Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus võtab nüüd kokku esmaspäeva, 11. veebruari. Olulisemad uudised stuudios on toimetaja Kadri Põlendik. Harju maakohus mõistis riigireetmises süüdi Deniss Metsavase ja tema isa Pjotr voolini. Deniss Metsa oma käitumisega põhjustas sellise olukorra. Tal mingis mõttes ei jäänud muud üle, kui asuda koostööle. Valitsuskoalitsioon otsustas VEB fondi teemaga mitte edasi minna. See oli ühine seisukoht, et tänases olukorras ei nähtud koalitsiooni poolt võimalust seda lõplikult otsustada Riigikogus. Eesti energia soovib rail Balticu trassi alusmaterjaliks müüa vähemalt neli miljonit tonni põlevkivi kaevandamise jääke. Euroopa Liidu Brexiti pealäbirääkija Michel Barnier ärgitas Briti peaministrit Theresa meid täpsustama, kuidas ta kavatseb lahkumisleppele parlamendi heakskiidu saada. Narva linna võim kinnitab, et partnerite lahkumine Euroopa kultuuripealinna projektist piirilinna ambitsiooni ei mõjuta ning arvatavasti püütakse põhitaotlust omal jõul vormistada. Reformierakond on käinud välja idee liita keskkonnainspektsioon politsei- ja piirivalveametiga. Riigikogu keskkonnakomisjoni juhi Rainer Vakra sõnul ei toeta seda mõtet ükski asjasse puutuv asutus. Teiselt poolt ütles seda ka peadirektori asetäitja politsei ja piirivalveameti, kuhu pista ja neil on juba üle 40 ülesanded, nad ei sooviks veel saada 40 esimest juurde. Ilm on öösel pilves ja sajune, homse päeva jooksul sadu taandub ja ilm selgineb. Hommikuks langeb õhutemperatuur miinus kahe kraadini, teedele tekib kiilasjää. Ja nüüd kõigest lähemalt. Harju maakohus mõistis riigireetmises ning asutusesisese teabe välisriigile edastamises süüdi. Endise kaitseb väelase Deniss Metsavase ja tema isa Pjotr voolini. Kokkuleppemenetluses mõistis kohus metsa vasele karistuseks 15 aastat ja kuus kuud vangistust ning voolinile kuus aastat vangistust. Indrek Kiisler teeb ülevaate. Metsavas kogus Jovooli edastas Vene GRU-le Eesti riigisaladusi, salastatud välisteavet ja asutusesisest teavet. Deniss Metsavas töötas enne vahistamist kaitseväe peastaabis. Tal oli majori auaste. Just kinnipidamise päeval pidin tööle asuma kaitseliidus. Info üleandmiseks kasutati nii sidekanaleid kui ka vahetuid kohtumisi, ütles kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu. Me oleme tuvastanud, et see koostöö algas 2000 seitsmendad aastal, eks see oli siis rohkem kui 10 aastat, kuni siis septembris tema tabamiseni. Ja teine teema, mille vastu alati huvi tuntakse, me seda ei täpsustanud. Nüüd me võime siis ka sellest natukene rohkem rääkida, on see, et see töötasu, mis siis nende aastate jooksul Deniss Metsavas sai, ei olnud sugugi nii suur, kui võiks arvata, oli alla 20000 euro kokkuvõttes, et on soovitav tulla ja ära rääkida, kui on tekkinud kontakte Venemaa eriteenistustega, seda tasapisi liigume sinnapoole, et me nüüd inimesed, tabame. Miks see ka Eesti riik läks üldse kokkuleppemenetlusele? Sellele vastab juhtiv riigiprokurör Inna Ombler. Selle kriminaalasja puhul on hästi oluline ära märkida, et tegu on riigisaladuse ja salastatud välisteabe kogumise ja edastamisega Vene föderatsioonile. Ja see kriminaaltoimik