Vikerraadio. Jaa, tere, Kased hakkavad kolletuma, seda siis kuumusest punast värvi on loodussõbrad märganud juba ka toomingatel. Kuum suvi on kiirendanud putukate elutsüklit, näiteks kimalased on jõudnud ühe põlvkonna asemel tänaseks juba kaks üles kasvatada. Palavatel suveilmadele järgneb aga võimas äikesevihmade hooaeg. Meie tänases saates vist ei müristagi, mine tea, rahva teenrid alustavad ja täna oleme koosseisus Aivar Hundimägi äripäevast, Krister Paris, Eesti Päevaleht Delfist ja mina olen Mirko ojakivi vikerraadiost, tere, Teyla tervitas tervist. Mulle tundub, et üleliia tõsist saadet täna on väga raske teha, sest kui vaadata aknast välja, siis on korralik suvi, inimesed on kas mõnel muusikafestivalil rannas tekkimas või äkki isegi kaubanduskeskuses, sest seal on praegu kõige jahedam ja käimas. Ja teine kõige olulisem allahindluste hooaeg, aga ma ei tea, tõenäoliselt kui sellest nädalast uudiste mõttes midagi üldse teadma peaks. Inimene, kes ei ole siis nädal otsa uudiseid lugenud, sest puhkab siis see on vist see esmaspäevane uudis sellest? Urve Palo astub tagasi. Muud uudised Eesti kontekstis on vist vähem olulised või teisalt jällegi Ministreid ikka jälle astub tagasi ja Jüri Ratase valitsuses vahetus ju juba kaheksas minister vahetub, et tühja sest ühest ministrist. No sõltub, see maailm on nii seotud, et kui sul on Facebooki aktsiaid, siis, siis ma arvan, et see oli eelmisel või sellel lõppeval nädalal sulle kõige olulisem uudis ja võib-olla tänu sellele kukkumisele nüüd järgnevate kuude jooksul mõtled, kas kõigile festivalidele minna. Kuuplaanist hirmus küll, kui sa pead ennast oma festivali piletit rahastama Facebooki aktsiate müügist, aga ei noh, põhimõtteliselt hea, et ajakirjanikud on olemuselt ju laisad ja poliitikud on need, kes siis ka kõige palavamal hetkel pakuvad ikka ahelisaid uudiseid, et jah, aga nagu sa mainisid, ta veel on ametis muuhulgas sellepärast. Ta ongi selline hetk ja aeg, kus selleks, et näiteks panna paika uut ministrit, peaks tulema kokku riigikogu erakorraline istung ja pole siiamaani selge, kas selle peale minnakse või siis jääb see kohte pikemaks ajaks täitmata. Nojah, pole veel nimegi, aga et see on see kõik see tehniline pool, aga Palo puhul on ju tegelikult oluline see, et ta oli sotsiaaldemokraatides ja saabki öelda, oli, sest ta ju astutud pühapäeval sisuliselt salaja erakonnast välja luges. Kui nüüd kolleeg Sulev Velleri lugu ekspressist refereerida, siis Vahur Koorits Sa õpetust Delfi loos, kuidas erakonnast välja astuda ja tegigi selle teoks, saatis siis pühapäeval nädala eest avalduse, siis ma saan aruregistrile ja järgmisel hommikul andis teada oma lahkumisest kõigepealt peaministrile ja siis erakonna esimehele Jevgeni Ossinovskile. Aga Palo ise on ju selles mõttes sotsidesse olnud oluline tegija, ta on pikalt olnud sotside aseesimees, tõsi küll, viimasel aastal. Ta on kahekordne minister üle 10 aasta poliitikas. Viimasel ajal siis oli Urve Palol konflikte erakonnakaaslastega, ma pean silmas siis Sotside ütleme endise peasekretäri Indrek Saare ja siis Urve Palo vahelist. Ütleme siis seda ei, seda ei saa nimetada sõnasõjaks, sest Indrek Saar selles sõnasõjas nii-öelda meedias paku juurde ei pannud, aga, aga miks see Palo lahkumine ikkagi siis nagu selles mõttes oluline on, et ministrid tavaliselt ju nii lihtsalt ei tee või, või on siin on, tavaliselt on mingi muu põhjus olnud, et kas on erakonna poolt välja vahetatud liikmeid valitsusdelegatsioonis või siis see teine aspekt, et minister on millegiga hakkama saanud või ei ole millegiga hakkama saanud, aga Palo lihtsalt nagu välk selgest taevast tuli puhkuselt ja ütles, et mina ei viitsi. Õhe asjata ei ole kahekordne minister, ta on olnud ministriametis rohkem. Et ta oli ka Ansipi valitsuses, rahvastikuminister, siis Rõivase valitsuses majandus- ja taristuminister, siis ta oli järgmises Rõivase teises valitsuses ettevõtlusminister ja nüüd siis Neljas ministri positsioon lajatab kõik seotud olnud valdavalt sama teemaga, kus siis esimene rahvastikuministri positsioon kõrvale jätta. Aga tegelikult on sellesse Urve Palo loos selliseid vastamata küsimusi on, ongi palju, et kõigepealt, kui me võtame seda kogu sedaviisi, kuidas ta ikkagi selle ameti maha pani, see oli nii-öelda tema endiste parteikaaslaste suhtes kaunikesti ikkagi alandav, kui sa näed, Anant head head enam-vähem viimases järjekorras ja, ja nagu nagu mitmetega sotside suhteliselt kõrge poliitikud ütlesid, et nemad said ka sellest teada, siis kui ajakirjanik neile helistas, et kas, kuidas te kommenteerite, siis ta tuli suure üllatusena, et miks ta niimoodi tegi, miks ta läks niimoodi tegelikult sildu põlema? Ta ütles, et noh, näiteks äratab ise meie LP-le antud intervjuus, et ei tema, ta tahtis juba ammu ära minna, oli hammustada, kaalunud ta ka siis kohe ütles, et ta tegelikult oleks läinud muidu võib-olla kuu aega varem või hiljem tähendab, aga ikkagi kaalus äraminekut. Aga nüüd pärast seda sõnasõda siis järsku selline ootamatu otsus, kusjuures ta ise ütleb, et sellel ei ole mitte mingit seost selle sõnasõjaga. Aga noh, selge see, et ta sattus ju tegelikult teiste kaasparteiliste poolt väga tugeva kriitika alla ja mingi The Beatles varasemates intervjuudes on ta ikkagi öelnud, et talle tuli see parteilast poolne hukkamõist tema väljaütlemistele, mis iseenesest olid väga teravad, kui me, et meil meenutame, et ta nimetas Indrek Saart sobilikuks pigem EKREt juhtima seadis kahtluse alla tema intellektuaalsed võimed, et ta oli natuke solvunud selle peale ja see tõi tema sellise otsuse varasemaks, et ma ma ei tea, kui emotsionaalne Urve Palo ise ütleb, et on ühest küljest emotsionaalne, teisest küljest väga sihikindel, et ma ei tea täpselt, kuivõrd need asjad ta tasakaalus on. Kusjuures ma arvan, mõlemas aspektis on õige, et Urve Palo on väga emotsionaalne, tean seda omast käest ajakirjanikuna, teda on kõikvõimalikes debattides üsna rahv raske ohjata ja kui Urve Palo ütleme on selline termin nagu orbiidile läheb, ehk siis on omas elemendis sõiduvees, siis ta on, ütleme, iga erakonna naudi tav, selline eesliini võitleja ja, ja sihikindel on ta ka, sest Urve Palot ümber veenda seda ütlevad ka tema endised erakonnakaaslased ja ka valitsuskoalitsiooni liikmed, see on üsna keeruline ja, ja siis aga mis puudutab nagu seda Urve Palo lahkumist, siis