No halloo, siin Estonia talveaed algab kellaviietee. Algab seltside ja ühingute saade. See on Estonia Seltsi Eesti kultuurifondi, Eesti Kultuuriministeeriumi eestkoste all toimuv otseülekannete sari igal teisipäeval sellel samal kellaajal. See on seltside, ühingute ja liitude tegevuse tutvustamine. See on intelligentsi kokkusaamise koht. See on küsimine, kostmine, seltsides tipult, tuurist, haidlusest. See on seltside, ühingute, ühistegevusajalugu ja tulevik. See on kindel põhitemaatika igal kella viie teel. Täna on koos Estonia selts ja muusika, mis on iga kellaviietee lahutamatu osa. Musitseerib Estonia teatri trio Jaan Lauri juhatusel. Pärastlõunatundi daamid ja härrad Seltsielu edendajad, Estonia Seltsi liikmed. Täna on 40 minutit Estonia seltsi ja teatripäralt. Praegu siin saalis on koos seltsi liikmed, auliikmed ja külalised. Nii nagu te hästi teate, Estonia seltsi lugu väga pikk. Ja seetõttu saame meenutada Seltsi minevikust kilde ja tänapäevast seltsi uue elu põhimõtteid. Nii nagu mäletate, kui Estonia selts 27. märtsil 1990. aastal taastati seadsid seltsi järjepidevuse loojate eesmärgiks võtta üle varasemast Estonia seltsist kõik selle, mis annaks tänapäeval rakendada seltsi senise pooleteise aasta tegevuse, sihtrahvusliku kultuuri edendamine ja vaimse elu tõstmine kunstiteaduse ja kirjanduse kaudu. See on hoopis laiem, kui esialgu tundub seltsi alguses loojate tahtes. Kust on tulnud seltsi lipp, lipuvärvid, roheline, lilla, valge ajalugu ütleb, et need värvid olid kunagi Eestimaa kubermangu värvid. Oli ka niisugune korporatsioon Estonia ja need olid ka selle korporatsiooni värvid. Estonia seltsi lipp, nii nagu te teate, ongi ühelt poolt roheline, lilla ja valge, teiselt poolt valge, millel lüüra kuldne kujutis ja tammepärg aastaarvud õigemini aastaarv 1865. Ja seesama lipp õnnistati uuesti 19. oktoobril 1990. aastal Jaani kirikus. Usun, et kuulaja ja siinolijad teavad Estonia seltsist kirjutatakse raamatut. Ja see peaks peatselt trükivalgust nägema. Selle üks koostajaid on siinsamas meie keskel, Eesti riigiarhiivi vanem arhiivist Viive Hatto ja. Kõigepealt päris algus, kuidas. Estonia selts asutati 10. oktoobril 1865. aastal kultuurilembelise kaupmehe Johannest Hummeri tusel. Asutamise koosolek toimus Johannes trummari korteris Viru tänaval, kuhu oli kokku tulnud üle 40 inimese. Otsustati asutada laulu- ja mänguselts ja nimeks panna talle Estonia. Seltsi esimeseks esimeheks valiti Johannes trummer. Seltsi liikmed olid põhiliselt väikekaupmehed, käsitöölised, magistraadi, teenrid, ametnikud, saksastunud ands, värgid, keskklass, nagu tollal seda nimetati. Muide, mis te arvate, miks nii suguselts üldse sündis? No see on seoses Eesti ühiskonna arenguga. Eestlastel sakste eeskujul hakkas üha tugevnema vajadus ka seltskondlikult suhelda ja selle seltsi loomisel püütigi järgida nagu suuri saksu. Esimene koht, kus eestlased koos käis, oli lauluselts rivaal ja aga see Tartus 1863. aastal oma tegevuse. Ja siis oligi päevakorras uue seltsi asutamine ja selleks saigi nüüd Estonia selts. Mõnda aega kuulus Estonia seltsiga sakslasi, nende seas ka