sisaldab suures mahus sedasama riigisaladust ja salastatud välisteavet. Nii et kaalutluskokkuleppemenetlusele minna riigireeturitega ei olnud mitte ainult menetlusökonoomiline, vaid selgelt seotud ka selle vajadusega. Sellist sensitiivsed infot mitte kohtusaalis enam käideldav. Mis sundis aga metsa vast reeturi teele asuma? Ma ei saa kahjuks kõiki detaile avada, aga saab öelda midagi sellist, et Deniss Metsavas oma käitumisega põhjustas sellise olukorra, kus tal mingis mõttes ei jäänud muud üle, kui asuda koostööle ja mõttekoht oli siis, kui ta sellele koostööle asus. Et ta ei tulnud sellest rääkima ja nii ta mängis ennast sügavamalt sisse ja välistas tagasi. Milline oli metsavase isa biotor, puhulini roll toimunus? Detaile täpselt me välja ei too, aga, aga siit maht oli väiksem ja mõnevõrra võiks seda ka nimetada, nõnda et tema roll sellisele abistaval funktsioonile ja teabetoimetamise sideme funktsioonil oli üks selline kõige märkimisväärsem, aga üksikasjad ja kahjuks minna ei saa. Valitsuskoalitsioon tegi täna otsuse, et VEB Fondi sertifikaadiomanikele raha maksmise teemaga praegune riigikogu edasi ei lähe. Uku Toom jätkab teemat. Ei tea, kui palju oli neid, kes uskusid tõemeeli, et VEB fondi saagas kahjukannatajatele nende raha tagastatakse aga pärast vastava eelnõu arutamist õiguskomisjonis esimese lugemise toimumist Riigikogus kui kogu loogika ja nagu ütleb sotside liider Jevgeni Ossinovskiga vastava kokkuleppe kohaselt, et oleks eelnõu pidanud sahtlis maanduma, jätkas komisjoni esimees Jaanus Karilaid aktiivset tegevust. Pärast mitmete nõutud muudatuste sisseviimist teatas meediale, et eelnõu on vastuvõtmiseks küps. Jättis märkimata, et komisjon polnud sellist otsust teinud, vaid oli otsustanud arutelu jätkata. Igal juhul lisas õli tulle see, et Keskerakonna esimees Jüri Ratas tundus karilaidu toetavat. Keskerakonna seisukoht on loomulikult see, mida meie liikmed on õiguskomisjonis väljendanud ja see on olnud tegelikult see, et see ebaõiglus ja see ebaselgus, mis selle küsimuse ütleme ümber, on Eesti ühiskonnas juba aastaid, et see saaks sellise selguse Täna pidi koalitsiooninõukogudega oma lõpliku otsuse sotsiaaldemokraatide ja Isamaa fraktsioonid arutasid enne seda oma seisukohta fraktsioonides. Jevgeni Ossinovski sõnade kohaselt oli sotside positsioon ühene. Sotsiaaldemokraadid nagu ma olen varem seisukohta väljendanud, seda Jaanus Karilaiu aktiivset askeldamist sellisel viisil ei toeta. Meil oli kokkulepe, et, et seda ettepanekut lõpphääletusele ei viida ja me oleme jätkuvasti selle seisukoha juures, et see riigikogu ei peaks sellist otsust langetama. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder nii selget vastust ei andnud. Isamaa fraktsioonis on olnud siin erinevaid arvamusi ja veel jätkuvalt päris palju küsimusi kuidas käituda ja, ja me teame ju, et ka on esitatud komisjonis see niinimetatud Raidla muudatusettepanek, mis komisjonis heakskiitu leidis. Mis muutis esialgse eelnõu sisu. Ja, ja nüüd me tahaksime siis koalitsioonipartneritega rääkida ja otsustame pärast, kui me oleme ka koalitsioonipartneritega läbi arutanud. Koalitsiooninõukogu pidas nõu, tegi