ma arvan, et selles on mõneti stiili ja, ja see on selline, iga suhtekorraldaja õudusunenägu, nägu kui panna ennast, ütleme, Andri Maimetsa võtmesse, kes on sotsiaaldemokraatide siis pressiesindaja. Et ega see narratiiv nagu ei klapi, et selles mõttes ütles, et kui öeldakse, et tüli ei ole ja kui vaadata sedasama kasvõi juba Sulev Velleri mainitud artiklit, siis Palo ütleb ju seal tegelikult otse välja, et tema jaoks ütleme, ämber sai täis, kui Jevgeni Ossinovski asus Indrek Saarekaitsele ja, ja siis üle hakkas ajama, siis kui peasekretär Kalvi Kõva hakkas rääkima ka sellest, et ikkagi Indrek Saare aadressil on nagu liiga tehtud, et ma olen aru saanud, et seal soovid nii, et Palo peaks saares avalikult vabandama, mida siis mille, mille oma põhimõtete vastu nagu Urve Palo tavatseb öelda, ta ei suutnud minna. Seda enam, et nagu on tulnute meediasse välja juba varem, et see ei olnud nii-öelda emotsiooni pealt tulistatud vastus, vaid vaid kirjalik, mida ta siis Mikk Salu selle esimese artikli autorile, kus siis see tüli välja tuli, saatis, ehk siis noh, kui see ei olnud, see, mille pärast võiks, võiks öelda, et läksin natuke liiale ja mille pärast vabandada, see oli kaunikesti läbi mõeldud. Ja aga see, kuidas ta ikkagi nii-öelda lahkus ja sotside ridadest, eks lahkus, et see teiseni põhjendanud, et ta tegi seda sellepärast niimoodi poolsalaja, et teda ei saaks ümber veenda, et see nagu räägib mürk kaela vastu sulle, et teda on, on raske ümber veenda, kui ta mingi otsuse otseselt teinud. Aga teisalt muidugi noh, eks seal ole solvumist. Ja, ja tõesti tõenäoliselt see oligi siin viimane piisk, võib-olla karikas, aga, aga mida ma arvan, Urve Palo tegi nagu õieti õigesti ja hästi, et ta tõesti ei venitanud selle otsusega, sellepärast et tema oli ju see inimene, kes koostas sotside majandusprogrammi siis riigikogu valimisteks ja kui tal on nagu peas juba mõtted nii-öelda erakonnast ära minna või poliitikast ära minna, sest mida varem me selle otsuse tegime, arvan sotsidele seda parem on, et et nad saavad hakata valimisteks valmistuma nende inimestega, kes, Seal tahavad osaleda meri ja et selles mõttes, et ma natuke Aivarile siin oponeeriks, et lihtsalt Urve Palo teab, kuivõrd head ümber veeniaid on Jevgeni Ossinovski ja Jüri Ratas, et kui järgmisel päeval ta oleks nii-öelda seda otsustanud läbi arutama ikkagi siis Jüri Ratase ja Jevgeni Ossinovskiga ja kui ta seda sammu ei oleks teinud, siis ma arvan, et küll oleks leidunud neid argumente, miks oleks pidanud järgmiste valimisteni ikkagi nagu kabinetis istuma ja siis töötegemist matkima. Ma arvan, neid oleks olnud päris palju. Kui sa räägid nagu töö tegemise matkimisest, siis see ongi ju lahkuminek tõstab üles mitmeid küsimusi, esitaks ikkagi ministrite arvust. Kui on võimalik ministri ülesandeid jagada laiali teistele, nagu on praegu üks variant, et siis ilmselgelt tekib küsimus, kas, kas see koht üldse ikkagi tingimata vajalik on ja noh, teine küsimus ikkagi see poliitikast lahkumine, jah, Palo ütleb, et ta Ta, tema jaoks lahkumine, see, et järgmistel valimistel ei kandideeri, aga ta ju jätkab tööd tegevpoliitikuna. Mis seal muud on riigikogu liige kui tegevpoliitik ja ta näiteks ma saan aru, kavatseb minna kohalikku poliitikasse, ehk siis Viimsisse, kus on koalitsioonis. Kui ma ei eksi, siis üheksa reformierakondlase kõravist kaks otsisin aga seal suhteliselt noa peal koalitsioon, et kavatseb ka sinna minna ja siis sa pead täpselt küsimused, kas tal on mingisugune suurem plaan nendega või ta lihtsalt mõtleb, et kohad on, et võtame vastu. Aga jah, et ma tuleks võib-olla sotside juurde mõne hetke pärast tagasi, aga kas või seda, et ikkagi see ütleme, et see ei olnud väga sõbralik lahkumine, näitab ka see, et, et Urve Palo ikkagi lahkus ka sotsiaaldemokraatide erakonnast, et inimene, kes ministritööd ei taha teha, ta ei pea erakonnast lahkuma ja, ja ütleme, see keskne küsimus tegelikult ju sellel esmaspäeval kui Urve Palo lahkus, oli see, et kas Urve Palo jääb Sotside fraktsiooni liikmeks. Ma saan aru, et praegu on Urve Palo oma väljaütlemistes öelnud? Jah, ta jääb. Aga eks seda näitab selles mõttes elusast, kui Urve Palo oleks lahkunud, kuid siis Jüri Ratasele valitsus, kui Urve Palo oleks lahkunud sotside fraktsioonist ka siis Jüri Ratase valitsuse elu oleks muutunud veelgi. Eks elu näitab teatama, et öeldaks veel samast tänasest b intervjuus ta küll veel ei ole see, see jah sõna kaugeltki mitte mitte kindel ja no muidugi teine asi, mis veel üks aspekt, mida tema lahkumine näitab, on ikkagi sotside suhteline nõrkus ja mina ütleks, et et Jevgeni Ossinovski on päris mitu põhjust veel kord peeglisse vaadata, teda, tema kui juhte peab ikkagi tegema enda jaoks mingisuguseid järeldused, kuidas on üldse võimalik, et sellised tugeva pinge ta jõuavad niimoodi välja, see mitte mingil juhul ju ei muutnud sotside kuvandit paremaks ja ikkagi, et noh, kaotada siis nimetada pigem võimekaks võimekaks poliitikaks sõda. Aga siin on ka küsimus tegelikult peaministrile, et kui me vaatame, siis Ratase valitsus peaks olema teisel kohal ministrite lahkumise osas ja esikoht Peaks olema, eks ju, Mart Laari vist esimesel valitsemissee oli nagu väga keerulistel aegadel aegses tehtud, aga praegu on, meil ei ole mingit kriisi aega, meil on, tegelikult läheb majandusel väga hästi, maksud laekuvad väga hästi. Et, et mis nagu Ta peab ikkagi sellistele nagu nende kolme valitsuserakonna nagu sellistele sisestele kas pingetele, konfliktidele, lühikesele pingile ja, ja nii edasi. Tead, pigem vist on Eesti poliitikas on muutunud ajad, et mulle tundub, et varem kui ministri tööd võeti tõsiselt, siis nüüd on seda poliittehnoloogilist kalkulatsiooni, et millal tagasi astuda, millal mingisuguseid roteerimisi tehasest, kui mõelda, et miks on ministrit, kui nad siis noh, Ossinovski ise ju lahkus ka sisuliselt niisama tehnilistel põhjustel, et minna erakonda juhtima, et jättes siis riigi huvid teisele kohale, seades erakonna huvid esimesele kohale samamoodi Helir-Valdor Seeder, Isamaa ja Res Publica Liidu toona oli siis nii esimeheks, siis ta ju vahetas suure osa valitsust delegatsioonist välja, et seal kutsuti Marko Pomerants keskkonnaministriametist tagasi. Sven Sester kutsuti rahandusministriametist tagasi ja neid vahetusi oli seal veel, et kuidagi nagu ma ei tea, on hakatud nagu