad kui tärna siirake. Üks Eesti Kirjandusteadlane. Selle kohaselt olnud siiski liivalaia tänaval asunud Korneelija Niklassoni nimeline viie aastane elementaarkool. Kohalike sakslaste kõrval kelledest Underi kohadelt olnud paljud aadlivõsud õppinud koolika eestlasin, cooler äratas temas huvi tata klassikute vastu kellelgi väljaspool abielu sündinud tütarlapsel kõrvalmajast, keda pärisisa varustanud rahaga olnud kogukas saksa kirjandus ja luule antoloogia. Tema sageli laenanud lugemiseks väljavõtete tegemiseks. Tihti tulnud ema öösiti, märgates tuld põlemas temaga tõrelema. Kuigi teisalt jälle emal ja isal on väga hea meel tema õppija lugemi sinust kodune kasvatus üldse olnud väga vali, range ema olnud äärmiselt Pieteetlike, rangelt kirikuusklik kellele maailmarõõmud pole olnud vastumeelt. Lisa teevad rohkem Ilmlikke vaimult kerk, võttes neid kaasaga vene kiriku jumalateenistustel või ka vahel rändteatrietendusel kuskil Rannavärava kandis. Et lapsed ikka midagi näeksid, õpiksid. Under jämedate teadete kohaselt pidanud iga hiljem veel voorimehe ametit millega teeninud vanad head. Lilleküla kandis elades teatanud ta vahel ka lahteriftjana kirstu, panijana ja vennastekoguduse jutlustajana. Saksa tütarlaste koolipäevilt pärineb Underi esimene käsikirjaline, saksakeelne ja saksakeelne luuletuskogu piir mille tõepärasuses, et ma olen hakanud pisut kahtlema, kuna võis olla tegemist üheainsa luuletusega. Sel ajajärgul tekkis ka huvi muusika õppimise vastu Nylia ajendajaks tegelikult olnud pelk Vii visuaalne pilt tütarlapsest noodi mapiga. Ja tema silmale märgib tema silmis märgitanud sotsiaalselt midagi hoopis kõrgemat ning ihaldatavamat poed defi jänesesõnadega väljendatud, mõtlesin vaakumi Taadaga matiks, mina jääda ei taha. Praegu võib selline arusaam tunduda võõrastav ana, võib-olla koguni eestlase solvamisenaga, mõeldagi luuletaja perekondlikule sotsiaalsele taustale, tema noorusele ja sellele koolikeskkonnale, kus ta õppis ja kus kindlasti midagi vahendatud. Et ka eestlaslikult tuuri tüüdlused. Siis on selline reaktsioon täiesti arusaadav. Igal juhul kõnelejatel, edasipüüdlikkust vaimust tungib kõrgemal aimamatu muidugi, et temast enesest kujuneb kunagisel Matliku kultuuri edasi liia enneolematu kõrguseni. Saksa klassikud, nagu keete siller ja Heine on tal olnud suurteks eeskujudeks hilisemas elus veel Relke ja prantslasest lään, Räppo bot, läär ja hindulane Tagoor. Viimati olevat ta isiklikult näinudki. PEN-klubide kongressil Berliinis 20. aastal. Lõpetanud koolid käimisel. Underi enesekohaselt ei olevat tema tütarlastekooli lõpetanud kuigi teda hiljem kui väga andekat olevat lõpetanute kilda arvatud. Siis on ta selle järele omandanud täierstorti nimelisel kursusel lasteaedniku kutse ning oligi selle järele ühe suve paruness Stackelberg mõisas Keila lähistel lastele mänguseltsiliseks järelevalvajaks. Selle koha olevat ta saanud pärast mitmeid katseid ning võistlus teiste omavanuste tütarlastega, kellede hulgas teda välja valitud. Pärast seda töötanud ta veel lühemat aega kuskil Viru tänaval asunud Paberitarvete kaupluses. Kuuludes seal algselt küll Jaani kogudusse, eelistas ta siiski minna leeri olevistesse