Stuudios on Kirjanike liidu värske liige Ülle Kauksi, passi järgi Ülle kahusk. Ja tööle olete äratanud lugejates algusest peale tähelepanu sellega, et kirjutate pidevalt, murdes. Võru murdes kodukoha murdes on nii teie luuletused kui ka kohati arvustused ja ka proosatki. Ja see orde pidev kasutamine annab tunnistuste kinnitus sellest, kui teil on armastus oma kodukoha ja oma keele vastu säilinud tugevana ka siin Tartus linnakivide peal elades. Kõige hullem tuuete Tartul on mõningal määral eskina lihtsalt võrumaalane olla too pärast, et siin nagu siin väga vaba õhkkond, tõstame juba Bernard Kangro oma teosten kirutanud Tartu-aineliste et siin või ega enemine olla ehk kesta tahtekest või ja uskuda, et Võrumaa liikumist Võrumaalesesse võidas Kaia vahe vai kaeti varem nagu veidriku kina. Ja praegu seni tegelikult nii, et Latzilopatas rohkem eesti keelt kui Võrukiht, aga Tartul nüüd tekkinud häbelik sääne ringikene, kellega me neljapäeviti koon raamatukogul ja püüamises Võrumaa asja edendada. Praegu aga tahame välja anda suveülikooli artiklite kogumik Ko, mis kaikal oli siis opa man latsi talvessygisse kevad koolen koos siis Võrumaa latsekoonuma ja neile teami loengit ja siis proovimi ajalehele kaastööd teed ja siis noh, viidevini sama haiguja kõneleme juma, vahe lumma, kiil. Ma satu ajakirjandusosakonda, Opmann seal just nõuti, et noh, et kus sa Võrumaalt olete, kas kiilt ka mõistvalt ja lihtsalt ta niiviisi sääne, vaba niiviisi too vaim, mis seal ajakirjandusosakonna valitseja ühiselamu on ja ja kõik soodusdiviisi vanakesi nagu mida haigedesi, toda vähem kiruti eesti keeleni, toda rohkelt võru keelen. No ma naksi tegelema, aga see vana rahvalauluga ja ja siis kõik lätsena järjest sinnapoole, rahva rõivid, naksi tikkima ja siis kõik läks lihtsalt sinnapoole. Etu võru kiil osutus õndsus kasulikkus ja, ja ja õnnestu raamat ka valmistetaja. Ja siis nüüd on niiviisi, et kuigi maks veidikese eesti keelt ka mõista on mul lihtsalt nii suur nõudmine võrukeelse kire sõna peale, et mul ei jää suurt haigu eestikeelsega tegelda. Ega sellepärast oli ka äsja ilmunud arvustus edasi siis ka ikka võru keeles. Jah, tähendas mulle, on lihtsalt selline tunne, et Andavesteeris Saisva kiil ja mul ei ole kunagi säänest probleemi, et ma manzzastki asjast ei saatalen, keelen kõnelda tähendas toda harvatu tihti, et sobisse ainult nalja tegemises tunduv kurvem seisukoht tegelikult, mis sum. Aga pärast toda kaika suveülikool in herra Enn Kasak pidasi kosmoloogiast Ilmaru Luumise Opusest võrukeelse loengu. No mis seal talvest vapustav kosta, kõnel kõik võru keeli mõttel kõik terminid kah välja ja kostu suurtähe tiidus valdaveste käega katsutav. Ja ses sama sama ökot ime järel herra Madis Kõiv tegi. Tarkus armastusest ehk filosoofiast puhtam võru keele vääga särava ettekande ja vähemalt nukest luget seal kohal olliva. Ei kahtle absoluutselt, et, et tan keeles, et kõik asja ära ajada. Igatahes kirjandusena ei ole mul küll jään ükski juba mõttetu pärast avaldamata ole tolle võru keele kihutama. Kui hakata nüüd natukene oma sajus sorima ringi vaatama, siis tuleb meelde, et Võrumaa mees Raimond Kolk, kes praegu elab Rootsis kirjutab samuti oma luuletused, võru murdes proosa, aga siis eesti keeles kirjakeeles. Lõhuse ühte näitemängu ning ongi kõik, nii et ülejäänud on ikkagi peljanud seda nagu võrukas ütled. Aga sama laol võrumaalaste sääne, noh iseloom on küll tunda maale veidikese kokku otsida, vaid kogunes, andsid võru maalaisi ja siis noh, vitsa siin tuua, et juba näide keelekasutusest tunnetner Aga tänasimete temperamendist, varusaia Seskuma vil obse oma 10 