Konstantin Türnpu laul Meil aiaäärne tänaval Lydia Koidula sõnad juhatab Eesti NSV teeneline kunstitegelane haarata. Meie laulu bastioni, kui nii võib öelda, kõige võimsam tulejõud meeskoorid tõstavad oma kõlajõudu veelgi. Orkester Kesseni neid saatis, lahkub lavalt. Loodetavasti võtab see aega paar minutit ja me jõuame korraks pilgu heita. Sellele, mis toimub siin siinsamas, ainult teisel pool. Torni. Meie reporter siiski riskinud, kohe algab laul. Lillede saamise järg on niisiis haara kuiva käes. Aga aplaus märkis ainult seda, et koos viimase buketiga anti ka üks väikene muusika. Gustav Ernesaksa laul, laine tõuse, Juhan Smuuli teks juhatab autor. Seda on kuulda juba aplausi nurinat, et dirigendipulti astub rahvakunstnik. Gustav Ernesaks. Austatakse Gustav Ernesaksa. Võib öelda, et kolm põlvkonda laulumehi antikale lilli. Ja päris loomulikult eia leelo kordamata. Või kuidas või Tulatagi hakkame mehed minema? Ei kosta täpselt. Aga igal juhul tuleb tore laul. Et laulab 2300 mees, sellega oleme üldlaulupeole harjunud. Aga et korraga juhatab kolm dirigenti, see oli uudis. Gustav Ernesaks lõi lahti, hakkame mehed minema, andis poolelt laulult ühe salmi järel taktikepi Arvo Ratassepale, see omakorda juhatanud salmikese andis taktikepi haaral Tuibole ja nii siis kõlaskise mineku laul. Hakkame mehed minema küll, ega need mehed nii nii välejalgsed minema ei olegi, kui juba laulul laulul hea sõit sees. Pole vigane, nad esinevad veel siis, kui laval on ühendkoorid kõik koos 30000. Ja sinnani ei lähegi enam kuigi palju aega. Publik võttis nüüd asja korraldamise uuesti oma kindlasse kätte. Ja võitis. Kuulsite mehed asetasid kõik käed üksteise õlgadele ja tulevad nüüd päris sõjamehelikkus rivikorras. Veerg viiru kõrval suurelt laululavalt alla. Tore, tore, tore kontsert, tore lõpp. Kuid juba mõnda aega tahavad laulumeeste kohta paar sõna öelda külalised Ungarist, kelle juures ootab ultralühilainesaatjaga Lembit Lauri üks hetk, üks hetk, nüüd laulumeeste, tuhanded valgusid tribüüni astmestiku ette ja. Ja praegu lendab nende kohale, kes nüüd kolmest dirigendist, Harald Uibo, kui ma ei eksimeest, pole palju näha, 2300 meest on ümberringi nüüd ka. Ratasepp, Gustav Ernesaksaga võeti koguni kuue mehe õlgadele ja läheb praegu nagu, nagu tõelises laulupeo triumfi triumfi kaarikus oma kohale. Õnnitlused tänu laulumeeste kontsert on niisiis lõppenud. Ja. Ega pea siit võib isegi laulu veel tulla, praegu seisavad nad kõik publiku vastas aplodeerivad publikule. Ja nii, niisiis, ja meile jutt pooleli seal, kus meie reporter Lembit Lauri astus Ungari külaliste juurde, kes tahtsid öelda paar sõna meie laulumeestest ja üldlaulupeost, palun. Püüame siin öelda paar sõna üle selle meeste suminat, nad on meist kahe, kolme sammu kaugusel. Ja liiguvad praegu laululavalt välja. Me olime istet võtnud hiigellauluväljaku päris esimeses reas kahe kaugelt Ungarist saabunud külalise vahel. Ja need on Ungari delegatsiooni juht meie laulupeol, Ungari Nõukogude sõprusühingu peasekretär Kristo Istvan ja Budapesti ülikooli õppejõud, akadeemik, professor, trantsieni valdatel, Emre. Ega meie külalised ei kahetse, et nad nii pika teekonna ette võtsid. Käin klemm pähe ja losu utatavateks vaguka