Vikerraadio. Rahva teenrid Turgudel on maasika ju juba ka vaarikauputus, perenaised ja uuenevas ühiskonnas ka peremehed varuvad oma sügav külmikutesse, nii marju, aga ka tilli ja rohelist sibulat. Alanud on moosi ja hapukurgihooaeg ja Kambja valda, mida mõned soovivad järjekindlalt jonnakalt nimetada Ülenurme vallaks sest just Ülenurmel pidi elama jõukam ja parem osa ühiskonnast, mis muuseas Kambja elanik. Vaata, see ei vasta tõele. Hoidis inimesi lõppeval nädalal ligi ööpäeva hirmul plehku pannud boamadu, mida algul peeti siis koguni püüthoniks meie saates Aga püüton Pole ja täna tillija maasikahindadest juttu ei tee. Hea meel on tervitada Aivar Hundimägi äripäevast ja Peeter Helmet vikerraadiost Terelile. Tervist. Tere. Mina olen Mirko ojakivi. Aga ma alustaks hoopis sellises suvises teemast, nagu seda on tulumaksuvaba miinimum, millal ikka raha lugeda, kui vabal puhkusepäeval, et oh, kui ammu pole sellest aasta alguse segaduses siin saates juttu rääkinud, aga enne Postimees meenutas, kui inimesed lähevad puhkusele, nende puhkus läbib kas siis osati puhates või siis poole kuu pealt puhkusele minnes mitme mitut kuud kalendri kas siis juhtub nii, et raamatupidajad ei saa tollel kuul tulumaksuvaba miinimumi tavapärases mahus arvestada? Ehk et siis hästi lihtsalt öeldes saab madalapalgalisest juhuste kokkulangemisel kõrgepalgaline ja mahaarvamisi temale tollel kuul riik ei luba. Tõsi, millalgi järgmisel aastal peaks siis tuludeklaratsiooniga oma osaski tagasi saama, aga samas võib siis inimene niimoodi kaotada. Noh, võtame näiteks õpetaja seal kusagil 100 euro kandis ja see 100 eurot, et võib kusagil augusti lõpus, septembri alguses ikka väga vajalik raha olla, et ma ei tea, kuidas te, Peeter, Aivar, soovitate oma kogemusi arvestades käituda, et jätab uhkus raha lihtsalt mitte välja võtmata, et lasta endale palka maksta nagu ütleme ei muhkakski, et lihtsalt palgapäev saabub, tuleb selle kuu raha, mis on ette nähtud selles kalendrikuus kontole või mida teha. Jah, see ongi kõige parem lahendus ja, ja tegelikult on osad inimesed, ma tean sedasama võimalust kasutanud, et mitte puhkuseraha ette võtta, aga enne seda tulumaksureformi, et kes võib-olla ei ole oma rahaasjadest nii hoolsalt, et neil oli kindel, et et pigem saada puhkusetasu nii-öelda tagantjärgi, et muidu kulutad kõik ära ja pärast hiljem on su sissetulek, eks. Selle võrra võib väiksem olla. Ja jääb rahast puudu. Aga üldiselt selle tulumaksureformiga on nüüd niimoodi, et see lõplik tõde ikkagi selgub pärast seda, kui sa tuludeklaratsiooni järgmisel aastal siis aasta alguses ära teed, siis sa saad täpselt teada, palju sa oli sinu maksukoormus, kas pead juurde maksma, kasvat tagasi saatma ja mina olen küll soovitanud, pigem kellel kannatab, siis ärge üldse võtke seda tulumaksuvaba miinimumi ja saate selle summa, mis teile siis kuulub tuludeklaratsiooniga järgmisel aastal riigilt tagasi, et nii on kõige lihtsam. Minu meelest siit paljastub üks teine probleem lisaks sellele ilmselgele, et tegu on lihtsalt mõtlematusega nimelt see ka, et siin ju hakatakse järgmisel aastal tegelikult maksuametile maksuametnikele ka kõvasti töötunde juurde looma mingis mõttes sotsiaalsed töökohad silmapiiril, kui tuleb hakata tegelema kõige sellega, mis hetkel teadmatuse müüri taga on, ehk siis sa kardad, Sa kardad, Peeter, seda, et maksuameti infotelefon või, või teenindussaalid on inimestest pungil järgmise aasta, ütleme siis veebruari keskel. Kuni siis ma ei tea ma märtsi keskpaigani või ma ei tea, kas pungil just, aga kindlasti tekib rohkem segadust, kui seni on olnud. Ja mis on veel nagu probleem, et, et praegu on, on tegelikult see küsimustelaviin läinud nagu ettevõtetes siis nendele personalitöötajatele või raamatupidajatele ja kui seda Postimehe artiklit ka lugeda, mis sellest nagu probleemi siis kirjutas, siis seal ka ju ettevõtjad ütlesid, nad on teinud koolitusi, nad on selgitanud, et on toimunud selline ikkagi tunde ja tunde ühe maksuseaduse muutmise selgitamine, et võib-olla oleks nagu kasulikum, kui see aeg oleks läinud kuhugi mujale. Selles mõttes me oleme natuke selles uues olukorras, mida meil varem ei ole olnud, et varemalt on andnud see asi ikkagi väga lihtne, et neid on teistpidi. Jah, siin räägitakse, et infosüsteemide aitavad meid, aga inimene võib olla ükskõik kui nutikas mõelda välja, ükskõik kui nutikaid tulumaksusüsteeme, aga masinasse kirja panna, sest ma saan aru, seal on puht tehniliselt üks lihtne probleem, et see aastaks tulumaksuvaba miinimum on jagatud siis 12 kalendrikuu peale ja see arvestus käib kuises lõikes, aga tõde selgub aasta lõikes, ehk siis raha saab inimene igal juhul tagasi, et riik seda raha ära ei võta, aga probleem on lihtsalt selles, et kui teha neid mahaarvamisi, siis seda kuises arvestuses. Aga kui võtta näiteks õpetaja, kus siis see on seal ikkagi vist peaaegu et kolme kolmele kuule võimalik. Kahele poolele kuulen võimalik ära jagada ja kui saada veel ütleme, siis maipalk ja ja puhkuseraha siis summa ongi nagu selles mõttes liiga suur. Mitte rahalises mõttes, aga selles mõttes, et see satub sellesse kõrgepalgaliste siis palgaarvestusse. Ja puhkused on nagu üks osa, aga see tegelikult see kogu see probleemistik laieneb ka erinevate lisatasude juurde, kui, kui näiteks on töötaja tasu, sõltub, et mingis osas tulemustasust, siis on see kogu aeg see määran nagu erinev või, või noh, meil endal oli siin Äripäev meediasektoris, kui on aasta ajakirjanduspreemiat, siis see võib ühel hetkel nagunii-öelda tõsta su selleks väga kõrgepalgaliseks, kui sul õnnestub saada, eks siis järgmised kuud jälle, et kogu see, noh, see on siis tegelikult on see nagu ebamõistlik, mis tehti, et siin olid nagu teistsugused lahendused, aga see on jällegi näide sellisest poliitilisest kompromissist. Ja, ja tegelikult ju ükski koalitsioonierakondadest ei ole praeguse süsteemiga rahul, et nad minu meil ise äripäevas oli üks lugu aasta lubast alguses kevadel, kus nad ütlesid, et süsteem tuleks ära muuta, et nad tegid selle kolm kuud hiljem selgub, et asi on jama, tuleb ära muuta, aga. Aga seda, seda jama tuleb või jama on, seda näitab kas või seeeelses Postimehes olnud number 40000 inimest nagu tulumaksuarvestuses nautinud suuremat maksuvaba