peamiselt saksa soost kooliõdedega. Kus ta seal teda õnnistati ka 1899. aasta oktoobris oma muusikaõpetaja Kaarli koguduse organisti Tederi juures tutvuta Eduard Vildega Vilde mõjul, kelle juturaamatuid, muide ka tema isa müügi paunedki leidus hakata huvituma eestikeelset kirjandusest. Vilde, kes tundub temast olevat olnud huvitatud ka nagu noorest andekas naisest muretsed talle koha värske lehe teataja juurde, kontori preenina. Säält kaudu tekib tal juba kontakti intelligentsiga, võiks öelda Eesti radikaalse intelligentsi esindajatega. Vildele annab Untega omi saksakeelseid värsse lugeda, kes noort algajat omapoolselt igati julgustab ning luuletamisele üldse kirjutamisele vilgutab. Nii ta armastanud muidu meelsasti saksa keelt kõnelda ja torukübaraga käin. Sel ajal on under juba kihlatud Karl Eduard Friedrich hakkeriga. Häkker oli Hiiupäritoluga saksastunud Potset häkkeripoeg liivalaia tänavat. Karl olnud väga ilusa kasvu ja näoga suurte pruunide silmade ja mustade juustega ning eeskujulik omaneeridega noormees kellega temal juba tänaval erutav silmade kontakt oli tekkinud, aimamata, et noormees oli tema parima sõbratari kusteli vend. Neid olnud nimelt neli sama ealik ja huvilist tütarlast, kes omavahel kokku hoidunud hoitud moodustanud sõprusringi, mida nad ise nimetanud ristikheina nelikuks. Nimi on õigupoolest minu spontaanne tõlge vastavalt saksa keelt, mida ma enam täpselt ei mäleta. Olisid Kleer kiireid pidaadionil. Hakkeritel olnud kaheksa last ja eks need juba tee tõttu liikunud majad alalõpmata palju noort rahvast rääkimata pererahva külalislahkuse tagu. Ajutiselt juhtuski endal olema kitsad käed. Ämm armastan hästi süüa ja näinud selle järgi ka välja. Üks lastest surnudki liigsöömise tagajärjel. Lävinud keeleks olnud saksa keel, olgugi, et häkkerid ise ja külalised olid eestlased. Häkkerite kodune keel oli ka saksa keel. Karl hakker, kes oli lõpetanud kreiskooli, töötanud sel ajal Saku Õllevabriku laos tillitajana. Abiellumisel oli under ainult kaheksateistaastane laulatus toimunud kodusel viisil. Liivalaia tänaval. Pruudil oli valge kleit ja roos juustes või käed. Töötades sel ajal teataja juures oli kogu teataja tere pulma kutsutud nagu nenter vehki Huubel lepp ja teised. Laulates Olerite koguduse ja pruudi leeri õpetaja doktor Haani. Pulmapeo lõpul tahetud temale kombe kohaselt tänu pähe panna mille vastu tema ägedalt protesteerinud Tanumina Endale ilmaski pähe panna ei lase. Esialgu mehe vanemate juures elades tööd teataja juures jätkates on under õhtutel sageli osa võtnud toimetuse ruume või ka vanas Estonias korraldatud kõne ja kirjandus koosnalikust, kus linde olevat sageli esinenud väga huvitavate ettekannetega. Noorele abielu mehele muidugi ei meeldinud naiste osavõtt õhtusest koosolekute käinud, keda sageli passimas ja lasknud korra naise koguni koosolekuruumid välja kutsuda, järeldada üsna jämedalt kohelda. Mis noort naist muidugi selle võrra ja hingepõhjani olevat solvanud, et ta juba siis mõelnud lahutusele. Nagu sellest seigast nähtub, ei olnud see abielu juba algusest peale kuigi tugevatele taladele rajatud. Mõlemad olid liialt erinevate temperamenti, intellekti ja vaimsete