oma otsuse ja peaminister Ratas teatas pärast nõupidamist. See on küsimus selles, et kas riigikogu läheb koalitsiooni arvates ka selle otsuse eelnõu vastuvõtmisele sellises koosseisus, siis vastus on, et ei lähe. See oli ühine seisukoht, et tänases olukorras ei näe, sest koalitsiooni poolt võimalust seda lõplikult otsustada riigikogus kindlasti see töö, mis on tehtud nii selle saaga eelmises komisjonis. Seda õiglust ja tõde välja selgitada on kindlasti olnud. Ma arvan, et õige ja vajalik, see, kas kunagi võib toimuda rahaline hüvitus või mitte, see on järgmise koosseisu või koosseisus. Küsimus. Niisiis on küsimus selleks korraks otsustatud ning õiguskomisjonil ei ole mõtet selle juurde praegu tagasi tulla. Ja veel riigikogust. Keskkonnakomisjon arutas täna aherainekillustikku ja põlevkivi tuha kasutamise võimalusi rail Balticu ehitusel. Margitta otsmaa võtab räägitu kokku. Uus raudtee neelab hiigelkoguse materjali miljonites kuupmeetrites, seda kulub teenindusteede täitmiseks. Killustik graniiti läheb raudtee ballasteks, killustikku, muldkeha kaitsekihti, samuti hooldusteedesse. Eesti energia soovib müüa põlevkivi kaevandamisel tekkivat aherainet rail Balticu ehituseks, selle asemel et avada uusi lubjakivikarjääre. Ehkki olemasolevat aherainet on Eesti energia jäätmemägedesse kuhjatud nii palju, et sellega saaks katta uue raudtee. Kogu muldkeha rajamise mahud seavad kvaliteedinõuded üsna suure piirangu. Eesti Energia strateegiliste projektide direktor Andres Vainola ütleb, et siiski otse kogu aherainet raudteele vedada ei saa. Õige alusmaterjal segatakse nagu pannkoogitainas retsepti järgi kokku. Ehk kui te tahate raudtee muldkehasse, pange seda tihti nii palju siia, kui te tahate maantee viadukti teha, siis kasutage nii ja nii palju, kuidas me oma lubjakivi, milliste loodusvaradega või milliste ehitusmaterjalidega näiteks tsement segaksime, et saavutada siis raudtee, Muldes vajalik tugevus, konstruktsioonile tugevus, suure tõenäosusega raudteeballasti osa, ehk see osa, mis sinna rööpmate peale vahetult läheb sinna pära graniidile midagi alternatiivi leida on tõenäolised, et keeruline ja meie ambitsioon on minimaalselt Rail Baltic, kas müüa vähemalt neli miljonit tonni? Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul saab põlevkivi killustikku kasutada siiski vaid teatud kihtides, sest näiteks ei talu see aine miinuskraade. Antud juhul me ei räägi mitte mingil juhul põlevkivituhast vaid me räägime konkreetselt aherainest ehk ikkagi sellest valgest kivist, mis tuleb koos põlevkivi kaevandamisega maa peale. Nii et see maht, mida võiks teoreetiliselt Rail Balticu puhul kasutada, on umbes neli miljonit tonni. Tallinna tehnikaülikooli majandusprofessor üllaseer lihttoob keskkonnaaspekti ja ütleb, et paekivikillustik on juba maa seest välja võetud ja temast ei olegi sisuliselt enam mingit kasu. Kui see õnnestub transportida kuhugi uus seda on vaja tähendab rail Balticu tammi ehk pulki aitamiseks siis see hoiaks ära suure keskkonnakahju, mis tekiks hulga kaevanduste avamisega ehitatava raudtee lähiümbruses. Kui see materjal tähendab, kus ta liivaga segada siis oma tehniliste