aadlikke. Need olid Estofiilsed, sakslased, kes toetasid seltsi rahaliselt ja propageerisid oma ideid. Kuigi nad ei omanud hääleõigust, oli nende arvamus siiski määrav. Nende hulgast valiti seltsi esimeseks presidendiks Roman fon. Andropov. Estonia seltsis valitses saksa vaim, koosolekul kõneldi saksa keelt, samuti alustati protokollide kirjutamist saksa keeles. See tänapäeval tundub kummaline, eks ole. Eestluse eest võitlev ja nimi Estonia Estonia selts alguses, kuni 1804. aastani oli suurel määral kasakslik ja eestluse eest hakati alles võitlema kaheksanda sajandi algul, kui Estonia seltsi hakkas tulema Eesti rahvusliku radikaalselt meelestatud kodanluse esindajaid kes olid lõpetanud kas Tartus kõrgkooli või Venemaal näiteks Toomas Jürine, Karl Lüüs, Konstantin Päts ja neid on veel teisigi. Muide, Estonia seltsi kõrghooaeg või kõrgaeg, kuidas seda nüüd õieti öelda oli Eesti vabariigi ajal, see tähendab eesti ajal, nii nagu meie teda praegu nimetame siis praegu ju ka vabrikut. Tähendab enne sõda, Eesti vabariigi ajal oli tõesti Estonia seltsi selts põhiliselt eesti rahvusliku intelligentsi selgust, kuhu oli koondunud tolleaegse Tallinna vaimueliidi. Enamik Eesti vabariigiperiood oli Estonia seltsi tegevuse kõrgperioodiks vaatamata Ta majanduslikele raskustele, mis on olnud oma sellistania seltsile läbi aegade. Sellele vaatamata juhtis selts oskuslikult Estonia teatritegevust ja arendas viljakat kontserditegevust seltsi EMO koor lühend EMO tuleb sõnadest Estonia muusikaosakond tegutses aktiivselt, andes kontserte nii Eestis kui ka välismaal, tehes au ja tuues kuulsust mitte ainult Estonia seltsile, vaid kogu Eestile. Tolleaegseid kontsertide arvustusi lugedes ei ole põhjust kahelda. Selles koor oli tol ajal eesti esikoor. Poliitikuid oli ju Estonia seltsis hästi palju ja väärib märkimist, et Estonia seltsist on võrsunud palju Eesti vabariigi riigitegelasi, kellele Estonia selts oli nagu omaettekooliks, kus nad said oma esimesed teadmised riigi juhtimiseks. Estonia Seltsi liige 1903.-st aastast Konstantin Päts, Eesti vabariigi esimene president. Estonia seltsi liikmed on olnud ka riigivanemad Jaan Teemant, Jaan Tõnisson, Friedrich kel ja Ottostrandman. Paljud ministrid on olnud Estonia seltsi liikmed, nimetagem näiteks Karl Seltarit, Leo Sepa, August Reid, Jaan Poskad, Bernhard Rostselti, Nikolai kestnerit, Jüri Jaaksoni Holduvad pukki ja teisi. Seltsist on võrsunud ka rida Eesti vabariigi diplomaat Ants Piip, näiteks Julius Seljamaa, Karl Pusta, Friedrich hakkel, Voldemar Puhk, Ottostrandman ja teised, muidu on nad nii head mängijad, lauljad ikkagi laulu ja muusikaselts. Jah, seda küll, aga aegade jooksul nagu Estonia seltsi olemus muutus ja Nende, Eesti riigitegelaste kuulumine Estonia seltsi on ka panuseks. Et Eesti vabariik siiski 20 aastat eksisteeris. Ja seltsi lõpp oli siis 40. aastal. Ja järsku Estonia seltsi tegevust, et ENSV rahvakomissaride nõukogu otsusega 20.-st oktoobrist 1009 40. aastal, mil seltsi tegevus kuulutati ühiskonnale mittevajalikuks, see on selline formuleering, on otsuses sees. Aga tegelikult Estonia selts 1963. aastal saksa okupatsiooni ajal alustas uuesti oma tegevust. 