huvidega. Parki oligi noor. Kas kõik kuulevad? Norki oligi noor abielunaine sunnitud teataja juurest lahkuma, kuna paremate jahimaade lootuses siirduti Moskvasse. Esialgne korter, õigemini ulualune, leiti kuskil saksa keelt kõnelevate Läti perekonnas. Kas varsti pärast Ta erilise tütre Dagmari tindi tuli lahkuda, kuna pererahvale olevat meeldinud, et lapsed pesuköögid, kuivatati? Uus peavari leiti kellelegi poolatari juures samuti kaadilisena. Karl Hatcher, töötades algul Ingeri juures prokurechtina, sattus üsna larti juhatusega vastuollu ning oli sunnitud kohalt lahkuma. Karl hakker olnud üldse väga ägedaloomuline, mistõttu tal arukihti tekkinud tööandjatega raskusi. Seejärel olnud häkkerihulk tööta seisund muutunud koguni t võrra kriitiliseks. EP puudunutan raha toidugi muretamiseks. Korra olevat tema paguni nätanud perenaise söögid, kapid, tükike heeringat, nälja kustutuseks. Samaaegselt äratatud Kahakeri talvepalitu. Korteri perenaise poolatari vahendusel ja soovitusel õnnestus uue koha leidmine kellelegi õhuasjandusest huvitatud rahamagnaadi Räpužinski mõisa kutsinud Moskva lähistel mõisnik asendanud varastatud palitu kohe uue täiast uue soobli nahast kraega. Kalinka. Mõisad said hakkerid kasutanud viie toalisi möbleeritud korteri, kus elamine tolmuimeja puudumisel osutunud kaunikesti ebahügieeniliselt, kuna tüdruk põrandaid lihtsalt pühkinud, luua samamoodi tolmutanud ka ehtsaid vaipu. Atheri ülesandeks olnud majandusasjade ja raamatukogu korrashoid, mõisnik andnud välja ka vastavaid Ahto raamatuid oma tegevuse kohta. Suviti sooritas noor emasid suvitusretke Hiiumaale, Katari. Sellest ajast pärineb ka kunstnik Ants Laikmaa korralwell aitmann Marie Underilt valminud portree, mis on tuntud Muti nime all kujutades säravalt naeratavat noort naist. Samaaegselt leidis aset ka lühiajalise kestvusega lembesuhe või tunde tunnete Palanga, kuidas seda nüüd nimetadagi? Kahe sama eluhoiakuga ning huvisuundadega noore inimese vahel. Julgen seda siinkohal puudutada, kuna kodumaine kirjandusteadlane Endel Nirk seda nagunii on teinud oma Eestis ilmunud antke laikma biograafiasse kaanekukk maalides portreed, võitis kunstnik oma vahetult sütitava ning kaadekid kovi isiksusega täielikult noore naise usalduse, kes siis omapoolses impulsiivsus ja väikekodanlikke eelarvamusi trotsides kunstnikud tunnetele vastas. Diskreetselt seda seika puudutades jõuab nirk tulemusele, et kuigi laikama kiindumus kindlasti oli siiras asutuste kummatigi dema loomisele temperamendile vastavalt vaid kõrgel eetiliseks ele, tuleks milleta piisanud, kuigi kauaks, igatahes mitte. Selleks et võtta teiselt mehelt tema naine lepetamatus oli võib-olla üldsegi slaitmat, tunneb Kema tema signatuur kõik ammendus liiga ruttu. Sõpradeks jäädi sellegipoolest kogu eluks. Sellest suvest pärineb ka Underi saksakeelne kunstnikule pühendatud pihtimuslik luuletus. Yht ten Virklis roosis kekund kuut allenciigen spirit ainult Kinder lahend, sovholler, juugend lustunud kiiver, muut. Innustas laikmad noort naist eesti keeles luuletamisele õhutama ja oma pooltelt nende levitamiseks mõndagi ära tegema, nagu te esimesed trükis ilmunud luuletus, kuidas juhtus. Mis ilmus