Tere õhtust, kell sai kuus ja ERR-i uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kolmapäevast, 13.-st veebruarist. Stuudios on toimetaja Mart Linnart. Sotsiaaldemokraatliku erakonna juhtivpoliitiku Rainer Vakra. Ülikooli diplomitöö oli plagiaat, väidab ajaleht Eesti Ekspress. Tallinna ülikool kutsub kokku akadeemilise komisjoni, mis hakkab tuvastama, kas tegu oli plagiaadiga või ei. Aga eks erakond kahtlemata tahab ka selles küsimuses tõde teada saada, ootame ära siis Tallinna ülikooli vastava otsuse ja pärast seda siis arutame edasi. Riigikogu võttis vastu meremehed tulumaksust vabastava seaduse prognooside kohaselt võiksid muudatused tuua 2025.-ks aastaks Eesti lipu alla mitusada suurt merelaeva. Tallinna Ülikooli võrdleva poliitika dotsendi Tõnis Saartsi hinnangul on eeloleval valikul inimesed Eestis esimesed, kus see valimiste peateema pole. Vene kaart ja Eesti julgeolek. NATO kaitseministrite kohtumisel öeldi täna, et alliansi reaalne fookus on praegu NATO territooriumi kaitsmise abinõudel. Et Venemaa ei saaks keskmaa rakettide abi ka mingisugust edu NATO ees. USA kavatseb suurendada oma sõjalist kohalolekut Poolas, ütles Ühendriikide suursaadik Varssavis. Prokuratuur uurib peksmisjuhtumit kaitseväes Viru pataljonis. Moskva kaasaegse kunstimuuseumis avati Jaan Toomiku loomingu ülevaatenäitus. Eks kunstnik peabki kogu aeg viimase välja, panevad suhtuma umbes oma loomingusse või üksikute teoses ja nii nagu see oleks, nagu tema viimane teos. Ilm on homme pilves selgimistega ja olulise sajuta. Õhutemperatuur on null kuni pluss kolm kraadi. Tallinna ülikool kutsub kokku akadeemilise komisjoni, mis hindab, kas poliitik Rainer Vakra ülikooli lõputöö on plagiaat või mitte. Nädalaleht Eesti Ekspress kirjutas täna, et Vakra 2002. aastal Tallinna pedagoogikaülikoolis kaitstud lõputöö pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutussüsteemi ettevalmistamine Tartus on plagiaat. Selle töö kaitsmise alusel väljastati Vakrale kõrghariduse diplom keskkonnakorralduse erialal. Tallinna ülikool teatas, et kutsub kokku akadeemilise komisjoni, et anda hinnang plagiaadi olemasolule ning soovitada õiglaseid lahendeid edaspidiste otsuste tegemisel. Ülikool märkis, et otsused, sealhulgas ülikooli lõpetamise ja kõrghariduse diplomi kehtetuks tunnistamise kohta teeb ülikool lähtuvalt haldusmenetluse seadusest. Tallinna ülikool kasutab plagiaadi tuvastamiseks tarkvara urkonda. Eesti Ekspressi andmetel on Vakra ülikooli lõputöö on maha kirjutatud säästva Eesti Instituudi raportitest ning lisaks Vakra enda töö pähe esitanud teise üliõpilase tehtud uurimuse. Eesti Ekspressi artikli autor, ajakirjanik Mikk Salu. Minu jaoks on materjal väga selge, siin on kümnete lehekülgede kaupa täiesti identset koopiat kuma alguses hakkasin nagu seda vaatama, ma mõtlesin see, et ma pean otsima sarnasusi. Ühel hetkel ma sain aru, et ei, ma pean, pigem vastupidi, et ma pean vaatama, et kas ma üldse leian mingeid erinevusi. Et see on ikka väga-väga sarnale identne lehekülgede kaupa. Vakra ei olnud täna rahvusringhäälingule intervjuuks kättesaadav, ta kirjutas aga Facebookis, omandades 17 aastat tagasi oma esimest kõrgharidust, osales ta lõppude raames Tartu pakendikogumise pilootprojektis ning üks selle projekti eestvedajaid oli tema lõputöö juhendaja. Vakra märkis, et kirjutas diplomitöö heauskselt, kasutades seejuures ka juhendaja poolt talle edastatud ja toona avaldamata ning projektis osalejat ühistööna loodud