miinimumi, kui neil õigus on, et ma ei tea otse arukas võtta riigilt intressita laenu, et tõenäoliselt kui sa noh, ütleme seda teadlikult teed ja ja siis oledki arvestanud sellega, et järgmise aasta ma saan aru, et sellist juurdemaksmise kuupäev on vist kusagil seal jaanipäeva paiku, nagu ma pean tunnistama, et ma jätsin selle detaili vaatamata. Aga Aivar, sina kindlasti oskad öelda, et millal tuleb tulumaksu riigile juurde maksta. No kui selline küsida ja see peaks olema just juuni juuni lõpp ja sotsiaalmaks on veel seal septembris 15 september äkki peast ütlen, aga mis seal on võib-olla veel nagu oluline, et selle, et riik sellekuise arvestus ongi teinud selleks, et sa ei saaks võtta tegelikult laenad, muidu ka need, kellele seda tulumaksumiinimumi ei õigust ei ole näiteks kõrgepalgalised oleksid saanud teha niimoodi kasutavad maksimaalselt selle tulumaksuvaba miinimum ära. Ja siis alles järgmise aasta suvel maksavad nagu riigile tagasi, et nad saaksid kasu, et, et seda vältida. Tegelikult tehtigi selline kuin arvestus. Ja, ja see on tekitanud probleemi selle puhkusetasuga. Aga probleem just, et kes on nagu rohkem kasutanud praegu siis seda soodustust, kui, kui neil oleks õigusannetega valt pärast tagasi maksma, et see tuleneb ka sellest, et, et inimestel ei ole tulude ainult palgatulu. Et neil võib olla ka kõiksugu teistsuguseid tulusid ja, ja seda nagu arvet pidada täpselt, et kui suur on siis või kui palju ma peaks seda tulumaksumiinimumi jooksvalt kasutama, et see ongi keeruline, ükskõik mis jääb meile öeldakse, et on arvutiprogrammid ja nii nii edasi. Et, et see on selle süsteemi selline noh, nagu nagu suur miinus. Sellele juhib Postimees ka eile tähelepanu, et see süsteem on tõesti mõeldud ju nende inimeste jaoks, kellel on väga kindel sissetulek, kellel mingeid teisi sissetulekuid ei ole ja siin just räägitakse väikeettevõtjatest kui majanduse selgroost ja ja öeldakse, et nojah, et valitsus nende rihmab tsiteerinud rihmatakse erakordse ülbusega, et ühtpidi mõjutatud 200000 või teistpidi mõjutatud 36000 inimest olevat tühine arv võrreldes tulusaajate ja, või maksumaksjate koguarvuga väikeses Eestis. Samal ajal muidugi mis siit välja tuleb, on ju see, et need, kes teoreetiliselt nii-öelda selle asja kasusaajad on, ei ole ju tegelikult need, kes oma maksurahaga reaalselt riigieelarvesse panustavad. Ehk siis kõige rohkem kannatavad just nimelt need, kes on, kes on maksude maksjad riigieelarvesse madalapalgalised võidavad, ma arvan, et sihtrühm on selles mõttes, siin võib vaielda, aga, aga ma arvan, et teadlikult valitud selline ja masina märkimisväärne, aga ma selle teema ei ole kindel, kas selles mõttes võidavad, et vaata, kui keegi ei saa asjast aru ja sa teoreetiliselt võidad, aga sa ei saa sellest aru, siis sa ei tunne ennast võitjana? Jah, 64 eurot või mis see suurusjärk oli iga kuu rohkem kätte, see kõlab juba päris võimsalt, aga ma saan aru järgmisel aastal see efekt selles mõttes, mis järgmisel aastal, ma arvan, inimesed juba praegu ei tunneta nad midagi rohkem kätte, said see, mis kõik oli algul üle, nüüd on puudu ja tegelikult nagu ütleb üks vana tarkusetera, et elus on kaks kindlat asja surm ja maksud. Seega, mida täna kergekäeliselt naudite, see tuleb järgmiseks jaanipäevaks riigile tagasi maksta. Aga ära ma vahepeal sind guugeldasin, et füüsilise isiku siis tulumaksu juurdemaksmise tähtaeg sellel aastal teine juuli 2018 ja kui te olete tegelenud ettevõtlustuluga või, või said kasu vara müügist või välismaalt, et siis on esimene oktoober 2018, aga et seal on kupad osas ka teatud vahe sõltuvalt, mis tulu Just aga räägime veidi ka Euroopa Liidust ja seda lõppenud ülemkogu ehk siis riigijuhtide läinud või sellenädalase tippkohtumise raames. Kõige suurem uudisväärtus oli siis seotud sellega, et liikmesriigid suutsid saavutada kokkulepe, et üha enam panustatakse raha rändekriisi lahendamisel välisdimensiooni ehk siis Euroopa liidust väljaspool asuvate. Ma nüüd proovin neid termineid hoolikalt tsiteerida maale mineku vormide loomises. Tõsi see viimane termin on siis kasutuses eurobürokraatias. Eestis on riigikantselei sõnastus regionaalsete rändepunkt, ideede loomise idee, aga heal lapsel mitu nime. Selle asja eesmärk on siis luua maabumiskeskused Liibüas, Marokos, aga miks mitte ka ma ei tea kusagil Balkanil. Sellised keskused või selline keskuste võrgustik on mingil kujul olemas Türgis kokkulepe on põhimõtteliselt lihtne. Põgenikelaagrist sõelutakse välja need, kes on rändesubjektid ja kellel on õigus saada Euroopasse jõudes varjupaik kellaga. Et kui Euroopas leitakse varjupaigaõiguseta isik, saadetakse ta tagasi näiteks siis Põhja-Aafrikasse. Kui see keeruline ilus jutt kokku võtta. Kantseliiti vohas nii, mis mühiseb, et mida teie arvate, et kas see võiks kuidagi vähendada rändesurvet Euroopasse, võiks Itaalia Kreeka, Hispaania suunalist rändesurvet kuidagi vähendada. Vot nüüd veel nimetustest rääkides, et asi selgemaks saaks. Postimehes nimetab nendesse sortimiskeskusteks ja ma leian küll täpselt seda tsitaati üles Andrei Hvostovi kolmapäevasest Ekspressi loostaga. Tema vist ütleb üsna otse välja, et tegu on filtreerimislaagritega, neid võiks nimetada ka koonduslaagrites, aga ühesõnaga, tegu on erakordselt räpase mänguga ja see kokkulepe on selline klassikaline Angela Merkeli poliitikat, kus, kus probleemi näed sinna topi raha. Ja minu meelest võttis äsja päris ilusti kokku, kui eileõhtuses aktuaalses kaameras oma vanas rollis ehk rändeeksperdina esinenud praegune Reformierakonna peasekretär Kert Valdaru kes ütles, et see kokku. Ta on korraga nii liha kui kala, ehk siis iga Euroopa Liidu riigipea sai minna oma kodumaale kuulutada, et ta sai just selle, mida ta tahtis ja igaüks kuulutas muidugi midagi täiesti erinevat. Aga tegelikult ei lepitud kokku väga suurt millestki, sest ma saan aru, tegelikult kasutas neid keerulisi termineid jällegi veelkord, et välisdimensiooni sisedimensioon ehk siis välisdimensioon on see, see kõik, mis toimub Euroopa Liidu piiridest väljaspool, et mida seal tehakse seal ma saan aru, et liikmesriigid olid tegelikult väga ühtsel meelel, et mida rohkem me panustame Euroopa Liidu liikmesriikidest väljaspool asuvatesse tegevustesse, seda kasulikum meile