Hallo hallo siin Estonia talveaeg algab kellaviietee, algab seltside ja ühingute saade. See on Estonia Seltsi, Eesti kultuurifondi, Eesti Kultuuriministeeriumi ja Eesti Teaduste Akadeemia eestkostel toimuv otseülekannete sari igal teisipäeval seal samal kellaajal. See on seltside, ühingute ja liitude tegevuse tutvustamine. See on intelligentsi kokkusaamise koht. See on küsimine, kostmine, seltsidest, tipultuurist ja taidlasest. See on seltside ja ühingute, ühistegevusajalugu ja tulevik. See on kindel põhitemaatika igal kella viie teel ja muusika, mis on iga kellaviietee lahutamatu roosa. Musitseerib Estonia teatri trio Jaan Lauri juhatusel. Head pärastlõunatundi daamid ja härrad, siin Estonia talveaias on. Kevadises talveaias on täna koos Eesti looduskaitse seltsi inimesed. Nii kaua kui mina küll vähemalt mäletan, on looduskaitse selts Eestis alati olnud. Kuid mine sa tea. Igal juhul on selts üks Eesti vanemaid seltse. Ta on vastu pidanud väga suuri katsumusi, on olnud ja andnud meile tuge ka väga karmidel ja rasketel aegadel. Et aga seltsielus täpset ülevaadet saada, siis kõigepealt ehk seltsi auliige. Füüsik härra Harry Õiglane. Seltsi põhimõttest. Nüüd tagantjärele võib-olla saab neid põhimõtteid juba selgemini formuleerida. Mul on olnud suur rõõm seltsi kõigile nendele headele rasketele päevadele kaasa elada rohkem kui veerandi veerand sajandi vältel. Jaa, nii paljugi mis sel ajal näis, et tehti seltsi juhtkonna poolt ja seltsi suurearvulise liikmeskonna poolt intuitiivselt on kuidagi nüüdse pilguga vaadates oma paika läinud. Kuidagi tekib isegi niisugune tunne, nagu siin oleks pidanud keegi olema eesotsas, kes oskas kõiki asju nii juhtida, et nad täpselt sinna läksid, kuhu see on läinud. Looduskaitse selts on alati on alati olnud esimestest päevadest peale ju looduskaitse jaagul tuuri organisatsioon, seda teist võib-olla mitte sugugi vähem, võib-olla isegi mõnevõrra rohkem kui esimest. Ja eks see on selle nende aastate jooksul mõnede inimeste hulgast tekitanud küllaltki hämmeldust, et ikkagi kultuur, et seal siis loodusele kultuurile ikkagi ühist natuke praegu hakkab, hakkame naerma, kui me selle peale mõtleme, aga tõsiselt see ja need ei ole kuigi palju aega tagasi, kui nii tõesti saadi aru. Aga sellega seltse taaras oma tegevusvaldkonda, kultuurinähtused. Esiteks, ta võttis endale ühe väga vastutusrikka ja vastutus väga raske osa, see tähendab kõigi läbi nende raskete aastate eestlaste rahvustunde kandmise elus hoidmise inimeste innustamisel. Kodukohatunnetus, mis on äärmiselt tähtis rahvusjaoks, see oli ju üks esimestest niisugustest terminitest, mis seltsi töös kogu aed seltsi tegevusest kokkutulekutes kogu aeg domineeris, mis oli alus, mille foonil kogu tegevus toimuski? Jah, Eesti Rahvusoli muidugi juba varem formeerunud ja. Aga eks need vahepealsed aastad olid tõesti rasked, kus oli isegi kartusi, et see rahvustunne mahli kõige sügavamates juurtes läbi lõigatakse. Ja minu arvates on küll seltsitegevus tohutu tähtis sele poolest, et seda tegelikult siiski ei toimunud. Vaadakem praegusajal, nüüd on saanud ju selgeks, et maailm, tegelikult tulevane homne maailm on rahvusskulptuuride maailm poliitikute moodustatud nii-öelda riikide, olgu nad siis impeeriumid või mis tahes. See maailm on minevikku minemas. Seda teise terminiga räägitakse ka infoühiskonnas, mis meid ootab ja millele me läheme. Ka infoühiskond ei tähenda ainult seda, et igalühel meil töö juures on Raike personaalarvutilaual infoühiskond, tähendab, siin tulevad mingisugused