materjale. Ta lisas, et pidas silmas talle teada olevaid diplomitööle ja selle koostamisele kehtestatud reegleid. Toonase raporti kokkukirjutaja Harri Moora sõnul polnud Macron Aga raportiga mingit seost ja ta isegi ei tundnud toona Vakraat. Kui Eesti Ekspressi ajakirjanik siin eelmise nädala lõpus mul need aruanded koos Rainer Vakra lõputööga kõrvuti pani, siis ma pean tõesti tunnistama, et suur osa Rainer Vakra lõputööst on meie aruannete tekstigi ühena kattuv. Vakraga kohtus täna sotsiaaldemokraatliku erakonna juhtkonda. Erakonna esimees Jevgeni Ossinovski ütles, et plagiaadisüüdistus on väga tõsine asi. Eks erakond kahtlemata tahab ka selles küsimuses tõde teada saada, erakonnakaaslased kindlasti seda ootavad ja ootame ära siis Tallinna Ülikooli vastava otsuse ja pärast seda siis arutame edasi. Riigikogu võttis vastu mere pähe tulumaksust vabastava seaduse sellest ja riigikogu teistest teemadest räägib Uku Toom. Riigikogu tänases päevakorras on 27 seaduseelnõu istung veel kestab, mitmed neist väga olulised muudeti põhikooli ja gümnaasiumiseadust, tõsteti puuetega laste toetusi, aga peatume pikemalt kahel. Nii võttis riigikogu täna üksmeelselt vastu Eesti merendussektorit toetava seaduse, mis muu hulgas määrab kaubalaevade ja väljaspool Euroopa liitu rahvusvahelisi sõite tegevate reisilaevade personali töötasule tulumaksumäära null protsenti. Majanduskomisjoni esimees Sven Sester nentis, et tegu on pretsedendiga. Me oleme jõudnud tegelikult ühisele arusaamisele ja see on parteideülene. Et teatavatel hetkedel on mõistlik teha erisusi, tuleb nentida, et me ei konkureeri siseriiklikult, vaid me konkureerime riigina teiste riikidega tegemist on globaalse äriga. Ja kui teistes riikides on paraku olukord selline, et tehakse laevaomanikele teatavaid soodustusi siis me võime olla siin uhked, et meil on lihtne, selge maksusüsteem ja ainuke meie probleem on selles, et meil ei ole neid, kes meile maksaksid selle selge lihtsa maksusüsteemi järgi. Jaanus Marrandi tuletas meelde, et see teekond Eesti tagasi mereriigiks on alles algusjärgus. Tegelikkus on ikkagi see, et see on niivõrd esimene samm ja ma ütleksin, et meie merendus, administratsioon on olnud siin tegelikult päris tubli, aga järgmised sammud alates sellest, kuidas meie IT-lahendused laevaregistrite puhul töötama hakkavad, kuidas meie sadamateenused nendele kõigile järele kasvavad nagu neid seadusandlikke muudatusi ja neid IT-arendusi ja kogu seda temaatikat juurde ei kasva, siis jääb ka see emotsionaalne pool nii-öelda ära. Igal juhul on seadus vastu võetud aga teine eelnõu, mida puudutan pärast seda, kui Euroopa komisjon oli andnud loa kasutada põlevkiviõli tootmisel rehvi. Hackett selgus, et taolisel puhul poleks praeguste seaduste kohaselt enam põlevkiviõli. Keskkonnakomisjoni liige Urve Palo. Kui me aga hinne paneme midagi lisaks, siis on ta kasutatav raske kütteõlina ja raskele kütteõlile on juba omaette reeglid ja kui me seda seadust ei muudaks, siis tegelikult, et Eesti energia praegu seda Hacket ei hakkaks kasutama rehvi Hackett, sellepärast et sellisel juhul oleks tal vaja eraldi mahuteid, kuhu siis üldse raske kütteõli justkui paigaldada ja, ja siis teine kütteõli, nii et selleks liiga kallis, seda nad ei hakkaks tegema. Niisiis läbis täna teise lugemise seaduseelnõu, mis muuhulgas lubab põlevkiviõli koostisesse 30 protsendi ulatuses refiaakett. Võib meelde tuletada, et õlisisaldus on rehvides neli korda suurem kui põlevkivis ja tuhka