20. detsembril 1943. aastal toimus seltsi peakoosolek, milles osales ligi 100 liiget. Konstateeriti fakti, et varem olnud enam kui 600-st liikmest on andmed teada ainult poolte kohta. Sellel koosolekul valiti seltsi esimeheks Bernhardt Rossfelt saksa okupatsiooni ajal selts, kuigi aktiivselt tegutsenud kuni 1944. aasta märtsini mil üheksanda märtsipommitamise ajal hävis Estonia teatrihoone seltsis, peeti loomulikuks, et selts oleks esindatud neis komisjonides mis moodustati Estonia teatrihoone taastamiseks. Seda seltsi soovi arvestati Estonia seltsist, kes oli olnud sajandi algul Estonia teatri ehitus. Organiseerija, sai nüüd Estonia teatritaastamise peamine juht. Juba 1009 nelja neljanda aasta kevadel algas annetuste kogumise kampaania teatrihoone taastamiseks. Kõik see lõpetati 1904-l sügisel Nõukogude vägede saabumisel. Aitäh selle väikese ajaloolise ülevaate eest. Ajaloost võiks veel palju põnevat ja huvitavat kõnelda. Kuid meil siin saalis on ka inimesi, kellel on väga tihedad sidemed seltsiga olnud varasematest aegadest. Akadeemik Mihkel Veiderma on mees, kelle juured, kuidas öelda, vanemate kaudu ulatuvat kolme põlve Estonia seltsi juures ma vist ei eksi. Ma ei ütleks niivõrd Estonia seltsi juures, kuivõrd Estonia seltsi ja Estonia teatri juures. Nii, ja nii on tõepoolest minu vanaisa. Oma tagasihoidlike võimaluste juures omandas näiteks Estonia teatri ehituse osa tähti. Teatavasti toimus siis üle-eestimaaline raha kogumine Estonia teatri ehitamiseks. Minu isa tervitas Estonia teatrite avamise puhul avamise pidulikul kontserdil Peterburi Eesti üliõpilaste seltsi poolt. Ja, ja kolmanda põlvkonna siis olen mina nüüd Estonia seltsi liige. Ja Estonia selts on kultuuriselts. Teadus on ka üks kultuuri koostisosa ja see on muuseas fikseeritud ka Estonia seltsi põhikirjas ka teaduse arendamine. Nii et nii on ta tõepoolest juhtunud. Kuigi see elu ei ole alati väga teaduslik olnud. Kuidas akadeemik näeb teaduse rolli seltsielus üldse, no kasvõi Estonia seltsi juures või paljude teiste seltside juures? Ma seostan seda eelkõige vajadusega tõsta teaduse niisugust huma humaanset rolli. Nii ja selts loob selleks võimalused. Nii teadlased suhtleks ka kultuuri teiste valdkondade esindajatega. See on nendele väga tähtis, see ei pruugigi olla D mingisugune range teaduslik vestlus, aga näiteks Estonia seltsi ürituste hulgas, kui ma ei eksi. Novembrikuus on ette nähtud ka Eesti teaduse ja hariduse probleemide arutamine. Aitäh. Tuletame linnulennult meelde, et Estonia seltsist on välja kasvanud Estonia teater, Tallinna konservatoorium, Estonia muusikaosakond, EMO segakoor ja palju-palju muud. Segakooris oli meil juba ülevaates juttu. Meil on siin ka EMO segakooriajast. Renata ja Valteroto Virkhausid. Mida te mäletate sellest ajast? Ilusam aeg, see oli ilus aeg ja suurepärane koor, kes seda Eesti pakkus, palju sealt koorist võrdus ja hiljem järeltulijat Estonia ooperil balletile. Seal on meta Kodanipork, selliste mägi siis ja Uudelepp oli sealt siis Poola, Mare Hellam, Poola need olid. See oli nii nagu väike katselava. Mari