kõigile. Selles osas vastuvaidlemist ei olnud. Aga kõik, mis puudutab sisedimensiooni, ehk siis seda tablini kokkulepet, seda, kuidas liikmesriigid omavahel juba siia saabunud põgenike ümber peaksid jagama seal, selles osas ma sain aru, et rõhutati, et Dublini kokkulepe kehtib ja põhimõtteliselt moka otsast öeldi, et ei kehtiga. Mis seda noh, väliset, tegeleme selle asjaga nagu Euroopa piiride taga selle probleemiga, eks, et et seda on ju räägitud kohe, kui see teema nagu võimendus. Aga mis on ka, võib-olla näitab sellist Euroopa otsustamise kuidagi nagu kohmakust või? Tegelikult alles mõni aasta hiljem jõuame nüüd mingi sellise kokkuleppeni otsusteni, et et seda proovida niimoodi lahendada ja ma arvan, et see võib-olla seda survet noh, võiks vähendada. Aga teisalt on ju selge, et siia Euroopasse tahavad inimesed tulla ka mitte ainult siis kas sõja või vägivalla eest, vaid tõesti paremat elu otsima, need jäävad ikka tulema. Et silma nagu ei näe, võiks olla väga suurt lahendust, aga mis see nagu sisemine on, et siin on natuke võib-olla ka olnud naiivne-Euroopa, et me jagame nii-öelda need põgenikud siis riikide vahel ära ja, ja usume, et nad siia jäävadki sedasama Eesti kogemusi, kus kus tegelikult siia tulnud osa on, on siit lahkunud, et sa ei saa ikkagi nagu vägisi inimesi kinni hoida, kui sul on, on piirid lahti ja ja nii-öelda inimeste vaba liikumine No ma siiski arvan, et seda kokkulepet päris mõttetuks ka nimetada ei saa või kui nüüd jällegi vaadata, et mida saavutas Eesti enda Euroopa Liidu eesistumise ajal ei tule midagi meelde, eks käsi püsti, kellel tuleb meelde, minu käsi ei tõuse. Siis Bulgaaria siiski saavutas selle, et selles keerulises küsimuses lepiti vähemalt kokku edasi katsutakse ka kogule pida. Ehk siis nüüd järgmisele eesistujale ehk Austriale on jäetud vähemalt mingisugusegi mängureeglid, kust edasi minna, et see on selline tüüpiline Euroopa värk, kus kõik on kõigega seotud, liigutakse edasi tibusammude haaval. Aga kindlasti ei saa selle kokkuleppe põhjal nüüd öelda, et edasi üldse ei liiguta. No Eesti puhul siiski masin natukene peaksin better kaitsma, ühtsuse poole liigutakse, see oli ikkagi Eesti nii-öelda valitsev suund ja et Dublini kokkulepe on oluline, aga tõsi, et sinna ühtsuse suunas ei jõutud, see on võib-olla märgiline. Aga nüüd sellest nii-öelda siis välisdimensioonist rääkides Ko ja Türgi puhul või ka Liibüa puhul, ma ei tea, minul tekib küll küsimus, et kas seda raha kasutatakse selles mõttes sihipäraselt, et Gaddafi me kunagi korra juba maksime kinni, noh mitte küll Eesti maksumaksja, aga et Liibüa puhul noh ma ei tea, minul tekib küsimus, ega me ei rahasta terrorismi, et kui vaadata jällegi Euroopa sellist, ütleme siis abiprogramm ma ei tea, Iraagi üles eitamist või, või sinna siis raha panustamist, et seal ma ei tea. Kui lugedes välisajakirjandust, mul tekib tihti sageli küsimus, et kas Euroopa Liidu abiraha seal ei panda, lihtsalt ma ei tea pihta, et sealsed poliitikud ei ehita endale uusi paleesid ja nii edasi, et ma saan aru, et selle uue palee ehitamine võib-olla on veel kõiges ütleme, et, et seal on ka nii-öelda aidatud soetada mida kohalikule politseile relvi on olnud korduvalt lugu, lugusid sellest, kuidas need relvad on need täiesti teadmata kadunud noh, võib ainult arvata, mis politseinik sellel relvaga tegi, kui tal raha oli tarvis, et müüs maha kellele müüs, et sellised küsimused? No ma tsiteerin veel seda Fostovi artiklite ekspressist. Ta ütleb, et eelmaksab diktaator Nad olid autokraadid või lihtsalt relvastatud, pandasid käsutavad sõjapealikud kinni, et need teeks ära räpase töö, millega demokraatlike riikide piirivalve teenistus Frontexi ei saa ega taha käsi määrida. Ehk siis sisuliselt praegu ikkagi plaanitakse seda, Põhja-Aafrika riik rahastatakse, et nad teeks nende pagulastega siis ükskõik mida, mida me teada ei taha, noh, ehk siis sõidutakse haarasse ja ja meie ütleme, et pole näinud, pole kuulnud ja samal ajal Vahemereülene koostöö Euroopa liidu tublide partneritega, kes liiguvad kindlalt kuigi aeglaselt demokraatia suunas, käib. Aga see selline nokk kinni, saba lahti, et kui vaadata nagu, et miks me kogu rändeteema puhul selle, sellesse olukorda oleme jõudnud, siis need paremkonservatiivsed, erakonnad, kes ütlevad, et ei, meie juurde ei tohi tulla mingit solidaarsust selles mõttes ei ole tarvis, et see ongi viinud selleni siis, et lahendusi on otsitud, siis jällegi kasutan seda ilusat sõna välisdimensioonis, aga mis seal toimub, see justkui siis see ei lähe meile korda, öeldakse, et uputage nad ära, tehke, mis tahate, et, et see on nagu see probleem. Nojah, aga seal on praegu esitatud küsimusi, nii nagu see nõuaks seetõttu, et meie siin Aivariga Tallinnas peamisele vastuseid andma, noh, ei olegi vastuseid, vastused ongi ainult niivõrd ebameeldivad variandid, et jah, pagulasi on pas ilmselgelt rohkem, kui paljude riikide valitsused tahaksid veel rohkem, tahab siia tulla ja need on nüüd kaks probleemi, midagi tuleb eraldi tegeleda, üks on need, kes kohal on, teine on need, kes siia tahaksid tulla ja mõlema asjaga tegelemine on äärmiselt keeruline, nagu ma aru saan, suudeti siis vähemalt mingi kokkulepe saavutada selles, et kuidas, kuidas tõrjuda nende suuremate hordide tulekut, aga see, mis toimub Euroopa liidus sees, noh siin ollakse muidugi kokkuleppest äärmiselt kaugele välja selle, mida ei maksa ju ka ära unustada. Tegelikult ikkagi me räägime pagulastest nagu mingisugusest, ma ei tea mingisugustest objektidest, kellel endal subjektsus ei ole, aga need on tegelikult inimesed, kellel on endal ka oma mõttetunnistused ja ja nende inimeste ettekujutus on väga lihtne, nemad tahavad liikuda just Euroopa liidus rikkamates riikides, nad teevad seda ka ja tegelikult on äärmiselt raske käsi ette panna, juhul kui me ei taha Schengeni kokule. Pleemid ju veel, et, et noh, et miks tullakse, et neid on ka väga keeruline lahendada, eks noh, kaks suurt põhjust on, on üks on ta on konfliktipiirkonnad, kust inimesed nagu on sunnitud lahkuma ja teine on on majanduslikud probleemid, eks, et lihtsalt tullaksegi vaesematest piirkondadest. Ja ilmselt on tegelikult see üleminek ka teinekord väga keeruline, et need, mis on konfliktipiirkonnad, on ka vaesed ja