aastat tagasi, kui ma alusti sellesse Olejevil üldse tähtis kostinemine, perium, sest seal oli kõikides suured nõukogu, teine, mis ei ole kellelgi kodu, kodustesse, vanelgitesse, oles suguvõssa, no mitte midagi. Kõik olid nagu noh, sääne ess kõneldava Esspeedeebastlikus ja sest selgu, et, et vähemalt poole oma sõprust, kes oli mulle korjunu üts vanem way kats vanem pat võrumalteri ja samal ajal kuigi tuustmi suurtes kõnele tugelt kui paari lätsiimi Camumyysium ütles poolt Võrumaalt peri geneetiliselt ja kuigi talle Ladze põlvendada kiiltes shopata unte, nüüd omandanud ta veste korralikult ka keele. Millised aga teil sidemed, remont palgaga on olnud? Nojah, Tallinnas alles oli teie ühine luuleõhtu kuid kas on see võru keel ja meel veel kuidagi teile ühiseid töid andnud? Jah tualgidu kõige huvitavam passi siin Tartu on ju neid välismaalasi vanasti üldse pia haiguess näe, ja. Ma ei, ei ole sääne kah nüüd öko tükishinaidega nii suhtlema ja sesse kui paar aastat tagasi, Raimond Kolk, tul siia kirjandus päevile ja sesse esinesi. Raamatu kogun ja lugesin oma Maarjat ja liidet, mitte väega ilusat luuletust võru keelen täitsa ilma aktsendita. Ja kuses Ain Kaalep meid, Perand, tutvuste, ses mures kõrdagi säänest tunnet, et tegemist on välismaalasega, vaid tegemist on, noh, ma ei tea noh Tõse riigi kodanikuga või mitte mõnestki säänest tunnet, täitsa saime, tunnen nagu naabrid üle, mis oleks olnud lihtsalt ja ses tuust avast tundubki mulle, et elule kõigina santsis õnnelikus ja helgest tolle pärast, et sest avasti äkki, et mõlema tere võru kirjandus. Et noh, et ei olegi nii et lihtsalt noh, üts hipi hipitsemise Sands, punkar, suse mõtlen, kirutas Vaidete sesse. Too aeg tuli, vaju kõik raamatu jälki sealt raamatukogu fondidest välja, mis Haatsonal tänu ja ja sesse ma saigi nagu sinna talle kirjandusse otsa pääle. Aga seeni ma niikuiniisama need tolle mõtte num Raimond Kolk väega moonu ja mul on väga mõtelda, et kuskil on tõeline Võrumaa kirjanikke, kes Võrumaal kinemine ja ühine luule öödak kukku kaheste veel. Te ise seal luuleõhtul, nagu te ütlesite, enne esinejate vähe, kuid see-eest olid koolitüdrukud väga usinalt hästi teie luuletused ära õppinud kuid praegu oleksime igati paslik kuulata siis teie luuletusi teie enda esituses. Hirohalli Katz 1000 mina kats 1000 ruublitsai oma värsiraamatust ei Räkingse ja perre jään lihtsalt otsa, sai. Jürka Saynarku Katz 1000 paistva taik talal kastsin ja pea sai rahast kostabi seltsi paljundamis, massin Vallerca kats 1000 ruubli. Tunnen, nägi siis saatis tuhja Sooma sõidus vaevalt midagi, perre jäi Sven isa käest pea kats 1000 sai vaid ta mullegi kõnel kohedu parajäi karmatiini oma kaitse 1000 ime käest Nobeli ostmisest sai tuustbale ka oma jäi nüüd oodama telegramm võlavanglast Soomest miilitsas kirastisest kaitse 1000 saia, jälki mu kord agama, belgia ka kuigivõrd. Kirutuse laud mu kirutuse laua manitseda sõjala, Hilkas imikid Jekülites poi, et ja kirutuse massilüte viisi klõbises, kui teda Pesfalazzerusiigu valgekese geeniuse käe. Kui laps magama, poeedid pagema oma salongist, ses pääsemina vangist ja raselt vasta paperd, mida Dima sopard und nägema Tappolksas minu päev. Enne luuletuste lugemist juba vihjasite punkaritelejaga jutu algul oli väike vihje sees. Mäletan edasist ühte teie ütlemist, et kui ma poleks hakanud rahvariided kandma, oleksin praegu punkar. Ja ülepea on teil Sõrrel istuda seltskonnaga nii-öelda head sidemed. Jah, ma väga armastan neid mulle üldse saime fantaasia ja kõik miilidesse. Mehhiklane vahepeal unesid ja tuum Gannicus sürrealismi kuigivõrd seotu. Ma ei tee ikka millestki