kramp jah, oligi, aga nonii, ja siis muidugi selle sellel kooril oli. Tugev tugev seljatagune, Estonia selts. Ja see andis meile igasuguseid häid võimalusi, meil oli kõikidel võimalus igalt etendusest osa võtab vabadel kohtadel, muidugi vahest tuli istuda ka treppidel, aga me käisime hoolega. Ja siis kontserditel oli meil kõigil prii sissepääs. Ja nii tasu ei olnud meil küll väikese liikmemaksu me keegi ei mäleta, palju skoli mõtlesime siin praegu, aga liikmemaks meil oli mingisugune suurepäraselt kontsertreisid, mis selle kooriga on tehtud. Me olimegi esimesed, kes ja kes kandsime ette välismaal ühel kontserdil kõik magama, kamatsikene, terve kreegi dissirisegi Sirbikesed, olles Moyleenitses, ma mäletan, see oli haruldane menu, oli sellel just Ungari Budapestis kommendada, laulsime, seal oli tükk aega täiesti vaikne, peale neid. Ja siis hakkab niisugune maruline aplaus. Meil tuli osa korratoni põlvel. Aitäh teile, Estonia selts, praegune taastatud Estonia selts võtab kindlasti kõik selle kasuliku üle ja teeb ka kontserdireise paljudesse paikadesse. Nüüd esineb teile konservatooriumi laulukateedri juhataja ja Estonia teatri solist Ivo Kuusk, klaveril Riina Pincani. Koos Tarmo sillaga Otsime praegu ajaloost, seltsi ajaloost, Tubi tubli tüki maad vahele. Ja olemegi tänases päevas professionaalse teatri päevas. Ma teadlikult rõhutasin konservatooriumi konservatooriumi laulukateedri juhatajat. Samal ajal Estonia teatri solist not teelt ei saa kadestada. Kui teatril häda käes, siis ehk mure lauljate pärast, siis peate ainult iseennast süüdistama. Noh, iseennast ja oma kolleege, aga, aga asi nii ei ole läinud, et üksi peaks laulma. Kolleegidel olemas noored kolleegid, vanemad kolleegid ja neid tuleb juurde. Kuidas te hindate praegu lauljate järelkasvuga? Estonia on lauljatega, kuidas öelda, inetu öelda, varustatud, aga siiski mitte piisavalt tähendab defitsiiti õige mitmes mõttes. Aga siiski üpris optimistlikult saab tulevikku vaadatud, sest neil on seal tulemas. Veksleid välja ei anna, päris nii. Nimeliselt aga, aga on noori andekaid inimesi on küll. Kas ühendada õppejõudu ja tähendab õpetamist ja ise laulmist on väga raske. Tekivad ka käärid vahetevahel õpetada tahaks teisiti. Teisiti. Käärid tekivad ainult sel puhul kuidagi füüsiline ülekoormus, muidu see tähendab õpilasi, liig palju on veel paar-kolm õpilast nendega paraparas teha. Ja mingil määral tuleb nagu jälgida seda kaarti ka. Hääleliik oleks sobilik. Et tenor ikka nagu ma olen, et ma juhendan, lõpetan kõrgemaid hääli. On teil soove konservatooriumi-le ja võib-olla ka Estonia teatrile, kui mõlemi sees olijale oli all. Tähendab, mõlemate puhul on mul üks soove, nad mõlemad endale uue uhke hoone saaksid siis muidugi meie sidemed Estonia teatriga taolist, mis praegu on noh, ühesõnaga nad on meile nagu päris stuudio ooperiklassibaasiks, kus me oma kevadised riigieksamid teeme ooperistuudioga. Siis nad võib-olla lakkasid olemast, aga ega ma loodan, et sidemeid siiski eriti ei nõrgeneks. Majade koha pealt küll on, soovid, on ühesed. Kas te tunnetate ka Estonia seltsi rolli tänapäeval teise endast