vastu. Aga selle põhjuseks öeldakse, eks ju, vaeselt, aga et kuidas sa siis neid siit noh, Euroopas seda ei olegi võib-olla võimalik niimoodi Brüsselist lahendada, et kiireid lahendusi saada. No minu naiivne lootus rajaneb siis siiski sellele, et kui nähakse, et nii lihtsalt enam Euroopas see majandus migrandiks ei pääse, et see nii-öelda helesinine unistus paremast elust ei realiseeru, siis võib-olla seda lihtsalt rännet ette ei võeta, aga ma veel kord ütlen, et see on selline, ma arvan, suhteliselt naiivne lootusega, see, see viib muidugi edasi ju hästi paljude teiste teemadeni, kuhu me siin täna ei jõua ja see polegi tänase saate eesmärk, lihtsalt mark keerin ära, et juhul kui tõesti õnnestub nüüd rännet kuidagi püsivamat stabiilsemat piirata, siis teistpidi tähendab ka Euroopa Liidu kohustust anda ikkagi Sahara tagustele riikidele senisest veel rohkem aga kuidagi mõtestatumat abi noh, mitte sellist abi, et viskame viljakotte aitäh, vaid sellist abi, mis kuidagi motiveeriks neid ennast seal põllumajandusega tegelema. Aga ehk siis lõpetame ära selle protektsionismi, ehk siis ei ole vaja Euroopa liitu selliseid sisseveo tolle, et Marokos on palju odavam tomatit kasvatada kui seda Hispaanias teha ja, ja miks siis osta maania tomatit, kus saab osta näiteks maroko, tomati, maroko, tomatid on meil täitsa poodides müügil. Aga aga jah, et see lõpuks viibki selleni välja, et, et kui me tahame kuidagigi mingisuguses rahulikus maailmas edasi elada, siis eeldabki kehtiva maailmakorra muutmist, aga, aga selleks ei ole ilmselt kellelegi ei raha, jõudu ega kannatlikkust. Nii oota veel revolutsiooniga, aga muuseas, lõppev nädal on Euroopa liidule olnud märgiline nädal, selles mõttes, et liitumisläbirääkimisi alustatakse üsna üllatuslikult Albaania ja Põhja-Makedoonia, aga see ka need, kes arvasid, et Euroopa Liit maksimumsuuruseks jääb seal siis Euroopa Liidu maksimumsuuruseks jääb 28 liikmesriiki ja brittide lahkumise järel 27, siis nüüd selgub, et 29 liikmesriiki on siiski üsna reaalne. Seda muidugi juhul, kui järgmise aasta suvel algavad läbirääkimised ka siis eduka lõpuni jõuavad, sest nii Albaania kui ka Põhja-Makedoonia puhul on seal mureks korruptsioon ja reformid. Noh, need mured on muidugi paljudel Euroopa liitu kuuluvatel riikidel ka ja ma isegi ei pea siin silmas mingisuguseid tavalisi kahtlusaluse nagu rumeenia või horvaatia, vaid tasub vaadata ka lääne suunas. Nii üks vana hea reegel on see, et kui majandusest hakatakse rääkima, siis on põhjust tunda end veidi närvilisena, sest peamiselt seda seepärast, et headel aegadel üleliia palju majandusest ei räägita, isegi töötukassa piigopi piirdub praegu töötuse numbreid jagades vist kuise intervalliga, kuid 10 aastat tagasi mäletan olukorda, kus jälgiti üpris täpselt sellist nädalast töötuse numbri muutumist. Paljud jälgisid hinge kinni hoides selliseid kuiseid majandusnäitajaid. Praegu kusagil kuklas teatakse, et pigem on kõik hästi. Eesti pank teatas sel nädalal, et noh, tegelikult nii ongi majanduskasv sellel ja järgmisel aastal on seal kusagil kolme poole protsendi kandis, kuid aeglustub 2020. aastal 2,5 protsendini. Hinnatõus hakkab aeglustuma. Samuti jõudes 2020.-ks aastaks sinna kusagile ühele koma üheksale protsendile. Palgakasv jääb kuni 2020. aastani kiireks, ulatudes kuue, seitsme protsendini. Ettevõtete vähene investeerimine tähendab aeglasemat pikaajalist majanduskasvuettevõtjad näevad ebakindluse allikana poliitilist ja regule aktiivset keskkonda. Ülejäägis eelarve annaks teatele kindlust, et riik ei peaks ootamatult kärpima hakkama. Noh kokkuvõtvalt väga head ajad on Eestis siis asendumas heade aegadega. Aga port lisaks võib-olla seda, et seda eeldusel, et välismajandus ja välisnõudlus ei paku meile ebameeldivaid üllatusi, et Aivar, sina muidugi oled neist kolmest siin täna stuudios olevast inimesest ainus majandusajakirjanik, et kas põhimõtteliselt on praegu see hetk, kus maksaks öelda, et oh kaunis hetk, sa viibi veel. Ja, aga kõik on ju suhteline, et kas me, noh, selleks ka võib-olla natukene liiga kerge vastupanu teed minek, kui me ütleme, et kolm protsenti majanduskasvu seal nüüd nagu väga hea väga head ajada, et kui me tahame jõuda järgi jõukamatele riikidele, siis see kolm protsenti või ka neli protsenti on ikkagi liialt vähe, et, et selles mõttes ja kui rääkida majandusel tervikuna läheb hästi või ütleme, kasvame ja siis on kindlasti sektoreid, kus, kus see võib olla seis, nii hea ei ole, kus vaadataksegi müüginumbreid kas siis iga päev vest aga ja ka iga nädal või, või, või iga kuu ja et selles mõttes kindlasti ei ole see nagu üleüldine. Aga mis, mis on nagu Eesti majanduse puhul praegu selline väljakutse natukene haakub ka selle eelmise teemaga siis vähemalt kui nüüd Eesti Panga kommentaari analüüse lugeda, et meil on, on nagu tööjõudu jääb, jääb puudu, ehk et me töö, töötuse määr on nii madal või tööturul osalemise määr on nii kõrge, et et me ei saagi nagu edasi, kasvõi pole neid, kes seda täiendavat kasvu võiksid meile tekitada. Ja see, sellel võib olla positiivne tulem, et see sunnib ettevõtjaid vaatama üle oma tegevusi ja, ja mõtlema selle peale, et, et kuidas ollagi nii-öelda sedasama sõna tootlikum või või siin üks Eesti Panga analüütik ütles, tootlikkus asemel võiks kasutada sõna nutikam. Et et võib-olla see annab nagu mingit sellise teise, teise, uue tasandi meile, aga, aga võimalik, et kui me seal edukad ei ole, et siis me olemegi oma nii-öelda kasvupotentsiaali saavutanud ja kiiremini edasi minna minna lähiajal enam ei saa. Aga see on päris nukker selles mõttes, et kui mõelda, et selles majandustsüklis jääbki meie sellises kõige suuremaks majandustõusunumbriks oli vist seal kusagil kolme, nelja protsendi vahepeal ja, ja selle peale öeldaksegi, et ja, ja see oli ka veel selline napilt mõni kvark talle ja, ja ongi kõik ja siis selline kaks protsenti ja siis öeldakse, et need on head ajad, halvad ajad on siis, ma saan aru, protsent või kahanemine, et põhimõtteliselt ma saan aru, et me oleme jõudnud nii-öelda majanduse struktuuri meistriliigasse, et kui me varem mängisime seal kusagil esiliigas, et esiliigas me olime ütleme siis liiga parimate seas, meid edutati meistriliigasse, aga meistriliigas jällegi me oleme seal, mitte