Postimehes kuna pärast nelki biograafia lugemistel ühel järjekordsel külastusel poed tekile, sealt ühtteist kultuurlooliselt huvitavat vahendasin ja muuhulgas juhtusin mainima, et seal tema portree sünnilooga seoses on juttusid muutuste ilmselt ilmselt väga ärevaks, närviliseks ja mõistes, et meenutas teda kuidagimoodi pidi ebameeldivat isegi piinlikkust tekitavalt. Puudutame, lõpetasin. Juttu sellel teemal. Aga kui ühel hilisemal külastuse koos Helmi Mäelo Helmi omal otsekohesele liidil ilma igasuguse keerutamise ta küsis, et kas on, vastab tõele, et laikmaa oli täitsa armunud, siis minu meelest poetetvastad väga osavasti pareeris väga salatit laikmaal üldse igati ilusasse naisesse armunud. Et seejärel omale käega karitavalt kõikjale lüüa. Kutsinuste sündis Acerite teine tütar Heda. Aasta hiljem likvideerib peabužinski rahutute aegade tõttu mitte tasuva ettevõte ja haakeri pöördusid tagasi Tallinna, kus Karl Hatcher sai koha Lutheri vabriku raamatuvabrikus raamatupidajana. Allika tänaval, kuhu korter oli leitud, ei saanudki kaua peatuda, kuna puumaja varsti jõulu esimese püha õhtul maha põles. Elanike suurivaevu eluga pääsetud tule ohvriks langes kalaikma patellide ja lisandite kogumit sinna hoiule tood. Kuna kunstnikide viibis Soomel uude elu ade, leiti Tartu maanteel number 57 suur puuhoone olnud hästi ruumikad. Acerite elu korter alumisel korrusel, viietoaline, avar õu ja suur aed, mida üürilised tohtinud meelepäraselt kasutada. Leidunud rikkalikke ilupuid, põõsaid, lilli, mille, mis on teda inspireerinud hiljem paljudeks luuletustes mis hiljem nägid maailmavalgust sonettides lõikan, kus, aga sellest on kõik juttu ka eluraamat. Jäädi peatuma paljudeks aastateks, siin toimus ka kuni esimese maailmasõjani. Vilgas kunstnike kirjanike näitlejate kooskäimine. Külastavad Literaadid ristisid maja lilla torupilliks pool põikihoone vastas asuva endise torupilli kõrtsi järele. Pääle laikna kui perekonnasõbra ja noorima tütre ristiisa on seal olnud sagedustes külalisteks Paulolak genitander guugo raudselt. Kes on nüüd eriti armastatud laste poolt oma naljameele tõttu Huubel Metsanurk, Konstantin lett, Jaan Lintrop, näitlejast Pinna, Altermann, Junchol, Jungolts, elanud seal mõni aeg ka tüüriliseni olnud poetestile agarad uisutamist tapneriks. Priidu Underi poolt rajatud kodusel uisuteel. Õpetanud Hackerga tütardele selgeks uisutamise õhtuti köögi. Hääle mainitud on Tartu maantee salongi külastanud veel Gustav suits, Johannes Aavik, Villem Grünthal-Ridala, Friedebert Tuglas, korra kogune August Kitzbergi Juhan Liiv. Viimasest on tal jäänud väga rusuv mulje. 1000 913. aastal. Seoses Estonia avapidustustega tutvub Under lõpubanketil Artur ratsioniga poetepile, tema isikulooja luuletaja kutsumise seisukohalt osutub murrangulised. Ats ei olevat esimesel kohtumisel Underile mingit mõju avaldanud. Õigemini Hatsoni alluvatele kogunisti meeldinud. Vaatasin pärast temaga tutvumist kippunud ligemale Olakile järgnema häkkerite koju ja üsna mõnigi kord olevat üritanud päris üksinda tulla lasknud tunded teenijal teatada, keda ei ole kodus. Ta ei võtagi vastu. Alles hiljem poetercy mäletamist mööda pärast voog esimese ilmunud