seda ministriametit võtma kui vahendit, ütleme siis pikemaajaliste eesmärkide saavutamisel ja mitte siis riigi seisukohast. Aga erakonna seisukoha, mis taaskord viib küsimuse selleni, et kas nende hulk on ikkagi optimaalne hääletama, kui see koalitsioon loodi, siis selleks, et oleks töörahu, siis sõltumata sellest, kui palju kellelegi Parlamendis hääl oli, igaüks sai endale viis ministrit ja selleks nagu jällegi kombineerite pandi mõnda ministeeriumisse kaks tükki. See küll ei saanud alguse nüüd praeguse valitsusega. Ma küsiks, võib-olla veel, kui Urve Palo juurde tagasi tulla, siis mis teie arvate, mis see Urve Palo suurim poliitiline panus üldse võiks eesti poliitikasse olla, et kui inimene siin nagu Aivar ütles, on neljal korral olnud ministriametit, siis, siis on ju tööd ka tehtud, et praegu küll jääb kogu maa internetifitseerimine ja pooleli, aga ma saan aru, asjad olla lükata, et käima ja ja küll järgmine minister või ülejärgmine minister selle ära teeb, aga ma ei tea, ma omalt poolt ütleks, et tõenäoliselt on see suursaarte vaheline praamiliiklus ja Vjatšeslav Leedo monopoli lõhkumine. Jääb selline vastuoluline asi ehk minuga kõhud kõhutunne alles ka öelnud mingisuguse riigikapitalismi arendamine, et mitte ainult suursaare, vaid ka noh, rongiliiklus lõpuks jäi, jäi ka natuke ka tema tema õlule ja kõik muu selline ehk siis noh, selle koha pealt on nagu natukene õigustanud seda kuvandit, mis alati tekib ja kuidas on võimalik, et nagu sots ja ettevõtlusminister natuke üksteisele üksteisega vastuolus olevad mõisted, siis kui mõtleme riigikapitalismile, siis siis nagu paneb need ühte pakendisse küll. Kunagi Reformierakond andis alati rahandusministri positsiooni, kas siis rahvaliidule või keskerakonnale, sellepärast et nad ümbersünniks, et, et saaksid nagu asjadest hakkaksid õigesti arusaam, aga ma samamoodi praamiteema, kui sa niimoodi küsisid ja eelnevalt ka mõtlesin, kus muideks oli seesama konflikt Indrek saarega. Ja seda praami asja ju tegelikult Juhan Parts üldse alustas. Aga. Aga ütleks isegi, et Meelis Atonen Aga Palo siis viis nii-öelda lõpule, aga on ju meedias räägitud ühest kohtumisest siis tollase peaministri Taavi Rõivase kabinetis ja kus siis tegelikult pärast seda ka täna see oli täna Postimehes oli, oli viidet, et pärast sõda nagu Palo ei julgenud sotside-le anda teada, mis plaanid tal on selle praamiühendusega, sellepärast et ta kartis, et plaanid lekivad kohe siis Indrek Saare kaudu, Vjatšeslav Leedo läks, et Indrek Saar isa, siis on. No ma ei mäleta seda suve, kui praamide otsust tuli sisse ja muutus mingi hetk positsioon sajaprotsendiliselt, et meil veel Päevaleht tollal kirjutas, kuidas on plaanid, kuidas tehakse hange, mille tingimused on otsa kirjutatud maha Leedo praamide pealt ja siis järgmine hetk tuli otsus, et ei midagi sellist üldse ei tullagi. Ma ei välista targa inimesena, Urve Palo sai aru, et vaadates neid pabereid, millel vist on siiamaani üks tempel peal, siis kui ta selle plaani algse ellu viinud, siis tõenäoliselt ta ei oleks nii kaua poliitikas olnud. Et pikaealisuse saladus võib-olla see. Aga no ma ei tea, selle teema lõpetuseks peaks küll rääkima sotsiaaldemokraatide tulevikust, aga aga, ega umbes kolm nädalat tagasi siinsamas saates mõtlesin, et kui sellel suvel ei oleks Eestis sotsiaaldemokraatia, siis ajakirjanduses valitseks hapukurgihooaeg, et sotsid selles mõttes on ikkagi jutumärkides enda seisukohast tänuväärset tööd tegemas siin Eesti ajakirjandusmaastikul erinevaid Teemasid püstitamas ja ja kogu aeg suudavad ennast pildil hoida, aga, aga ma ei tea, mis te arvate, et kuivõrd suur tõenäosus on nagu see, et sellisel Ma ei tea, Camikaatse poliitikal, millega tegeletakse, see on paljuski nagu ikkagi avantüür võib-olla sellist edu, et järgmistel valimistel sotsiaaldemokraadid avastavadki, et nopivad selles uue vill. Ma küll tahaks näha, kuidas konkreetse praegune siis skandaal tooks tagasi dividende, sest et minu meelest on see nüüd küll esimese hooga sotside kuvandit Ta ainult kahjustanud. Kui nüüd ütleme näiteks palu lahkumine annab kaasa selle, et kaob ära takistus mingisuguse teise ja võib-olla valijatele meeldiva poliitika väljatöötamiseks, siis küll aga just kogu see viis jätmist pigem sellisel mulje kui suhteliselt ima juhitava juhita parteis nõrgast, kes, kes nagu ei suuda isegi suhteliselt pisikesi personaalküsimusi enda enda sees hoida, aga selle koha pealt muidugi õigus, et, et noh, vähemalt pakutakse mingisuguseid siis teemasid ja muidu peaksite teised pingutada, nii nagu praegu. Kas Mart Helme ja Margus Tsahkna siis väitlevad umbes teemal, et kumb on rohkem Venemaa teener, noh, see naljakas, aga mitte väga tõsine. Jah, ma arvan ka, et sellest Palo lahkumisest sotsid selles mõttes ei võida, et siin küsimus ei ole selles, et oleks mingeid erinevaid nagu noh, maailmavaateliselt vastuolud sotside sees, et Palo tahab ühte ja mingi teine liin teist, et pigem selline nagu tundub ikkagi lahkumine olevat isikut tasandil olevate konfliktide tagajärg, aga noh, mina ei, sotside häda natukene on see, et, et meil ei ole ikkagi sellist selliseid häid kandvaid teemasid leitud ja, ja ka see eelmistel valimistel kohalikel valimistel vastandamine nagu EKRE ei töötanud. Et nagu raske hinnata, eks nad peavad üllatama, ükskõik, erakonnad tahavad üllatud, eks me seda sügisel näeme. Rääkides isikutest Marina kaljurand on sisse toodud ta nii-öelda pannud juba malelauale, aga ta on esialgu seal, ütleme, lipp lipukoha peal ja lipp. Enamasti käiakse välja mitte partei algus aga mitte avangus ja. Sikkut tegelikult on, ma arvan, väga selles mõttes hea, hea ja kasulik leida, kui tuua nüüd ka siia natuke sotside puhul plusse. Jah, sest et olgu, mis on, aga ta mõjub erakordselt siira inimesena, et kui see, kuidas tuua poliitikasse kasvõi natukenegi siirust, on juba positiivne märk omaette. Aga ma arvan, et see konflikt sotsides läheb veelgi tõsisemaks, juhul kui Jevgeni Ossinovski läheb seda teed, et siis Urve Palo asemele toob ka mõne uue inimese, sest teades, tundes mitmeid sotsiaaldemokraate, siis öeldakse Öeldaksegi juba pikemat aega. Erakonnas on selline häda, et kuidagi vanemaid tegijaid ei väärtustata, sest kui vaadata, et ütleme siin Tanel Talve ja ja Anto Liivat ja mitmed inimesed sisuliselt ise pidid pressiteateid saatma, et nemad tahaksid ministriks