teie töös igapäevases olemises või on need juba nii kaugele lahku läinud? Ausalt öeldes veel mitte. Ma olen ainult paar korda seltsi koosviibimistel esinenud. Aga ja rohkem mitte. Aitäh edu ja jõududele. Seltsi aseesimees Eino Tamberg. Küllap teil on ka nii teatri kui kui seltsi puhul mõndagi öelda, kui oli teatriaastapäev, siis lõikeloo sel puhul, no see on juba tükk aega tagasi. Kas nüüd on ka midagi? Niisugust kavas ei, niisugust küll kavas praegu ei ole kuigi jah, teatele mullaga armas aga Estonia seltsi pooldaks seda ütelda, et kuigi nojah, ta on samanimeline nagu Estonia teater, nad ei ole siiski mitte üks ja sama. Kuigi Estonia teater on meil väga lahkelt oma tiiva alla, et nende meie eest väga hästi hoolitseda ka Estonia selts on üldine kultuuriselts ja see on just see, mis teeb selle seltsi mulle väga armsaks võrreldes mõne muu seltsiga. Möönab, et selles seltsis on kokkupuutevõimalused väga erinevatel inimestel ja väga erinevatel mõtlemisviisidel. No ühest küljest võib see mõnel kõnekoosolekul esile tulla või diskussioonil, aga teiseks, kui meil on lihtsalt omavahelises koosviibimised, mõned pallid või või nagu meil möödunud aastal olid 90. aastal näiteks väga ilusad suvised juunikuus ja augustikuus koosviibimised seal presidendi aias Kadriorus siis niisugused jah, kokkutulek kord ja need võimaldavad väga erinevatel inimestel erinevatel elualadel omavahel kokku rada liituda ja sellest liitumisest võib tekkida midagi toredat. Ja selts on muidugi kujunemisel. Ei saa tahta kohe, ta leiaks oma erilise tee, aga ma usun, saega mööda tuleb kunstlikult ei saa midagi peale sundida. Ma ei näe küll mingit vastuolu, et Estonia selts ja teater näiteks täna siin ühise katuse all on sest kui üks on teisest välja kasvanud, siis tal peab säilima ka side selle esmase kasvatajaga, ma mõtlen Estonia seltsi. No seda seda igal juhul ja noh, praegune aeg on üldse sidemete taastamise aeg, sele meenutamise aeg, mis oli ja, ja ka nende edasiarendamise aeg. Ja isegi niisugune asi juba kuulsin, et noh, seltsi algusaegadel oli siin mõjukad niisuguseid baltisaksa ringkonnad, võib-olla natukese siis on ka meie seltsis mõnikord olnud täiesti positiivselt kõne all see, et me võiksime kübeke, et tunda ennast natuke elitaarselt, et me mõnel puhul võiksime riietuda hästi näiteks ja olla pallil noh, natukene efektsemad ja et selle seltsi olemuse hulka kuuluks midagi sümpaatselt teatraalset ja kübeke elitaarset. Aitäh. Ja ikkagi oleme tänapäevas ja teatri juures. Teatri direktor Jaak Viller. Ma olen kuulnud seda, et teatriinimesed kõnelevad, et see hooaeg on diaatril väga tähtis, miks. No sellepärast, et iga hooaeg on tähtis et ennast noh, nagu ette valmistada, tõsiseks tööks tuleb, tuleb mobiliseerida ennast ka sellega, et rääkida, kui oluline ja tähtis on, on tegelikult sellel aastal jälle uuesti pingutada, jälle uuesti alustada, jälle uuesti tööd teha. Aga võib-olla hoo eripäraks on tõepoolest see, et minu meelest iseloomustab seda hooaega peale selle, et me tahaksime olla, olla tööks rohkem valmis ja ja tulemuslikuks tööks rohkem valmis kui seni. Iseloomustab ehk koos