tekib seitse korda vähem. Tallinna Ülikooli võrdleva poliitika dotsendi Tõnis Saartsi sõnul eelistavad eesti valijad endiselt pigem parempoolseid ja rahvuskonservatiivseid. Erakondi saades ütles Indrek Kiislerile antud intervjuus, et eelolevad valimised tulevad mitmes mõttes teistsugused kui varasemalt. Riigikogu valimised. Vast kõige olulisem erinevus on see, et need tunduvad olevat esimesed valimised, kus Vene kaart või julgeoleku temaatika ka ei ole kõige olulisem ja Eesti 200 seda vene kaarti välja tõi, aga väga niisugused omapärased ja, ja ootamatuid võtmes. Teine oluline erinevus on see, et pildil on EKRE ja, ja me oleme juba näinud siin viimased kaks, kolm aastat. Kuidas EKRE kohalolek Eesti poliitikas on mõjutanud ka teisi erakondi mõjutanud neid teemasid, mille üle arutlema, mis tekitavad ühiskonnas konflikte ja polariseerumist. Ja kolmas oluline erinevus on ikkagi see, et kui me oleme varem harjunud sellega, et vast kõige tugevamas positsioonis ja valitsusparteina läheb valimistele vastu, Reformierakond just täna selles tugevas positsioonis valitsusparteina läheb vastu Keskerakond ja arvestades, et Reformierakond on järjest võimul 17 aastat, siis on minu meelest ka see päris oluline nihe. Kas viimase kahe nädala jooksul, sisuliselt on valimisteni kaks nädalat aega on veel võimalik mingi põhimõttelisi pöördeid? Kui me vaatame viimaseid avaliku arvamuse küsitlusi, siis mis paistab silma, on see, et eriti muutusi ei ole välja arvatud võib-olla Isamaa tõus nii nende valimiste kui, kui ka varasemate valimiste intriig on ikkagi selles, et, et kelle poole kalduvad veel otsustamata valijad kindlasti otsustamata valijate hääled ei jaotu erakondade vahel võrdselt ja siin ongi küsimus, et kes võiks olla nende valimiste üllataja, kas Keskerakond saab ootamatult veel juurde võimendust või saab hoopis Reformierakond, kas näiteks Eesti 200 teeb oodatust palju parema tulemuse või võib-olla hoopis Isamaa üllatab? Me ei tea seda kindlasti ei saa öelda seda, et me teame täna seda valimistulemust, teame ka päris kindel seda, et Keskerakond võidab, jah, see on tõenäoline, aga päris kindel selles olla ei saa, milles võib-olla me saame kindlad olla, on see, et juhtkolmik On tõesti Keskerakond, Reformierakond, EKRE, seda ma hästi ei usu, et keegi sinna juhtkolmikus suudaks murda veel viimasel hetkel, aga see on ka tõesti kõik, mida, mida me täna valimistulemuste kohta teame. Ja võib-olla teine asi, milles võib-olla noh, täna suhteliselt kindel juba on see, et tõenäoliselt kui juhtu mingit väga ootamatut imet ja pööret, siis vabaerakond ja, ja rohelised ja elurikkuse erakond ilmselt järgmises riigikogus ei ole. Brüsselis algas NATO kaitseministrite kahepäevane kohtumine. Täna arutasid ministrid keskmaa rakettide lepp INF temaatikat, milles ta väljaastumisest Ameerika ühendriigid hiljuti teatasid. Mall Mälberg sai Brüsselist telefonile Eesti kaitseministri Jüri Luige, kes ütles, et Ühendriigid andsid Venemaale viimase hoiatus aja, mille jooksul Venemaa saaks. Põhimõtteliselt on aasta keskmaa rakettide piiramise leppesse. Täiesti ebatõenäoliseks, et seal juhtub nii, et tegelikult fookus oli juba sellel, milliseid vastumeetmeid peaks vaatava tarvitusele võtma Venemaa kesktegevusraadiusega tuumarakettidele arendamise ja paigaldamise vastu sest tegu on väga ohtliku relvaklassiga ja on täiesti selge, et NATO ei saa sellel lasta niisama toimuda, et Venemaa oma agressiivset heidutus hoiakut tugevdab. Tegelikult