saada, et see tegevus tundus ka ühel päeval väga veider. Ma lähen meedias väga Facebookis alguse saanud kontrakultuur, vist ott lumi ja kes hakkasid saatma sõnumeid, et mina ei taha ministriks saada. Nii, aga meil on teemasid teisigi veel sest ma olen enam-vähem kindel, et küll me nende sotsiaaldemokraatide juurde saame siin saates tagasi tulla kas või siis, kui uue ministri nimetada ütlemiseks läheb. Aga räägime suurest rahast kah ja see teema, millest siin saates on tegelikult ka juba korduvalt räägitud, sai sellel nädalal natukene järjeareng on toimunud, siis Postimehes kirjutas tud uudise näol, et investeerimisfondi Hermitage Capital asutaja William Browder esitas Eesti prokuratuurile kaebuse, milles palub alustada kriminaaluurimist Danske panga Eesti haru 20-ks kuue töötaja suhtes, kes väidetavalt võimaldasid siis panga kaudu pesta miljardeid dollareid musta raha ja Danske. Kauaaegse Eesti juhi Aivar Rehe kõrval nimetatakse kaebuses teiste olulisemate nimede seas panga toonast finantsjuht Ivar Pae juhatuse liiget Tõnu Vanajuur, personalijuhti Liina Oksa ja korporatiivpanganduse juhti Marek šašekit. Aga Rõudeni väitel tegutses siis kahe vähemalt 20 kuueliikmeline seltskond toonase juhi Aivar Rehe juhtimisel ning lõi võimalused suures ulatuses rahapesuks ja aitas rahapesule kaasa. See tegevus hõlmab vähemalt 190 eri pangakontot, milles kahtekümmend üht, 21 tehingute maht ületas kui üheksa miljardit Ameerika Ühendriikides dollarit. Nii seisab siis selles kuriteoteates. No võimas lugu selles mõttes, et kui see nii-öelda kahtlustus või, või, või ma ei teagi, kuidas see nüüd on siis ühe osapoole väited tõeks osutuvad, siis need on ju väga tõsised etteheited ühele Eestis tegutseva pangafiliaalide. Et see on sisuliselt on ju väga suur probleem või? Ent see on suur probleem küll, aga siin on oluline lihtsalt nagu jälgida, et tegelikult Browder on, on ka varem avaldusi teinud prokuratuurile ja, ja noh, tegelikult lisaks Postimehel ka Äripäev samal ajal selle teate nagu avaldas, aga me otsustasime, et erinevad postimehest, et me ei avalda neid nii-öelda madalama astme töötajate nimesid, kuna peab nagu arvestama, et tegemist on see, kes selle kuriteo esitas. Tema motiiv on ikkagi selline, noh, ta pettunud, tan, kahju saanud, eks ja, ja ta nagu üks motiiv on kindlasti kättemaks ja teine on, et, et saada selgust, et kui suures ulatuses Raabesti, kes pesid, mis seos on seal vene võimulatvikuga ja nii edasi. Et selles mõttes nagu ma arvan, et tulebki võtta seda, et see on nagu kuritöö siis nagu teade, aga mis on nagu positiivne, kui sellega hakatakse nüüd tegelema ja tegelema, kas siis ütleme prokuratuuri tasandil aga, aga teine pool veel, et, et ka riigikogu tasandil, et, et siin on nagu kaks ma arvan, eri tasandilt või isegi mitu tasandit, et, et meil on nagu Eestis oluline saada täpselt aru, et mis seal Danskes toimus siin Eesti filiaalis. Kes need skeemid autorid olid nagu panga poolt, kas nad olid Eesti inimesed, olid need peakontoriinimesed, kas seal oli nagu selline kooskõlastatud tegevus ja see on nagu tähtis. Aga noh, seni on on selle Bill Browderi sellised nagu Surva pealsed siin Eestist on jooksnud nagu vastu peaga vastu seina, prokuratuur ei ole uurimisi alustanud ja ma ise olen üpris skeptiline, aga praegu alustab Ja et ma ei saanudki aru, et paljuski oli see tingitud frustratsioonist ehk kui prokuratuurist tulid sõnumeid, et on väga keeruline juurdlus paljud valdkonnad langevad eri ametkondade vahele, välismaised kontode liikumiseta ja eriti raske on siis tõestada nimetada vaat siis ta eelkuritegu, ehk siis seda, et, et kas me pidime ka teadma, et see raha oli kuritegeliku päritolu, ehk siis seal on nii keeruline ja sellepärast on nagu noh, ma ei tea, mis täpselt on päris ametlikku põhjendused, aga võtame neid uurimisi pole algatatud, lõpetatud nad ja selline frustratsioon, et siis okei, toome teile siis 126 nime ja vaadake vähemalt nendele otsa. Kui me vaatame nende inimeste endi kommentaare, mida nad on siis ajakirjanikele andnud, siis enamasti on selge eitus või siis ränduritele naeru kätte ma ootasingi, millal lõppude lõpuks ka minuni jõutakse. Aga reeglina need on tei ju tegelikult, ega ju, ei kommenteeri, et Aivar, kas Äripäev on aru saanud, et kas lihtsalt ütleme siis kokkulepet Danske pangaga ei võimalda selle juhtumi kommenteerimist või need inimesed isiklikult ei taha. Olete te aru saanud, et, et Aivar Rehe ju tegelikult siis kui uskuda seda kuriteoteade, siis selle röövlisalgapealik, no see on liialdatud, selles mõttes on kujund. Et ega tema ka ju ei ole kommentaare andnud, et ta, ma saan aru, on valinud selle stiili, kus ta võtab toru vastu, sosistab, et ma ei saa praegu rääkida ja paneb toru ära. Ja varemalt on küll kirjalikult seda juhtumit kommenteerinud, aga need kommentaarid ei ole selles mõttes olnud nagu sisulised ja pigem on ta öelnud, et kõik oli korras ja rääkinud nagu vastu sellele, mis need faktid on, on välja tulnud. Aga seal nagu noh, ütleme panga töötajate seisukohalt ongi praegu keeruline neid asju kommenteerida, sellepärast et nad on ikkagi tule all ja, ja ma arvan, et siin ükskõik, mida sa nagu ütled või sisuliselt hakkad rääkima, et, et see ei tule sulle nagu kasuks ja ja tõenäoliselt on tulevikus ka keerulisem tööd leida, kui sa hakkad rääkima mingeid asju oma endise tööandja kohta, mis puudutavad selliseid karme asju, nagu on rahapesu ja kõik muud asjad. Aga, aga noh, ma arvan, et see küsimus on, on nagu oluline tõstatada ikkagi, et, et mis tasandil neid asju tehti. Selge on see, et Danske, Eesti toonased juhid eesotsas Aivar lehega teadsid väga hästi, noh, siin ei saa olla mingit kahtlust, et nad ei teadnud, et tehingud, mida, mis läbi käivad see raha, mis läbi leida. Et see on kahtlane, et ei saa teha nägu, olla öelda, et me olime puu otsas, kui pauk käis, jaganud maksa. Ma arvan, et nii rumalad need inimesed ei ole. Aga pigem on nagu küsimused, et kas kogu see nagu äri ülesehitamine toimus koos ema pangaga sealsete juhtidega või oli see siis nii-öelda Eesti poole initsiatiiv. Ja mulle tundub, et Taani pool on praegu olnud nagu hästi passiivne kogu selle asja nagu selgitamisel uurimisel, et see on olnud nagu välise surve tulemusena emapanga, seal on mingid protsessid toimuvad. Jaa, jaa. Praegu tahetakse jätta muljet, et see oli Eestis tehti need