Konstantin Türnpu laul Meil aiaäärne tänav on Lydia Koidula sõnad juhatab Eesti NSV teeneline kunstitegelane haarata. Meie laulu bastioni, kui nii võib öelda, kõige võimsam tulejõud meeskoorid tõstavad oma kõlajõudu veelgi. Orkester Kesseni neid saatis, lahkub lavalt. Loodetavasti võtab see aega paar minutit ja me jõuame korraks pilgu heita. Sellele, mis toimub siin siinsamas, ainult teisel pooltoruni. Meie reporter siiski riskinud, kohe algab laul. Lillede saamise järg on niisiis haara juba käes. Aga aplaus märkis ainult seda koos viimase buketiga anti ka üks väikene muusika. Gustav Ernesaks, laul, laine tõuse, Juhan Smuuli. Juhatab autor. Seda on kuulda juba aplausi nurinat, et dirigendipulti astub rahvakunstnik. Gustav Ernesaks. Võib öelda, et kolm põlvkonda laulumehi antikale lilli. Ja päris loomulikult eia leelo kordamata. Või kuidas või Tulatagi hakkame mehed minema? Ei kosta täpselt. Aga igal juhul tuleb tore laul. Et laulab 2300 mees, sellega oleme üldlaulupeole harjunud. Aga et korraga neid juhatab kolm dirigenti, see oli uudis. Gustav Ernesaks lõi lahti, hakkame mehed minema, andis poolelt laulult ühe salmi järel taktikepi Arvo Ratassepale, see omakorda juhatanud salmikese andis taktikepi haaral Tuibole ja nii siis kõlaskise mineku laul. Hakkame mehed minema küll, ega need mehed nii nii välejalgsed minema ei olegi, kui juba laulul laulul hea sõit sees pole vigana, nad esinevad veel siis, kui laval on ühendkoorid kõik koos 30000. Ja sinnani ei lähegi enam kuigi palju aega. Publik võttis nüüd asja korraldamise uuesti oma kindlasse. Ja võitis. Kuulsite mehed asetasid kõik käed üksteise õlgadele ja tulevad nüüd päris sõjamehelikkus rivikorras. Veerg viiru kõrval suurelt laululavalt alla. Tore, tore, tore kontsert, tore lõpp. Kuid juba mõnda aega tahavad laulumeeste kohta paar sõna öelda külalised Ungarist, kelle juures ootab ultralühilainesaatjaga Lembit Lauri üks hetk, üks hetk, nüüd laulumeeste, tuhanded valgusid tribüüni astmestiku ette ja. Ja praegu lendab nende kohale, kes nüüd kolmest dirigendist, Harald Uibo, kui ma ei eksimeest, pole palju näha, 2300 meest on ümberringi nüüd ka. Ratasepp, Gustav Ernesaksaga võeti koguni kuue mehe õlgadele ja läheb praegu nagu nagu tõelises laulupeol. Reonkreed triumfi koorides oma kohal. Õnnitlused, tänu laulumeeste kontsert on siis lõppenud. Ja. Ega pea siit võib isegi laulu veel tulla, praegu seisavad nad kõik publiku vastas, aplodeerivad, tublid, tule. Ja nii, niisiis, ja meile jutt pooleli seal, kus meie reporter Lembit Lauri astus Ungarist külaliste juurde, kes tahtsid öelda paar sõna meie laulumeestest ja üldlaulupeost, palun. Püüame siis öelda paar sõna üle selle meeste sumina. Nad on meist kahe, kolme sammu kaugusel. Ja liiguvad praegu Lall alalt välja. Me oleme istet võtnud hiigellauluväljaku päris esimeses reas kahe kaugelt Ungarist saabunud külalise vahel. Ja need on Ungari delegatsiooni juht meie laulupeol Ungari Nõukogude sõprusühingu peasekretär Christoph Istvan ja Budapesti ülikooli õppejõud, akadeemik, professor, trantšeeni valdatel. Imre. Ega meie külalised ei kahetse, et nad nii pika teekonna ette võtsid. Kätte, Svend ei, käin