Ruumi raadiovahe. Eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. IT-kultuuri lühikesest ajaloost leiab kuulsusrikka loosungi. Informatsioon tahab olla vaba. Mõtte autoriks peetakse Stuart brändi, kes 35 aastat tagasi häkkerite konverentsil peetud vestluses Apple'i asutaja Steve Wozniacki ka juurde, siis umbes nii. Ühest küljest püüab informatsioon olla kallis, kuna see on väärtuslik. Õige info õiges kohas võib muuta sinu elu. Teisalt tahab info olla vaba, kuna selle väljapääsemise maksumus muutub järjest odavamaks. Ja need kaks on jätkuvalt omavahelises heitluses. Informatsioonivabaduse teema on kütnud vaidluseid ja toitnud filosoofilisi mõtisklusi. Aegade jooksul seostatakse seda nii demokraatia kui kultuuri ja teaduse arenguga ning samas ebaõiglust ja türannia sünnitavate protsessidega. Veel kümmekond aastat tagasi pakutud Interneti-Nobeli rahupreemia kandidaadiks just esimeses pooles mainitud hüvelisuse kandjana. Püüdes tänasel päeval sama ettepanekut teha, peab olema ettevaatlik, sest mõned inimesed võivad kohvi kurku tõmmata. Et siis pärast köha pausi osutada rusikaga Cambridge'i analüütika Facebooki, Hiina, Iraani ja kas või Venemaa poole. Oleme liialt vähe aega veetnud, vabaneda püüdva informatsiooni keskel ega tunne piisavalt selle iseloomu ka käitumisviise. Arvatavalt on sel teel ees ootamas mitmeid üllatusi. Ilmselt ei paneme õpetlikke olukordi alati tähele. Mõned neist võivad tunduda kauguse võõrastega juhtuva tõttu pelgalt meelelahutusliku episoodina aga teistega juhtuvast võiks ju sellegipoolest midagi õppida. Sarnaselt siis looduse tundmaõppimisele, sest paljud nendest infost on kujunemas üha suurema mõjuga elamist, kujundab keskkonnategur. Enne paari värsket näidet, olgu meenutus juhtumist, mille algus paigutub 1976.-sse aastasse, kui USA-s, Põhja-Californias algas mõistatuslik ja võigas vägistamiste, mõrvade ja sissemurdmise laine. Lõppenud 2018. aastal kuritegude ministeerium lõpuks lahendati. Võtmesündmuseks oli täiesti süütu inimese suhu puurida DNA andmete abil oma päritolu. Koos DNA analüüsi odavnemisega sündisid ju andmebaasid, millede vahendusel said inimesed omi andmeid üles laadides vastu teavet võimalikest lähematest ja kaugematest sugulastest. Protsessi olemuseks on positiivse tagasisidega võrgu effekt, milles koos kasutajate arvuga kasvab ka selles leiduva infoväärtusteenuste kasulikkuse kasvades kannavad inimesed ju sinna üha rohkem omi. DNA-andmeid. Lõpuks otsustas siis enamuse jaoks ununenud juhtumiga seotud politseinik katsetada selles mitteametlikus keskkonnas kuriteopaigalt kogutud DNA infot. Vastus tuli kiiresti ja suunast, politsei süütum genealoogiahuvilisest sugulase kaudu avanenud inforada pidi 70 kaheaastase Joseph Tseensti Angelo arreteerimiseni. Juhtumi järel käsitluses pahandati politseiga ebastandardsete meetmete pikendamise pärast. Huvitav, kas politsei võttis selle teadmiseks ja loobus taoliste poolmetsikute DNA andmebaaside edaspidisest kasutamisest? Loomulikult mitte. Hiljuti lekkis USA ajakirjandusse info suure genealoogia andmebaasi koostööst föderaalse politseiga käivitades ühtlasi päris sõjaka diskussiooni usaldusest ja informatsiooni kammitsema mõeldud nähtamatutest piiridest. Mida sina teeksid, kui sinu hoitavas andmebaasis olevate andmete väärtus aina kasvab? Tõenäoliselt paned selle nelki ja üheks aastaks on siis jõustruktuurid tulevikus võib-olla kindlustusettevõte, ravimireklaami ja tööandja ja nii edasi. Ka kulu on andmebaasi ülalpidamine, sest andmeid Tarjuvad kohale kasutajad. Informatsioon toimib siin nagu Harry Potteri loid. Mis muudab andmebaasi rahamasinaks. Tahavad olla vabad andmed, tahavad suhelda, sealhulgas jõustruktuuridega. Olgu viimaseks näiteks juhtum, milles kolmeteistaastane USA Indiana koolipoiss kaebas Apple'i virtuaalassistent Sirile ja ta tahaks kooli maha lasta. Siri pakkus vastuseks reaa lähedal asuvaid koole. Aga ilmselt informeeris ka kohalikku politseid, sest poisi koolitusa päädis lühiajalise kinnipidamisega alaealiste arestimajas. Poiss kulutati pärast ärakuulamist ohutuks ja lasti koju. Aga kardetavalt juhtumist sündinud informatsioon jääb pikemaks ajaks tema kaaslaseks tehes poisile igasuguseid trikke. Informatsioon ei taha tõlka vabadust, vaid paistab soovivad ka vabameelsust.