inimesed nüüd välja vahetatud ja et eestlased on süüdi. Meie jaoks oleks nagu väga halb. Kui see tegelikult on see nagu selles mõttes usutav, et. Ja just ma tahan ka öelda, et olles selle teemaga põgusalt mõned kuud tagasi tegelenud, siis ma saan aru, et kogu see ikkagi ka riskijuhtimine selles mõttes jõuab lõpuks emapanka välja ja ka seal on ikkagi näha. Kuna sa oled sellesama nii-öelda Arlevis süsteemi osa, et see, need maksed liiguvad läbi emapanga, siis see ei ole selles mõttes väga reaalne, et noh, ütleme lühiajaliselt on, ma olen aru saanud, võimalik sellega sellise tegevusega tegeleda, aga pikaajaliselt selline tegevus ilma selleta, et sul tekiks Taanis rida küsimusi, ei ole võimalik. Teisest küljest muidugi on Danske Bank ka Taanis endas, nii palju kui ma olen vaadanud, on, on täiesti selgelt tule all, mitu väga suurt klienti on sealt lahkunud. Suuri kliente, mis milletaolisi Eestis võib-olla ilmselt ei olekski, ehk siis nagu taanlased ise võtavad seda üsna seda moraali küsimust, et ikkagi vene kuritegeliku raha tule pärast võivad meenutada, kust see raha päritolu, ehk siis hüvitus käpitalist, mille uurimise eest üks Magnitski nime advokaat, kes saanud siis oma nime mitmetele Vene vastastele seadustele põhimõttelise surnuks piinati. Ühesõnaga, et ma võtan seda piisavalt nagu tõsiselt, et, et Taanis on Danske panga maine saanud väga suure hoobi, nii et noh, küllap nad Väliselt tagasihoidlikult, aga sisemises peavad päris tõsiselt ikkagi nõu, et kuidas sellest supist nüüd kõige ilusamini välja tulla. Just et mis juhtus, oli see, et Putini režiim siis vea Venemaa ettevõtjate raha küll nende seast siis ennekõike ka välismaiseid investoreid lihtsalt tõstis selle ettevõtte rahastama tühjaks see raha liikus siis läbi erinevate skeemide küll Moldova ja ka Eesti pankade Eestis oli neid pankasid, mille kaudu raha liigutati veel ja veel, aga ainsana Danske lasi siis päevas läbi sadu miljoneid raha, mille päritolu siis tagantjärgi selgub, et ei ole olnud selline, mida siis väideti ja Danske panga suurem vabandus, suurim vabandust siiamaani on see, et toonased rahapesu tõkestamise seadused ja kokkulepped regulatsioonid olid hoopis teistsugused, et pole nii-öelda mõistlik, kui seda panna tollesse aega ja ruumi. Ja ega tõsiselt ta tõesti ei olegi me mõtlema, et tegemist oli ikka üsna ammuste sündmustega ja, ja teine aspekt, et noh, see on tohutu surve kogu Venemaa majandusse Putini režiimi all on põhimõtteliselt töötanud. Siiamaani nüüd natuke ka üritatakse seda voogu pärida. Okei, päris tõsiselt püstitada, inimesed nad oma raha Venemaalt välja ei viiks taga paremal ikka nii, et kõik need mingisugused erinevad korruptiivsed, püramiidid, tähelised olemusest, seda, et võeti vene rahva käest maavarasid ennekõike sellest naftat ja gaasi ega muid neid tehti rahaks ja siis raha toimetati kiiremas korras kuidagi välismaale ja siis oli vaja leida neid vahendajaid ja viis, et jah, nagu sa mainisid Lätit, vahepeal oli, oli Küpros ju kõige tuntum meedias vähemalt siis Vene raha, värav kuskile ja neid on kindlasti ka teisi. Ehk siis see surve oli väga suur kapitali väljapoole, Venemaalt oli vist 70 miljardit kuus. No nüüd on jah, et Putin üstoimudi jõhkrate meetoditega seda kõvasti küll küll vähendanud. Jah, aga, aga see ei tähenda, et ta nagu endaga seotud võtame selle võimulatrikuga seotud rahasid, varade kantimised, et need edasi ei, ei toimiks ja mis on veel muidugi noh, Venemaa puhul tuleb arvestada, et seal on ka ettevõtteid, kes lihtsalt teenides selle raha tahavadki, selle tuua kuhugi Euroopasse, et oleks, tähendab kindlas kohas, et sa ei tea kunagi, millal võid sattuda kohalike nagu võimuritega. Tollal oli peale põhjuse, miks sa raha sealt välja voolas, et keegi ei tahtnud ometi jätta kokku varastatud, vabandust, raha sinna, kus, kus on natukene tugevam varas kõrval. Mis puutub, siis siin on ikkagi kahtlus ka selles, et Putiniga seotud inimesed, eks kantisid välja noh, põhimõtteliselt varastasid siis riigi tagant oma rahva tagant ja see ei ole see Danske juhtum ei puuduta ainult Venemaalt, see puudutab ka Aserbaidžaan ja teisi selliseid autoritaarseid riike, kus kus on selline tavapärane, et need, kes on võimul, nad üritavad ka maksimaalselt varastada ja enda enda parandus suurendada. Aga nagu siin jutus ka kokkuvõtvalt läbi käis, siis see teema võtab ka poliitilisi vorminguid ja ilminguid. Keskerakonna ridadesse kuuluv Jaanus Karilaid siin nädala alguses teatas, et ta ei välista Parlamendis luuakse, et tegemist on ka siis riigikogu õiguskomisjoni esimehega. Et parlamendis luuakse kas nüüd erikomisjon või miski muu formaat, et millega siis uurida seda, mida teadsid, tegid selles kaasuses Eesti ametkonnad, ma saan aru, et siis jutt käib siin minu pärast välisluurest KAPO'st, rahapesu, andmebüroost, finantsinspektsioonist Eesti pangast, kas kõik magasid või keegi teadis, miks ohutuled ei pandud? Ohutulesid ei pandud põlema? Tõotab igal juhul huvitavat aega, selles mõttes. Et magatud, et kogu see uurime, saigi nagu ikkagi Eesti poolt alguse need viited ja see info jõudis ka Taani Eesti Eesti poolt finantsinspektsiooni poolt, et selles mõttes nagu Eesti järelevalve asutused tegid tegid ikkagi oma tööd, mis nad, mis nad peavad tegema. Pigem võiks selle uurimiskomisjoni ülesanne ikkagi olla see, et saada nagu aimu, et mismoodi seal nagu see pangasesse otsustamisprotsess käis ja, ja riigikogu sellised erikomisjonid, noh, annad mingid võimalused ainult inimesi küsitleda ja neid uurimisi teha. Aga õnneks, aga igatseda komisjon tuleb, aga siin ka poliitikud olid ikka väga uimased selle teema nagu ülesvõtmisel, see teema on juba juba siin olnud üleval rohkem kui aasta, eks, ja alles nüüd reageerida ja mulle tundub, et reageeriti ka paljuski ajakirjanike survel, et nii Aivar Reinap postimehest on kirjutanud, et sellesse komisjoni teha või ka siinsamas r eetris, eks, Anvar Samost on, on seda nagu öelnud, et. Ja seda mitte ainult Eesti poliitika kaheks üldse poliitika ju häda, et kui see otseselt kedagi ei puuduta, siis tavalise eestlase jaoks on tegemist asjaga, mille nimi on elektrimilles Graymet, ühtegi ohvrit just nagu ei ole. Ma ei oleks sellega nõus selles mõttes, et kui selline tegevus pikaajaliselt kestaks, siis Eesti panganduse usaldusväärsus saaks ikka väga suure tõsise löögi, et ma saan aru, tegelikult