klemm pähe. Ja losu. Ma ütlen, see on meile suureks auks, et meil on võimalikuks tehtud, meil on võimalik osa võtta sellest suurest pidupäevast ja see on meile unustamatuks elamuseks. Suured traditsioonid muusika alal, kuid et niivõrd suuri muusikateoseid ja kunstiteoseid sellises massilisi ettekandes on võimalik siin ette kanda, see on meile siiski suureks üllatuseks. Nähtud ja kuuldud muusikakultuuri kõrval ka sellest soojusest, mida me siin, mille osaks me saime siin Tallinnas on hea meel kuulda, et meie külalistele laulupeol meeldib. Nadi on, kellemas tahtsin kommenteerijaid. Teatavasti on ka Ungaris koorilaul väga populaarne. Meil on rõõm sellel laulupeol vastu võtta. Ungari külaliskoori. Mitut uppunuid, madianosaguni saa koorust, kultuura, asemadion, magus siin vana Esmoostis vändigmännana lõudmeid, madjal koorusi Mart järele nägid. Ega juhuslikult külalised ise ei ole. Koorilaulu harrastajat või sõbrad? Veelatlantseegol vändigeinkesel Nintšansi antiahi koorus. Kollapalavikku ei, kahjuks ei ole. Kas Ungaris korraldatakse laulupidusid? Osakonna Jean. Tal õnneb Seegele käte särwesena taolisi vabaõhubaasi. Viiem Faida sabateeri. Ka Ungaris korraldatakse laulupidusid, kuid osavõtjate arv ei moodusta nii suurt protsenti. Üldrahvastikust. Korfaga tallamaid üür, siig, meel on ka asutustes, koolides ja külades on oma Liisugule laulukultuur olemas, mis ka veel peidab endas sugemeid ühisest soome-ugri lauluvara nii-öelda põhialusest. Ma tahaksin kohalikule publikumile ütelda, et ungari muusika, muusikaelu, nii-öelda revolutsionäärid käesoleva aastasaja käsu aasta sajandi alguses on õppinud Eesti muusika- inimeste eeskujust. Vardu Veelo Šmois klustunud e ö. Idus Corbanišviotaal. VEEL Abarto eskoda Zoltan on omal ajal põhjalikult uurinud Eesti muusikaelu ja just nimelt Hurda ja Eiseni rahvamuusika alal ja kogumise alal tehtud tööd. See on laul suutnud kokku sulatada kogu nii eesti rahvast, nii vanu kui hästi noori, õige isegi lapsepõlvest kuni kõrge vanaduseni. Eakaid koorijuhte. Tähendab dirigente, keda kogu rahvas võtab nii enda sülle nagu oleks nemad nende lapsed nagu rahva lane, ajagi, Järvivad. Vanema põlve heliloojad ja dirigendid, koorijuhid oma nii-öelda nii-öelda minevikku, kurva kurvameelsema ja ütleme, raskema meeleoluga muusika ja kaasaegne, rõõmus muusikani. Vaat siin 20. viie 25. aastapäeval nii väga kujukalt ja tema ütleb, et see paneb kõlama nii kaasaja kui seda kontrasti kaasa mineviku vahel. Kaljo Tõnu, meie külalistele on näha, suur puhkpilliorkester on laululaval juba aset võtnud ja kõigi Meid kuulajaid on rohkem. Kas pool miljonit raadioaparaatide juures siiski eesõigus on täna nendel seal laululaval. Ma paluksin viia sellelt laulupeolt tervitus Ungarisse Ungari laulurahvale. Athew taasmäkeeviana. Hinne. Niisiis, laulumehed tegid oma töö ja nagu alati, hästi. Me ei mõtle praegu enam ammugi seda, et nad juba teist päeva kandsid suurepäraselt ette. Muusikaliselt kõige raskemat osa üldlaulupeo kavast võib vist nii öelda ja et nad lõpuks laulsid sellise laitva põlemisega vanu, ammu sisse lauldud laulda. Seda te kuulsite isegi, kuid nad tegid mehe töö ka. Hoopis teises mõttes. Võime