näitajate poolest on igati sobiv. Ütleme, tehnilisi takistusi, materjali kvaliteedist nähtavaid takistusi ei tohiks selle materjali kasutamisel olla. Välisuudistest teeb kokkuvõtte Erle Loonurm. Euroopa Liidu Brexiti pealäbirääkija Michel Barnier, kuidas Briti peaministrit Theresa meid täpsustama, kuidas ta kavatseb lahkumisleppele parlamendi heakskiidu saada. Barnier ütles, et ta endiselt ei näe Briti Parlamendis Ühegi Brexiti plaani puhul selgelt stabiilset enamust eriti aga sellist, mis oleks kooskõlas Euroopa Liidu nõudmistega. Euroopa liidu ja ühendkuningriigiametnikud arutavad, mis järeleandmisi Euroopa liit saaks teha, et parlamente lepp päev enne Brexitit 29. märtsil heaks kiidaks. Briti peaminister Theresa May jätkab jõupingutusi enda Brexiti leppele toetuse saamiseks ning teavitab parlamenti Brexiti kõneluste arengutest homme, vahendab BBC. On me homne pöördumine alamkojas toimub varem kui esialgu planeeritud. Neljapäeval toimub Briti parlamendis taas debatt leppe üle. USA kongressi eelarve läbirääkijad jätkavad kõnelusi piirijulgeoleku üle, mis on kesksed riigiametite uue tööseisakuärahoidmise eelnõus. Läbirääkimised lagunesid nädalavahetus näitusel, sest demokraadid tahavad rohkem piirata nende migrantide arvu, keda võimud saavad kinni pidada. Lisaks on nad vabariiklaste ka eri meelt selles, kui palju raha tuleks USA presidendi Donald Trumpi lubatud piirimüürile eraldada. Riigiametite uue tööseisakuärahoidmiseks peavad pooled kokkuleppele jõudma kohaliku aja järgi reede keskööks. Eesti aja järgi on see laupäeva hommikul kell seitse. Itaalia paremäärmuslik siseminister Matteo Salvini ütles, et on valmis sel nädalal kohtuma oma prantsuse kolleegi Christoph kastaneeriga pärast tüli tubariis kutsus Roomast tagasi oma suursaadik. Suhted naabrite vahel jõudsid madalamasse seisu pärast teist maailmasõda, kui Pariis kutsus eelmisel nädalal tagasi suursaadiku, et protestida Salvini ja teise kõrge valitsusliikme Luitši Timaio solvangute vastu. Salvini kinnitas, et heade suhete taastamine on väga oluline ja mida varem, seda parem. Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa liidust ilma lepp, et ta võib ohustada kuute sadat tuhandet töökohta üle maailma ning rängima hoobi saaks Saksamaa. Nii selgus avaldatud raportist. Uuringu järgi oleks Prantsusmaal ohus 50000 töökohta. Saksamaa puhul saaks kõige kõvemini pihta autotööstus Prantsusmaa puhul teenindussektor. Kui Suurbritannia välja arvata, siis oleks ülejäänud 27. liikmesriigis ohus pea 180000 töökohta mis on otseselt seotud ühendkuningriiki eksportimisega. Ja tagasi Eestisse Narva ei soovi Euroopa kultuuripealinna tiitli taotlemisest loobuda ja üritab taotluse omal jõul vormistada. Jüri Nikolajev käsitleb teemat. Narva partnerid Euroopa kultuuripealinna taotluse koostamisel osaühingud Shift Worksi Kriatiiviti lab, lahkusid projektist, väitis, et linnavõimu pakutud 75000 euroga konkurentsivõimelist taotlust koostada pole võimalik. Sealjuures rõhutati, et täiendavat raha ei soovita sugugi endale, vaid linn võiks taotlusest välja jäänud tegevused kas mujalt sisse osta või näiteks ise teha. Narva linna võim partnerite lahkumisest