seesama Danske Bank ise kaotas ju õiguse tegeleda välisresidentidega resident kontosid avada siis dollarimaksete tegemine Eestis muutus keeruline kui nagu keerulisemaks, kuna mõned suured pangad ei võtnud enam Eesti panku selles mõttes tõsiselt, et usaldusväärsust kadusega, mis lõpuks tähendab, on ju see, et kui needsamad pangad lõpuks sulle ja mulle raha hakkavad laenama, siis nemad saavad seda raha rahvusvahelistelt turgudelt kallimad kätte, et kannatavad panga kliendid. Ei täiesti õigus, ma pidasin silmas, on see, et, et teemana kaugelt liiga keeruline, palju lihtsama pakendada inimestele mingisuguseid selgemini seostatavad asju. Nii, aga ma räägiks nüüd eesti Ettevõtjate arusaamast, mis on võõrtööjõud ja kuidas sellega ümber käia, võib-olla liigselt üldistada ei saa ja, ja kõik Eesti ettevõtjad nii ei käitu, aga ausalt öeldes, iga kord, kui keegi räägib, et Eesti piirid tuleb senisest rohkem lahti teha kolmandatest riikidest pärit tööl, jõule, siis mul tulevad juba aastaid silme ette need ukrainlased ja valgevenelased, keda salaja ma ei tea, kas seaduse piire kombates, aga legaalselt Eestisse ehitusplatsidele tööle tuuakse, et Eesti Päevaleht kirjutas sel nädalal mitme päeva veel, kuidas täiesti seaduslikult Eestisse tööle saabunud ukrainlasi ähvardatakse, mõnitatakse, lubatakse metsa viia, ma saan aru, et see on siis aastal 2018 Eesti ehitusettevõtluse tase. Natuke sellist, et 90.-te aastate hõngu oli küll sellest artiklis tunda, et ma ei tea, kas üldine taseme või kui suurt osa ehitussektoris selline käitumine nüüd just puudutab, aga ešelon nagu valk, põhjus on see, et kui sul on võimalus palgata aga legaalselt välismaalt tööjõudu ehk siis Ukrainast ja selle koha pealt kehtib nõue, et peab olema vähemalt keskmine palk, siis üks selgelt kontrollitav asi, millest peab kinni hoidma, aga sa oled ettevõtja, kes tahab kuskilt kokku hoida ja piisavalt selline jõhker ja nahaalne. Sa vaatad, et aga tegelikult tegelikult Ukrainast kõige vähem maksta, ehk siis hakkadki kuidagi keevitama rahakas nõuad sama palga eest väga palju rohkem tööd või siis tegelikult ta palk ikkagi üldse välja ei maksta. Ehk siis kokkuvõttes ju ahnusele ilmselt taandub ja, ja võimalik, et võimalik, et selle sektori see palaga tase mõnedes valdkondades, noh, tegelikult ei olekski Eesti keskmine muidu. See tegelikult need juhtumid näitavad natuke ka seda, kuidas poliitikud on, on jällegi jalga tulistanud, et olles väga jäik nüüd seekord siis isamaa eestvõttel sellele siis tööjõu kvoodi osas, mida siia lubada kõik need nõuded kehtestades siis tegelikult noh, tegelik elu on selline, et meil on hinnanguliselt 10000 kvoodivälist välistööjõudu, kelle osas ei ole meil tegelikult riigil väga head ülevaadet, et mis nad siin teevad, kus nad töötab. Pool nendest on tulnud täiesti illegaalselt, teine pool tuleb nagu renditööjõuskeemidega teistest Euroopa Liidu riikidest, kahjux maksud lähevad ka teistesse. Ja me nagu oleme Isamaa, saab nüüd siin vastu rinda taguda, öelda, et meie hoiame tööturukontrolli all, ei lase sisse. Tegelikult tegelik olukord on hoopis vastupidine. Ja siit ma arvan, hakkavadki need probleemid pihta, et kui me ütleksime, et meil täna on tööjõudu vaja, oleksime siin liberaalsemad, siis meil oleks endal võimalik paremini ka jälgida, mismoodi seda tööjõudu kasutada tahaksime. Teeniksime paremalt maksutulu, ehk need inimesed on nii või teisiti siin olemas, ärme pane seda pead liiva alla. Sellel sellel mündil, Aivar võib-olla on ikkagi teine pool, et võib-olla küsimus on ikkagi selles, et seesama suhtumine sellesse tööjõusse, et mida Krister siin rääkis, et selle asemel, et tegeleda probleemiga, räägivad needsamad ettevõtjad sealsamas Päevalehes, et ukrainlased ei väärigi seda palka, mida seadus neile käsib maksta. Et riik peaks lõdvendama siis palganõude tingimusi, et eesti keskmise asemel peaks lubama maksta, maksta siis sektori keskmist, et ma ei tea, noh, praegune ehituses tippajad, need kümned Eestis tegutsevad arendajad tõstavad iganädalaselt ruutmeetri hindu, et viidates siis ehitushindade kallinemise üle ja nagu Eesti Päevalehes selgub, et siis tegelikkus on veidi teenijaid, neid maju ehitatakse, ütlen niimoodi, et Eestisse tuuakse võõrtöö võõrtöölised, neile makstakse vähem kui Eesti töötajatele, neile jäetakse tihti, palk makstakse, aga maksmata hinda tõstetakse ikkagi, et pigem kui sul on nagu geneetiliselt mingisugune selline hulk jõmm ehitussektoris olnud vetena tegutsemas, kelle ma saan aru, selline unistus on see, et saaks iga aasta osta endale uue maastikuauto ja siis saaks kaks korda aastas käia soojamaa reisile, naise saada korra aastas iluoperatsioonile, siis võib-olla nagu lihtsalt noh, seda probleemi ongi väga keeruline poliitiliselt hakata lahendama. Ja, aga kui me ütleme, vaataks nagu asjadele näkku nii nagu nad on ja oleksime tööjõu osas reaalsemalt, siis needsamad ettevõtted, kes ei vasta sinu sellele eelpool kirjeldusele, nemad nendel oleks võimalik võib-olla teha osa tööd ära, mida teevad need niinimetatud jõmmid, sest nendel on tööjõupuudus, nad ei võta tellimusi ja nad ei taha niimoodi hakata Slikerdama, eks ei lähe sinna teatud sellisesse halli tsooni. Ehk et, et probleem minu arvates hakkab ikkagi pihta sellest, et kui me reguleerime midagi üle reguleerimis küll tehakse, küll on olemas need inimesed, on olemas neid ettevõtteid, kes leiavad üles need erinevad igasugused augud läbi tulla, kus siis tulu teenida. Aga meie nagu eesmärk võiks olla, et selliseid halle tsoone oleks võimalikult vähe. Ja ma tahaks sulle siis see ikkagi veel ühe aspekti ehk kuidas selline olukord üldse tekkis, et tegemist on väga suure ebavõrdsusega, kui me mõtleme, missugune on sellise Ukraina töötaja võimalik palk kodumaal, siis see on väga palju, väga palju kordi väiksem kui siin Eestis. Olemuselt ma pakun Need 400 eurot Ukrainas oleks juba vist liiga palju tahta. Ehk siis sealt surve on nii suur, et inimesed noh nii nagu meeldisid Soomegi tulek tullaksegi, ollakse nõus elama paarikümnekesi, ühes väikeses korteris. Süüakse konserve, saadetakse kogu palun kui kodumaale, kus hoitaks, peetakse üleval perekonda, eks see naga algpõhjuse, miks need asjad võimalikud on, need inimesed, noh ega nad muud üle, nad on sunnitud võtma vastu tingimusi, millest nii-öelda rohkem kaitstud, ehk siis see Eesti kodanikud kindlasti