punase laterna, aga selle tabeli tagumisel poolel, et põhimõtteliselt me niivõrd konkurentsivõimelised, et tulla seal toime selliste suurte konkurentidega, ma ei tea, nagu Rootsi või Saksamaa või, või, või ma ei tea Ameerika Ühendriikide majandusega, et konkureerides värist välisturgudel, et seda nagu ei ole, et meil on palju takistavaid tegureid ja see meie arengut piiranud. Jah, aga teisalt me ikkagi noh, ma ei tea, kui sektorit Ta lõikas vaadata, et kas või Skandinaavia turul, kus me oleme nagu kõige enam tegevad, eks, et meie ettevõtjad, et seal nad on olnud edukad, siis tulevad nagu järgmised konkurendid, kas nad on siis lätlased, leedukad, poolakad, eks, et et konkureerima ja ja võib-olla soodsamat hinda pakkuma, et et see on nagu selline pikk pige, pidev nagu väljakutse, aga aga noh. Ma ei tea, ma arvan, et, et kogu selle majanduse nagu lähiaja arengute osas võib-olla selline kõik isegi olulisem teema on see, et, et mismoodi see need kaubandustülid nagu lahendavad ja seesama seal noh, ameeriklaste soovi trumpi sooveks ennast näidata, kehtestada suund nagu protektsionismi poole, et et seda muideks ka Eesti pank oma analüüsis veel veel väga ei hinnanud või ei osanud hinnata, et et seal võib-olla see väljakutse pigem pigem meile Noh, see on asja üks külg, eks, aga teine külg on ju see ka, et mida me, mida me ise teeme ja isegi hakkamata tselluloositehast mainida. Jumala, sa tegid seda kellelegi, mõtlesin, et vähemalt vähemalt üks selline hea uudis vist või ma ei tea, kommenteerige, kas see on hea uudis või mitte. On ka nimelt ma pean silmas seda suurt investeeringut, mis puudutab, kui nüüd Tallinna sadamaala seda planeeritavat õlitehast, et ma arvan, et me peame, noh, et kui me räägime mingisugusest soovitud kvalitatiivselt sest siis on meil vaja ikkagi suuremahulisi investeeringuid, meil on vaja teha midagi teistmoodi, erinevalt sellest, kui seni on tehtud. Nii et selles mõttes ma olen täiesti nõus, et äpiga sa kala ei püüa ja, ja äpi sa jalga ei pane ja ei kaasa ei saa ka väga paljudele inimestele tööd pakkuda. Ehk siis noh, mitte et ma naeruvääristaks või kuidagi ütleks, et koguseid IT-sektor ei ole selles mõttes oluline, et kahtlemata on oluline tööstuse automatiseerimine ja kogu see masinate robotite kasutuselevõtt on kindlasti majanduse tulevik. Aga nüüd küsimus ongi selles, et, et lõpuks, kui tarbimiseks läheb selles hullumeelses tarbimisajastusse, siis ikkagi tarbitakse füüsilisi asju, esemeid, jooke, sööke, see kõik tuleb toota Ta, ja, ja selles osas mulle tundub, et Eestis ütleme sellist suurt investeerimismahukat ettevõtmist praegu väga keegi ei raja see lisandväärtus, ehk siis see, mis meid viiksis Norrale ja, ja minu meelest ka Šveitsile lähemale, et Dmitri Jegorov siin ütles, et meil oleks vaja umbes siis 100 tselluloositehaste jõuda SKP-s rajamise kohta ilma alus selleks, et just et noh, et seda lihtsalt ei kannata ka ressursi mõttes välja, aga, aga selge on see, et, et kuidagi piltlikustada seda, et kõik see algab sellest esimesest nii-öelda sammust ja, ja ma praegu väga nii-öelda ei näe neid esimesi samme. Samas ma siin nad nüüd kaitse natuke neid, seda uut majandust idufirmasid noh, sedasama Texifay näide, millest te siin saates ka juttu, kui nad selle suure investeeringukaaslased, et tegelikult, et noh, need ettevõtted võivad olla. Ta ei ole ainult mingite IT-lahenduste pakkujad, vaid nad võivad olla täiesti mingite uudsete teenuste või toodete pakkujad, mida me praegu ei tea, et Texifassi investeeriti eesmärgiga või tulevikuvisiooniga, et kunagi kaugemas tulevikus hakkavad isesõitvad autod mõjutama oluliselt, et seda nagu sektorit või väri, aga see Taxify, kes alustuseks põhimõtteliselt selle ideega, et et need kiisud asendada siis tehnoloogiaga, kes meile taksot vahendasid, et nad on oma, sellist noh, strateegiat või suunda nüüd juba mitu korda muutunud ja sealt võib nagu kasvada midagi, midagi suurt ja olulist. Aga selles mõttes noh, sellist ma isegi ütlen, et, et siin väga ei saa nagu vastanduda, et me Et kas on nüüd nagu tselluloositehas või on, on mingi idufirma, aga Aivar suunas liikuma? Aga Aivar Sileta võib-olla ära, et võtame sellesama Taxify näitaja, et, et kus see reaalne kasu Eesti majandusele Eesti maksumaksjale on, et esiteks ma saan aru, et kiisud kaotasid töö, mis tähendab seda, et tulumaksu ja sotsiaalmaksu laekub vähem. Tõenäoliselt need nii-öelda siis siirded, maksutulud Eesti majandusse tekivad kusagil mujal vaadates kasvõi seda, et kui Taxifay siis laiendas omanike ringi ja, ja Vitali kaasati, siis tuli välja, et tegelikult need holding, kompanii valduskompanii, et need on seal registreeritud nii Willingute puhul kui ka siis Ossinovski puhul hoopiski Läti, sest Läti maksusüsteem seda soosib, et, et kus see reaalne tulu on, siin räägitakse muidugi panustame idufirmadesse ja, ja et see on meie majanduse homne päev, aga, aga kui vaadata seda, et kuivõrd nii-öelda siis paindlikud või valivad on need startup ettevõtete omanikud, siis reeglina valitakse parim saadaolev maksukeskkond. Aga noh, kasu on näiteks Taxify puhul on ikkagi see, et neil on suur osa töötajatest on siin Eestis, keda nad nagu kasutatud töötajate arvu kasvatanud, et selles mõttes jah, võib-olla kiisusid ja vähemaks neid, kes taksot, vahendeid. Aga nende asemele on tulnud kordades rohkem inimesi, kes, kes nagu loovad uut uut väärtust. Ja need on kõrgemapalgalised töökohad. Nad on kõrgemapalgalised, nad võib-olla ei ole alati Eestis sündinud, mis on ka nagu Texifaile väga omane, kuna Me kõrvuti Exifay on, on nii-öelda naabrit, siis siis siis nagu visuaalselt on see, see pilt selles mõttes väga kirju, aga ei saa öelda, et need maksud, see, kus nagu omanik on registreeritud, ma arvan, see ei olegi antud juhul nii nii oluline. Ja teisalt ta tekitab, mis, nagu tekkinud viimase võib-olla paari aasta jooksul on see, et on tekkinud selline noh, Eesti on nagu pildil tänu nendele iduinvesteeringutele neid rahakaasamise uudiseid on siin tulnud riburada ja, ja me oleme ka näeme, paistame välja tänu nendele ettevõtetele, kui hea kohv kuhu tulla ja teha sellist uut äri ja kuhu tuleb ka nagu suur raha, et, et see on, on, on kahtlemata, ma arvan, väga oluline, et et nad on ise arvutanud, need on