NATO-s on juba alustatud tööd ka. Kui kavade Venemaa reageeringut või vastust ootate, et kasutusele võtta nüüd need teie otsustatud järgmised sammud. No umbes pool on öelnud, et oodatakse kuus kuud, mis põhimõtteliselt saab täis augustis, nii et selle aja jooksul käivad läbirääkimised. Reaalne fookus on ikkagi juba sellel, kuidas kaitsta NATO territooriumit, kuidas heidutada Venemaad, et Venemaa ei saaks selle relvaklassi abiga endale mingisugust edu Tänaku ees ja see on tõsine probleem, seda arutavad NATO sõjalised eksperdid. Poliitilised eksperdid juunikuus, tõenäoliselt tuleb välja juba detailsemate meetmetega, millised saavad olema NATO konkreetsed vastusammud. Teistest tabelis uudistest teeb ülevaate Evelyn Villers. USA kavatseb suurendada oma sõjalist kohalolekut Poolas, ütles Ühendriikide suursaadik Varssavis. See oli Moskva ajalehele Financial Times. Samas ta ei nimetanud üksuse saabumise aega ega asunud toetama Poolasse USA alalise sõjaväebaasi loomise mõtet. Kaitseministeerium vaatab 21. sajandi relvajõude liikuvatena sageli roteeruvatena, selle asemel, et teenistuskohtades oleks haiglad ja majad sõjaväelaste perekondadele, märkis saadik. Samas ei kiirustanud Pentagon kinnitama saadiku sõnul lisajõudude saatmisest Poola. Praegu on Poolas umbes 4000 USA sõjaväelast. Maailma töötusmäär langes mullu viie koma, ühelt protsendilt viiele protsendile, kuid paljud töökohad ei paku piisavat elatist ja 700 miljonit töölist kannatab vaesust, teatas ÜRO. ÜRO rahvusvaheline tööorganisatsioon ILO märkis, et mullu oli esimene kord, kui töötus vähenes tasemele, mida viimati nähti enne 2008. aasta rahanduskriisi. ÜRO teatel peaks töötus jääma maailmas samale tasemele ka tänavu ja 2020. aastal, kuigi töötute arv peaks järgmisel aastal tööjõu suurenemise tõttu kasvama kahe miljoni võrra 174 miljonini. Raportis toodi veel välja, et 61 protsenti töötajatest ehk umbes kaks miljardit inimest on tööl mitteametlikult ja neil puuduvad sotsiaalsed lepingulised garantiid. ÜRO märkis veel, et soolõhe osas ei ole tööturul suuri edusamme tehtud, seda eriti araabiamaades. Põhja-Aafrikas ja Lõuna-Aasias leiti, et maailmas on tööl vaid 48 protsenti naistest võrreldes 75 protsendi meestega. Euroopa Liidu esialgne lepe välisriikidest tulevate gaasitorude osas võib raskendada Nord Stream kahe gaasijuhtme rajamist Venemaa ja Saksamaa vahele. Euroopa komisjon teatas täna, et jõudis liikmesriikide ja Euroopa parlamendiga leppeni, millega karmistatakse gaasitorude jaoks reegleid ja järelevalvet ning seatakse rajamisele rangemad tingimused. Möödunud nädalal ületasid Prantsusmaa ja Saksamaa oma erimeelsused ja asusid toetama ettepanekut, mis küll ei peata vastuolulise nord Stream kahe gaasitoru rajamist, kuid võib seda raskendada. Mitmed riigid, nende seas USA, mis on ka ise suur gaasitootja, on Vene-Saksa gaasitoru nimetanud Venemaa katseks suurendada oma mõjuvõimu ja ohuks Euroopa energiajulgeolekule. Ja tagasi Eestisse kaitsevägi prokuratuur uurivad kaitseväes aset leidnud peksmisjuhtumit. Nimelt olevat viis Viru jalaväepataljoni ajateenijad solvunud oma relvavenna peale ja otsustanud talle öösel peksa anda. Kaitsevägi ja prokuratuur on alustanud juhtunu asjus menetlust ning süüdlasi võib oodata 14 päevane arestiaastane vabadusekaotus. Jõhvis asuvas Viru jalaväepataljonis eelmisel nädalavahetusel juhtunust räägib pataljoni ülem kolonelleitnant Arno Kruusmann üheksa. Tal veebruaril toimus siis jaanuarikutse sõduritele spordipäev