öelda, et jälle kirendab kogu see tohutu väljak niipalju kui siia ka mahub. Lasnamäeni ja üle selle nõlva kuulajatest. Ja kui see sellises vaimus jätkub et ilm peab, nagu öeldakse, selles kahtlust ei ole siis võime oodata juba täna eile saavutatud üldlaulupeo publiku arvukus rekordi kindlat löömist. Laval on ühendatud puhkpilliorkestrite 2400 pillimees 2400 pasunat selle vägevaima pasunatoru otsas, mida endast kujutab? Laululava akustiline ekraan või varikatus? Otsisime üles kaks vanemat puhkpillimängijat, Verner õun, Roosi, Keila pilliorkestrijuhi ja asfaltsiku võru rahvaorkestrist. Seltsimees Õun, Roosel on rinnas väga vala märk 1896. aasta laulupeost. Nojah, 1896. aastal oli esimene laulupidu minul ja mõtlesin, et teise osa võtsin osa ja mängisin puhkpilliorkestris, kaaslasel ajal mängisin teist klarnetit. Olin karjapoiss, käisin karjas ja siis puhkpill meeldis eakas. Ja nüüd olete pärast seda kogu aeg laulupidudest osa võtnud. Jah, ei ole ühtegi vahele jäänud kõigist laulupeost osa puhkpill on jäänud ka ikka nii südamelähedaseks. Praegu näete, noored ei jäta järele, nõuded peab kaasa tegema ja ja omal on ka tahtmine, see veres on, ega veresoonega saigi järele jätta. Nii nüüd olete koguni orkestri juht. Ja orkestrijuht ikka nii 50 aasta ringis. Kas lükausega mäletate, David Beckham, miks ei mäleta, ta oli esimese laulupeojuht, oli ju väga niisugune. Ladna mees oli väga ise isalikult käis orkes meeste ümbri, jagas oma näpunäiteid nii edasi ja see oli väga lihtne ka teised juhid laulukoorijuhi frakis ja torukübaras, aga tema oli säärsaabastes ja ei olnud ka kõva kräkki kaelas, oli ikka nii talumehe moodi. Sellepärast oli ka ju väga lugupeetud pilli, millest suurem osa neist olid ju ka talumehed, kõik. Kas ise olete katsetanud oma pikaajalise puhkpilliorkestri mängupraktika juures mõnda lugu teha? No ikka olen katsetanud ka aga need pidid mõned uued veel olema? Ei no kui elu tervishoiusügisel, siis katsume uuesti. Kaua Osfalt Secon puhkpilli mänginud, 200-st saast, 11-st seitsmendast aastast algasin pääle ja siis 209-l 10-l kaheksandal tegime esimese mänguorkestriga, nii et ma olin seal alustajatest, liikmadest olen veel järgi jäänud üksinda. Nii et see on siis 68 aastat tagasi ja ja kogu aeg võruorkestris liigoloniga edasi olnud kõik aeg osa võtnud siis võru orkestri loomisest ja tavaesimestest päevadest esimestest päevadest peale. Siis olin ma 14 aastat vana poisikene, kui hakkasin õppima. Palju nüüd, aastaid on juba, nüüd on kolm kuud üle 82 ja teil seal saunas. Minul on üks kuule, 83-ga. Ah nii. Aga rongkäigu astusite mõlemad vaprad kaasas ka ikka kaasa, kuidas muidu õiget häält teha, kõik? Missugused nüüd tänavuse juubelipeomuljed on? Väga toredat rahvast, palju mäng läheb, kaunis kindlasti ei ole nagu alguses laulupidu, tollid. Seekord on rahvast eriti palju, nii palju ei ole siin kunagi lähtud. Nii palju rahvast ei ole küll täiesti ühelgi laulupeol näinud, kui tänavu on juubeliaasta loomulikult. Hakkaski peale ja pillimeestel on nüüd muidugi tähtsamat tegemist, kui meiega juttu ajada. Meie varalahkunud helilooja Villem Kapi pidulikku proloogiga alustasid puhkpilliorkestrid oma suurt kontserti.