tehtud erinevaid arvutusi, mul ei ole nad siin praegu peas, et et kui, mis nad juurde annavad, aga ma soovitan, kes selle teha vastu huvi tunneb, et siis Allan Martinson on seda siin hiljuti äripäevas mitmel korral kommenteerinud. Et sealt saab nagu selle osa ja kui vaadata ka investeeringute osatähtsust, sest see oli number viimasel aastal otseinvesteeringutest, mis on tehtud nende idufirmade osa, seal oli juba 40 protsenti sellest, nagu kasvust. Et tegelikult on nagu märkamatult on nendest siis idufirmadest saanud nagu Eestis väga, väga oluline osa majanduses. Ma tsiteeriks veel Eesti Panka, ettevõtete investeerimiskulu, kui see suhe lisandväärtusesse on viimasel kolmel aastal jäänud kriisiaegsele tasemele, mis jääb Euroopa Liidu riikide keskmisele alla. Ka välisinvesteeringute jaoks on Eesti jäänud pigem väheatraktiivseks eeldusel et rahastamistingimused püsivad soodsad ning arvestades, et edukad ärimudelid nõuavad investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse. Teie tööjõupuuduse tingimustes peaks kapitali kapitali soetus kahel järgmisel aastal hoo sisse saama, kuid väljavaade selleks on ebakindel. See on selles mõttes selles Eesti Panga majandusanalüüsis võib-olla et üks tulevikku puudutavatest lausetest kõige kandvam lause ehk siis investeerida tuleks, praegu seda ei tehta, väljavaade on ebakindel, aga nii-öelda arvestades siis laenuraha odavust see on siiski nii-öelda üsna reaalne tahab keegi veel majanduse teemal lihtsalt selle investeerimise. Ka oluline, mida võib-olla ei panda, nagu ka tähele, et et miks ei taheta investeerida, et sinna ka selles Eesti Panga Nad viitasid ühele uuringule mida vist tegi Euroopa investeerimispank üks küsitlus ja kus oli, oli väga kriitiline, oli nagu ettevõtjate hinnang sellisele riigi tegutsemisele. Et just selliste reeglite regulatsioonide muutmise osas ja ja Sa julge, noh, kui need asjad nagu kiiresti muutuvad mingid põhimõtted, siis sa ei julgegi tulla ja siia oma oma raha panna, sa otsid teise koha, kas sa oled siis Eesti ettevõtja, oled sa välisettevõtte, eks sa lähed, lähed kuhugi mujale ja seal nagu Ma arvan nagu selline laiem probleem, mida me tõenäoliselt näeme ka nüüd, kui järgmisel kevadel on valimised, et me neid otsuseid sageli teeme sellisest, nagu kampaaniast lähtuvad, eks, et me teeme, me hakkame sellest rääkima, aga me teeme valmis, meil on nagu tähtis, et meil oleks valmis suur sinine silt tasuta see kuhugi nagu ära kleepida ja selle najal siis nagu sellist poliitilist profiiti saada. Aga et kas see, nagu on ka vajalik tasse, on läbi analüüsitud, kas sellest mingit tulu tuleb nagu majanduskasvu seisukohast, seda, seda me ei analüüsi ja seal on kõik need alkoholiaktsiiside teemad ja, ja kõik muu teema. Muuseas, väga hea, me tuleme kohe selle teema juurde, aga majandusteema võib-olla lõpetaks värske statistikaga. Eurobaromeetri värske uuring ütleb, et praeguse valitsuse ajal on tekkinud inimestel uus muresem maksud, et varasemate valitsuste ajal seda muret, et inimesed niivõrd ei teadvustanud, aga eurobaromeetri järgi on siis nende inimeste arv, kes arvavad, et Eestis lähevad asjad õiges suunas vähenenud 10 protsenti, nende inimeste arv, kes arvavad, et asjad lähevad vales suunas, on kasvanud. Et see on jah, ütleme, et ka ikkagi mõõdet tav, ma arvan, lõpuks ka majanduskasvunumbrina. Aga jah, et Eesti valitsuse suurim saavutus siis lõppeval nädalal on silt tasuta. Ma ei tea, kas see disainiti ja palju sellest maksti või keegi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis või maanteeametis võttis lihtsalt pastaka ja ja disainis selle valmis, aga seda tutvustati. Kui niimoodi grandioossed väljendada, siis lansseeriti valitsuse läinudnädalasel neljapäevasel pressikonverentsil. Et Ruhnuga küll seesama valitsuslaevaliiklust korraldada ei suuda saada tasuta. Aga see võib-olla ei olegi, see ei ole võib-olla kõige tähtsam. Seni, kuni on head ajad ja veidi veel kestab see majanduskasv, siis oluline on hoopis see, et 11. maakonnas saab homsest maalini bussiga tasuta sõita. Et Pärnumaal, Harjumaal, Raplamaal ja Lääne-Virumaal siiski säilis ühistranspordikeskustel, ma ei tea, ma ütleks, võib-olla isegi provokatiivsel närv ja terve mõistus valiti raiskamise ja laristamise asemel hoopiski efektiivsem lahendus ja jääb loota, et nendes piirkondades lubab ka maanteeameti ühes majandus ja taristuministriga ka päriselt bussiliine tihendada, paremaks muuta. Ja äkki tõesti juhtub niimoodi, et nendes neljas maakonnas maainimesed pääsevad ka normaalsemalt liikuma, sest 10 11. maakonnas seda eesmärki on natukene keerulisem saavutada, et ühes maakonnas Pärnumaal tehti siis nii, muuseas, Pärnumaa on majandus- ja taristu ministrile võib-olla kõige olulisem piirkondadesse on Kadri Simsoni enda valimispiirkond, et mulle tundub, et seal nagu Kadri Simsonit ikka päris korralikult Tügati, et kui minister teatas, et Ta läheb lahendama maal elavate tööinimeste probleemi linna siis tööle pääsemisel, et linnas kuidagi kallis tööl ei ole käia, siis nüüd ainsad kus selline valikuliselt suudetud see teha, siis maapilet, maa, bussiliinide pileti hind seal Pärnumaal, et seal peavad just tööealised inimesed maksma, et mis ühes mõttes muidugi mõistlik valik, et kui keegi üldse tasuta peaks sõitma, siis enne kõik alaealised ja eakad inimesed, aga Pärnumaal läks teistmoodi, et Mirkko Mirkko, kas järgmine nädal Tallinnasse plaanid tulla? Ei, mul on järgmisel nädalal hoopis teised plaanid, aga ma mõtlen, et kas järgmine kord tuled, et kas sa siis teed nii, et sõidad tatart Tartumaalt Jõgevamaale ja Järvamaal tasuta ja siis istud seal ümber mingi bussi peale, et niimoodi sa säästad endale ikka tubli Tugriku mingi krooni euro või kaks, äkki ma arvan, et umbes kokku kaheksa eurot, kui sul on juba välja arvutatud. Ja selles aastaks, aga sa ei kujuta ette, kui ma arvan, et kui hakata tasuta bussidega? Ma kusjuures arvan tõenäoliselt see on täiesti teoreetiliselt võimalik, et sõita maakonna piiri, teeb selle äraga maakonna piirile, aga nüüd on küsimus selles, et kui palju see aega võtab ja ausalt öeldes ma tulekski selle tasuta bussisõidu juurde, et inimese kõige kallim vara on aeg ja kui sa pead kusagil Pärnumaal sõitma Pärnusse tööle poolteist tundi, mis on täna