pardipäevaga paralleelselt. Meil päevakorras on ka ette nähtud igal laupäeval majandustööd ja sõdurid, kes spordipäeval mingil põhjusel ei osalenud või olid oma võistlemise lõpetanud ja olid kasarmus pidid tegema majandustöid majandus, tööde siis tegemise ajal viis sõdurit otsustasid minna eraldi, mitte spordipäeva võistlustele, aga lihtsalt niisama jõusaali. Korrapidaja abi tegi neile märkused, majandustööd on vaja lõpetada, et on tegemata ja need sõdurid ei allunud tema korraldustele, kasutasid tema suhteid des ebatsensuursed, väljendid ja korrapidaja, abi tegi ettekande kompaniikorrapidajale. Sellega siis asi piirdus, korraldada paninad, siis majandustöid tegema ja needsamad viis sõdurit otsustasid kätte maksta omakohtu teel selle teo eest, kuigi korraldaja abi käitus täiesti määrustikupäraselt ei teinud midagi valesti. Ja toimus siis grupiviisiline vägivald öösel magamise ajal selle ettekande teinud sõduri suhtes ja sellepärast ringa politseile kuriteoteate. Viru ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sergei Listow lisas Kuna menetlus on alustatud karistusseadustiku paragrahv 121 lõige üks alusel ja selle eest karistusseadustik näeb karistuse ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Menetlust on alustatud ka kaitseväe määrustiku alusel. Kannatanu haiglaravi ei vajanud ja ta jätkab teenistust kaitseväe abil poistest meheks selgumist jätkavad ka uurimise all olevat sõdurid. Nendepoolne grupiviisiline vägivald on kaitseväe jaoks harukordne, räägib Viru jalaväepataljoni ülem Arno Kruusmann. Minu üle 20 teenistusaasta jooksul sellisel kujul. Mina ei tea, et oleks toimunud, minul selline info puudub. Konflikti osapoolteks olid eri rahvustest ajateenijad, kuid nii kaitseväe kui ka prokuratuuri kinnitusel pole alust arvata, et tüli tekkis rahvuse pinnal. Abiprokurör Sergei Listow. Konflikt on tekkinud kättemaksumotiivi ja mitte midagi ei seosta praegu seda, et oleks konflikt rahvuse pinnalt tekkinud. Jõhvist raadiouudistele Rene Kundla Moskva kaasaegse kunstimuuseumis avati eesti kunstniku Jaan Toomiku loomingu ülevaatenäitus. Ekspositsioon näitab, et Toomiku teosed on ajatud ja aktuaalsed ka tänasel päeval, kuigi nende valmimisest on möödunud mitu aastat. Koha pealt, vahendab Anton Aleksejev. Moskva kaasaegse kunstimuuseum mõjub kui kinosaal, kuna just videoteosed moodustavad Jaan Toomiku näituse lõviosa. Näituseks tähtsamaid teoseid on videokajakad, mis räägib unenäost. Selles on Jaan Toomik kujutanud hirmu abitust, aga samuti talitsematud soovi maailmaga suhelda. Näituse pealkiri minu lõpus on minu algus. Minu alguses on minu lõpp, peegeldab Toomiku loomingu eripära, kõneleb Jaan Toomiku näituse kuraator Viktor Jaano. Kui jääme Jenseni kontsad koodžampas Jaanil on suurepärane tunnusjoon. Ühest küljest on ta järjekindel, ta on endale truu, teisest küljest saanud pidevas muutmises. Talle on omane ka uudistevahendite ja uue meedia kasutamine. Praegu teeb ta filme, aga samal ajal ka maalib Köhler Moskva kaasaegse kunstimuuseumi direktor Vassili tseriteedi. George ka tore nüüd, see on suur kunst, mida inimesed peavad tundma ja nägema. Meie jaoks on see suurim. Me tõime Toomiku näituse oma muuseumisse, et noor põlvkond tudengid ja noorema generatsiooni kunstnikud näeksid neid teoseid ja õpiksid, et see kunsti jääks ajalukku. Näiteks on peaaegu kõikides muuseumisaalides. Peale videote saab näha ka installatsioone maale ja fotosid, mille on Jaan Toomik teinud viimase 20 