Näitena sellest, kuidas Marie Underid tähistatakse okupeeritud kodueesti kalgetes kultuurilistes tingimustes toome neid ära ühe osa. Eesti raadio poolt aastal 1979 tehtud intervjuust. Eesti riikliku draamateatri näitleja Viiu Härmiga, kes on Eestis kujunenud üheks tähtsaimaks Marie Underi interpreiliks sõna, on riiuharmil ja tema intervjueerial. Minu esimene tutvus Ungari kooli plikapõlves nii 14 15 aastaselt. Krosside lahke perekond laenas mulle kolmeköitelise Underi kogumikku. Ja sinna ilm oli mulle muidugi suur suur avastus. Lugesin teda tõesti äärmiselt suure pingutusega lausa aju raginaga. Sest et jah, Snettide Ungarit on 14 15 aastaselt kerge lugeda ja kerge temasse armuda. Aga hilisemaid kogutud teosed, teine kogutud teosed, kolmas on selles eas veel üsna üle jõu käiv. Aga ma ei suutnud ainult ainult nendes annettide juurde jääda ja jah, ja pritsin ikkagi nagu sinna maailma tungida. Aga see esmane huvi ennustus oli siiski nii suur, et saadaksite kogu järgneva eludel. Hea. Ma olen ikka jälle Underi juurde tagasi pöördunud küll iseenda tarbeks, lihtsalt tihti ka siis, kui tunnen vajadust rahva ette minna, torudest rääkida siis lähen pere juurde, et leida teed. Ma ei saaks nimetada luuletusi ühekaupa, sest neid on tõesti tohutult palju, mis on väga-väga hingelähedased, näiteks tollestki isenesest korrast oli mul raamatud kepitud järjehoidjaid ja Doc jälle teatud luuletusi uuesti lugeda ja lugesin ma neid sõbrannadele ette ja, ja lugesime minid üksteisele ette ja see oli juba avastus, mitte ainult minu jaoks väike minu sõbrannal teie koolikaaslast, kellega ma püüdsin seda jagada, aga hiljem olen ma kunagi koostanud pikemat kava Marie Underi armastusluulest. Ja, ja teinud väga huvitavaid tähelepanekuid, näiteks see kaua jäi välja tulemata sellepärast et kaader, keda meil on meie suurimaks armastus, nöörikuks. Mul oli meeles kavas tarvis Niukest tugevat, õnneliku armastuse kontrapunkti. Ja ma ei leidnud Underi loomingust õnneliku armastuse. Niisugust. Tõesti tundub, et, et seda armuviskamist onju Underi loomingus küll ja küll te olete, ma ei leidnud seda ehte luuletust. Ja meie oleme selle üle väga palju mõtisklenud ja teinud enese jaoks avastuse. Te iseenda elukogemuste põhjal, et kui me armastame, kui me oleme oma popul, vaevalt neil jätkub aega vaadata sel hetkel eneses. Elame, sel hetkel ei kirjuta. Oletame, kui miski meid sunnib olema, kas lahus, kas mõõdukas hakkab käest, kas ma olen mingi eelaimus selle kadumisest? Alles siis olen ruutel antud kaetud aeg sellele mõelda ja vaadata enesesse. Aga selle täius hetkel nii itaardis on loomulik, see on ainumõeldav elus, et sel ajal elame nii, nii paningi ma tookord selle kava materjalid kõrvale ja mul pole kunagi aastate pärast võtame uuesti kätte ja, ja leian maga, mingid aseaine tulele, puuduvale kontrapunktile. Nii näiteks suvennan enese üllatuseks leidnud ikka ja jälle täiesti uusi lemmikluuletusi. Ja kui Marie Underi üheksakümnendat sünnipäeva tähistasime, siis olin matoorsete ära armunud Marie Underi ballaadidesse. Ja ma olen seda ka praegu, aga lihtsalt see kõige väiksem laps, kõige noorem laps, on ikka nagu kõige armsam on praegu pesamuna ja sellepärast muidugi kui ma, kui ma teile praegu täiesti ausalt ütlen, siis kõng tolle pooleteisttunnise kava luuletused on mulle niivõrd südame järgi, et ma nagu ei oska praegu eelistada ballaade. Toon nüüd välja üks inimene, luules ei ole muidugi ülesanne kergete hulgast. Viimane luulekompositsioon. Milliseid eesmärke ja selle luuleõhtul väljad Umbril tellida eta püstidest? Kõigepealt ma nägin seda õhtut mitte kui läbilõiget Marie Underi loomingust vaid nägemuses oli see monodraama. See oli näidend, milles