täiesti reaalsus, siis olgu tasuta või mitte, aga poolteist tundi sõita 30 kilomeetrit, vot see on probleem, mida oleks pidanud lahendama, tuletab nõukogude aegset last lapsepõlve meelde, siis sõitsid nüüd maakondlikud liinid täpselt niimoodi, sellised lass bussid logistasid seal tolmustel teedel tõesti tundide ridu, bussid paremat, nüüd on bussid paremad. No vaatame, kui kauaks, kui nad tasu Ta on. Aga minule tegi nalja tegelikult eilses Päevalehes ilmunud minister Simsoni pikk intervjuu, kus ta on hakanud välja tooma argumente ja väiteid, mida kogu selle pika tasuta saaga vältel seni kõlanud ei ole. Näiteks kohe intervjuu alguses ütleb ta, et see esimene esimese juuli seis keskele kivisse raiutud ja mäletame kogu kevade, ta raius seda igasse kivisse, mis talle kätte sattus. Ja, ja siis on ta veel välja toonud keskkonna argumendi, see ei ole kunagi varem minu meelest kõlanud või parandage mind, kas teie olete kuulnud varem rääkis tasuta bussisõidu puhul keskkonnast? Ta ütles, et tsiteerin, karta on, et viimasel kolmel aastal on eraautode liiklustihedus igal aastal viis protsenti suurenenud. Kui selline trend jätkub, siis me kindlasti ei täida võetud kliima kohustusi, midagi tuleks niikuinii teha, et autostumine sellise tempoga ei jätkuks. Väga huvitav, väga huvitav. Aga tore on muidugi näha seda, et kuidas asja arenedes ka minister ise areneb ja hakkab ise ka oma oma lapsukese ka nii-öelda kaasa mõtlema ja dialoogi astuma. Ta suudab areneda, on positiivne ja, ja mine tea, võib-olla see, et Pärnumaal tal nii hästi ei lähe, motiveerib teda nüüd ikkagi Pärnusse suurejoonelist lennujaama ehitama, seda tahtis ta ju ka teha. No lennundus siiski, ütleme kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele kaasa ei aita, küll siis leitakse uued argumendid. Aga muuseas, nihilismi tippklass on see, et kui transpordikeskused soovisid mujal teha saaks teha sellise hea grupiti soodustuse, et noh, et näiteks teeks, et õpilased saaks maakonnaliinidel tasuta sõita ja eakad inimesed siis öeldi, et määrus ei luba. Aga Pärnumaal sõnastati siis kuidagi nii, et võtta kasutusele maakonnaliinidel tasuta bussiliiklus aga tasuta sõiduõigus ei kehti seal siis vanuserühmas 20 kuni 62 eksis eranditult kasutusele tasuta bussiliiklus, aga et 20 62 vanuserühm, Nemad peavad siiski maksma bussipileti eest, mis on siis suurem kui null eurot. Põhjendusena siis öeldi, et antud vanuses inimestel on üldjuhul sissetulek, mis võimaldab tasuda ühistranspordi kasutamisest. See võib olla lihtsalt oleks ka hea veel ära markeerida see, et, et tegelikult see asi ei ole tasuta, eks, et riik maksab selle nii-öelda nullpileti kasutajatele kinni ja noh, riik seal on kõik meie ehk et kõik teised siis maksavad selle kinni, et seda tasub silmas pidada selles debatis, et kas meil on mõistlik kõigile maksta, kõiki toetada või oleks meil tõesti mõistlik toetada nende liikumiskes, seda tõesti vajavad ja kes ise ei suuda endale seda seda piletit osta. Täpselt praegu on ikkagi mindud kirvega kurge püüdma ja tõesti, see on jah, oluline jah, et tasuta tähendab seda, et kõik maksavad ja ja olek ja ikkagi on õhus see küsimus, mida minu meelest enam-vähem nädalast nädalasse on siinsamas saates küsinud, et millist probleemi on minister Simson asunud lahendama. Nüüd me kuulsime kliimaprobleemi, et kui alguses Pärnumaal proovis Kadri Simson lahendada tema valijate, siis kus probleemi, et nad valivad kuhugi edasi Pärnu linna tööle pääsemise probleeme, siis nüüd me saame puhtama õhu. Kliima on, selles mõttes on väga nõrk, nõrk argument, et et tegelikult ei ole tasuta niinimetatud siis see tasuta bussiliiklus, alternatiiv mitte autode kasutajatele, vaid noh, kogu aeg varemalt on räägitud, sees märkanist olla, pakkuda mingit liikumisvõimalust neile paremat, siis kellel ei ole muid alternatiive ja, ja ma ei usu elu sees, et et need, kes on autodega harjunud, siis käima kas siis tööl või ükskõik kus mujal, et nemad vahetavad auto, auto, selle maakonnatasudele inimest. Seda, seda ei usu ka Päevalehes ministriga intervjuu teinud Urmas Jaaganud, kes esitajatele mitu küsimust selle kohta, aga mister ikka väidab, et kirjanik et erinevad erinevad uuringud näitavad, et on segment, inimesi, kes peavad oma isiklikku autot kõige pühamaks varaks, mis on, need on keskealised mehed, aga on teatavad rühmad, kes on valmis ühistransporti eelistama, naised ja noored. Ühesõnaga on leitud ka see rühm, kes on kiuslik ja paha. Need oleme meie siin. Aga on olemas head inimesed, kes tahaksid bussiga sõita küll. Ühesõnaga homsest siis, kui te näete silti tasuta buss, siis teadke, et seal mõnigi pealegi kõigi meie poolt kinni makstud buss et asju ei ole olemas, soovitan lugeda, on vist selline väljaanne nagu edasiorg, kus ka Peeter Koppel kirjutas lõppeval nädalal ühes, see on siis tasuta lõunaid pole olemas ja. Üks ettevõtja ütles selle kohta, et tasuta võib-olla juust, hiirelõksus. Noh, ja ma ütlen veel kord, et tasuta on praegu Ruhnu praami pilet, see ta ei sõida, tähendab seda, et me ei pea maksma seda jah, olla selle raha eest, mida siis kulutatakse. Maksu jõulistelt inimestelt raha võtmata jätmisega saaks parandada Ruhnu-suunalist parvlaevaliiklust. Aga see tasuta silt, selle peaks kindlasti Keskerakond oma järgmises valimiskampaanias plakatitel panema. Aga muuseas, homsest, kes on väga märgiline, vaadake, kuidas rahakasutus on omavahel seotud, et ühest küljest homme on see päev, mil Valgamaa inimesed saavad bussiga tasuta sõita. Aga Valga sünnitusosakonnas enam homsest sünnitusi vastu ei võeta, sest raha ei ole. Bussiliikluseks on raha, aga sünnitamiseks raha ei ole, eks nad sõidavad siis paari tunniga Tartusse. Nii, Eesti Päevaleht, muuseas, kui meditsiiniteemadega jätkata, siis Eesti Päevaleht jätkas sellel nädalal kolmapäevases lehes teemat, mis on üks sellistest teemadest, mida paljud hoiaks kindlasti vaibal ja loodaks, et see ei lähe haisema. Aga tegu on siis ravivigade kirjapanemise ja raporteerimise probleemiga, nimelt on Eestis siis kasutusel selline praktika, et haiglad ravivad inimesi, arstid teevad ravivigu inimesed harvadel juhtudel siis andistatakse ja siis äärmiselt mustvalgete juhtumite puhul sunnitakse siis patsient igavesest ajast igavesti vaikima rääkima, et