suurt probleemi ei näe ja kavatseb kultuuripealinna taotluse koostamisega igal juhul tegeleda, räägib Narva volikogu fraktsiooni Kodulinn Narva esimees Aleksei Voronov. Prado osa asju puudu, nad tegin, projekt Aleksei mõistab, et taotluse esitamiseni on loetud kuud ning uute, ekspertide kaasamiseks läbi hankeaega pole. Seepärast pole välistatud, et püütakse olemasoleva rahaga omal jõul hakkama saada. Usimused, istun padjumboputitaardu ka ture, nii pruuli käed, minge kiiks, ta Runniks, hirm, väga tore, väga tõenäoline, et läheme sama teed, mis Tartu linn, mis ei kaasa välisfirmasid, vaid tegeleb küsimusega edukalt läbi kohaliku kultuuriosakonna ja kohalike kultuuritegelastel. Mis kultuuripealinn see on, mis ei suuda taotlust oma jõududega koostada, vaid toetab kohalikke olusid mittetundvatele Tallinna firmadele? Turnis näed spetsiifikat. Kooli kultuuripealinna püüdluste toetuseks asutatud kodanikuliikumise Mai Narva 20 24 aktivist Valeria Lavrova kahtleb, kas Narva linn on võimeline ilma väliseksperte kaasamata korraliku kultuuripealinna taotlust koostama. Me peame niikuinii otsime keegi, kes meile aitab ja selgitab, aga see, kas päris eksperdid üldiselt teevad terve seda hulk tööd või teeme ise, küsides Nende käest nagu seda konsultatsiooni, et see on kaks võimalust lihtsalt, kuidas teha Tartu omad nagu teevad, ise, aga küsivad eksperdid. Meie proovisime seda teist varianti, kui eksperdid teevad meie eest. Valeria Lavrov arvates tehakse narvakad kõigepealt endas kindlad olema. Kui ise usume ja oleme valmis tegutsema, siis peab. Kui sees ei ole seda kirge nagu soovi teha, siis ei ole mõtet minna. Lõpliku otsuse, kuidas Euroopa kultuuripealinna teemaga edasi minna, teeb Narva linna võim paari nädala jooksul Uudistele Jüri Nikolajev Narva. Pärnus suunatakse peagi avalikustamisele uue silla detailplaneering. Sild kavatsetakse esitada kahe kuni kolme aasta pärast. Ligi 20 miljoni eurosest maksumusest poole suudab linn ise leida, ülejäänu tarbeks loodetakse abi riigilt ja Euroopa Liidult. Ester Vilgats jätkab. Papiniidu ja Kesklinna silla kõrval on tegemist linna kolmanda sillaga. Planeeringu materjalides nimetatakse seda raba laia tänavasillaks. Jõe paremkaldalt vaadates sõidetakse sillale raba tänava pikendusele. Ülejõe kulgeb sild politseimaja suunas. Uus sild on vajalik, et parandada juurdepääsu kesklinnale. Pärnu linnaarhitekt Henri Eessalu. Ja ühtlasi annab ussil võimalusega ebavajaliku liikluse kesklinnast eemale suunata, ehk täna siis on kesklinnas palju selliseid liiklusele. Sihtpunkt ei ole, kesklinn. Detailplaneeringu avalikustamise küps ja suunatakse avalikustamisele mais. Eks see selgub. Silla eeldatav maksumus on 20 miljonit eurot ja Pärnu loodab, et peab ise maksma sellest poole. Rahanduse abilinnapea Meelis Kukk. Ja selle teise poole on kavas küsida abi riigilt ja samuti lootus on, et me saame Euroopa struktuurfondidest teatud osa neuroopa fondidega. Küll on selline lugu, et Eestis struktuurvahendid vähenevad kusagil 25 protsenti ja toetust saavate omavalitsuste omaosaluse protsent suureneb 45 50 protsendini. Aga Euroopa liidus on ka sellised olulised suunad nagu