Naiskoorid lahkuvad segakoorid, rivisse tulevad. Ja nende üldjuht kes neist kõige esimesena siis seekord dirigendipulti astub Alfred Karindi ja tema hakkab küllap juba vaatama, kas kammertoon on taskus ja lugu alata või? See on siin just nagu süütevõti, üks käeliigutus, väike pinn ja juba prahvatavad tööle tohutud võimsused. See on ikka nii olnud. Meie mitmehäälne laul sai teatavasti alguse juba eelmise sajandivahetusel eelmisel sajandivahetusel enne kui prantsus Moskvas käib. Nagu vanarahvas rääkis kihelkonnakoolide laulukoorides. Ja ajaloolased kultuuriloolased on jäädvustanud sellega seoses täiesti ainulaadse kaiva tuntud episoodi hiidlaste laulumeeste ja naiste elust tol ajal. 1805 Need viis. See oli siis. 110 aastat tagasi asutati esimene koor Hiiumaal. Tuleb võtta müts maha Kärdla kalevivabriku töölissees. Kell pärast 12 tunnilise tööpäeva. Mõistete kohaselt talumatult rasketes tingimustes jätkus veel jõudu kõndida kümmekond kilomeetrit laulukoori harjutustele kes lähemalt ei leitud koorile ruume klaverist, Vorelist rääkimata. Ja nüüd tulemegi siis selle kammertooni hääle andmise juurde tagasi. On teada, et tol korral tahtnud ka hiidlased korda õigel häälel laulda, ainult säält võtta. Eks saadetud siis üks laulja, vabrikutööline nimega Gustav hammelman ratsahobusel 18 kilomeetri kaugusele Reigi kirikusse oreli häält tooma. Noormees sai pillist hääle kätte ja ümises seda kõik need 18 kilomeetrit kuni galopiga laulukoori juurde tagasi jõudis. Laul aga saanud sedapuhku alustatud tõesti õigest hääles ja olnud ka hoopis teine asi. Oh kui hüppasid vanemate südamed kui oma poega ja tütart lauljate reas nägid kui lõokest oma suud lahti tegevad ja kena häälega laulvat. Nii kirjutati Perno Postimehes 11. augustil 1865 ja läks aeg. Ja laulurahvas hakkas nõudma rohkemat kui lõokese hääl õiget häält. Ta hakkas nõudma ka õiget laulu. Huvitav märkida, et just jõhvis meie laulupäeva traditsiooni hällis kus juba üheksa aastat enne esimest üldlaulupidu Tartus toimus oma üldlaulupidu. Just jõhvis, seos, kus õige peale jõulutraditsioon revolutsiooni traditsiooniga. Kumbagi lauljat, kes meile sellest kõnelevad, ei ole praegu meie stuudios üht neist isegi meie hulgas, enam mitte, kuid mõlemad ool, Kaleti August Martin on auga välja teeninud Jõhvi kaevurite klubi segakoori Heli veteran Dani nime. Foori veterani, nime, kes loeb ennast esimese Eesti laulupäeva otseseks pärijaks. Ja nüüd väike meenutus. Nüüd. Läheme koos August Martiniga külla tema kooliõele Olga Lepale. 1905. aasta revolutsiooni päevil olite mõlemad kooliõpilased? Jah, olin teinud. Ja 12 aasta õppisin neljandas klassis ja teisel aastal siis oli 15 kuivana, praegu olete seitsme konson, homme 173 aastat ja siis lubage õnne soovida kõigi raadiokuulajate nimel. Tänan. Teie laulustaaži jõhviburi liikmena võib küljest mõte juba aastakümnetel, no ikka tuleb mõõta maksimaalma. 1907. aastal panin 17 aastat vana. Ja siis siia saadik, kuni ma laulan, laulan veel rida siis nüüd üheskoos pilgu tagasi, mis 1905. aastal jõhvis toimus, ma mäletan seda, et ta oli range käik, oli koolimajas, tulin just välja, oli lauluproov ja jalutasin siis ka koori järele, muideks laulsin ka seal ja siis läksime saime teise koolivaheti ministeeriume suurem pooleli saime sinna siis see laulu järgi läksid ja laulsid ka seal. Ja siis hakati maha loopima need keisri pinti. Sina ei, vastus oli vangimaja politsei teatavasti vangika lahtist jama tea ega ei mäleta, mis laulus lauldi. Tean, et see oli maha verega viietud, pruunid, laulsid, võib lasta pidi teisiti maha võidetud trooni taga, siis lauldi maha võietud kroonid. Kastega kuusk. No