uued informatsioonilise väärtusega kvaliteedid, mis hakkavad mängima. Ja need kvaliteedid kõige, kuni kompleksamalt just ongi seotud rahvuskultuuri mõistes ja sellega just rahvuskultuuride nii suurte kui väikeste mitmekesine maailm, vot see on see, mis saab olla stabiilne maa ees. Just nüüd tagantjärele jällegi me näeme, et looduses esineb ökosüsteem ökosüsteem kogu oma mitmekesisuses. Vot see on just täpselt seesama eeskuju, kuhu me praegu suundume. Ta räägitakse palju massikultuuri vastu. Jaa jaa, aga massikultuuri vastu ei saa ainult rääkimisega, vaid saab ainult rahvuskultuuride arendamisega. Ja peale selle tähtis on praegu ka, mis on selgeks saanud. Kõik arenev, liikuv saab olla ainult avatud süsteemid. Ja kui vaadata seltsi kui kitsast organisatsioon organisatsioonina ainult siis ka tänu sellele, et selts oma temaatilised mõtles, oli avatud süsteem, on tema niisugune erakordne visadus ja elujõud sealt tulnud. Ja, ja kõik need rasked päevad, mis ka seltsil on olnud, ei ole suutnud tema selgroogu. Murda see oli nii kena ja ilus ülevaade ja sisuseletus looduskaitse seltsi olemusele. Aga kui vana seltsis tegelikult on? Esimees härra Jaan Eilart. Looduskaitse selts asutati neljandal novembril 1966 aga asutamisprotsess kestis veel üks aasta enne seda. Ja siin tuleb ütelda, et see, mida sõber ja auliige Harry Õiglane praegu, kes on teoreetiliselt nüüd tagantjärgi võttes täiesti õige, aga tookord olid Essopraktitsistlikud need eesmärgid ühel hetkel. Akadeemik Harald tabermann, noh, keda nüüd kaval kirutakse, sest ta oli 40. aasta tegelane kutsus mind enda juurde ja ütles, et Eilat, sul tuleb minna kaheks aastaks Tallinnasse. Sest et Eesti on viimane liiduvabariik, kus veel looduskaitse seltsi ei ole. Ja see selts tuleb teha ja küsimus on selles, kas läheb asjatundjate inimeste kätte või mitte. Ja sa pead selle tegema asjatundjate kätte ja selleks pead sa minema ka ise sinna, noh, kahe aasta pärast tuled Seebeesse tagasi, ma ei teadnud, et et see aeg kestab minu jaoks nüüd juba 27 aastat, kus ma tagasi Pean minema ja nüüd ei ole enam seda instituuti enam alles kuu tagasi minna. Ja miks minusugusel kahtlus oli, on selles, et Eestis on ikkagi väga auväärne Eesti loodusuurijate selts asutatud juba 1853 presidendiks olnud Päär isiklikult ja nii edasi ja minule tundus, et selle baasil oleks võimalik Eestis teha ka looduskaitseorganisatsioon. Tagantjärele ma muidugi sain aru, et, et ma olin naiivne, sest et looduslik selts allub Teaduste akadeemiale ja, ja tema majanduslikud võimalused ei ole sellised, et hõlmata tohutu hulk organisatsioone. Mida looduskaitse selts kas hõlmama üle 500 tööstuse ja majandi kuulusid lepingu alusel tema koosseisu. Aga kui juba niimoodi läks, siis, Tuli tulla Tallinnasse, ei hakata asja ajama. See oli tol ajal käsumajandussüsteemis ja selts loodi nii nagu nüüd ütleme ülevalt alla. Aga kuidas inimesed vastu võtsid niisuguse seltsi mõte või olemasolu? Mida teie arvate? Ei, minu arvates selts võeti vastu igatahes kuidagi väga soodsalt. Nähtavasti sellepärast nende inimeste pärast, kes seal eesotsas olid. No ma arvan, et Jaan Eilart vast meenutab rohkem, kes olid sel seltsi asutamiskoosolekul, see on siiski niisugune, kuidas öelda ikka tõeline, tõeline niisugune noh, meie kultuurikoorekiht, kus ka teadlaste ja mitte ainult teadlased, mitte ainult kultuuriinimesed, vaid ka vaid ka ütleme, tegevpõllumehed, majandijuhte igalt igalt erialalt inimesi, see oli mingil määral läbilõige Eesti ühiskonnast. Jah, ma palun tegelikult, et meie