v. Ma ütlen, see on meile suureks auks, et meil on võimalikuks tehtud, meil on võimalik osa võtta sellest suurest pidupäevast ja see on meile unustamatuks elamuseks ätigistutud, kui ta ees niimoodi Vene kultuuriavarändel käsi joudaludes, olgu ta. Äsja Kiidlathoti, me oleme varem ka teadnud seda, et, Eesti rahval suured traditsioonid muusika alal, kuid et niivõrd suuri muusikateoseid ja kunstiteoseid sellises massilise ettekandes on võimalik siin ette kanda, see on meile siiski suureks üllatuseks. Ja kodusse jõudes saame kindlasti jutustada. Nähtud ja kuuldud muusikakultuuri kõrval ka sellest soojusest, mida me siin, mille osaks me saime siin Tallinnas on hea meel kuulda, et meie külalistele laulupeol meeldib. Nadi on, kelle ma tahtsin Cavendil ehk nägijaks. Teatavasti on ka Ungaris koorilaul väga populaarne. Mustjala nägid, ega juhuslikult külalised ise ei ole. Koorilaulu harrastajad või sõbrad? Veelatlantseegol vändigeinkesel Nintšansi antiahi koorus kollapalaviku näe, ei, kahjuks ei ole. Kas Ungaris korraldatakse laulupidusid? Osagune Jean. Tal õnnebseegele käte särwesena taolisi vabaõhubaasi Iiemm Faida sabad. IMO saada leida ära nii näete. Ka Ungaris korraldatakse laulupidusid, kuid osavõtjate arv ei moodusta nii suurt protsenti. Üldrahvastikust. Tüür siis meil on ka asutustes, koolides ja külades on oma niisugule laulukultuur olemas, mis ka veel peidab endas sugemeid ühisest soome-ugri lauluvara nii-öelda põhialusest. Ma tahaksin kohalikule publikumile ütelda, et Ungari muusik, muusikaelu, nii-öelda revolutsionäärid, käesoleva aastasaja käsu aasta sajandi alguses on õppinud Eesti muusika- inimeste eeskujust. Vardu Veelo Šmois Köstunud e ö-ides Corbanišviotaal. Ees Matthias ei seal mõnda aega. Ungari tuntud heliloojad ja muusikainimesed veel Abartov eskoda Zoltan on omal ajal põhjalikult uurinud Eesti muusikaelu ja just nimelt, et hurda ja Eiseni rahvamuusika alal ja kogumise alal tehtud tööd. Uuriaci Purro hätsid Meid imestab, kõige rohkem rõõmustab kõige rohkem see ühtsus, milleks on laul suutnud kokku sulatada kogu nii eesti rahvast, nii vanu kui hästi noori, õige isegi lapsepõlvest kuni kõrge vanaduseni. Tähendab dirigente, keda kogu rahvas võtab nii Enda nii-öelda sülle nagu oleks nemad nende lapsed nagu rahvalane, ajagi järevivad. Vanema põlve heliloojad ja dirigendid, koorijuhid oma nii-öelda nii-öelda minevikku, kurva kurvameelsema ja raskema meeleoluga muusika ja kaasaegne, rõõmus muusikani. Vaat siin 20. viie 25. aastapäeval nii väga kujukalt ja tema ütleb, et see paneb kõlama nii kaasaja kui seda kontrasti kaasa mineviku vahel. Kaljo sõnumi külalist, sellel on näha, et suur puhkpilliorkester on laululaval juba aset võtnud ja kuigi meid kuulajaid on rohkem umbes pool miljonit raadioaparaatide juures siiski eesõigus on täna nendel seal laululaval. Ma paluksin viia sellelt laulupeolt tervitus Ungarisse, Ungari laulurahvale. Säästa Asmäkeeviana käed. Niisiis, laulumehed tegid oma töö ja nagu alati, hästi. Me ei mõtle praegu enam ammugi seda, et nad juba teist päeva kandsid suurepäraselt ette. Muusikaliselt kõige raskemat osa üldlaulupeo kavast võib vist nii öelda. Ja et nad lõpuks laulsid sellise laitva põlemisega vanu, ammu sisse