ja see laul levis nii, et seda oskas, laula iga koolipoiss. Huvitav kuju, ma ei mäleta, kes ta õpetas, kuidas ta õpiti, koolis ei õpetatud, aga laulu aastasid kõlblik. Kooliski, televiisor, rongikäik, koti taskurätik punaseks, lipuks ette ja ümber. Kõrval oli kõrvalhooneid ja ruumi võimas rongikäik. Kolmi suurus on 170 õpilast. Küllaltki suur. Suur rahvamass oli jala auti ja kaljude meeles, aga eriti võimalusi seal see. Lehti siis saadikus saarel Berglikud. Nonii. Kõigepealt ligidalt karskusseltsist, karskusseltsi laulukoor, seal laulu Harrissoni jagati. Massegi ees oli minul ka koolis saadud teiste õpilaste käest ja see oli punane veripunane lehm. Ja terve see laulutekst oli, oli ta ka hiljem, kui mingi karistussalga tulid, siis need peideti, mina peitsin külasti ära, aga ema nägi kuuma vanimaga muidugi. Võttis ära, nii oleks ta mul alles jäänud. Ja muidugi lauljad kandsid nii laulu, Oskluse kui ka lendlehti laiali ja selles käigus muidugi olid lauljad kaasas. Aga kelle käest need laululehed lendlehed rahva sekka läksid, nähtavasti Klettenberg kaudist Jacob edendab, oli Juhan miinimum kahiseb. Võib isegi arvata, et Juhan hiljem oma jõhvi ajajärgul sai sotsialistliku nii joont juurat, Klettenberg, edendaja, koli veendunud, sotsialism säält kaudu muidugi tuli, jõudis lehed ja, ja samuti ka oni jõhvis sel ajal siiski, nagu teada, väikesed põrandaalused riided kus käidi koos ja loomulik, et sealtkaudu siis ka levitati ilma tooks otse näha olnud, kes ja kus ja nii midagi tegid. Hiljem karistusega tulid, arreteeriti koos abikaasa Juliega ja saeti jõhvistall. Võib arvata, sellised laulukooriliikmed olid suures enamuses harrastades ja olid, olid. Jälle on laululava äärest ääreni lauljaid täis. Kuigi nad on paigutatud praegu natuke natuke hõredamalt ridadena, kui seda on ühendkooride ajal. Esinema valmistuvad segakoorid. Peale ühendkooride ei ole suuremat ja võimsamat jõudu. Meie laulupeol. Ja olgu nende laul Kes veel ei ole teele asunud. Viimane aeg on tulema hakata. Praegu võite heal juhul kusagil Lasnamäe nõlval ka istekoha leida. Esineva ühendatud segakoorid. Lauljad nõudsid välja Toodonomeetriku Paljude laulupidude üldjuhi populaarsusega helilooja ja ulatasid talle rohkesti rahvaste lilli. Tuleb järjest juurde. Hallipäine helilooja nagu kõhkleks veel, aga koor ei tagane ka oma nõudmisest. Ja juba on keediri dirigendikepp tema käest aktige. Nii nüüd, eks segakoori hulka kuuluvad ju ka mehed ja neid jätkub. Nii praegu Toodor näitlik dirigendipuldis Al aastaseni võetada õlgadele ja viiakse praeguni vanal laulupeo kombel oma kohale. See aplaus, seltsimehed raadiokuulajad, tähendab natuke rohkemat. Võib-olla märkasite tapnud, eriti ka viimase laulu ajal kergelt kasutades hetke, millal kogu sajatuhandelise kuulajaskonna tähelepanu oli suunatud koorile. Ilmus üldlaulupeole taas meie kõrgeim laulupeokülaline Nõukogude Liidu kommunistliku partei keskkomitee presiidiumi liige NSV Liidu ülemnõukogu presiidiumi esimees seltsimees Anastas, Mikko Jan. Oma kaaskonna. Eesti parteiorganisatsiooni ja nõukogudevalitseja pillide saatel. Nendega ühines ka teine kosmoselendur, Nõukogude Liidu kangelane German Titov kes muide juba mõnda aega samuti soovimata tähelepanu äratada viidis lauluväljakul nii-öelda inkognito laulupeokorraldajate ruumides. Kõrged külalised võtsid istet. Meile eraldatud esireas. Jah, kui ka 8000 inimest nõuavad eest peab autor tulema. Kätlevad. Heli läheb selline foon. B ta elagu oli lauldud. NSV Liidu ülemnõukogu presiidiumi seadlusele Eesti NSV autasustamise kohta Lenini ordeniga. Ja esinesin esimesel Lillivadal neiukesel, võtab ikka ümbert kinni.