rohelisem euroop paremini ühendatud. Euroopa ja Pärnu on ikkagi üks Eesti tõmbekeskuseid, teine turismimagnet ja siit kõrvalt läheb Via Baltica ja see on ju otse loomulik, et ka Pärnu oma ranna oma kena südalinnaga oleks rohkem ühendatud, et liiklus liiguks vana silla tänaselt koridorist rohkem kõrvalaladele. Et see roheline ideoloogia elaks nii, et need lootused on kõik olemas. Nii riigi kui Euroopa vahenditele. Reformierakondlaste hinnangul tuleks keskkonnainspektsioon liita mitte keskkonnaameti, vaid hoopis politsei ja piirivalveametiga. Sotsiaaldemokraadi Rainer Vakra sõnul asjassepuutuvad asutused seda mõtet ei toeta. Madis Hindre räägib lähemalt. Homme tuleb riigikogus teisele lugemisele eelnõu, millega plaanitakse kokku panna keskkonnaamet ja keskkonnainspektsioon. Ühendamist põhjendavad keskkonnaministeerium ning eelnõu algatanud parlamendisaadikud suurenevas sünergia. Ka reformierakondlased on ka välja tulnud mõttega, et keskkonnainspektsiooni peaks ühendama piss politsei ja piirivalveametiga, kusjuures Kalle Palling nimetab ka niisuguse ühendamise põhi plussina väiksemat dubleerimist. Siin oleks võimalik vältida sellist bürokraatiat, kus sul mõne protseduuri läbiviimiseks on vaja tegelikult nagu kahe ameti inimesi koostööd tegema, et jahil jahilubade ja relvalubade kontrollimisel jahiluba saab kontrollida keskkonna inspektor aga relvaloa kontrolliks keskkonnainspektsioonil õigusi ei ole. Sotsiaaldemokraat Rainer Vakra PPA ja keskkonnainspektsiooni ühendamist perspektiivikaks ei pea. Vakra viitab sellele, et niisugust ühendamist ei toeta ükski asjasse puutuv riigiasutus. Kõigil keskkonnavaldkonna inimestel on kartus, et politsei ja piirivalveametis siis nii-öelda kuna alane järelevalve lihtsalt upub ära ja keskkonnaameti ja keskkonnainspektsiooni juhid on teda kartust väljendanud ja teiselt poolt ütles seda ka peadirektori asetäitja politsei ja piirivalveameti, kuhu pista aas, et neil on juba üle 40 ülesanded, nad ei sooviks veel saada 40 esimest juurde. Kalle Palling aga ütleb, et nende pakutud lahendust pole isegi põhjalikult analüüsitud ja niimoodi ilma kõiki variante võrdselt kaalumata ei tohiks riigikogu otsustada. Sellisel kujul keskkonnaameti ja keskkonnainspektsiooni liitmine on läbi mõtlemata, selles mõttes on seal nagu palju segadust, mida oleks võinud vältida, millega võiks tegelikult järgmine keskkonnaminister rahulikult edasi tegeleda. Meile jääb arusaamatuks, miks keelustatakse. Kalle Palling lisab, et ideaalis võiks keskkonnainspektsiooni üldse iseseisvaks jätta. Rainer Vakra tõdeb, et see, kuidas riigikogu homme otsustab ehkast teine katseasutusi liita õnnestub, on praegu veel lahtine. Minu jaoks on ikka kõige olulisem, et keskkonnajärelevalve valdkond vähemalt järgmise aasta eelarves oleks vaja sinna igal juhul ressursse juurde. Samas tunnistab Vakra, et kui kokku pandi näiteks tuleva aasta riigieelarvet või ka tulevaste aastate riigieelarve strateegiat, siis vähemalt sotsiaaldemokraadid keskkonnainspektsioonile lisaraha andmist kilbile eitustnud. Ilm tõotab minna jälle pisut külmemaks lähemalt räägib sünoptik Silve Grabbi Kaiv. Meie ilma öösel ja homme päeval