disainitakse Aindium tegelane. Marie Under. Pealegi veel selline ainulaadne näidend, kus inimene on omale teksti ise kirjutanud tegelane ja tulnuna draama milles tõesti ei ole mitte ühte lisatud sõna kõik elu, mille on inimene ise fikseerinud kangelanna ise selle õhtu kangelanna alarmi õhtujuhtmotiiviks, Marie Underi luuletuse. Kõik olime. Jah, seda küll. See rida on mu meelest hüpnotiseeri rida. Ta on üks rida. See on selline elukogemuse, kontsentraat. Ja see rida on mind saatnud vast yht teist aastat kõikides nendes raskustes, mida minul on tulnud oma elus läbi elada Downing aidanud rida. Ta on olnud mulle jõuallikaks ja mulle tundub, et ei saa olla, et seesama mõte jätaks puudutamata minu kuulaja. Kui ma tõesti siiralt astununa kuulaja ette ja räägin temaga südamest südamesse, siis ma usun, et asjad, mis puudutavad. Me oleme sügavalt. Ja kui ma seda millegagi ei varja, kui ma julgen astuda oma kuulaja ette hingeliselt alasti. Ma arvan, et, et see jõuab ka mina kuulajale. Enesel on väga raske konkreetselt fikseerida aga seda on märkinud retsensendid ja küllap neile on see konkreetsus märgata. Ise saan ma ainult niipalju öelda, et kuna tõesti ma pean Marie Underid väga suureks luuletajaks ja tema luule on mulle alati väga lähedane olnud, siis on üsnagi tõenäoline, et neid mõjutusi olen. Õnnestumisele aitas kindlasti kaasa teie näitlejameisterlikkus. Kuidas te nüüd ütleme ja luuleesindajana hindate Marie Underi luulet? Sest kanda poolteist tundi ette luuletega see vist eriti kerge lõhna ei ole? Deklaratsiooni kunst ja mina jaoks interpretatsioonikunst ja mitte lihtsalt ettekanne. Sellepärast ei armasta ega kasutage praegu etlemine, sest mõtlemine assotsieerub minu jaoks ikkagi ettelugemine. Aga just seda aru andma, et deklaratsiooni kunst ei ole. Ettekandmiseks luuletusi siis muidugi paratamatult lisan ma sinna midagi enese poolt. Ja järelikult peab see luuletus kõigepealt mind ennast kuskilt seest puudutama, riivama ja seda teed. Marie Underi luule tõesti on ta äärmiselt Kertuvuslikute pärsistatud ja ma lihtsalt tõelise naudinguga loed neid ridu kõva häälega. Kus see, kui palju nüüd antud juhul õhtuga on teil tulnud üles astuda ja kuidas Eestimaaluulepublikul lõhtuvaldamatud. Me valmistasime tolle õhtu ette. Neid siis juba peaaegu et poolteist aastat tagasi. Marie Underi 95.-ks sünnipäevaks. Imetlesime teda taaskord Keila raamatusõpradele, hiljem meil kunstiinstituudis kiis Tartus arstide majas. Hoolime selline lendav seltskond, ma räägin meie, aga ei ole, ei ole nimetanud. Et minu kaaslasteks Mare teearu oma viiuliga ja Henning auk klaveri taga. Nii viisime siis jah, seiklesid Tallinna ja Tartu peale möödunud kevadel. Sellel talvel leidsin endale öelda katusealuse filharmoonia näol ja nukuteatri saali näol, mis mind muidugi üllatus, oli meie publiku koosseis muidugi koli publiku hulgas väga palju inimesi Kesk ja see ületas selle. Need inimesed, kellest üks on mulle väga tabavalt öelnud et minu nooruses oli meil iga nädalapäeva jaoks kindel Underi luuletus. Under oli nõrk, tihe, nende nooruse saatja. Ja seda hardunult kuulavat inimeste hulka on Kösti saalis suur osa. Aga mis mind üllatas, oli see, et näiteks meie tavalistel õhtutel kipub olema naiste ülekaal. Seekord märkasin ma täitsa suure üllatusega saalis väga palju mehi ja väga palju noori mehi. Järelikult suutsinna jänesele veel kord leida kinnituse, et Marie Under kuulub meile kõigile, mitte ainult neile, kellega koos ta ta on olnud siin ema peale. Ja neid kuuleme näitena Viiu Härm Est, kui Marie Underi luule interBrielist kodueesti rangetes kultuurilistes tingimustes. Ühe Eesti raadio poolt salvestatud luuleõhtu lõpposa. Aasta sügisel Estonia