Huvilisi laul, minu lemmik traktoristi juhatab teeneline kunstitegelane andmise kiilaspead. Ja esimese kontserdi kavakohaseks lõpupalaks on laul meie koori repertuaari raudvarast Konstantin Türnpu priiuse hommikul autori sünnist täitub tänavu 100 aastat. Konstantin Türnpu ise möödunud sajandil esmakordselt laulupeo üldjuhi puldis seisis siis, kirjutasid ajalehed. Türnpu vallutas nagu tormi. Iga kõigi südamed tema hingestatud priiuse hommikul meie tänase sotsialistliku üldlaulupeo kavas. See on kunagine kaunis mehine unistus mis Nõukogude Eestis on saanud teoks ja milles titav laulgi on olnud relva. Ei, ilma lõpulauluta pole veel ükski laulupidu lõppenud. Ja veel üks aplaus. Tuljaku vääriline. Koori vääriline. Kuulajate vääriline pidupäeva vääriline. Aita laulurahvas aitäh, üldjuhid eelnenud suure töö ja tänase innustava laulu eest. Lauljad kutsuvad veel kord dirigendipulti kõi ühend segakooride üldjuhid ja korraldavad meile tõelise omatiooni. Dirigendipuldist aga kolme mehe kolmevorme Sügav kummardus suure vaeva nägija yle lauljaile. Neile kelle lauluhindu üks pikk päev. See on lihtsalt imetlusväärne laululust. Lüdigi Koit teatati laule. Kas see on nüüd viimane aplaus? Tundub, et meie saade jaotusest küll selle laululusti jaoks jääb isegi raadiosaatekavale pukki. Veel kord, suur aitäh laulurahvale. Aita üldjuhtidele. Aitäh kõigile kes aitasid kaasa suure juubelipeo. Esimese laulus täidetud päeva heaks kordaminekuks. On juba üsna hiline aeg. Õhtupäike, mis juba ammu hakkas sõitma pikki varje. On kadunud merepiiri taha. Üldlaulupeo esimene kontsert on lõppenud või vähemalt lõppemas. Kui sellele kohe sellesse programmi parandusi ei tehta. Lauljate poolt. Viis tundi helises siin ja heliseb veel kaua meis endislaul. Kord meeskooride, mehine tord, naiskooride õrn, lüüriline poistekooride kaste, värske ühendkooride võimukas laul. Kostab Ernesaks dirigendipulti. Ja veel kord läheb laulu. Laul sünnimaast, kus täna on suur pidupäev ja ühtlasi kuuenda laulutunni ajal kuus tundi jutustas laul oma kaunil viisil meie kodumaast õnnest, laulust endast ja igaviisiga, ühtlasi ka lauljaid, kuulajaid endis kes nii muistsel viisil tähistavad oma Noore nõukogude vabariigi 20 viiendat sünnipäeva. Üldlaulupeo esimene kontsert on lõppenud. Kümned kümned tuhanded inimesed seavad sammud läbi Kadrioru Vi piki mereranda linna poole. Kuid see pole ju veel kõik. Veel eile. Juubelipidu vabariigis ega temaga pealinnas ei kaugeltki kogu laulu ja India vaimustus. Mida varuks hoitud on, pannakse välja homme kell üks päeval. Meil meil kõigil on aeg lõpetada, kuid õhtu on ilus, meri helendab laulu, tuli loidab võimukalt kõrges tornis. Ainult öölind Kadriorus on vaikseks jäänud, temal on täna puhkus, temagi kuulab täna vägevamat laulu. Ja kuigi lõpuks tuleb aeka teenitud uneaega pidama asuda, on igaühes meis eriline pidulik tunne. See on suur, rõõmus, kauaks meeldejääv pidu. Me lõpetame, et jätkata homme. Kohtumiseni homme. Kallid sõbrad. Tere päevast, lugupeetud raadiokuulajad, head tuju, usinad raadio kuulamist. Me kohtume jälle Tallinna lauluväljakul. Endiselt sillerdavad, eredas päikeses rahvarõivaste mustmiljon värvi. Endiselt loidab kõrges tornis üldlaulupeotuli. Kui eile hilisõhtul teile kuulmiseni ütlesime, tihenes laulu linna kohal juba hämarus. Olime viimaste lahkujate hulgas. Läksime aeglasel sammul üles Lasnamäele ja nagu kümned tuhanded enne meid seisatusime seal hetkeks ja vaatasime tagasi. Vastu helendavat merd paistis pehmetes varjudes laululava, siluett, demagaar, tornid ja keegi ütles, näe, üldlaulupeo märk. Ainult sajameetrine tornis leegitsev tuli, mis oli toodud sõdur-vabastaja haualt. Kõrge