saine, tule. Näitleja. Praegu mul on parem pitsat droom. Sven Kivisildnik, kelle sürrealistliku teos märg viik, ma Pance ümbrallikas Viktoris ja ses tõlgevas segase kutsepööret ideed pääl. Ja sest hui idee oligi niimoodi talle märg Viktoriga määr, tõlgi. Et teeme nii nagu vanasti, et, et võrumaalased tükise eesti keelt kee kõnelema eesti keelt liiga palju tunnistama. Et, et oma eestikeelset varianti Võrumaale üldse müüki ei pane. Maadi Võrumaa lasteaias oma variandi ja sesse tuuga tõlgin Aga Peremi otsestimiseski panen miks mõlemat Võrumaale müüki. Ja siis mulle kõik meeldivuse, Laabani luuletuse ja Andres Ehin on väga tore imemine punkaritest nii palju, et Mercat armasta väega Merca on täitsa nagu sõsar akene Merca on ka Võrumaalt peri. Ja nüüd me oleme niiviisi, noh, vahepeal hindavaleks seto kiilt kõnelen ja ma tõlkse dime jazz, Hamleti kants monoloogi võru keelde. Ja inglise keelest ma tõlkse bow kella ja praegu ma hoopis soome keelt kah, nii et maksedes pidinaka inglise keelest ja soome keelest tõlkima ja proovi võib-olla vilgu lapsel mahti anda mõne keele. Aga asi on lihtsalt tollenes, mõni asi, lihtsalt tõmm, sääne vallatu tahaks väga, et kus ta võru keeles kõlas, et normanni šansse näpuharjutuse. Aga ühte asja ma ei Thelmise päälega nüüd kui Võrumaa kultuuriga rohkem tegeledes, et sesse-s olev võrukeelset säänest hääd näitemängu tolle pärast, et Madis Kõivu ja Aivo Lõhmuse näitemäng on lihtsalt nii rasse toda peas tegema, sääne professionaalne näitetrupp, aga Võrumaalt peri näitleja oma kõiki teatrite peal ajan ja siis on vaja, nagu ütles ainult lihtsa pat näidendit alustuses Ain Kaalepi soovitust hidden pantsema lihtsalt Bernard Kangro näidendi hunt võru keelde tagasi trumme. Sääne veidikese sarnaneb Kitzbergi libahundiga, aga muidu häste võru maalik ja samal ajal väga tõsine. Me lindistame saadet just sel päeval, kui te olete viimast päeva riigiametis ja nüüd on pikem puhkus Eeessest. Tere, kas saab, ja võib-olla jääb isegi natukene vähem aega ka luuletuste ja proosa jaoks, sellepärast et hoolitsemine praegu kolme ja peatselt siis neile lapse eest ekse, nõua ikka asjad ka palju aega. Mis taht ka tüütetaja vanaema oma omaalia, nii et ei ole nagu kellegi peale loota, aga latsin man malle veidike pettunud kah, kuigi muidugi Iftikese omava ja, ja esimene mõist juba võru keelt kahte nakas varsti viie aastases saama. Aga nälja mõtled muinasjutu pääst jälle ütles, et aga vanaema kõnel Punamütsikest vanaemakene Zaitset kitsetalle kõnele meile kah noid. Ja ses alguseni jäi küll nii kõnely kõikkalt neile võru keeleneks muinasjutt, et aga nüüd ütles, aga õdahkuraation kõnelas eesti keele kõneles ka meile eesti keele ja sest neil on kõik nii meeleneed, ei tohi midagi ärkavil muuta. Ta uudse Nigulatsist säänest suurem patt fantaasiates ma näidega nagu kamp sassi olla. Aga nüüd surutas Mulleksane suur Ladze vanem roll pääle ja siis kange hiljemalt kui kuulil, et, et kus ma kelgatesse üles ja kus ma selgesti, et näpet esinemiste sõna kõnelema praegu oma prooviks niiviisi vabalt kasvatada. Teile on nüüd selle jooksva aasta jooksul tulnud mitmeid tunnustusi ja eks tunnustusele ka see, et teid võeti vastu Kirjanike Liidu liikmeks. Too minu üllad küll, ega ma arvasin, niipea niikuinii ei võeta, V2 miilol kah sama laol selle kirjanikum õudselt kena Inemise jäänute hulka kuuluda mul noh, tõesti vääga Hämiil, ainult et nüüd ongi selline asi, et nüüd peast nagu edesi kirutama ja sest nagu nagu nagu vääriline kaks olema, et usaldust õigustada oma soovitajatel, aga nüüd tule tõesti nii, et, et paar aastat saama vääga vähe jälki kirjutada.