luuletusi puhul Watson temale läkitatud kirja oli alustanud sõnadega ma armad hingeke olevat temale selginud, miilusastki olnud, keegi veel nimetanud, kommenteerib väidetesse Pekka. Kõikjale saabki Adsonist Underi ku naide ning poed Delfi suurima usaldusalune, kellele esimesena antakse laskjaid värsse lugeldakse, kelle nõuannet ka enim arvestatavat Jaaksonile, kes maamõõtja kutsuda, et kui juba oli hästi kodus kalligraafiat kujunudki peale Marie Underi luuletuste kalligraafiline ümberkirjutamine kõike varjutavaltatsiooniks. Kui 1914. aastal alanud esimene maailmasõda kippus muidu igapäevast elu varjutama jätkus luulerevolutsioon oma soodusele pinnal. Nimelt on Underid Sonnettide enamik enne revolutsiooniliselt ajab pärinud mikspärast, neil ilmnevad seltskonda rabanud pakataval elurõõmul ja moraalitõkete üle parda heitmisega olevat midagi tegemist revolutsiooni mõjudega. Nagu kirjandusteadlased effeuroli liikumise kommenteerijate aina on püüdnud väita. Kõik toimus ja ta ei peaks juba ammu enne teistel põhjustel ja tingimuste euroaegne vohamine olnudki just sel taustal seletatav. Nii on poeedi paari enesekohaselt Juba varem tekkinud lõhe abielupoolte vahel süveneb. Hakkerile ei olevat kirjanike koosviibimist kuigivõrra huvi pakkunud. Ta võtnud neist ikka harvemini arvemine osa, eelistades selle asemel rohkem vabas looduses ilm liikumist kasvõi seenekorjamise näol. Näib, nagu oleks vaistlikult tunnetanud oma allajäämist intellekti üle võimu. PS tütre Heda muljete kohaselt olnud isa küllaltki kultuurihuviline lugenud, rohkesti maalinud ning soodustanud ka muidu igati ema kultuuriharrastusi ja huviharrastusi nagu keele õppimist. Under nimelt õppis mingi idioot Pin kortodens kursuse kaudu prantsuskeelt. Tööst vaba aja Raidanudki. Ta peamiselt tähendab isa räiganud peamiselt neile lastele, võttes neid kaad õppekäikudel ja loodusesse, kus määratud taimi või õpitud tundma lindude, loomade elu. Isapoolne suguvõsa olnud muuhulgas ka väga muusika andeline ja huviline. 1917 ja 20. aastate vahemikul tegutsenud kirjandusrühmitus Siuru päevil toimusid juba Ühe huviliste kirjanike kunstnike kokkutulekut Brookus mäel asuvasse Action ja nõndanimetatud Hatsoni Stahlis. Teatavasti kuulusid rühmituste pääle Underi Atsunivelt Tuglas Gailit, Visnapuutsenter ning hiljem del Alleja Vares Barbarus. Sageli võtnud koosistumised osaga Konrad Mägi, kes olnud erakorraliselt jutukam. Tugradi mägi olnudki peamiselt jutupuhujad, kusjuures nad tohutul määral joonud kohvi kohvikatel seisnud aina tuleli olnud must nagu Moorana, need, mida temal polevat kunagi õnnestunud puhtaks küürida. Tuglas ja ema tõttu, kes poeg aeg-ajalt varustas toidupoodidega olnud neilgi vahel üht-teist tõhusamat kohvi kõrvale võtta. Suurima sümpaatiaga mäletas undel tsentnerit, kellele Ats on see vaata jälle ühtki ainsat kiitvat sõna ei raisanud. Underi kohadelt oli Semper eeskujulike kasvatuse kommetega. Tõenäoliselt olevat Tuglas tsentrile viimase lipnik koolid viibinidel saatnud Underi käsikirjalised luuletusi lugemiseks temperile pärast koidule ja haava luulet tundunud selle võrra erakorralist tähena, et otsustanud ohvitseri kutsele käega lüüa ning Tallinna tulla, kus