auliige ja asutajaliige Debora Vaarandi sellele täpsuni vastaks, aga aga ma ütleksin tõesti, et seltsi eelduseks oli minu meelest kaks asja, et 1956 olid alanud Eesti loodussõprade kokkutulekud, mida tegelikult juhiti nüüdsete seltsi inimeste poolt. Ja teiseks, et oli kujunenud selleks ajaks maailma vanim üliõpilaste looduskaitseorganisatsioon, Tartu üliõpilaste looduskaitsering kes andis väga hea kaadri kõikidele paikadele. Ja, ja kolmandaks, ma ütlen tõesti suri ikkagi kultuuri mõttes ka sõpruskond, kes selleks ajaks kujunenud. Ja, ja need kolm tüdrukut tegurid kokku. Ma arvan, et see oli täiesti soliidne alus selleks et teha viisakas organisatsioon. Ja olid ka niisugused aastat tol ajal pehmenevad aastat mis võib-olla lubasid pisut pisut lahedamalt asju ajada. No ma ei ütle seda, et nad lahedamad olid, aga, aga tookord ikkagi see mida nüüd tagant järel räägitakse isamaalisus, sest see oli olemas ja ma täiesti kategooriliselt protesteerin mõningate sõprade vastu, kes ütlevad, et näiteks seltsi esimene juriidiline liige esimese 1000 rubla, meile andja tart, too näidissovhoosi direktor Arnold Rüütel, et mis isamaalane sai tema olla? Ei, see oli niimoodi. Me ei rääkinud sellest palju, aga me tegime seda tööd, et me jõuaksime sellesse tänasesse päeva, kus me oleme. Hetkel oleme kõnelenud kultuurist mis on seotud looduskaitsega. Kuid nüüd konkreetselt Seltsi nimi iseenesest ütleb, et looduskaitse on seltsi peaülesanne. Kaks härrat, härra Arnold herm ja agronoom, kes te tegelete maastikuhooldusega ja härra Ülo Eensalu, geoloog ja täpselt samuti looduskaitsega. Kuidas on teie konkreetne tööala? Mida te võite selles konkreetses tööalast meelde tuletada meie looduskaitse seltsialusest või algusest alates? Looduskaitse seltsiga tekkisid mul kokkupuuted tihedalt kokkupuuted kõigepealt. Mitmesuguste suurürituste kokkutulekute ekskursioonide aegadel seltsi tegevuses said peagi väga tähtsa koha ja üldse seltsitegevus on olnud suurel määral looduskaitse haridustööd viljelev tegevus ja ekskursioonid teenisid seda eesmärki. Need olid väga huvitavad ja suured koosolekud, kus rahvas tuli palju saist suplus ja jäädud tutvusi sõlmida. Ja loomulikult nad olid väga tulemuslikud selles suhtes ja alati oodatavad ja meeldivad üritused. See on suur kokkutulekutest, aga peale selle peagi tekkisid niisugused kokkupuuted looduskaitse seltsiga, kus hakati rajama mitmesuguseid suuremaid ja väiksemaid looduskaitsealasid Eestis. Üheks niisuguseks näiteks oli, oli, kata karsti, elab praegu, millest praegu Tuhala hüdrogeoloogiline kaitseala ja kui see kaitseala loodi vööri loomisel, siis tekkisid kohe küsimused, et kuidas sealset loodust tutvustada rahvale, kuidas reageerida, kuidas seda hoida ja kuidas viia rahva hulka seda teavet, et missugune, kui rikas on meie loodus, kuidas seda ikka peaks hoidma? No vot seal kata karstialal võiduale. Kaitsealal leidus üks looduskaitse seltsi väga aktiivne mees Ants Talioja, kes seal nõiakaevu juures elab, kelle kodu Sõruli ja tema hakkas seal kohe siis ja kordunud, oma ümbrust korrastama ja kas nii-öelda hilisemate terminite järgi võttes lootusõppekeskust rajama. Muidugi selleks olid siis innustajateks. Looduskaitse seltsi juhatus ja mitmesugused teised aktivistid, kes seal käisid ja nii hakkas tasapisi kujunema sinna nõiakaevu Retervida stende mis tutvustasid seda nõiakaevu, niimoodi rajati sinna looduse õpperada radade loomine, sel ajal läks väga hoogu igal pool Eestis eriti huvitavates paikades, mis aastal see võis olla? No see oli ikka 70.