tehakse selline juriidiline trikk, mille nimi on siis kompromissileping mille sisuks on siis lihtsustatult see, et haiglad ostavad patsiendilt valk vaikimisvande ja patsient loobub ka kohtusse kaevamisest. Summad on kesised seal 500-st eurost väga karmidel juhtumit seal 100000 euroni, samas arvestades, et mõni raviviga võib lõppeda, ma ei tea surmaga noore inimese väärtust tere, toitjana ema-isana on märkimisväärselt kõrgem, siis on kurb, et haiglad inimelu nii kesiselt hindavad. Teisalt vaikimine võtab ära ka selle võimaluse, et avalikkus saaks teada, et kui suur see probleem on, et arstid ise ei ole huvitatud rääkima, sest teatud juhtudel võib neid ees oodata nagu ühe vale vereülekande puhul kriminaalvastutus, aga lõpuks me tegelikult ei tea, kui palju selliseid kompromisse on tehtud ja milliseid, et rahasummasid meie rahakotist patsientidele makstakse, et ainuüksi Tartu Ülikooli kliinikum on selliseid lepinguid teinud 14 ja Tartu Ülikooli kliinikumi, siin puhul võiks selles mõttes kiita, et ka sellest Päevalehe loost tuli välja, et nad on üks väheseid Eesti meditsiiniasutusi. Lisaks Valga haiglale, mille omanik siis Tartu Ülikooli kliinikum on ja seal vist oli üks haigla veel, mis oli valmis avaldama oma nii-öelda selle kompromissi lepingute mahu, teised vaikivad. Ma arvan, et see on nagu selles mõttes probleem või mis mõtted teil tekivad nende kompromissilepingutega, mis tehakse haiglates. Noh, see ülevaadetel on probleem, aga see kompromissileping, eks? Ma arvan, et tänu sellele, et nüüd see teema nagu tõstatus, et siis võib-olla ka selline inimeste teadlikkus paraneb ja annab, nagu oskavad oskavad siis nõuda kas kõrgemat tasu või või, või mingeid muid tingimusi paremini haiglatelt, aga, aga ma arvan, et see probleemi tuum on, on üldse selles, et, et seesama, mis aga viitasid, et arst raviviga tehes võib saada nagu kriminaalsüüdistuse, et võib-olla on nagu ikkagi mõttekoht see, et vabastada nagu arst personaalselt sellest vastutusest vastutab olekski sesse näiteks tema tööandja või, või, või ta saaks seda kuidagi kindlustada, sest sest noh, need riskid juba ise sunnivad või ärgitavad nagu asju varjama peitma, et ma võin tõesti saada kriminaalkurja, teeks mind, võidakse panna vangi, et see on nii inimlik, et ma üritan neid asju varjata. Noh, võib-olla mõnel juhul oleks see ka põhjendatud, ma nüüd kindlasti ei taha hakata siin demoniseerima Eesti arste ja enamik neist teevad vaieldamatult tubli tööd ja, ja selles mõttes saivarjust ütles, sellel on kindlasti jumet, et ei tohi kindlasti tekitada sellist olukorda, mis meil seal, mis tekitavad, meil on praegu selline olukord, kus tõesti 10.-st ravib, igatahes ongi väga raske avalikult rääkida, ilma et hakata kas mõnda konkreetset arsti kohe stigmatiseerime ja teda avalikult risti lööma. Aga mingisugune normaliseerib avalikustamine oleks kahtlemata vajalik. Teine probleem on ka see, et, et väga raske tähendab, et kui on ka mingi kahtlus, et on olnud mingi nagu raviga, et siis enamik inimesi, eks, et me oleme nagu selles mõttes ma ei ole asjatundja. Meil ei olegi väga raske on nagu seda kontrollida, et, et kas oli või kas tehti kõik õigesti või mitte, et, et see nagu see patsiendi kaitse pool on meil ka tegelikult ikkagi noh, minu hinnangul niisugune lapselapsekingades Siin on see selles mõttes ongi kõige kurvem, et patsient, keda on valesti ravitud, kelle tervislik seisund paranemise asemel hoopiski halvenenud, seda siis ütleme siis ravivea tõttu, et ma ei taha siin öelda, et meditsiinis on nii-öelda riske, ei olegi, et kui inimene läheb operatsioonile, siis ma arvan, et mitte ükski arst ei suuda sajaprotsendiliselt tagada, toimub paranemine, et on teatud operatsioone, kusjuures arstid ise ütlevad, et kui selline nii-öelda kriminaalvastutus, kus neid ähvardaks, siis teatud operatsioone ei teekski, sest see, ütleme risk on liiga suur. Aga aga, et kui neid kompromisse sõlmitakse, siis ma arvan, et lõpp, kokkuvõttes ükski patsient ei ole nii tark, et kas või noh, ütleme üks luhtunud operatsioon, kus midagi tehti valesti, muide inimese kõhuõõnde jäeti midagi inimesele alguses võib tunduda, et ah, mis seal ikka, et midagi suurt ei olnud, aga kusagil seal viie aasta pärast või ma ei tea, selgub, et see asi on ikkagi nagu fataalset tagajärgedega, et needsamad kompromissi lepingud välistavad selle, et sa ka tulevikus saaks siis mingisuguseid nõudeid haigla vastu suunata, et tervist sa niikuinii tagasi ei saa, aga aga küsimus on selles, et, et sa oled tööturult, et väljas ja, ja sul on ravikulud, aga, aga mis on, nagu oluline on muidugi see, et, et ka nüüd siis selle teemaga tegelevad erinevad ametkonnad eesotsas õiguskantsleri bürooga ja ma saan aru, et selline kiirhinnang ütleb tegelikult, et need kompromissilepingut selles mõttes on õigustühised, et sa ei saa võtta ära patsiendilt õigust hiljem kohtusse pöörduda ja mida siis haiglad on proovinud oma tarkade juristide abiga teha? Ma sain aru, Ta vist kui Jevgeni Ossinovski veel minister oli, siis tal oli üks üsna mõistlikult kõlanud lahendus selle olukorra muutmiseks? Jah, seal on põhimõtteliselt ma saan aru, et luua register, kuhu antakse siis kõik ravivead ja arstid vabanevad kriminaalvastutuseks, lisaks peaks siis haiglad ka liituma kindlustussüsteemiga, kus siis neid väljamakseid hakatakse vigade eest tegema, et siin vaieldav on siis see, et kes kindlustuse eest maksab, et ma ise loodan, et mitte patsiente jabur oleks, tõesti, see maksab haigekassat ja siis, et sind ravitakse, siis sa maksad, kindlustused kui midagi veel valesti ravitud, nii et et õiglus jalule seatakse. Veel veel ise saada kiiremini ravile. Ja jah, haiglad loodavad, muidugi maksavad arstid läbi ametiühingute, et noh, ma ei tea, meie riigi keskse meditsiinisüsteemi puhul muidugi vahet ei ole, kes maksab, et lõpuks ikka maksab maksumaksja, mis viib meid muidugi siin saates nüüd juba täna teist korda selleni, et kui ühte teemat lahendada tahta, siis tuleb hakata lahendama sadat muud teemad nagu näiteks küsimust Eesti haigekassast ja selle tulevikust. Teate, meie saateaeg on armutult otsas. Aivar Hundimägi, Peeter Helme, Mirko ojakivi litena, teiega, rahva teenrid taas eetris juba nädala pärast. Tänan kuulamast ja kena nädalavahetust.