elav leek tõusis heledasti esile tumenenud taeva foonil, allpool aga lõigates plaatina meri ja üle lahe paistis Tallinn, tema tornid, kraanad ja tuled. Ja kusagilt kostis neidude laulugrupp, inimesi, peadus, kaldanõlval ega saanud edasi. Küsime, on nad kaugele? Ei Tallinnast. Kuid midagi nii kaunist ei ole me kunagi näinud. Kõigil teedel läksid inimesed isegi need, kes olid terve päeva jalul olnud ja oleksid nüüd autoga saanud, läksid jalgsi. Kadrioru teed olid täis suminat ja rahvarõivaste juba looritatud värve. Kui juhusliku auto tuled leidsid hetkeks setutari, sätendasid hõbe, keedias õled nagu sõnajalaõied väsimatult lauljad, tantsijad haarasid kätest kinni, tegid elava keti ja läksid joostes. Et kedagi mitte kaotada, et kuhugi jõuda, vaevalt teadsid nad isegi, keda, kuhu, miks ja miks nii ruttu. Nad piirasid sisse inimesi, kelle rinnal paistis üldjuhi valge lint ning laulsid ootamatult ta elagu. Ja siis selgus tihti, et see oli kokk või pagar, kes läks küpsetama neile hommikuks Tallinna stritslit. Selle peale lauldi muidugi uuesti. Nad jobusid laulust ja õhetasid kiiresti sammust. Nad tiirutasid mööda puiesteid ja vanalinna tantsisid miilitsa patrullile mulgi polkat ning isegi taksojuhid said aru, et Tallinna tänavad, aga ta ei ole üldse kitsad, sinna mahub mõndagi. Mindi otse pikki sõiduteid läbi õuede mööda kõrvaltänavaid ikka aina otse. Ja lõpuks oldi ikkagi ööbimispaigast mitu kilomeetrit eemal kusagil lõhnaval Linda mäel või mererannal jalad viisid, uni ununes ja öö oli nii imeliselt sume ja ilus. Täna hommikul oli raadiorahvas teadagi ärkvel enne kukke ja koitu. Maja oli vaikne, ainult korrus kõrgemal kopsis keegi kingakontsa ja kolistas panniga. Ning laskis äkki kuuldavale vaikse bassihäälse jorina. Nii tugevad kui kaljud suures meres. Taevas oli selge ja sinine nagu laulurahva unistus. Lauluväljakul rõkkas juba esimene koor vähem laval rohkem puude otsas. Nad harjutasid Medri linnumängu ja lauluväljaku koduhaldjat linna heakorratrustis tõmbasid luudadega taktis kriips ja kraps. Kui saabusid külalised Nende hulgas mõttes ka teie, lugupeetud raadiokuulajad, oli jälle kõik peoks valmis, värske, puhas tip-top. Ja nüüd oleme siis jälle siin. Me ei hakka pikemalt kordama seda, missugune kirjeldamatu värvide pillerkaar meid praegu jälle ümbritseb. Ta on ju kirjeldamatu ja arvame, et pärast eilset on teil kõigil nagunii silme ees. Küllap nägite täna öösel undki puhkpillimarsi saatel. Lühidalt kõik on nagu eile endiselt loidab laulu tuli endiselt lehvivat lippu maistes NSV Liidu ja 15 vennasvabariigilipud. Endiselt sädeleb Eesti NSV riigilipul Lenini orden, mis kinnitati sinna eile endine juubelit. Siinne südameis. Pidulik, rõõmus ja soe. Meie sünnimaa Eesti NSV tähistab oma 20 viiendat aastapäeva. Me ootame Tallinna lauluväljakul üldlaulupeo lõppkontserdi algust. Kindlasti kuulsite jutu all üht väga pikka laad. See oli siis tänase laulupeo päeva esimene toon. Ja korraga. Viie ja poole Eesti Raadio Sümfooniaorkestri suurusel kollektiivilt ühtlasi uus hääl. Pidudel esimest korda esinevad ühendatud sümfooniaorkestrid. Kannatage hetk siin puudub veel ainult teadvustas, publik on valmis. Orkester on kohal. Dirigendipuldis. Kava kohaselt alustavad sümfooniaorkestrid, liinid on väga päevakohase palaga. Laulupidutsüklis Tallinna pildid. Esin autor Eugen Kapp, juhatab Heino Rannap. Nii kujutab siis laulupeo pidulikkust NSV Liidu rahvakunstnik professor Eugen Kapp. Ja kunagi pole see pala kõlanud võimsamini. Sümfooniline poeem jaaniöö juhatab Eesti NSV teeneline kunstitegelane Neeme Järvi. Orkester tervitab üldjuhti. Vastsed. Essence teenelist kontse tegelast Neeme Järvi