suuri asju sünnib. Underi pihkimuse kohaselt olnud Semper tema suur austaja ning hoovitleja avaldades temale kodune armastustki aga alle ja lihtnappus enter'it mõnitama kippunud temata jooni pärast vanade naiseta muutunud Semper ettevaatlikumaks ning tõmbunud tagasi. On teil ise, kommenteeris lugu pisut nördinud üleolekuga. Ütle, kas see siis oli vana, kui ma olin alles kolmekümneviiene. Semper ja vares olnud juba varasest noorusest alates nakatatud radikaalsetest ideedest olles leeri vennad, provotseerinud, varet tsenterit õnnitanud päeval kirikusse tulema, isevärki ülikondade kollastest kingadeta. Aga tsentri olevat Helle liimile läinud hiljem muutunud mõlemat saab Tree mõjul keda usinasti lugesid käredaiks radikaalideks, säilitades eluviisides ja välispidiselt ilmumisest. Ikkagi kodanlikud harjumused. Underi hinnangu kohaselt oli varredel armastatud igal pool esimest viiulit mängida, ka meeldinud talle elada luksuslikult, pidada teenijaid, anda uhkeid lõunaid, käia jahil. Tsenteriga on jätkunud läbimine ka hiljem pärast Semperi Tartusse asumist ja abiellumistartu jõuka kaupmehe tütrega. Koos on huvitatud ja sooritatud reisija Euroopasse, PEN-klubide kongressidele võimu ja mujale. Tuglase, kas Eesti ilmselt kõige südamlikumad vahekorras mikspärast projekti paar ka omal ajal rõõmuga tervitad teadet tugevasti nende nõmmekodusse elama asumisest pärast Tuglase surmade suhtumine küll radikaalselt muutunud tus Arseni suutnud kuidagi seedida seda, et tema ehitatud majata Tuglase nimeline ja mitte Marie Underi majamuuseum. Kuigi Tuglas ju selles süüdi on, kuulge, Tuglase eluajal teda korra poeedi paari ülesanded nende nõmme kodus külastasin, siis ei paistnudki Tuglas ise olevat Ta vaimustatud väga elamisvõimalused selles majas. Tema hinnangu kohaselt oli üsna halvad ehitatud ja isoleeritud Kaneid dublat ilmselt häirivat võimalik koletuski, nagu kavaldanuks tema elamisvõimalusi selles majas omale mingite teenetega kuskil kõrgemal pool. Jõulustaabist levitati ka Underi esines trükis ilmunud luulekogus on etid lille kohta Underise märki. Ta olevat kogu algselt kavatsenud ilmutada Marie maarjamaa nime all. Mõnisada eksemplari müüdud küll juba jõuluõhtul, 25. septembril 1917 läbi, kus kõik juurulate esinesid oma loominguga ja poetess, esinenud seal ka esimest ja viimset korda oma luule ettekandega, mäletad, et seda tagantjärele nagu ääretumad piinarikast? Nagu öeldud, müüdi kogusid ka pika tänava mastaabilt 20 30 kaupa lik läinud nagu soe sai keegi daam, kuulnud kuskilt luulekogu ilmumist, olevat soovinud kaos. Ta Marie Underid, sonaate nihuke jõululaste keskel. Muidugi lõbusat tuju põhjustas pika tänava olemite kohta levinud linnas kuuldusi, nagu pidutsetakse väga moraalitu viisil, mis pärast Underi vanemadki tulnud asjaolusid kontrollima. Vanematele nagu väga usklikele inimestele ei olevat üldse meeldinud kuulutaminega tütre suhe absoniga. Ja kui lahutus kerkib päevakorda, oli vanematel omapoolse vahele sega midagi äärepealt õnnestuma. Underi esildise tühistamine. Õnneks otsustanud kohtunik siiski abielu lahutada. Karl hakker kaua tõrkudes ning lootes ikka leppimisele jõudnud lõpuks siiski arusaamisele abielu