-te aastate algul, aga see kõik kujunes järk-järgult, nii et niisugust kindlat päeva või kuupäeva ja on raske üteldagi, kunas õppekeskus loodi. Ma tahaksin lisada veel siia juurde, et väga suured teened on selles asjas olnud kahtlemata muidugi Ants Taliojal, kes oma entusiasmiga seda kõike seal rajas ja hiljem, kui ta kolis uude majja, siis tema isegi vana maja andis, lootsub keskuse käsutusse, remontisid oma ära ilusti ja sinna sisse rajati juba siis loodi väike muuseum, mis mitte ainult loodust tutvustavaid ka kohaliku kultuurielu ja mineviku ajalugu ja arheoloogia, Tokyot ja nii edasi. Nii et seal on väga mitmesugune ekspositsioon selles väikeses väikeses muuseumis. Nii et ma ütleksin veel seda, et. Meie kaitsealad Eestis on ja muuseumid ja talumuuseumi tean kõik potentsiaalsed loodus, keskused ja näiteks ka praegu möödunud. Aastal loodud jalase küla kaitsealal isegi on kultuurilooline niisugune loodusõppekeskus juba juba loodud, kus käib ka väga palju inimesi, eriti kooli noorsugu, jaga vanemaid inimesi, sik, palju välismaalasi käib seal külas, kõik tahavad seda, kuna loodust ja tema kultuurilugusid on ajalugu tundma õppida ja ma ütleksin, et veered. Nüüd Tuhala nõiakaevul on kindlasti käinud kümneid tuhandeid inimesi siin pika aja jooksul, eriti kevadisel perioodil, kui koolide ekskursioonid, bussiekskursioonid olid väga moes, nüüd on see asi kitsaks jäänud, ülene võimalik, aga siis oli, kui nõiakaev kees buss bussi järel oli seal parkimisplatsil, mis oli, oli rahvast nagu murdu, aeg-ajalt need looduskaitselist haridustööd on õppekeskused saanud haridustööd tehtud õppekeskuste kaudu väga palju, väga palju. Ma tean seda, et looduskaitse selts on ärgitanud just neid inimesi, neid entusiaste, kohapealseid, inimesi, kes on väga looduse sees, loodust armastavad ja mis peatähtis tahavad neid hoida, sest ega looduse hoidmine on väga tähtis ülesanne, õieti looduse reostajaid on ju meil lõpmata palju. Ja see on ka vist üks looduskaitse seltsi suur teene, et need inimesed on kõik rakendust leidnud. No üks selline inimene istub otse mu kõrval. Arold Hermann suunanud maastikuhoolduse tööd Eestis pikka aega ja on ise alustanud seda tööd edasi kolhoosis. Peenema jutule lisaks võiks öelda veel nii palju, et looduskaitse selts oli üks maastik kui looduskaitse õpperadade massilise väljaehitamise algatajaid Eestis praeguseks sõpradu olemas juba enam kui 200 Nende kohta on koostatud ka legendid ja on tähistatud maastikul need lood, sõprad. Lisaks tuha lõpera õppekeskusele on Eestis olemas ka õppekeskusi mitmel pool mujal. Nendest tuntumad kindlasti on Pähnja õppekeskus Lõuna-Eestis Orissaare õppekeskus ja, ja mitmed õppekeskusest veel, mis on praegu rajamise järgus erinevates kohtades. Aga ma arvan, et sellest maastikuhoolduse poolest võiks arm term küll tunduvalt täpsemalt meile rääkida. Seda kõneles praegu seltsi aseesimees härra Arvo ehitel. Nii palun, härra Erm, kuidas teil see maastiku hooldus siis alguse sai, sest ega esialgu, kui kolhoosid loodi, ega need eriti hoolinud sellest maastikust, mis Eestis oli juba ammu välja kujunenud. Noh, ega selle maastiku hooldusel ei saa määratleda niisugust algust, kindlat algust ja lõppu vaid see kuidagi süvenemise korras tekib ja on tekkinud. Ja noh, me ju kuuleme alati kõikidelt inimestelt, kes on huvid ja kes liiguvad, ringi, käivad ja näevad väga kaunist loodust igal pool. Nad on huvitatud kaunist loodusest. Ega seda ei pea minema otsima ei tea kust maalt maailmast. Vaid meie, Eestimaa on ju ka väga