lauldud laulda. Seda te kuulsite isegi, kuid nad tegid mehe töö ka. Hoopis teises mõttes. Võime öelda, et jälle kirendab koguse võidu väljak niipalju kui siia ka mahub. Lasnamäeni ja üle selle nõlva kuulajatest. Ja kui see sellises vaimus jätkub et ilm peab, nagu öeldakse, selles kahtlust ei ole siis võime oodata juba täna eile saavutatud üldlaulupeo publiku arvukus rekordi kindlat löömist. Laval on ühendatud puhkpilliorkestrite 2400 pillimeest 2400 pasunat selle vägevaima pasunatoru otsas, mida endast kujutab laululava akustiline ekraan või variga. Otsisime ülesandeks vanemat puhkpillimängijat Verner õun, Roosi, Keila pilliorkestrijuhi ja Osfalt siku võru rahvaorkestrist. VII Õudroosil on rinnas väga võlamärk. 1896. aasta laulupeost. Nojah, 1896. aastal oli esimene tantsupidu minul ja võtsid teise osa, võtsin osa ja mängisin puhkpilliorkestris, kaaslasel ajal mängisin teist klarnetit. Olin karja pois, käisin karjas ja siis puhkpill meeldis eakas. Ja nüüd te olete pärast seda kogu aeg laulupidudest osa võtnud. Jah, ei ole ühtegi vahele jäänud kõigist laulupeost osa puhkpill on jäänud ka ikka nii südamelähedaseks. Praegu näete, noored ei jäta järele, nõuded peab kaasa tegema ja ja omal on ka tahtmine, seejuures on, ega veresoon ega saagi järele jätta. Nii, nüüd olete koguni orkestri juht, Jaano orkestri juht ikka nii 50 aasta ringis. Kas lükausega mäletate, David Beckham, miks ei mäleta, ta oli esimese laulupeojuht, oli ju väga niisugune. Ladna mees oli väga ise isalikult käis orkes meeste ümbri, jagas oma näpunäiteid nii edasi ja see oli väga lihtne. Kes ja torukübaras, aga tema oli säärsaabastes ja ei olnud ka kõva kräkki kaelas, oli ikka nii talumehe moodi, sellepärast oli ka ju väga lugupeetud pilli, millest suurem osa neist olid ju ka talumehed, kõik. Kas ise olete katsetanud oma pikaajalise puhkpilliorkestri mängupraktika juures mõnda lugudele? No ikka olen katsetanud ka aga need pidid mõned uued veel olema? Ei no kui elu tervishoiusügisel, siis katsume uuesti. Kaua Osvald tsüklon, puhkpilli mänginud, kahetsussaast 11-st seitsmest aastast algasin pääle ja siis 209-l 10-l kaheksandal tegime esimese mänguorkestriga, nii et ma olin seal alustajatest, liikmedest olen veel järgi jäänud üksinda. Nii et see on siis 68 aastat tagasi ja ja kogu aeg võruorkestris liigoloniga edasi olnud kõik aeg osa võtnud siis võru orkestri loomisest ja tavaesimestest päevadest esimestest päevadest peale. Siis olin ma 14 aastat vana, poisikene hakkasin õppima. Palju nüüd, aastaid on juba, nüüd on kolm kuud üle 82 ja teil seal saunas. Minul on üks kuule, 83. Nii aga rongkäigu astusite mõlemad vaprad kaasas. Ka ikka kaasa, kuidas muidu? Õigesti teha kõik missugused nüüd, tänavuse juubelipeomuljed on väga toredat rahvast, palju mänd läheb, kaunis kindlasti ei ole enam nii, kui alguses laulupidu, tollid. Seekord on rahvast eriti palju, nii palju ei ole siin kunagi lähtud. Nii palju rahvast ei ole küll täiesti ühelgi laulupeol näinud, kui tänavu on juubeliaasta loomulikult. Hakkaski peale ja pillimeestel on nüüd muidugi tähtsamat tegemist, kui meiega juttu ajada. Meie varalahkunud helilooja Villem Kapi pidulikku proloogiga alustasid puhkpilliorkestreid oma suurt kontserti.