venitamise mõttetude mõttetusest ja lahkunud nördinult mööblit kaasa võtta. Elades pikemat aega üksikuna, abiellunud ta lõpuks kellelegi lahutatud kehtiline rannaga. Mäletan Heda Underi noorema tütre jutustusest. Neil olid kahed vanemad, pühapäev ja teisigi tyhi, leepime tihti isa ja võõrasema kodus, kus meid alati avasüli lahti võeti. Iga täringud siis ka alati ema järele. Nimede kehtestamise hoogperioodil Karl Häkkeri, Kaarel Haling. Tantsu Tallinnas 1948. aastal. Teatavasti peetakse armastust kriibiksuse proovikiviks. Peab imetlema poeg, defin meelekindlust ja julgust rõngast väljamurdmisel ning südamehäälele järgimisel. Tema perekondliku tausta ja moraali pärin. Juures kindlasti oli omaette vägitegu. Pulsi saanud ta naabermajas elanud endise Lutheri vabrikutöölisi ja pärastes isehakanud kellasseppa vaaderpassivaht sündinud poja, kes Johannese kirstupanemisel jälgedes tseremooniat, lendavaid vanemaid jääb maimukest valgete höövlilaastudega täidetud kirstukesed tekkinud tahtmine seal kuidagi jäädvustada. Täiendavat materjali Daile lisandunud alles palju hiljem ühel suvel Toilas nelja-aastase venna tütrekese selgesse huvitades kes hiljaaegu olnud tõvevoodist tõusnud tüdruk olnud erakorraliselt elava kujutlusvõimega näha igal pool aina muinasjutufiguure orule Rossi aedniku tütredki olnud tema meelest kuningatütre kuulates niimodi tüdruku fantaseerinud ise samal ajal temale helesinist, kampsunit kududes lõnga värvi taevatinaga võrreldes lihandunudki uut materjali ning täiendavaid detaile, millised siis hiljem vormib tervikuks vanemate piibli värgistamise mõte tekkinud vana piibli lehitsemisel, mille isa omapoolset pühendusega emale pulmadeks oli kinkinud. Suur lauluidee saanud ta Vaivara kandis. Suvitades kuskil raba veeres istudes toodame marjade ainest ning pärineb Jaagupile, Jae Raheli loost ja Porkuni preili oma võetud Kreutzwaldi muinasjuttude kogust. Muide, hääbja ideede tekkimisega seoses tihti tulevad eirastuseni ja kipuvad kaduma ka viirastusi, nagu ei ole võimalust nende koheseks ülesmärkimiseks. Usaldas, on poetess mulle et tema tihti mõne hea võrdluse või mõtte tekkimisel ööpimeduses need lihtsalt apeedile on kirjutanud need sealt hommikul paberile kanda. Inspiratsiooni osas jagasime seisukohta, et peamiselt tekib tööd tehes ja ainete süvenemisele. Enim innustab loojat muidugi see, kuidas ta oma lõplikus vormis võiks välja kujuneda, sest ta dialooja isegi harilikud, kuigi tööd alustades on oma kindel kava ja suund olemas. Rütmitunnetuse oskus poet ette nägi juures olevat juba varakult ilmnenud millest on ikka kõikidele külastajatel rääkinud niukseid katki, katki süüa, süüa, lugesite seda Helmi Elleri artiklistki minu arvates on tihti rütmiliselt väljendamine laste puhul päris tavaline ega tarvitse alati märgib seda, mitte mõne erilise talendi olemasolu. Atuniga on nad vastakuti lugenud ja arvustanud, üksteise loomingut baasolevat, teda paljuski abistanud ning head nõu andnud, seda enam. Kuna tema algselt oli liialt kinni saksa eeskujude. Omapoolselt kahetses ta, et tema ei olnud võimeline samaga tasuma juba üksnes actioni luule murde keelelisuse tõttu. Samuti ei olnud osale olevat tema osanud nõu