kaunis, kui me oskame teda natukene. Nagu öelda meie looja jumala kõrval suunatan inimkätega. Ja nii võiksimegi öelda, et niisugune asi on süvenenud Eestimaal. Kui me sõidame me kas või noh, põhjast lõunasse või läänest itta Eestimaal, siis me kohtame nii ühte kui teist olukorda. Peab ütlema, et viimasel ajal oli ka väga ilusat loodust märgata, eriti Kesk-Eestis paljudes kohtades mis oma ilusate põldude ja, ja korras asulatega nägid head välja. Ja see on ühtlasi meie kultuur ega maastiku hooldus. See on üks kultuuri liike, sest kui me räägime ka Eestimaa kultuurist ega kirjandus, kunst, muusika ja, ja nõnda edasi, ega need ei ole veel, ei tee Eestile täielikku kultuure, vaid niisugune olme- ja elukultuur. Töökultuur. Kui need ka sinna kaasnevad, vaat siis me võiksime rääkida ühtlasest nii suurest terviklikust kultuurist. Ka see on kõik Eesti looduskaitse seltsi pärusmaa. Ja et me sellele üle saaksime pisut mõelda, teeme väikese hetke pausi. Looduskaitse selts on jagatud sektsioonideks. Ja nüüd ma palun teid, proua Fernando ots, Kuusalu osakond on teil vist jah esimees. Ja ka teid, härra Karl Gailit, kestetalleksis olete oma osakonna või sektsiooni jõud mida nendes osakondades tehakse. Ühed on üleüldised ettevõtmised ja, ja teised on vist osakonna töö, mis on ka jälle täiesti omaette ja ainult teatud piirkonna huvid on siin nähtavasti mängus. Talleksi sektsioon tekkis juba üle 20 aasta tagasi. Põhiliselt inseneridest ja tehnilisest personalist. Ja meil oli algusest peale oli kolm sellist eesmärki. Üks eesmärk on, oli kohe otseselt mõjutada. Looduskaitsetingimuste paranemist tehases endas, see tähendab, kontrollida õlide tarvitamist, õlide maha, valgumist vältida ja nii edasi. Teine oli vast see, et meil kogunes üsna kiiresti üle 100 liikme kusjuures tõesti täieliku sellise vabatahtlikkuse oma katuse tagajärjel. Ja me leidsime, et et meil on vaja ikkagi sedasama Eestimaad hästi tundma õppida ja mitte üksi maad, maa üksi ei ole veel suurt midagi iga maatükiga, iga maakohaga, iga asulaga käib kaasas tema ajalugu. Ja seda ajalugu tõepoolest, meil väga vähesed ja väga halvasti tundsid, sellepärast koolis seda ju praktiliselt õpetatudki. Ja kolmas põhiteema oli selline, et ei saa looduskaitset ka väga kaugele edasi viia, ainult keelan. Karistan süsteemis. Et põhiline siiski vastu on see, et seesama insener ja seesama insenertehniline töötajaga tõeline peab hakkama lõpuks aru saama, mis ta võib teha ja mis ta ei või teha. Ja sel eesmärgil sel viimasel ees eesmärgimäe korraldasime pikka aega pikki aastaseks, seitse-kaheksa aastat loenguid, loenguid, kuhu kutsusime prominentseid, nii humanitaar- kui ka kui tehniliste alade inimesi ja looduskaitseinimesi. Ja kuivõrd meil oli väga vastutulelik direktor, siis ta tegi kõikidele osakondade juhatajatele kohustuslikuks nendest loengutest osa võtta. Ja ma pean ütlema, et see on andnud väga suuri tagajärgi inimese mõtlemisviisis endas juba inseneri nii-öelda mõtlemisviisis. Nuia kolmas suund, see maa tundmaõppimine, see väljendus selles, et meie sektsiooni liikmed korraldasid igal aastal kaks vähemalt kaks väljasõitu Eesti nii-öelda kohtadesse, mis olid vähem tuntud Lätimaale Leetu. Kusjuures ma alati püüdsime ühendada selle koha tundmaõppimist ühtlasi ka selle koha ajaloo tundmaõppimisega. Näiteks kui me olime Lätimaal, Läti rahvuspargis. Me tegime korraga läbi ka Landeswehri sõjakäik. No ja ma pean ütlema, et tänapäevani see on andnud väga häid tulemusi, sest inimese mõtlemisviis on just väga palju selles osas