veel ka Ida-Eestis Sauseks muutev madalrõhkkond liigub üle Eesti kirdesse ja toob oma tagalas homseks siia külmemat õhku ja langetab õhutemperatuuri korraks taas miinuspoolele. Eeloleval ööl on pilves ilm tihe, vihma ja lörtsisadu asendub järk-järgult lumega. Mitmel pool on udu. Hommikuks saartel sadu lakkab ja ilm selgineb. Tuul on Ida-Eestis nõrk ja muutliku suunaga, Lääne-Eestis tugevneb loodetuul seitsme kuni 12, rannikul puhanguti 15 saartel kuni 20 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on eeloleval ööl nullist pluss kahe kraadini. Varahommikul langeb nulli miinus kahe kraadini, teedel tekib kiilasjää. Homme hommikupoolikul on saartel ilm juba selge ja sajuta, mandril püsib ilm pilvine, paljudes kohtades sajab lund, sekka lörtsi, kohati tuiskab. Ida-Eestis püsib udu, pärastlõunal taandub sadu järk-järgult itta ning ilm selgineb. Loodetuul tugevneb kõikjal seitsme kuni 12, puhanguti 15 rannikul kuni 20 meetrini sekundis. Õhtul tuul uuesti nõrgeneb. Õhutemperatuur on homme päeval nullist miinus kahe kraadini, pärast lõunat langeb veelgi. Teedel on aga kiilasjääd. Sellest, mis on täna toimunud spordimaailmas ja mis on veel ees ootamas, räägib Juhan Kilumets. 35 aastat tagasi taliolümpiamänge võõrustanud Sarajevos toimub sel nädalal Euroopa noorte olümpiafestival. Tänasest kuni reedeni võistlevad 46 riigi noored sportlased vanuses 14 kuni 18 aastat kokku kaheksal spordialal. Eesti olümpiakomitee lähetas Sarajevos seitsmeteistkümne liikmelise koondise seitse laskesuusatajat kuus murdmaasuusatajat, kaks mäesuusatajat jagaks iluuisutajad. Veel on olümpiafestivalil kavas jääkeegel jää kiiruisutamine ja lumelauasõit. Läbi aegade on Eesti talisportlased noorte olümpiafestivalilt võitnud kuus medalit. Tänavust Eesti koondise koosseisu kommenteerib EOK noorteprojektide juht Merle Kaljurand. Et nende noorte ja juunioride maailmameistrivõistlustel, et igal juhul on tegu nagu Eestis oma ala parimatega, et samuti meil on noored iluuisutajad, mäesuusatajad, et selles mõttes on kindlasti nagu kõik korras. Siiralt on kahju, et, et, et seekord ei ole kavas suusa päid ja tänu sellele ka kahevõistlust, et et tegelikult meil on ju tublisid noori nendel aladel ka loomulikult on alati tore, kui selle kordaminekuga kaasneb ka medal, aga, aga selles mõttes selles vanuses kindlasti seda nagu eraldi nagu eesmärgina ei näe, pigem on see, et nad tulevikus noh, oleks neil sellest üritusest kasu ja et nad võtaksid selle maksimumi. Rootsi soores jätkuvatel mäesuusatamise maailmameistrivõistlustel võitis meeste alpi kahevõistluse prantslane Aleksei panturoo, kes edestas sloveeni Stefan hada Lynni 0,24 ja austerlased Marcos Schwartzi 0,46 sekundiga. Tegemist esimese individuaalse maailmameistritiitliga, Kalev Cramo võõrustab täna korvpalli VTB ühisliigas lähirivaali Krasnojarski Jenissei. Mõlemal meeskonnal on liigatabelis kuus võitu ja üheksa kaotust. Kalev on praegu kaheksandal ja Krasnojarski üheksandal kohal. Esimese omavahelise mängu võitis Kalev võõrsil kaheksa punktiga. Tänane kohtumine algab Kalevi spordihallis kell seitse. Sellega lõpebki esmaspäeva 11. veebruari Päevakaja rahulikku õhtut.