anda. Näidendite ülesehituse probleemide eesti kirjanduse osas olid poed testil ka omad kindlad välja kujunenud seisukohad, sageli ristipidised kirjanduskriitikute või üldiselt levinud hinnangule. Olles ise väike vormimeister, pidas ta muidugi Eesti romaani liialt sõnarohkeks lohisevad. Novell puudus, õiget jäänud luuleosad olid armulisel kahetsedes taunides. Viimasel ajal mitme juurus moodi läinud Biguldamist. Mõnikord vestlesime ka päris igapäevastel või üpris naiselikel teemadel riietusest, moodidest, maitsest, toiduretseptidest, suuresteedina jään temale kunagi kahe silma vahele külastaja riietusi hakkas hoolitsetud hoolitsemata välimus. Ja kui talle midagi meeldib, siis ta ei olnud ka kitsi kiitusega. Oma välimuse pärast oli ta õhtu kui valvel. Isegi voodi depidi olemas, ilusasti sirge või meeldivatest Volkides. Alati tähelepanelik, ei unustanud ta ilmaski pärimast külastaja omaste ja perekonnaliikmete järele. Ega need tervitamast. Noorte külastus meeldis talle eriti noorust kui sellist imetles, jumaldas ja kuna see tema filmid märgitud ilu suurte tähtedega kirjutatud toiduretsept olevat talle meeldinud uurida ja nendega mõnikord katsetadagi külaliste korral koostanud Kemanneni ja võtnud osaga toitude liinitlemisest ning kaunistamisel Jäneda töö pidanud tegema. Teised käsitöö tegemine ja eriti õmblemine ei olevat teda ilmaski vedelenud. Marie Under oli viimaseni ülimalt elutahteline, hoolimata vegeteerivad seisundit rippus ta tugevasti elu kyljes. Armastan nii väga, elu oli ta sagedane repliik. Korta karjatas Oki ahastuslikult. Ma ei taha minna sinna külma pimedat hauda, tahan elada kasvõi 200 aastane. Kui surmamõtete hajutamiseks ettevaatlikult küsisin, mis teda praeguses olukorras enim eluga seob. Vastuta lühikese mõtlemise järele. Heda väike Heda. Tõepoolest oli otse liigutav, kuidas osad olid nagu radikaalselt vahetunud. Ema igatsedes lapse kombel tütre, nagu oma ema järel. Kui mõnikord surmamõtete imet kerkimisel deba lohutasin, et temaealisi suregi ja tema oma vaimuloominguga juba ikkagi on pärinud igale elukrooni millele kindlasti nähtavaid ausambaid püstitatakse. Repliteeristan nördinult, mis minul sellest, kui ma ise neid ei näe. Mis peale hetke pärast mõlemad südamest naerma puhkesid. Tema usutunnetus oli rohkem kosmiline kui traditsiooniliselt kiriklik, aga selleks me siinkohal ei kõnele. Meelde ööbisid jäävad küll elu lõpuni, tema sõnad meie viimsel külastusel koos leini Mälguga poolteist päeva enne tema igaviku teedel asumist mil surmaagoonia juba ilmselt oli alanud. Aita mind, aita mind, mida ta kordas kogu külastuse vältel iga minuti tagant. Kui ma nüüd seda hetkekannet lõpetades kuulajate arvata üksnes ülistavad sõnu ehk ei ole parketi puhul kasutanud, siis mitte nagu oleksin tahtnud teda sellelt kedest Taalilt, kuhu oleme asetanud ja kuhu ta igaveseks jääbki maha kiskuda, vaided tahtnud teda teile inimestele inimesena lahendada ja mõistetavaks teha. Keegi on kuskil öö, miks geeniused on inimesed nagu kõik teisedki ainult selle vahega end nende nõrkuse hetki on suuremad. Tavaliste inimeste oma. Marie Underi kohta viimane ei kehti, tema säilib lõpuni inimliku väärikuse ja suursugusus.