muutunud. Missuguse näitega võite teie jätkata praegu eelkõnelejat? Kuusalu osakond on Eesti looduskaitse seltsi 50-st osakonnast üks väiksemaid, aga ta on asutatud juba 1967. aastal, nii et aega on ikka olnud ja peab ütlema. Tookord kui see asutamise aeg oli, siis see haaras nagu inimesi kaasa vist osati sõdasid keskuses nii hästi juhtida ja nii et ja ta oli niisugune, mitte poliitiline organisatsioon ja, ja sellepärast siis loodusehuvilisi tuli palju kaasa ja noh, sellega siis tegevust jätkus ja peale selle on Kuusalu selline koht, kus on väga palju niisugusi, noh just mitte üksi looduse. Selliseid asju kaitsta ja hoida ja aga just kodu uurimuslikult oli Kuusalu ümbrus väga rikas, seal on praegugi, seal on nii palju neid vanu muinaseestlaste ohvrikive ja seal on muinaseestlaste pajulinnus on ja ja see kirik on kuulus ja, ja eesti keeleuuendaja Eduard Ahrens puhkab Kuusalu kalmistul ja, ja meie suur loodusteadlane Gustav Vilbaste Kuusalu maadel pärit jaks puhkab ka Kuusalu kalmistul. Nii et kogu see juba eel. Olukord oli selline, et sa nagu haaras inimesi kaasa ja muidugi kodu-uurimisega tegeles juba pikka aega tegeleb kuni siiamaani meil üks väga tubli inimene, Endel Vaherma. No mis me siis oma osakonnas tegime, noh, alguses haaras kõik, kas või käidi linde õppimas linnulaulu järgi ja inimesed tulid seda tegema ja muidugi kuusel õpperada on rajatud, kuhu on siis haaratud nii noh, niisuguse tähelepanuväärsem aitab looduslikke puid võib aga väga palju just neid ohvrikive, nii et niisugune looduse kodu-uurimusliku õpperada. Ja peab ütlema, noh, et inimesed lõid nagu kaasa väga ja kevadised metsapäevad ja need niisugused haarasid kaasa. Aitäh siin laudkonnas on kolm daami. Kõiki me Eesti looduskaitse seltsist ära kõnelda loomulikult ei jõua. Tööd on niivõrd palju tehtud ja. Ja huvitavat korda saadetud, kuid siiski. Prouad Ludmilla Twertohleb, teie olete ukrainlanna, olen rahvusest. Kuidas teised rahvad siis Eesti looduskaitset? No me püüdsime neid ikka Eesti looduskaitseseltsis ka tegeleda natukene teiste teiste teiste rahva tega nagu vene keelt kõneleva rahvaga ja selles lõikus nagu haridus, looduskaitse haridustööst rohkem ja selle tõttu me organiseerisime ikka looduskaitse seltsist ikka neid rahvaülikooli, et natukene tutvustada ja tõmmata vene kõnelevad rahvast nagu Eesti tutvuma rohkem Eesti loodusega ja tema kultuuriga ja selleks me oleme teinud niimoodi kaheaastased, õppused, esialgu me alustasime nagu õpe töötajatest, siis peale seda me hakkasime neid rahvaülikooli tegema ka tehaste juhtidele. Muide, öelge, kas sellest on ka kasu. Kuidas ise arvad, ma arvan, ikkagi kasu olnud, sellepärast et eriti neid õpetajaid, kes on lõpetanud seda ülikooli kuskilt Venemaal ja tulnud siia nagu õpetajaks, no kas sõjaväelaste neid prouad tulnud siia nagu tavaliselt ikka õpetajad on, siis nad Eesti looduses üldse midagi ei teadnud ja rahvaülikool ei olnud ainult loengud, me tegime ikka ekskursiooni õppekäikusid ja tutvustasime neid radasid isegi oleme püüdnud tõlkida neid õpperadasid ja et nad oleksid saanud ise käia, tutvuda selle õpperajaga ja siis nagu edasi nagu õpilastele seda ja peale seda siis isegi õpilase-õpetaja, et näiteks 25. kooliõpetaja, praeguse Klenskaja, tema oli naturalistide keskmajas töötas ja siis isegi organiseeris seal ikka seda ka rahvaülikooliõpilastele ja ja siis meil on ikka hõivatud niimoodi, et idapoolsest osakondadest ka neid osakonnad on moodustatud Sillamäeosakond ja Narva osakond ja Sillamäeosakond, praegu esimees Vožets väga