teatri nõndanimetatud nukuteatrisaalis nüüd siis üle Tallinnasse Estonia teatrinukuteatrisaali. Tuule. Purjepõie ei. Ei mees pingulgetelt pingul käie kõige Ell. Lääs. Võida. Kuule koos. Ras. Pole. Sellay Heleta vagum Reenal. Tom. Kui jookstavaktingi kuuet Valgel müüril Roosileht mis ta on kuskil nähk. Loen. Apituna ajaohus. Kadubikum Maria järsult Timmar. Pilk jälgib selgate õrnud päevatari. Õhtuaruga ind. Kas lõplik kohus? Kõiksuse karges kohinal. Üks rahamgi ingel nagu küsitleks mis ohvrialtaril olnud supp vanuseks. Astus paluvalt poetub suhule. Meeleri valguse hetuminud. Miskist k simus läinud. Teisiti kord olen näinud valgete purjede liiliaid. Teisiti helkis siis laid. Kaotasimus lähipäikese. Südant vaikne kui surnuaed kuhu elusalt maetud. On õhtu Tule kõnniskleme koos. Üks tee on kuskil jäetud meilegi. Roos kõik sama ilusam kui eilegi. Kõik oma lõhnad meile hoidnud floks. Kuulatada vaikust sulg kui mul. Kui üle laupa kooldub, kuldnäo. Tapmeid teek nakul. Ja aeglasemaks vaibub jalge Ast taeval mis pühitsetud kuust. Kan ühisvaeva järelvärinast. Koos hardalt vaid kime kui ühest suust. Need tuuled magavad rohus. Ja päevaaeg on täis. Kes harjunud käima ohus. Kaugemal tekstidest käis Sand uhkusest alandlikkus Jetroitsist all heit Soemmuld ja Parri jõge pikkus. Mahal pilgul leid. Tikaste ees jalge kuu helgi kõrgusse jääs. On heki? Vahi kselt. Nii valge. Too viimsest valgusest. Las helendab meid tõsinenud nägu, mis märgib keekastu varjupoolsest rännust. Leekide kopturvat mahtu veel päeva pärast Eiloida. Laguna laval. Ei Toil keep päevad ei jahtu, jään tursunud latvade hoida must Meige rikk nõialuud. Pikniku pinliin tünniliseb seal nagu imik. Kui ääremail roidab Muay. Uss kuningat, punane hari. Hall surmakut, kede vari, kuum, kollane rabada ei. Sae kukil üle Meis tolmas. Neist vänged, leitsakud vesi. Aeg tuli, teine ja kolmas, kõik vaheaeg petlikult, rõõmusk. Aeg. Kõigi aegade vastand. See viimne linn mis mult küsib? Kõik vastused ammuma, vastandid, sool. Kõne. Käel kella in kus on tase? Ja kauguslähedase. Kui rinnus ruttu tund Mul varre all ängel heina musttuhat, kõiksugu leina, keskigiigavest und. On pudenenud murret, Teeemmarr riiuaed. Muud ei varja. Kui paar. Kooki Ri krabisse puu, ela ostupilvede uhang, veelindude lennupuhang, veelindude valge. Võimatuga lepinkus. Kas nüüd kõik ja vari? Pelk Dahli spinn? Siis äratas mind kurgus üks lind. Ja nüüd langes üks Ta. Süda lõi tuld. Mida ei jäta veel mulle? Vigurone kind. Kõik ruudud teistele, ma. Õhtu on kind, silmadki. Laterna puuris lee linnuke vangi. Varjudes suuris rändaja Raadus. Sammuks seal ees, kes habe, täi, nohu tallaps äärses saabastes. Vaikus, lohu jää, oi, ma oleks tõokata õlaga tuule pooleks. Käella ja Malaga. Kohid ploomipõll Hangi kui haudu köidab, mis must tõld? Või? Kauntu. Sõidan sest tõllas nii kord maha ilmata. Sinna ei kellestki. Kõigist jäät maha. Kohama kogun kauguse. Läkuulatava rinna. Äkki ei olegi? Oma laugude toonda sujurde saingi. Kuulda. Ko. Kätest mul kukkumas kilp. Taandub kaitsetu laup kus, millal? Suul katked sõnade-ilt. Mis on olnud ennejaam? Need nagu koerad mu jalge ees koos kõiki Eiled, mis imenud, mis toitnud kumu rammu. Lõhkeb lainete roos. Hellved Pebale ust puhub. Ütles siis. Kadus heli. Tuleaegade suur. Lõtk sees. Olgugi varri köik. Peale jänni ime. Tallinna draamateatri näitleja Viiu Härm esitas Marie Underi luulet ühel Marie Underi luuleõhtul teemal kõik on ju ime. See toimus Tallinnas Estonia teatrinukuteatrisaalis sügisel 1979 seoses poetess Marie Underi surmaga Stockholmis. Kaastegevad olid ka Mare Teearu viiul ja heli Doug klaver. Eesti raadioülekanne käesolevale lindile toimus Stockholmis neljandal aprillil 1983.