vaim. Ma olen enda jaoks nagu mõelnud, et selline märksõna võiks olla iseloomustamaks tänavust hooaega, sest kui me hakkame nüüd vaatama Järgnevaid uuslavastusi siis madaam, pater flai sünnib tegelikult koostöös Soome solistide, Läti rahvusooperisolisti, Solveigraja Estonia teatrijõudude ühistegevuse tulemusena. Järgmine lugu, Mai Murdmaa ballett, täiesti uus ja originaalne ballett. Kuriteo karistus sünnib Arvo Pärdi muusikale ja see on ka meie jaoks huvitav koostöö. Ja selle koos juurde tuleb hoopis kummaliselt elualalt mees meid abistama nimelt Ameerika ühendriikidest valgustuskunstnik loid showel. Ja see on meie jaoks väga oluline kogemus, et me õpiksime ka valgust ja lava kujutama, nii nagu maailma standard seda tänapäeval ette näeb. Või ratsu mehe puhul, mis oleks siis detsembris esietendub lugu kus dirigendiks on Soome rahvusooperidirigent Hanno pister. Lavastaja ja kunstnik, tähendab Ago Hendrik Kerge ja Georg Sander Vanemuises. Ja meie koosseis ja lugu Soome tänapäeva helilooja Aulis sallise ratsu. Mees on väga paljude soomlaste poolt kiidetud soome kaasaegseks ka parimaks kaasaegseks ooperiks. Ja loomulikult on see ka mingil moel meie võla maksmine oma väga pikaajalisele koostööpartnerile. Ja selle vahe sees. Ma ei saaks mööda minna sellistest asjadest nagu eeloleval laupäeval raekojas meie väga vana ja väga hea sõbra Naan Põllu 70. juubelisünnipäev kus meie solistid püüavad teda teda tervitada ja tänada selle määratu töö eest, mis ta on nüüd viimaste aastate vältel teinud meie solistide konsulteerimisel ja ja õpetamisel või 14 10. novembril, Liina Reimanni 100. sünniaastapäeva tähistamine, kus peale Liina Reimanni kauaaegsete lavapartnerite, kes nüüd peaaegu 50 aastat on elanud, väljaspool seda pisikest maarjamaad tulevad ka tema temaga töötanud lavastaja, sagari Puurunen Soomest ja veel mitmed teised inimesed väljaspoolt Eestimaad, kes temast väga palju on pidanud ja kes temaga on elu jooksul on kohtunud. Nii et ka see on üks kooste vai. Nii et kui öeldakse vahetevahel teatava kibedusega, et Estonia teater sõidab nii palju ringi, teda kodus ei näegi, publik ei saada oma kodus näha, siis ma ütlen, et, et me jah, peame seda ka tegema ja küllap selleski oma tõetera on. Aga see on tehtud ikkagi selle nimel, et meie publik saaks osa kõige paremast, mida me oskame ja selleks, et me oskaksime seda paremini, peame seda mõõtu võtma kolleegidelt. Ja seda teeme kahte moodi käia sisenende juures külas, kutsudes neid endale küll. Nii et tere tulemast teaks. Aitäh siia juurde ei ole küll midagi küsida. Ja nüüd palun lavale kohad sisse võtma. Vello Jürna ja Tarmo Sild, palun. Härrased. Klaveril Riina pikani. Ära on aga, aga kolleegid televisioonis ei ole Vello Jürna õigeaegselt siia toonud, nii nagu oli kokku lepitud, nii et nii et ma pean, pean paluma lavale Ivo Kuuse ja Tarmo Silla taas jätkata teemat, madam patriarh paigu järgnev esietendus Estonia teater. Praegu tulen juttu ajama kolleegi. Endise ajakirjaniku ja teatrikriitikuga kes aga nüüd on kõige värskem Esztoonlane. Estonia kirjandusala juhataja Mare Põldmäe. Kui varem sai teatrit vaadatud