Praegu pankrotti valitsetud rahvamajandusele näis olevat mingisugune ühiskondlik baas, mida nad maa andmise lubaduse ja muude pete piltidega suutsid luua ja talurahvast linnatöölise vastu juhtida. Kui neil siis olid teatud seljatagune talurahva hulgast, kui need siis võib-olla kuidagi veel toetas töötav intelligents, käsitööline asunik ja nii edasi, siis nüüd, nagu näitab viimane suur rahvakohtumõistmine, puudub neil igasugune laiem ühiskondlik baas. Nende diktatuur on jäänud täiesti alati nende õõnes paatus, nende propaganda, nende kõlavad sõnad rahvusest pole muud kui kelluke, mis heliseb ja vask, mis kumiseb. Mille sa enam ei usu ükski tööline, haritlane, põllumees, kuna ta on näinud vaid kurna ja rasvast lõusta, täida tasku, mille väravavahiks olid iseennast teadnud Eenpalu, Jürima ja teised valitsuselt. Nüüd olla töötavad hulgad näidanud et see valitsemisviis enam ei kõlba. Et see võim on olnud rahvavaenlaste või mis on olnud sihitud kõige loova, kõige õilsa rahvaprodukt produktiivsete jõudude vastu. Järgib küsimus, kuidas peame meie otsustama oma riigivõimu küsimuse, kas peame, jääme, jääme selle juurde, mis kaalutud ja leitud kerge olevat, mis juba läbi elatud ja mis on meile vaid hukatust toonud, milles annab kellelgi usku. Ei ole. Kas peame selle juure jääma, mille rahvas on hukka mõistnud Andres üksmeelselt oma hääled töötava rahvaliidule, kelle poliitika, kelle eesmärkide suhtes kellelgi kõige vähematki kahtlust ei võinud tekkida. Eesti Töötava Rahvaliidu kandidaadid, olles proovitud töötava rahva huvide eest võitlejad poolele teele peatuma jääda, vaid nende eesmärk on töötavate hulkade vabastamine vabastamine lõpule viia, nagu seda on tehtud sotsialistlike vabariikide liidus. Kus maksab nõukogude võim, mis on eeskujuks kogu maailma töötavatele hulkadele. Meie töötav rahvas on ajalooline sest kõik õnnelikud kokkusattumused on tahtnud, et meie võime oma Burnadendi turjalt maha raputada ja me tahame seda teha. Kõiki asjaolusid arvesse võttes ja silmas pidades, et 21. juunipöörde tagajärjel toimunud riigivolikogu valimised 14-l 15-l juulil 1000 904. aastal andsid Eesti Töötava Rahvaliidu valimisplot platvormile rõhuva enamuse, kust selgesti väljendatud kõige laiemate hulkade tahe nii linnas kui maal oma riigi oma rahva saatust ise määrata ja kus töötavad hulgad töölised, talurahvas töötav intelligents pidulikult ja üksmeelt, et lülitad esiteks, et kõrgem võim Eestis peab kuuluma rahvale ja ainult rahvale ja et on saabunud aeg luua tõeline rahvavalitsus, et Eesti rahva ja riigi õnnelikult ja vaba elu aluseks on tugev ja purustamatu sõprusliit Eesti ja suure nõukogude liidu vahel, kes nüüdsest peale peavad minema käsikäes. Elustatud ühisest tahtest võidelda Eesti ja Nõukogude Liidu rahvaste Raulia õitsengu eest. Teiseks, ET laialdaselt töötava rahvahulgad oma suurtel meeleavaldustel. On nõudnud Eestis tööliste ja talurakku Nõukogude loomist, mis väljeduka pöörumis pöördumises riigivolikogu poole. Sellepärast mina ettepaneku kuulutada Eesti vabariik sotsialistlikuks nõukogude vabariigiks, kus poliitilise võimualuse moodustavad tööliste ja talurahvanõukogu, kus kõik point. Eesti sotsialistlikuks nõukogude vabariigid kuulub vankumatult nii linnas kui maal tööliste ja talurahvanõukogudele, millest välja töötada vastav deklaratsioon. Elagu Eesti Sotsialistliku Nõukogude vabariik.