aasta jooksul räägib kunstnik Vladimir tubasarski ja tunnustatud ju nii Poolas, Leedus ja ma arvan, et tema jaoks on see väga tähtis näidus lima senist loomingut kokku võttev näitus. Ja see annab teed uuele hingamisele, et saaks tulla läbimurre uue kunsti jaoks taas selleks juba valmis. Jaan Toomik on sellega nõus. Eks kunstnik peabki kogu aeg nagu viimase välja panema, tegelikult suhtuma umbes oma loomingusse või üksikute teosesse, nii nagu see oleks nagu tema viimane teos. Mul on nüüd võimalik kuidagi nagu unusta teatavad asjad oma loomingust, teatavad stereotüübid. Et edasi minna. Näitus on avatud 24. märtsini. Ilmast kõneleb meile täna sünoptik Sirle Kangur. Täna mitmel pool sadu tegev madalrõhulohk liigub üle Eesti aegamisi itta. Selle järel läheneb läänest lauge kõrgrõhuhari, mille toel on homne päev olulise sajuta. Pärastlõunal läheneb Läänemerelt aga juba uus madalrõhulohk, kuid olulist sadu see endaga ei too. Öösel on pilves selgimistega ilm, lund sajab peamiselt Ida-Eestis. Puhub lääne ja loodetuul neli kuni 10, rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Vastu hommikut tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on null kuni miinus neli, rannikul paiguti pluss kaks kraadi. Päeval on pilves selgimistega olulise sajuta ilm. Edelatuul tugevneb päeva jooksul viis kuni 10, rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni pluss kolm kraadi. Hoolimata viimastel nädalatel võimust võtnud sulailmast toimub sel pühapäeval aset leidev 46. Tartu maraton täies mahus. Suusatajad peaksid aga märgadeks oludeks piisavalt valmistuma. On tõenäoline, et sulavesi muudab tingimused nii suusatajate kui teenindava personali jaoks tavalisest erinevaks. Üheks peamiseks probleemiks võib kujuneda parklate kandevõime. Rajale pole valitsenud ilmaolud korvamatut kahju teinud, kuid tõenäoliselt peavad korraldajad vahetult enne maratoni veetma unetu öö. Pühapäevase trassi kvaliteedis on suur ka õnnefaktori osakaal. 46. Tartu maratoni peakorraldaja Indrek Kelk. Kõik toimub nii, nagu planeeritud, et Tartu maraton sõidetakse sellel aastal täies mahus Otepäält Elvasse, originaalsajal ja sajaprotsendiliselt esialgselt planeeritud programmi alusel. Hästi palju ikkagi sealt päev, mis teeb viimase ilm ja kas teeb mõne külmakraadi või mitte ja sellest tuleneb ka 100 kvaliteet väga suures osas natuke üle 4800 osalejad astraalkehas olema ja ja me oleme välja ütelnud, et kuni 5000 stardinumbrit on meil varutud, nii et saab küll veel sõitma tulla, kui nüüd otsustada. Naiste tennise Eesti esireket Anett Kontaveit jätkab täna õhtul kõrgetasemelist Katari tenniseturniiri. 16 parema hulgas kohtub maailma edetabelis kahekümnendat kohta hoidev Kontaveit WTA pingerea kuuenda numbri sakslanna Andželikkerberiga. Ehkki vastane on eestlannast diktuleeritum, pole ta Kontaveiti kahes senises omavahelises mängus veel alistada suutnud. Jalgpalli Euroopa meistrite liigas peeti eile hilisõhtul esimesed kaheksandikfinaalkohtumised. Valitsev Prantsusmaa meister Pariisis Andžermäe sai võõrsil kaks. Null jagu Manchester Unitedist. Selle hooaja keskel Unitedi peatreeneriks asunud uule Gunnar Sulsseri jaoks oli tegemist tema esimese kaotusega Manchester Unitedi juhendaja rollis. Teises mängus võitis AS Rooma kaks. Üks FC Portud. Täna hilisõhtul on vastamisi Amsterdami Ajax ja tiitlikaitsja Madridi Real. Samuti kohtuvad Tottenham Hotspur ja Dortmundi Borussia. Tänane Päevakaja ongi sellega läbi, aitäh kuulamast ja kena õhtut.