väljaspoolt, sai Siuke arvustatud siis nüüd teatri seest tuna. Kas varasem ettekujutus kattub sellega? Mis oli, see on libe tee. Ütleme see libe tee muidugi ja ma olen tegelikult töötanud teatris kaks kuud ja selle ajaga ma pean ausalt ütlema, et ega minu suhtumine sellesse majja või minu nägemus sellest mäest ei ole oluliselt muutunud, seda enam, et ma pean täpsustama, et ma kriitikuna ei ole lihtsalt juba väga pikka aega tegutsenud, see oli viis-kuus aastat tagasi, kui ma tõesti aktiivselt kirjutasin. Aga mis on minus muutunud, seda on tähele pannud minu nii-öelda kriitikutesti ajakirjanikest, sõbrad, kes ütlevad, et kui vanasti sai Estonia teatri teatri teemadel rääkida mitut, siis sai räägitud nagu võrdne võrdsega. Aga nüüd mul pidi olema kaitsepositsioon sees Estonia teatri suhtes, et nii palju ilmselt on muutunud. Mida võib väga värske kirjandusala juhataja tuleviku kohta öelda teatril tuleviku kohta? Teatri tuleviku kohta minu jaoks on väga põnev seesama koht, kus me praegu viibime. Ja kui suur lavateater oma elurepertuaari uut repertuaari kandes, siis kindlasti see saal siin võiks väga palju põnevat, kui ta, kui siin hakkavad toimuma lavastused, võib-olla eksperimentaalsed võib-olla ka niisugused noh, rõõmu ja lusti pakuvad natuke teistlaadi, kui me oleme harjunud akadeemilises ooperiteatris nägema, nii et ma arvan, et, et sellesama saaliga, kus me istume, võib olla väga põnevaid asju seotud elus. Aitäh ja saamegi kuulda kohe selle saali talveaia perenaise käest. Victoria Jaagume käest. Mis sünnib siin saalis lähema nädala jooksul. Aitäh sõna andmast. Kõigepealt ma tahaksin tervitada ja tänada neid, kes me kohvikuid juba külastasid. Meil on olnud hea ja arvukas publik ja iga üritusega üha enam on teda tulnud, nii et eile jäi juba piletitest puudus. Seega ma tahan meelde tuletada seda, et nii nagu kõigile etendustele on meil võimalik seitse päeva varem kassast ette pileteid osta neid järjest, mis on tulemas. Homme on ooperikohvik, homme on kolmandad, 16. Verdi Nabucco esitajaid on maailmaklassist ja see on plaadimuusika. Reedel 18. kell 19 30 on kammerkontsert Urve Tauts ots ja Mati Ufarty kvartett. Ning esmaspäeval kell 18. Kõik kellaajad on erinevad, pange tähele, on tund, Mozartiga, seal esinevad Tallinna konservatooriumi ooperistuudio üliõpilased. Tere tulemast. Estonia selts palub aga teatada oma seltsi liikmetele, et nad võivad 21. oktoobril külastada Putšiini ooperi Madame Patherplay peaproovi Estonia teatrisaalis. Proovi algus on kell 11 ja 22. oktoobril kell 16 on Estonia teatrisaalis. Seltsi liikmete üldkoosolek. Oodatakse võimalikult rohket osavõttu ja sellel koosolekul on võimalik saada kutseid teisel novembril Glehni lossis toimuvale ballile. Kuna see on seltside saade, siis juba paljud seltsid on avaldanud soovi, on kõige aktiivsemad otepää selts, Eestimaa lätlaste selts, folklooriselts, rahvatantsu ja rahvamuusika selts, sõjaajaloo selts, kodu-uurimise selts, et siin sellest õdusas olemisest osa võtta. Tänan teid, ülekandetoonmeister oli Rein Palo. Nädala pärast on seltside saates muinsuskaitse selts kohtumiseni ja jälle kuulmiseni.