loobuksid ja see pole mitte ainult Eesti probleem, seal on kõikjal maailmas, on, pandi isegi kunagi väetanud Chessis kuskil kehtis, oli mingi mingi nali, oli effette kui tahta kaevata auk, siis selle asemel, et üürida ekskavaator, tuleb palgata 50 Ukrainast ja nad teevad selle töö odavamalt ära. Näiteks Londonis on kehtestatud üsna karmid piirangud, kuidas üldse võid oma kortereid välja üürida just sellepärast et selliseid suuri töömeeste pesi vältida, osaleda saavad muuhulgas ehk siis on kõikjal see, kas see surve sun annab võimaluse tekkida sellistel olukordadel. Aga see on teatud sektorite probleem, et ennekõike mulle tundub, et see on Eestis praegu ehitussektori probleem, noh, arusaadav on see, et meie ehitajad käivad endiselt Soomes, esiteks seal teenib rohkem, aga võtavad ehitajad ütlevad, et ennekõike minnaksegi Soome sellepärast et seal suhtutud, suhtutakse neisse lihtsalt paremini, et Eesti ettevõtja pole sellest kauboikapitalismi ajastust ehitussektoris endiselt üle saanud. Ma nüüd ei räägi peatöövõtjatest, et ennekõike just nendest väikestest ja keskmise suurusega alltöövõtjatest, kes reeglina juhtuvad ikka võlgu jääma ja, ja nii-öelda siis ma saan aru, et, aga see on selline ehitussektori spetsiifika, et selles sellesse süvenemiseks võib-olla oleks tarvis teist tundi meile siia veel. Võlgu jäävad nad võib-olla sellepärast, et peatöövõtja väänab, eks, ja viivitab arvete tasumisega nõuab asjade ümbertegemist, et siin ei noh, ma arvan, et, et see ma arvan, et see on hästi libedee. On olemas pahad alltöövõtjad ja siis head peade võtjaid, oleks neid häid peatöövõtjatele rohkem, siis me saaksime kõik asjad korda. Et, et ma arvan, et see selline nii-öelda klassidesse panemine pole õigeteks neid ausaid ettevõtjaid on, on erinevad sektorites ja valdkondades, aga needsamad Ukrainas tooteid käivad ka Soomes ja Rootsis tööl. Me ise kirjutasime seinast konfliktis, seal. Tulles tagasi sekundeeriksin Aivar selle koha pealt, kuidas ta ütles, et äkki see, et turu liberaliseerimine aitaks, et me praegu kogu see jutt puudutas neid, kes on siin tööl legaalselt ja kui neid on võimalik niimodi kiusata võtab arvesse seda, et nad ei oska eesti keelt lühiajaliselt ja nii edasi, siis me võime ette kujutada, mis toimub nendega, kes on siin illegaalsete, pigem aitaks liberaliseerimine kogu seda halli sektoritel suurusest ja meil on väga täpselt aimu, ei ole rohkem nii-öelda ametlikuks tuua. Kui, kui noh, iseenesest on hea, kui meil on praegu ehitus, vajab tööjõudu, siis miks mitte seda tööjõudu tuuagi Ukrainast, et see on parem, kui ehitussektor hakkab üle ostma näiteks tööstusest, eksportivast sektoris, siin Eestis töötajate, et asjad muutuvad ja peaksimegi paindlikult reageerima, et meil peaks olema nii, selles osas Ja on üsna suure tõenäosusega ukrainlased vähemalt esialgu külma perekond järgi too ehk nad lähevad tagasi. Aga ma ajaks võib-olla neid ehitusettevõtjad veelgi hommikul närvi, et, et kõige parem sellise ebaõigluse vastu võidelda oleks ikkagi avalikustamine, et kindlasti on olemas meil ühiskonnas piisavalt suur hulk inimesi, kes kinnisvara ostes on valmis keelduma selliste korter, territe majade ostust, mille ehitamisel on kasutatud noh, sõna otseses mõttes orja tööjõudu, et meil on suur hulk inimesi, kes ei osta poest kohvi, millel pole ausa kaubanduse märki, et see on veidi jabur, et meil suudetakse sõeluda välja need ettevõtted, kes toovad ebaausalt Eestisse šokolaadi, aga mitte neid ettevõtteid, kes ehitavad maksupettuse palkade maksmata jätmisega maju, et ühesõnaga avalikkusel on õigus ikkagi neid alltöövõtjaid nimeliselt teada, kes neid ukrainlasi siia toovad, toovad neile palga maksmata ja kohtlevad inimesi kui vahendit endale uue auto soetamiseks, et mina väidan, hambus on. Ma ei räägi kõikidest, ma tahan selle jutu kokkuvõtteks öelda, et kahtlemata Eestis on väga palju ausaid, enamasti ongi väga palju ausaid ehitusettevõtjaid ka olemas, aga aga kui sa loed Päevalehelugusid siis ma tea, nutt tuleb silma. Kui meie ehitajaid kunagi Soomes koheldi niimoodi, kes seal illegaalselt töötasid ja ka tegelikult meie nii-öelda enda renditööfirmade või, või ma ei tea mingisuguste keeruliste skeemide kaudu liigutatud töötajaid Soomes niimoodi siis. Me mõtlesime, et no on alles šaakalid, seal aga, aga tuleb välja, et me ise esimesel võimalusel muutuma täpselt selliseks. Põhi on hästi kaugele veel Moskvas vaatama, mis olukorras elavatelt adžikides töölised ja ühesõnaga on nagu minna. Muuseas, et ärimaailmas pole siiski kõik müüdav ja tänane hõlptulu, võib-olla homme sind hukutav doping, sellest annab aimu tegelikult lõppeval nädalal ka Facebookiga toimuv. Nimelt on selgunud pärmina paisunud Facebooki kasutajate arv, nende kasv pidurdus, teatud riikides ka kahanes ja seda peamiselt põhjusel siis et Facebook on lähiminevikus usaldust kuritarvitanud ja meenub kindlasti Cambridge'i analüütiku juhtum, kus Ok lubas siis oma klientide andmeid väärkasutada ja nüüd on siis tulemuseks see, et Facebooki aktsia kukkus neli neljapäeval börsi avanemise järel pea 20 protsenti ehk seal 176-le dollarile vähenedes. Vähendades siis ettevõtted turuväärtust ühe päevaga peaaegu 120 miljardit dollarit ja eile saabus tegelikult ka uudised. Twitteri aktsia kukkus börsi avanemise järgselt 14 protsenti ja pärast seda, kui ettevõte teatas lisaks heale kvartali tulemusele ka miljoni kasutaja kadumisest ja hoiatas, et kasutajate arv hakkab miljonite võrra veel vähenema. Et mulle tundub, et see on see näide siis, et klienti saab peita ta vaid korra, et piisab sellest, et mingi kriitiline hulk inimesi paneb oma konto kinni ja sotsiaalmeedia ajastu saab kohe tagasilöögi ja investorid ja omanikud kaotavad ettevõtte väärtuse kahanemise pealt ikkagi reaalselt raha. Vot pole sinuga täna mitmel korral nõus, see on väga hea seekord ka, et, et, et noh, ma arvan, et peamine põhjus, miks nagu Facebooki aktsia kukkumine tegi rekordit ükski varem pole Ühendriikide börsil nii palju kukkunud päeva jooksul ja ka Twitteri teema, et, et see on võib-olla pigem on siin põhjus selles, et investorite analüütikute ootused on, on väga suured ja on oldud nõus maksma suurt raha tulevikku selliste plaanide eest. Ja nüüd on nagu märgid, et tegelikult need plaanid ja see kasv ei pruugi olla enam ei kiir. See, mis Facebook avaldas oma majandusnäitajad, on