hästi töötab. Peame meelde tuletama veel seda, et looduskaitse seltsist on välja kasvanud ka kogu meie ikebana. Kunst kõnnivad öelda, tähendab see on levinud väga laialdaseks ja enam keegi ei oska seostada seda looduskaitse seltsiga. Kuidas on proua Aino Pajupuu, te olete selle. Ta ei olnud ja tänu Eesti looduskaitse seltsile tõesti tema andis meile juba kümneid aastaid tagasi õpiraha Moskvast Jaapanini ja katust ja tänu sellele ka iga koolilaps juba teab, mis on Kress, mis on n. Ja me teame, kui huvitav on meie rahvuslik toakaunistus. Ja olgugi, et hõõruma seltsis oli palju pahandust sellega c olidki pane selts vaid on looduskaitse selts, aga. Et rohul on oma väärtus ja taimedel on oma väärtus. Nii et tänu seltsile on saanud ka aluse süsteemne lillekunstiõpetus vabariigis. Ja nüüd on juba palju koole ja esimene Eesti loodus, kas siis Essigi panna kursus lõpetas 13 inimest Moskvas ja nüüd nii ongi, õpilased juba loovad ise koole ja on täiesti ametlikult koolid, nii et suur aitäh seltsile. Nii et sellise juurde kuulub kunst kirjandus üldse, vaimsus on sealjuures täiesti loomulik nähtus. Poetess, praad, Debora Vaarandi. Mis on see, mis tõmbab meie intelligentsi ja seda loovat isiksust seltsi juurde? No ma arvan, et meil on algusest peale, on selleks võlujooks olnud Eestimaa tundma või mille me oleme arvatavasti üsna paljud rohkem rohkem võtnud seda laiemalt kui ainult looduskaitse seltsi ja niiviisi ta vist ei olnud ka päris ainult mõeldud, vaid oligi oligi laiema pinnaga. Kuhu oli siis haaratud ka kultuurimälestused ja ajalugu ja niiviisi väga paljude kunstialade inimesed astusidki alguses kohe looduskaitse seltsi liikmeteks, kuigi jah, mina isiklikult olin looduses tõesti olnud, oli väga huvitatud, see on mul olnud aga tähtis osa elus, aga kui ma hakkan mõtlema, siis kasvõi Voldemar Panso, kes oli väga energilised, lõi kaasa seltsi töös. Ega tema loodusetundmises väga tugev ei olnud, ta võis isegi mõned puutsega teinekord ja ma arvan, August Sang ehk ei olnud ka nii eriti otsekohe. No kui võrrelda kasvõi Johannes Semperi, kes tundis loodust palju rohkem kui tema. Aga ikkagi oli see, et me saime looduskaitse seltsi kaudu väga üksikasjalikult Eestimaaga tuttavaks on, kõlab küll imelikult nii vait ja maaga, aga selleks, et temani detailselt temaga tuttavaks saada, see ei ole nii lihtne, iga kord. Ja nendel koosolek suvistel kokkutulekutel ikka jälle mõni uus uus ala Eestimaast sai väga lähedal lähedaseks ja ka need valupunktid, mis seda sõna muidugi sel ajal ei kasutatud, aga aga ka need olid meil juba siis väga pikkade aastate eest juba juba teada ja nii et need mis hiljem tuli, kus need nii teravalt välja tulid, kogu kogu niisuks rahvalikuks küsimuseks said, see ei olnud nii suur šokk, siis. Siin tuli juba välja, et Eesti looduskaitse selts, ka kodu-uurimise selts, Eesti muinsuskaitse selts, paljud on vastastikku üksteisest välja kasvanud ja sellega võib-olla tänase looduskaitse seltsi jutu lõpetaksime. Nüüd aga, mida on oodata veel siin talveaias? Sellel nädalal perenaine proua Viktoria Jagomägi. Tere õhtust. Ma räägiksin ainult kahest üritusest homme, 22. on meil tonitseti koomiline, operduntas kohale seal siis teine esietendus. Ja reedel, 24. mõlemate algusaeg on kell 19, on kohtumine Sulev Nõmmikuga, kaasa teevad villamilister Arbolaidia yllalt orav. Tere tulemast meile. Aitäh kõigile, kes siia Estonia talveaeda täna tulid, ülekandetoonmeister oli Rein Palo, nädala pärast on siinsamas saalis koos mulgi seltsi esindajad. Kohtumiseni kuulmiseni.