Rabedaks. Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Christian poolt. Samsung alustas esimese ühe terabaidi suuruse nutitelefonile mõeldud Flash mälumooduli tootmist enne, kui lihtsalt ahnusest seda endale soovida võiks mõtelda suurimale pildile. Terabaidi mäluga telefoni väärtus teeb soliidse hüppe mitte niivõrd letihinnas, vaid kasutaja jaoks, kui see peaks kaduma minema. Üks terabait meelitab telefoni metsikult suure koguse andmeid, informatsiooni ja nendevahelisi seoseid telefoni varastada tulevikus selle tehnilisest suutlikkusest tuleneva väärtuse pärast. Vaid varguse motiivi kergitavad kasutaja poolt sinna kogutud andmed milledest enamus on väärtuslikud vaid kasutajale mõnikord isegi hindamatut, mis muuhulgas muudab kuritegeliku tehnoloogiat seadmetesse koguneva informatsiooni väärtuse rolli kasvule osutab aastatega populaarsust koguv kuriteoviis milles kasutajale tõkestatakse juurdepääs oma seadme mällu. Pantvangi on võetud haiglate, omavalitsuste, koolide, ettevõtete ja lugematute eraisikute andmeid. Juurdepääsu taastamiseks peab tasuma lunaraha. Enamasti bitcoin ides. Teema, mille juurde tuleme peagi tagasi. Öeldu oleks siis esimene mõttelõng seoses Tasku seadme andmemahu võimekusega kasvuga. Alternatiivne seletus kõlab vastupidiselt. Telefonidest kujuneb infoprügi hoidmise koht. Suur mälumaht muudab kasutaja tasakaalukust andmete valijast sihituks kogujaks. Mõjule pääsevad õigustused, nagu oleks kunagi hiljem tallele pandust kasu. Senine ajalugu on aga tunnistajaks, et pärast seadmetesse talletamist omanik sellest enamust enam kunagi ei kasuta ega vaata. Ta lihtsalt kannab seda kaasas ja kui hullumeelne omamise tunne peale jätta, siis on olukord sama, kui kõike seda ei olekski olemas. Järelikult pole ka ühe terabaidi mälust erilist. Välja arvatud siis pätile, kes andmed krüpteerib ja siis omanikult juurdepääsuks raha küsib. Omanikus, kes oli terabaidi lisse pauna sisusse suhtunud hoolimatult tärkavad, siis ilmajäämise võõrutusnähud kuna ta ei teagi, mida kõike oli elektromagnetiliste esse panipaikadesse pinud asub otsima, kust saaks osta bitcoine. Nendega on aga viimasel ajal olnud halvasti. Värsketel andmetel on krüptorahaühiku väärtus langenud 3600-le dollarile. USA panga CB Molgantseis analüüsi alusel on maailmas ühe bitcoini matemaatilise kaevandamise hinnaks aga natukene üle 4000 dollari. Selles osas on aasta tagune kuuma kauba olukord suhteliselt. Tere, palun. Keegi ei tea, mis edasi saab. Leidub loomulikult optimister, aga testimiste. Esimesi toidavad mitmesuguseid ideed, milles keegi otsustab näiteks kasutada bitcoine rahvusvahelises kaubanduses, maksevahendina näiteks uuesti majandusblokaadi langeb Iraan asuks müüma Bitconnidest, naftat seisis ärataks inimestes uuesti ahnuse, nõiduse ja krüptoraha väärtus hakkaks kasvama. Võib-olla lõpuks, ületades senise suurima puudusega tagatise. Nüüd oleks siis peamiselt ahnusest kasvanud raha väärtused tagatiseks omakorda nafta mõne suurema ja kurjema riigi toe lisandumisel hakkaks siis bitcoin toimima rahvusvahelises arveldamises alternatiivina näiteks dollarile tehes ühtlasi teoks kunagised idealistliku mõttet, visioonid. Aga pessimistid üsna vot selle jutu peale käega ning osutavad allakäiguspiraal-ile ja inimeste surelikkusele. Pitkondide maailmas leidub mitmeid nõndanimetatud rahakott, milles on aegade algusest peale seisnud suurtes kogustes krüptoraha kuid enamuse hämminguks pole nendega vahepeal sooritatud mitte ühtegi tehingut. Veelgi rohkem on selliseid rahakotid, mille krüptovõtme on omanik ära kaotanud ja tehniliselt on siis see osa rahast kõigele kasutamata. Samasse ritta kuuluvad õnnetusse sattunud katki läinud või varastatud arvutid ja nutiseadmed lõigates samuti omaniku juurdepääsu oma kübersherifile. Kui juba nende esmalt mainitud rahakottide omanikega sama pole juhtunud siis vähemalt ületas uudiskünnise Kanadas krüptoraha börsipidaja surm. Kolmekümneaastase juhi ootamatu surm viis kõige kaduva teed ettevõtte klientide rahahoidla rahakoti juurdepääsu kontrollivad digitaalsed võtmed. Firma hoidis vara internetist lahti ühendatud sülearvuti krüpteeritud kõvakettal juurdepääsuvõti kõvakettale oli siis juhi valduses. Esialgsetel hinnangutel on kättesaamatuks muutunud vara väärtuseks 137 miljonit USA dollarit. Eelmise nädala seisuga oli rahavahetuses avatud kohustusi 115-le 1000-le kliendile milledest siis osad jätkasid tehingute sooritamist. Kuna info lahkunud juhi valduses oleva krüptovõtme kadumisest polnud veel selge firma töötajad ja lahkun omakesed otsisid kõikvõimalikest kohtadest, ega ta polnud juurdepääsu avat võtit kuhugi üles kirjutanud. Aga senised otsingud on olnud viljatud. Mis toob meid nüüd küsimuse vormis suure mäluga telefoniteema juurde tagasi. Kas muudaksid telefoniargist kasutust ja hoidmist, kui selle mälus oleva informatsiooni maht kasvab? Kui ei, siis mida sa sinna kogud? Praekalaks.