sadu tuhandeid ettevõtteid maailmas, kes tahaksid olla teenindada 40 protsenti marginaali, kasvatada 50 protsenti. Et see on tegelikult müstika, mismoodi see nagu äriliselt ikkagi sellel ettevõttel läheb ja milline domineeriv positsioon on. Aga lihtsalt need ootused on veel suuremaks läinud. Konteksti see, et aktsia oli tõusnute aasta jooksul enne seda 24 protsenti, ühest küljest me võime öelda praktiliselt terve aasta tõus nulliti sellele kukkumisega, aga teisest küljest võrreldes aastatagusega ikkagi natuke ollakse natukene paremas olukorras, aga mis sa tõid välja need Need nüansid ei taheta nagu Facebook ise põhjendab seda kukkumise sellega, et nad praegu investeerivad nii palju just nimelt sellesse turvalisusesse aga see omakorda turvalisusesse investeering tähendab mõnikord ebamugavusi kasutajatel ei meeldi, teisest küljest võib-olla läheb liiga palju raha ka sellesse, mis, mis pole siis silmaga nähtav ja kolmandaks lihtsalt läheb kuskile liiga palju raha, et kui ma olen investor, siis ma loen selliseid hoolega ja, ja noh, loomulikult ei tee kellelegi rõõmsaks ka taoliselt uudised nagu täna täna jaht, kus Suurbritannia parlamendikomitee tuli välja lekitas, raportimis soovitab asuda kõiki niisuguseid ajastul, siis demokraatia kaitseks sotsiaalmeediat jõuliselt reguleerimata reguleerimise Tammakese mõõk on neil kogu aeg pea kohal ja seda, seda ei saa kuidagi kõrvale heita, ehk siis põhjust olla närviline võimalike muutuvate olude pärast on ka, aga jah, ennekõike antud juhul vist ma saan aru, et Ma taiwani on õigused üles puudu, lootused said sellesse ootamatu. Ootamatult. Musta pildi vastu, nii üks lõppeva nädala oluline uudis tuleb Washingtonist, kus kohtusid ka siis Ameerika Ühendriikide president Donald Trumpi, Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ja kolmetunnise kohtumise tulemus on siis see kaubandussuhetes võetakse uute kaitsetollide osas paus ja püütakse jõuda kaubanduspiirangute leevendamise suunas. On selles mõttes hea uudis, et kui kaubandussõda oleks jõudnud autotööstusse ja muude toodetega Bideni, siis kindlasti oleks see mõjutanud maailma majanduse arenguid. Ma ei tea, võib-olla isegi kiirendanud ülemaailmse majandusseisaku saabumist, aga sellel teemal võib-olla ei jaksa peatuda, sest ma tahan tegelikult veel saate lõpus hoopiski rääkida tähtsamast asjast. Vaadates aknast välja, siis ilm on erakordselt palav, paikades pole vihma sadanud. Ma tea vist juba kuu aega, et põllumehed ei saa silo tehtud ja kõik olevat selle kuuma ja kuiva ilma süü, et ma ei tea, kas asi on nüüd siis nii-öelda oluline, et me peaksime rääkima põllumajandusest või räägiks sellest, et mida selle sooja ilmaga selles mõttes teha, et kui festivalidele minna, kuidas rannas aega viita, et kumb, kumma teema teie nüüd valiksite jad saate, saateosalised. Sõltub, kumb on olulisem, kui sa oled põllumees, siis tähendab see põua, temal on olulisem. Aga kui ei ole, siis? Teisi inimesi varjendavat lepatriinud, keda on liiga palju, kuna lehetäid on selle kuivusega otsa saanud ja nad otsivad endale mujalt toitu, nii et leida aspekte, mida toorse kuum kuum suvi kaasa on, on päris mitmeid. Aga ma saan aru jah, et, et täna täna on vist üks nädalavahetusi, kus on Eestis kõige rohkem festivale, mõni arvab, et äkki on järgmine nädalavahetus, aga eks ta meie selliste suvede suved eripära Tanel LP-s või Päevalehes küsisime, et kas äkki kontserdipiletid kallid noh, näiteks üks minu meelest väga lahe üritus Narvas Baltic Sun kukus finantsiliselt läbi sellepärast et muuhulgas narvakad pidasid pileti hinda liiga kalliks. Aga teisest küljest, kui me vaatame neid rahvamasse, siis piiri peale, et ega vist õllesummer ei ka juba kolmandat aastat järjest kahjumisse. Aga inimesed on ja kulutavad. Ja Tallinn Music Week pole siiamaani suutnud võlgu ära maksta, muusikud peavad sotsiaalmeedia vahendusel raha taga otsima. Aga jah, et sellel nädalal on Eestis Viljandis pärimusmuusika festival Tallinnas, ma saan aru, sviit Spot Võsul rannafestival Võrus lastefestival. Te ise plaanite ka kuhugi minna või pigem aitab küll. Käsmus tuleb Viru folk varsti see on üks väga meeldivat orelit aga ma tahtsin just nagu puhtinimlikult öelda, nendele kontserdikorraldajatele. Nii palju mu tuttavad kurdavad, et kuna kontserdile lähevad tahavad endale midagi osta karastavat, siis need järjekorrad on meeletud. See on kontserdikorraldajate seisukohast ülimalt rumal, sest et ennekõike kannatavat emad, kuna käive isenesest väheneb ja puudub täiesti mõte, et müügikohti nii vähe teha. Viitab sellele, et ka nendele korraldajatele on see rahvarohkus võib-olla üllatus. Aga põllumeestest siis räägime kunagi tulevikus, sest see teema selles mõttes, et kui toiduainete hinnad hakkavad poodides kasvama, sest lihtsalt need nagu põllumehed ise ütlevad, sisendid muutuvad nii kalliks, see puudutab meid kõiki. Ja me räägime ka siis, kui, kui selle teema juurde tulema ka sellest, mida valitsus, Eesti riik selles kontekstis saaks ära teha, ma vaatan, poliitikud on lõppeval nädalal sellel teemal tuliseid vaidlusi. Ah nii-öelda siis algatanud. Aga Krister lõpetuseks ma vaatan, et sa ise kirjutad ka lehesed soe ilm lubab randadesse ka, ütleme sellistel pervertidel tegutseda, et ma sel korral ei küsi, et kas ise plaanite minna, aga, aga mis nende nudistide randadega teha, et kuna olukord ma saan aru Eesti randades, kus inimesed ennast alasti armastavad võtta, on suhteliselt nukker, siis härra Parismise kiirdiagnoos on mis selline ka ravi oleks. Noh, ravi oleks, võib-olla ma kujutan ette, et oleme realistlikud, et esmane ravi oleks ikkagi taastanud istidele mingisuguse piirkonnad, kus nad saavad olla Tallinnas, kunagi oli nüüd midagi, nüüd on võimalik, on nii, et isegi Pikaga kauge kõrkjate vahel inimesed üritavad ennast lasta üleni päikesele ja siis saadavad kurja kodanikud neile vabandust, mupo töötajaid kallale, et ma lähen pikemas perspektiivis muidugi. Ma ise pakkusin artiklis ka välja, et korrakaitseseaduses selline rumal paragrahv nagu alastiolek teisi eriti häirivad viisil. Mis, mida me näeme, et kehtib ka siis, kui see üldsegi midagi eriti ei häiri see paragrahv välja visata. Nii tänaseks rahva teenrid lõpetavad Aivar Hundimägi, Krister Paris. Mirko ojakiviõlide teiega järgmisel nädalal taas. Saade on järelkuulatav vikerraadio kodulehel põhib mobiiliäpi kaudu.